Koostatakse eelkavand kavandav ehitis ja krunt hinnatakse jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ehitustööettevõtu meetodil. hinnad. 1)Nad annavad tellijale suure kindluse eeldusel, et enne investeerimisotsuse tegemist: a)Tasuvusuuring turu- ja tulemuse hindamise kriteerium. Projekti realiseerimiseks Projekteerimis-ehitustööettevõtu puhul on tellija kavand on piisavalt detailselt välja töötatud, vältimaks uuring. Mõjutab ehituse tööettevõtu korraldust. Määratakse tuleb sooritada hulk omavahel keerulistes seostes tegevusi. lepinguvahekorras ühe tööettevõtjaga, kes kindlustab nii hilisemad vaidlusi hinnas töömahtude ja muudatuste osas. See projekti tasuvus. Hõlmab ka asukoha uuringud, piirkonna Projekti edukas elluviimine eeldab plaanimist
Projekti edukas elluviimine eeldab plaanimist. Teiseks tähendab projekt ehitise püstitamiseks vajalike dokumentide kogumit ehitise perspektiivset mudelit (joonised, spetsifikatsioonid, seletuskirjad, eelarved jm). Selles tähenduses on projekt ehitusliku investeerimise projekti kui laiema mõiste ühe faasi tulemus (produkt). 2.Loetlege töövõtukorralduse viisi valiku kriteeriumid . Oluline on tasakaalustada kolm tähtsamat kriteeriumi: 1)kulud (tavaliselt kõige määravaim faktor; tellija on huvitatud nii kulude taseme minimeerimisest kui ka kokkulepitud hinna kindlusest); 2)kvaliteet (tähendab toote vastavust nõuetele); 3)kestus (siin on kaks erinevat eesmärki: 1.valmimine mingiks kindlaks tähtajaks, 2. projektikestuse lühendamine. Kuid arvestada tuleb veel muudatuste tõenäosust projektis, projekti keerukust, võistluse vajalikkust ja vastutust ning riski jaotust. 3.Loetle ehituse tööettevõtu korralduse viisid.
V.1 1.Milleks koostatakse võrkgraafik, - joongraafik, - tsüklogramm (aeg-kohtgraafik) Joongraafik võrkgraafik Tsüklogramm (aeg koht graafik) * lihtne ja ülevaatlik * keerulisem kui joongraafik * keerulisem * puuduvad seosed tööde vahel * seosed tööde vahel selgelt näidatud * effektiivne * ei ole analüüsi ja prognoosi * analüüs ja prognoos on olemas Kasutatakse voolehituse
111. Väljundid kavandi koosseisus et kontrollida - tellija kontrollib muudatusteks ja lisatoodeks ehituse maksumust. vajalikku hinnareservi ja ehitaja peab tegema Ehitustööde kirjeldused, plaanid, kontrolleelarve, kulutusi arbitree-rimiseks ilma kindluseta, et see töömahtude loend (liigendatud), kasutus- ja tulu toob, hoolduskirjad, kohustus järelevalve osas, vastutus - toovotja riskib ilmastikuga, streikidega jne
Kui ehitaja ei täida endale võetuid kohustusi on omanikul või omanikel õigus pöörtuda tööinspektsiooni poole. Omanikul on õigus teostada omanikujärelvalvet 18. Töövõtuleping, selle olemus ning olulisemad eripärad ehituses ( Jüri Sutt lk30) Leping sõlmitakse projektis osalejate vahel. Lepingu põhieesmärgiks on fikseerida töö maht, täitmise tähtaeg, hind ning kohustuste ja vastutuse jaotus osapoolte vahel. Olulisemad lepingutüübid on kokkulepped, mis sõlmitakse - Tellija ja ehitusettevõtja vahel - Tellija ja konsultandi vahel - Tellija ja juhtimistöövõtja vahel - Tellija ja ehitusjärelevalve vahel - Peatöövõtja ja alltöövõtja vahel 19. Ehituse töövõtulepingute üldisedtingimused, nende olemus ja vajadus ( Jüri Sutt lk32) Lepingu üldtingimused ei ole kohustuslikud, kuigi mõnel maal on koostatud nende kohustuslikud variandid riigihangete jaoks. Üldtingimused muutuvad aga kahe poole jaoks
Riigimaanteed -9,8% põhimaanteed 1607km -14,6% tugimaanteed 2403km -75,6% kõrvalmaanteed 12458km -0,3% rambid 74km Kogu maanteevõrgu tihedus on 1313km 1000km2, riigimaanteede tihedus 380km 1000km2 kohta. 2. Ehituskorralduse eesmärk Anda terviklik ülevaate kavandatud ehitustegevuse tsüklite (faaside) kulgemise järjekorrast ja omavahelistest seostest ning tagama välja kujunenud kooskõla kõigi osapoolte (investor, tellija, ehitaja, alltöövõtja, omanikujärelevalve) vahel. 3. Tee-ehituskorralduse mõiste. Tee-ehituskorralduse all mõistetakse tee ehituse kavandamist ja juhtimist nii vahetult ehitusplatsil kui ehitusettevõttes.Tee ehituskorraldus on teedemajanduse tehnilist ja inimlikku külge uuriv ning ühendav teadus. Tee-ehituskorraldus on tihedalt seotud tehnoloogiaga, mis määrab organisatsiooni laadi. 4. Tee-ehituskorralduse põhimõtted
kuludega, mida ei saa aga kunagi tagasi siis, kui selgus, et kulud ehitusele võivad olla liiga suured ja töid ei saa alustada. Arhitekt, projekti konsultandid ja mahtude arvestaja on selleks ajaks lõpetanud põhilise osa oma tööst ja loodavad saada selle eest ka oma tasu vaatamata sellele, kas töid tegelikult ka alustatakse või mitte. Ainukesed, kes oleksid siiski nõus tasuta töötama, on ehitajad, sest neil pole veel küllalt andmeid sellest, et tellija ei suuda tasuda pakkumuses näidatud summat. Ja veel – tellija on ilmselt ostnud ehituse jaoks krundi ja ka see raha on nüüd külmutatud. Lisaks sellele on ta teinud plaane, koos kaasnevate kuludega, juba valmis ehitise kasutamiseks, millest nüüd samuti tuleb loobuda. Teine võimalus oleks ehitis täielikult ümber projekteerida kaasaegsemaks ja korraldada uus pakkumine. See toob aga kaasa täiendava ajakulu ja ei vabasta tellijat eelmise nurjunud projektiga seotud kuludest
Loeng nr 3. Töövõtumeetodid, hinnakujunduse viisid, töövõtulepingud ja nende mõju ehitusmaksumusele 3.1. Töövõtu korralduse meetodite valik Terminiga "töövõtt" kirjeldatakse tegevust, mis on ehituses seotud tellija soovide rahuldamisega. Juhul kui tellija vajab uut ehitist või vana ümberehitamist, peab ta sõlmima lepingu ühe või mitme isiku või ettevõttega ehituses talle vajalike tööde tegemiseks, s.o. projekteerimiseks ja ehitamiseks. Seda tuleb teha ka siis, kui tal on oma ehitustööjõud, sest vaevalt on tal kasutada tööjõudu ja ressursse täies ulatuses. Kuna töövõtulepingud ja nendes esitatud nõuded mõjutavad projekti maksumuskontrolli
46. Pakkumistegevused, mis tagavad tellijale tema huvide kaitse 47. Pakkumistegevused, mis tagavad pretendentidele nende huvide kaitse 48. Pakkumuste hindamiskriteeriumid ning nende kasutamise eesmärgid 49. Kinnisvara ja ehitise korrashoid; sisu ja vajadus 50. Kinnisvara haldamine; sisu ja vajadus Leht 2 / 2 51. Töövõtja koguriski kindlustus, sellega kaetavad ja katmata riskid 52. Riski olemus ja selle juhtimise põhimõtted ehituses 53. Kindlustusandja ja töövõtulepingu osapoolte vahelised kohustused ( ne nawla otveta) 54. Vääramatu jõu (force majeure) määratlemise vajadus, selle mõju töövõtu osapooltele 55. Ehituse töövõtulepingutes ilmnevate konfliktide lahendamise võimalik metoodika 56. Projekti juht ehituses, tema kompetentsus (oskused ja põhilised kohustused)
kuludega, mida ei saa aga kunagi tagasi siis, kui selgus, et kulud ehitusele võivad olla liiga suured ja töid ei saa alustada. Arhitekt, projekti konsultandid ja mahtude arvestaja on selleks ajaks lõpetanud põhilise osa oma tööst ja loodavad saada selle eest ka oma tasu vaatamata sellele, kas töid tegelikult ka alustatakse või mitte. Ainukesed, kes oleksid siiski nõus tasuta töötama, on ehitajad, sest neil pole veel küllalt andmeid sellest, et tellija ei suuda tasuda pakkumuses näidatud summat. Ja veel – tellija on ilmselt ostnud ehituse jaoks krundi ja ka see raha on nüüd külmutatud. Lisaks sellele on ta teinud plaane, koos kaasnevate kuludega, juba valmis ehitise kasutamiseks, millest nüüd samuti tuleb loobuda. Teine võimalus oleks ehitis täielikult ümber projekteerida kaasaegsemaks ja korraldada uus pakkumine. See toob aga kaasa täiendava ajakulu ja ei vabasta tellijat eelmise nurjunud projektiga seotud kuludest
(kontrolleelarve); · Tehakse otsus peatöövõtu ehitushanke korraldamiseks. Tööprojekt · Vajadusel detailiseeritakse põhiprojekti lahendus tööde tegemisel kasutatavat tehnoloogiat ja tooteid arvestades; · Tekib võimalus koostada detaileelarveid ja kasutada neid kulukontrolli lähtealusena. 3.VÕISTUPAKKUMINE.RIIGIHANGE 3.1 Võistupakkumine on konkurss mille korraldab tellija või tema poolt volitatud juriidiline või füüsiline isik ning mille eesmärgiks on leida töövõtja, kes teeks töö ära võimalikult väikese eelarvega. Võistupakkumised toimuvad ehitusturul, kus osapoolteks on tellijad ja tööpakkujad ehk ehitusfirmad. Tellija või tellija esindaja on see, kes käivitab projekti ja korraldab selle teostamise, st. leiab ehitaja võistupakkumise tulemusena ja sõlmib töövõtulepingud
· Nende maksumused hinnatakse eraldi ning kogumaksumuse leidmiseks summeeritakse üksikute elementide maksumused. 1.8.Kirjelda ruumide maksumuse määramine põhimõtet. · Selle meetodi idee seisneb iga ruumi maksumuse leidmises tema põrandapinna ühikule. · Tavaliselt valitseb tihe seos viimistluse, mugavusklassi, lagede ja seinte maksumuse ning selle ruumi otstarbe vahel. · Projekteerimise algstaadiumil on teada ainult tellija soovid, st vajalike ruumide loetelu. · Teised põhikonstruktsioonid, näiteks, vundamendid, karkass ja insenervõrgud, arvestatakse eraldi. Ruumi maksumusse kuulub temaga piirnevate seinte viimistlus ja 50% nende konstruktsioonide maksumusest, sama kehtib ka põrandate ning lagede kohta. · Meetodi põhiraskuseks on jaotada töömahud põhjendatult kõigi ruumide vahel. 1.9.Kirjelda detaileelarvestamise ühikhindade alusel põhimõtet.
1. Mis on võistupakkumine. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid Mitmel töövõtjal palutakse teha pakkumused projekti kogusummale, võttes aluseks tellija poolt koostatud töömahtude loendid. Eduka töövõtja pakkumus saab aluseks projekti finantsjuhtimisele: seega üks dokument (töömahtude loend) on aluseks nii töövõtja valikul, hinna määramisel kui lepingu juhtimisel. Selline lepingutüüp annab tõenäoselt madalaima hinna, kuigi pole õige lugeda seda moodust parimaks, sest ka tema pole vaba puudustest. Siiski on see lepingutüüp koos töömahtude loendiga dokumendiks, mis annab enamiku andmeid maksumusanalüüsiks ja muidugi tagab kontrolli pakkumuste üle. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid: - kõigile pakkujatele võrdsed algandmed - õiglane konkurents (ilma hinna kokkulepeteta)
-täitmisarved Hinnangud koost. Ehitusmahu üldiste parameetrite järgi nt. Ehituse maht, pindala näitajad. Lk 1 teine pool Eelarvutused koost projektdokumendile alusel, kuid on alles esialgne projekt. Eelarved- (tööjooniste eelarved) - koost projektdokumentide alusel, mis on detailiseeritud projektide alusel. Täitumisarved- arvutused, mida tehakse tegelike kulude arvestamisel. Eelarvete arvutuseks võib olla tellija või tegija, nende kokkuleppel on hind ettevõtjale kulumi+kasumi summaks ja tellijale kuluks. Igale eelarve tasemele saab fikseerida mingi täpsuse, mille juures neid arvutatakse nt.5% täpsus tööjooniste eelarves. Projekteerija ja ehitaja kulud lisatakse hinnangule %-des. Hinnangute täpsus 25% võrreldes tegelike kulutustega. Test korda saab ehituse maksumusi kui on olemas projektlahendus. Maksumuse aluseks koondnormid. Täpsus 15%, ise ei arvuta
2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP * Ehituskorraldus sh. projekt 4,5 AP
Objekti soojakute äraviimine tk 7 1 0,50 2 3,5 Piirdeaedade ära viimine jm 275 0,64 0,16 4 44,0 8 4. TÕÕVÕTUMEETOD Hoone töövõtumeetodiks on fikseeritud hinnaga ehituse peatöövõtt. Antud töövõtumeetodil on ehitustöövõtja poolt vaadatud eelised: - kasum on hinna sees; - tellija ja projekteerija sekkumine on minimaalne; - innovaatilised lahendused võivad kasumit suurendad; - töövõtja võib delegeerida osa riskist alltöövõtjale. Kuid puudusteks on ehitustöövõtja poolt vaadatuna: - pretendentide suur arv alandab võistupakkumise puhul kasumit; - tellija kontrollib muudatusteks ja lisatöödeks vajalikku hinnareservi ja ehitaja peab tegema kulutis arbitreerimiseks ilma kindluseta, et see tulu toob. [jüri sütt "Ehituskorraldus"]
Kulurühm Kulurühmad on koodiga XX0 kuni XX9, milles XX on kõrgemate XXX tasandite (pea- ja põhirühma) tunnused. Tabel 4.3. Kulude liigitamise põhimõtted Ehituskulude liigitamisel pearühmadeks, on nende hulgas kolm sellist rühma, mis ehituslikus tähenduses ei ole tarindid. Tegemist on ehituskorralduslikult oluliste kulurühmadega: tellija kulud (kulupositsioon 0), ehitusplatsi korralduskulud (kulupositsioon 8) ja ehitusplatsi üldkulud (kulupositsioon 9). Ehitusplatsiga seotud kulud (kulupositsioonid 8 ja 9) sõltuvad ehitushanke- ja tööde korraldamisest ehitusplatsil, samuti ehituskestusest; tarindite kulupositsioonide (1-7) kulud sõltuvad projektlahendist ja selles esitatud kvaliteedinõuetest. Kulude liigituse struktuur töömahtude loetelude koostamiseks: 5
Ehitus erineb muust tootmisest selle poolest, et iga objekt on erinev ning seetõttu tuleb ka iga ehitisega tegeleda kui individuaalse objektiga. Muu tootmise puhul (nt autod, monitorid jne.) on võimalik toota mitmeid identseid tooteid ning seetõttu pole vaja iga toote puhul uuesti tegeleda projekteerimisega. Hinnakujunduse eripära ehituses: 1. osapooli on mitu (projekteerija, tellija, ehitaja) 2. hoonete ja ehitiste individuaalne iseloom 3. ehitusmaksumus sõltub suuresti kohalikest tingimustest 4. ehitusprotsessid on pikaajalised (sõltuvad aastaaegadest) 5. ehitustoodang on materjalimahukas, 60-70% 6. eelarvelise kasumi ja ehitusmasinate kulude arvutus on eripärane 7. ehitustoodangu maksumus määratakse eelarvega, mis koostatakse projekti ja alusdokumentide järgi 8
näidis funktsionaalsete omaduste ja kogumaksumuse kontrollimiseks. Ilmselt saab ehitada vaid põhikonstruktsioonide näidised ja selline vajadus võib tekkida ka koos sooviga arvestada neid uurimistulemusi ehitusmaksumuse plaanimisel, sest suur aja- ja vahendite kulu ehitamisel ei võimalda ehitada mitu korda. Kui füüsiliste näidiste valmistamine pole ehituses tavaliselt võimalik, siis ehitise projekteerimine peab toimuma nii, et saadakse kinnitus tellija soovide rahuldamisest. Seega on vaja koostada mudel, mis iseloomustab tegelikku olukorda väiksemas ulatuses, kuid siiski selliselt, et oleks võimalik reaalse hinnangu andmine. Need mudelid võivad olla: • füüsilised (kolmemõõtmeline makett) • matemaatilised (soojuskao valem) •statistilised (seaduspära väljatoomine kogutud andmete alusel) Maksumust võib pidada üheks hoone otstarvet ja välisilmet iseloomustavaks parameetriks ning seega
*ehitamise puudustest teavitamise ja nende kõrvaldamise protseduure Hankemenetluse liigid: *avatud hankemenetlus *piiratud *võistlev dialoog *väljakuulutamisega läbirääkimistega * väljakuulutamiseta läbirääkimistega FIDIC- Insener-konsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni väljatöötatud ehitus- ja projekteerimis valkkonna töövõtulepingute standardtingimustega Punane raamat- klassikaline ehitustöövõtuleping, kus ehitatakse tellija antud projekti alusel. Kollane- projekteerimis- ja ehitustöövõtuleping, kus töövõtja teostab nii projekteerimise kui ehitamise. Roheline- ehitustöövõtulepingu lühiformaat väiksematele objektidele (kuni 500 000$)
Kabinet 21,5 Lubivärv 49,05 Lubivärv 21,5 PVC kate Puhkeruum 21,5 Lubivärv 49,83 Lubivärv 21,5 PVC kate Koridor 93 Lubivärv 255,95 Lubivärv 93 Keraamiline plaat 9 2. Ettevalmistustööd 2.1 Tööde kirjeldus 2.1.1 Tööprojekt Enne tööde alustamist koostab töövõtja tööprojekti ja tööde ajakava ning esitab selle Tellijale kinnitamiseks. Tööprojektiga tuleb lahendada olemasoleva kuivenduskraavide süsteemi korrastamine ja täiendav veetõrje uute kraavide näol. Ära peab näitama uued ja puhastatavad kraavid, nende suund, kalle ja nõlvsus. Samuti tuleb lahendada olemasoleva tootmishoone läheduses ja ehitusplatsi piiril asuva olemasoleva lahtise kuivenduskraavi ümberehitamine kinniseks maaaluseks drenaazitoruks ja
............................................................................... 11 5.1Kasutatud materjalid:.....................................................................................................12 1 October 20, 2009 1.1Sissejuhatus ja üldmõisted 1.1.1 Subjektid Tellija Tellija on juriidilisest või füüsilisest isikust Lepingu pool, kes tellib ehituse omanikujärelevalve tegijalt Lepingu objektiks olevate teenuste teostamise. Tellijat võib esindada tema seaduse või lepingujärgne esindaja. Omanikujärelevalve Ehituse omanikujärelevalve tegija (edaspidi Omanikujärelevalve) on juriidilisest või füüsilisest isikust Lepingu pool, kes teostab ning kellel on seadusejärgne õigus osutada Lepingu objektiks olevaid teenuseid
3.Lammutus ja muud tööd krundil 4.Projekteerimis tööd 5.Ehitus tööd 6.Tasud konsultantidele seoses eelloetletud tegevustega 7.Möbleerimine, sisustus, seadmed jne. 8.Ehitise kasutuskõlbulikuks tegemine, et seda müüa või välja üürida 9.Erinevad maksud seoses eelloetletud maksustatavate artiklitega 10.Projekti rahastamine (intressid) 11.Ehitus juhtimine, kasutamine ja säilitamine Ehituskulud on vaid osa kogukulust, mida tellija peab kandma ja nendega arvestama. Seega võib arvata, et paljude maksumusplaanimise ülesannete puhul, on liigselt nähtud vaeva vaid ühe kuluartikliga (ehituskulud), selle asemel, et optimeerida kogukulusid. Näiteks krundi maksumusel võib olla nii suur osakaal kogukuludest, et kõik ülejäänud kulud on temast sõltuvad, ja omaette probleemiks kujuneb siis see, kuidas saada ehitisest maksimaalsed kasutusomadused vaatamata nendele kuludele.
asjakohastest dokumentidest (jooniseid selgitavad skeemid, tabelid, graafikud, ekspertiiside ja uuringute aruanded ja muud dokumendid). Lisaks muudele andmetele sisaldab ehitusprojekt kohalikule omavalitsusele kirjaliku nõusoleku, ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel esitatavaid tehnilisi andmeid. (2) Ehitusprojekt peab võimaldama kontrollida ehitise vastavust seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides ehitisele kehtestatud nõuetele. (3) Ehitusprojekt koostatakse lähtudes tellija soovidest, vajadustest, tema poolt antud lähteülesandest ning kooskõlas üldplaneeringuga, detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega ning kinnisasja kitsendustega nende olemasolul. (4) Tellijal ja projekteerijal on võimalik kokku leppida käesolevas määruses sätestatust täpsemas ja täielikumas ehitusprojekti dokumentide mahus ja komplektsuses. 2 Projekti staadiumid Põhinõuded ehitusprojektile sätestab Ehitusseadus. Ehitusprojekt peab tagama
taoluse esitamine, 5) Ehitusloa väljastamine, 6) Ehitamise alustamise teatise esitamine KOV-ile, 7) Ehitamine 4. Kuidas ehitatakse üles kalendergraafik ? 1) Ehituseettevalmistamise periood ehitusperiood ehituse lõpetamine - garantiiperiood 2) määrata peamised eesmärgid, määrata alaeesmärgid, koostada pea- ja alaeesmärkide suhteid väljendav graafik. 3) Jaotada osa tegevusteks võimalusel nii, et järgid täpselt tehnoloogiakaardi kohustuslikke toiminguid. Iga põhitegevusega käsitleda sellega ka abi- ja toetavaid tegevusi. Määrata mahud, kestvus, haardealad ja priroriteetsed tööd. Ettevalmistustööde määramine, ehitamise aeg, reserv aeg, garantiiaeg. 5. 5 Sõltuvuse tüüpi kaledergraafiku juures ?
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
Töö maksumus moodustas lepingu järgi 25 000 krooni. OÜ Kikas tasus ehitustöölistele ainult 50% lepinguhinnast, motiveerides seda põrandate praaktööga. Ehitajad väitsid, et praak ei saanud tekkida nende süül, kuid OÜ Kikase antud plaatidest oli osa praak, mida polnud võimalik kõveruste tõttu sirgelt paigaldada. Ehitajad tõendasid tellijale, et nad juhtisid küll tema tähelepanu vajadusele praakplaadid välja vahetada, kuid tellija keeldus seda tegemast, sest tema väitel sellise mustriga plaate pole võimalik enam kuskilt saada. Ehitajail ei jäänud siis muud üle kui paigaldada praakplaadid. Kuna tellija ehitajate pretensiooni töötasu kohta ei rahuldanud, otsustasid ehitajad pöörduda kohtusse ja palusid välja mõista koos 25 000 krooni töötasuga ka lepingujärgse viivise, mis moodustas 36 000 krooni. Millise otsuse teeb maakohus, kas mõistab töötasu välja? Jah, vt
tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud materjalide tasumist, mis hävisid tules. Mati R. keeldus tööde eest tasumast motiivil, et tema poolt polnud tööd vastu võetud. Ta keeldus ka OÜ materjalide väljamaksmisest, sest leidis, et materjalid hävisid mitte tema süül. OÜ otsustas anda asja kohtu lahendada. Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Lahendus Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Ei rahulda. Töövõtja (ehitaja) kannab riisikot kuni töö valmimiseni (üleandmiseni). Seega ehitaja on vastutav(VõS §640 lg2) Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Tähtaeg oli küll lähedal, kuid töö polnud ametlikult üle antud ehk tellija polnud tööd vastuvõtnud. (VõS §638) V-2 2010.a. suvel oma puhkuse ajal kaks OÜ Raba ehitustöölist sõlmisid lepingu OÜ-ga Kikas nende büroohoone olmeruumide seinte ja põrandate katmiseks plaatidega. Töö maksumus moodustas lepingu järgi 25 000 krooni
Projekteerimiskäigu maksumuskontroll vajab juba olulisi ressursse ja seda ei tohiks teha enne sobiva lahenduse määratlemist ja kinnitamist. Oluline teise ja kolmanda maksumusplaanimise etapi kattumine toob aga kaasa vaid probleeme. 1 Lähteülesande formuleerimisel peaks maksumusplaanija töötama kogu meeskonnaga: mitte ainult otseselt ehitise projekteerimisega seotud spetsialistidega, aga ka tellija esindajate ja projektijuhiga, samuti võimaluse korral maastikuarhitektidega. Kuna sobiva projektlahenduse kujundamine jätkub koos ehitise kuju määratlemisega, on maksumusplaanija üha enam seotud projekteerija ja tema konsultantidega, lisaks võib-olla ehitustööde korraldaja ning ka teiste võimalike osanikega. Varasematel etappidel on maksumusmudelid konstruktiivelemendi kujul, kuid koos põhiotsuste tegemisega muutuvad need toodangul põhinevateks mudeliteks.
Eesmärk on kasutada olemasolevat töötajat maksimaalselt. Personali juhtimine peab tagama inimressursi maksimaalselt efektiivse rakendamise organisatsiooni eesmärkide saavutamise huvides ning selle põhitegevusteks on: personali valik, personali värbamine, koolitamine ja arendamine, personali planeerimine, töö analüüs, personali hindamine, töötasu- ja palgapoliitika (k.a. preemiad), tööandja- ja töövõtja vahelised suhted. Käsitleb probleeme nagu: kas firmale vajalikke töid teeb põhjendatud arvul töötajaid, kas töötajad on sobiva ettevalmistusega, kas töötajate potentsiaali-võimeid kasutatakse täielikult, kas kasutatav inimressurss on piisav firmale tulevikus. 21. Isiksuse võimekuse, oskuste ja ametikohustuste suhe, Peter´i prinsiip Peteri printsiip Mis tahes hierarhias on igal töötajal tendents tõusta oma ebakompetentsuse tasandile.
sissepääs keelatud!". Tööst vabal ajal peab platsil olema organiseeritud mehitatud valve. Sisetööde lõppjärgus, kui hakatakse paigalda erinevad väärtuslikud esemed (näiteks santehnika, ukselingid) organiseeritakse ööpäevaringne mehitatud valve. Ehitusplatsil töötamisel tuleb rangelt täita ohutustehnika, tervisekaitse ja tuleohutuse eeskirju. Objektikontoris peab olema esmaabi komplekt. Ohutustehnika, tervisekaitse ja tuleohutuse eest vastutab töövõtja. Ehituse ajal paigaldatakse igale korrusele 6 kg tulekustutid. Tulekustutid paigaldatakse hästi nähtavale ja juurdepääsetavale kohale. 2.10 Keskkonnakaitse Tolmu vältimiseks: - konteinerid ja kallurid kaetakse kilede või võrkudega, - ehitusplatsil ladustatavat prügi niisutatakse vajadusel, Jäätmed sorteeritakse nii, et välditakse ohtlike jäätmete segunemist mitteohtlike jäätmetega. 2.11 Ladude vajadus ja paigutus.
1. Ehitustoodang (ehitis), selle eripärad ning nende mõju ehituskorraldusele Ehitis on füüsiline substants-asi, koosneb materjalidest ja konstruktsioonidest. Kvaliteetne ehitis on mõistliku ehituskorralduse tulemus. 2. Ehituskorraldus, selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega Eesmärgideks: anda ülevaade ehitusturust, ehitise elutsüklist, ehituse subjektidest, objektidest ja projektidest ning nendevahelistest seostest. ehituskorraldus on omanikukeskne ehitusjuhtimine on ühiskonnakeskne ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tema tegevus toob kaasa ühiskonnale ehitaja peab alati arvestama võimalusega `toimetada' sel turu Ehitamine on majandustegevus ( ökonoomika, turundus), ehitaja on ettevõtja( juhtimine, äritegevuse alused), tuleb arvestada seaduste ja lepingutega(õiguse alused) 3. Ehitustöövõtja põhikohustused (ehitusseadus) Ehitustöövõtja on kohustatud kontrollima
- Liikluspolitsei ülevalpidamise kulud - Transpordiga seotud osa Päästeameti kuludest - Tänavavalgustuse kulud - Jne. 12. Teehoiu finantseerimine a. Teehoiu finantseerimise üldpõhimõte (kasutaja maksab) Kui transporditeenuse kasutaja tekitab ühiskonnale ükskõik missuguses vormis kulutusi, peab ta need kinni maksma NB! Seos maksu ja selle kasutamise vahel peab olema tunnetatav b. Finantseerimisallikad tellija (riik või kohalik omavalitsus) vaatepunktist - Maksud - Eraldised riigieelarvest riiklike funktsioonide täitmiseks (kohalike teede puhul) - Rahastamisvahendid - Struktuuritoetused - Finantsmehhanismid - Erakapitali kaasamine (Public-Private Partnership, PPP) - Laenud i. Eestis rakendatud maksud Kütuseaktsiis - Kaudne maks, mis lisatakse mootorikütuse hinnale. Eesmärgiks tulu genereerimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
