Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "EGIPTUSE RAAMAT". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
teeba, amenhotep, koloss, bahri, hatsepsut, lehm, hiigelkuju, templist, töödejuhataja, maavärin, kuulsaks, praod, kivid, mängima, severus, rooma, keiser, katkes, klooster, karnaki, looduslikus, amfiteatris, kaldteed, minnes, thutmosisnõrku valitsejaid. Nomarhid võitlesid suurema võimu eest. Üleujutused põhjustasid ulatusliku näljahäda. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Keskmine riik (2040 eKr 1640 eKr) Keskmise riigi ajaks loetakse 11.13. dünastia valitsemisaega. Vaaraode ainuvõim oli nüüd väiksem, tähtsad võimukandjad olid ka preesterkuningad, kes juhtisid riigi erinevaid piirkondi. Keskmise riigi ajal kuulutati riigi tähtsaimaks jumalaks Teeba linna jumal Amon. Teda hakati samastama päikesejumal Ra- ga ja nimetati Amon-Ra'ks. Keskmise riigi ajal vallutati juurde uusi alasid ja riik laienes kuni Niiluse teise kärestikuni. [(WWW) http://www.verska.ee/kool/Opetus/Ajalugu/Ajalugu%2010.%20kl./Muistne%20Egiptus. %20Ajalooetapid.%20Ühiskondlik%20korraldus.pdf Muistne Egiptus. Ajalooetapid. Ühiskondlik ja riiklik korraldus. (23.11
jumalat (tema kultuse keskus Memfis, Ptahi linn), ainult üks jumalik kass Bubastises (jumalanna Basti linn), ainult üks jäär Karnakis Amon, ainult üks krokodill Krokodilopolises (Fajumis) Sobek/Sebek (kreeka keeles - jumal Suhos). Ent kõik nende liigikaaslased lõikasid sõbraliku kohtlemise pealt kasu. Üks loom igast liigist pidi olema kõrgeim. Peale selle kehastas see jumalik loom üksikute piirkondade jumalaid: Apis on Ptahi uuestisündinud elu, Teeba jäär - taassündinud Amon, krokodill aga jumal Sobeki inkorporatsioon. Igas templis oli neist pühadeist loomadest elus esindaja. Iga templis austatav loom oli ametlike uskumuste järgi selle või teise jumala hinge kandja; iga niisugune loom pidi omama teatavaid tunnuseid, näiteks pidi härg Apis olema must ja valge laiguga otsaesisel. Neid pühi loomi leinati, kui nad surid, ja otsiti neile asemikke. Kui leiti uus Apis, siis peeti püha kogu maal. Kes sellise looma tappis, olgu siis enda
Babüloonia lõi Elami toel lahku. Aastal 689 surus Sanherib vastuhaku maha ja hävitas Babyloni. Sanherib mõrvati lähikondlaste poolt. Assarhaddon (680 669) oli eelkäijatega võrreldes rahumeelne, tegeldes peamiselt valduste kindlustamisega. Taastas Baabüloni. Tagamaks ülemvõimu Egiptuse poolt vastuhakkudele õhutatud Palestiinas tungis Egiptusesse ja vallutas 671 Memfise. Suri teel uuele retkele Egiptusesse. Assurbanipal (668 u 630) viis Egiptuse-Retke lõpule, vallutades 668 Teeba ja Ülem- Egiptuse. Egiptuse kohalikku päritolu asevalitseja Psamtik lõi Assüüriast lahku, säilitades sellega siiski rahumeelsed suhted. Babüloonias surus Assurbanipal maha Elami toel puhkenud ülestõusu ja purustas 646 Susa ning Elami riigi. Arendas välja Niinive kuningalossi arhiivraamatukogu. Assüüria ajalugu pärast Assurbanipali surma on teada väga katkendlikult. Tõenäoliselt leidis aset võitlus trooni pärast. Babüloonia taastas sõltumatuse ja 626 tuli seal võimule
hieeroglüüfkirja reformija, mille järel tekkis kanooniline kirjakuju. 26.saj hiigelpüramiidid: Cheops, Chepren, Mykerinos Keskmine Riik 20.-17.saj "Sinuhe jutustus"; Egiptuse kirjanduse tähtteos, loodud Keskmise Riigi ajal. Kangelaslugu Sinuhest, kes tappes kuninga mõrtsuka saavutas kohalike austuse. Uus Riik 16-11.saj Thutmosis I; 16.saj lõi Egiptuse suurvõimu, vallutused Eufratini ja püstitas seal võidusteeli. Pealinna viis Memphisesse, Teeba jäi Amon-Ra kultuskeskuseks. Alustas Karnaki templikompleksi rajamisega (tema haud Teeba lähedal kaljus Kuningate orus) + Luxori tempel. Seega edaspidi Memphis jäi poliitilsieks keskuseks, Teeba kultuskeskuseks. Hatsepsut 15.saj naisvaarao, kelle võimulepääsemist peetakse esimeseks dünastiasiseseks kriisiks. Rajas hauatempli Deir el Bahris. Thutmosis III 15.saj eelmise kasulaps ja tahtis H täielikult maha vaikida, st hävitas tõendeid ta eksistentsist
Ainsaks jumalaks sai päikesejumal Aton4. See oli tõeline revolutsioon oli ju egiptlaste usk olnud sajandeid polüteistlik (egiptlastel oli palju jumalaid). (Tõsi, Ehnaton ei eitanud teiste jumalate olemasolu, mistõttu päris monoteismiga tegu polnud.) Arvata võib, et see ettevõtmine tõi vaaraole ja tema perekonnale preestrite hulgas vaenlasi. Paljud kaotasid tulusa ametikoha, mõnel tuli loobuda ka mugavast kodust. Vaarao ise loobus oma õigest nimest, milleks oli senini olnud Amenhotep IV. Tema uueks nimeks sai Ehnaton, mis tähendab too, kes teenib Atonit. Ehnaton (Amenhotep IV). Kairo rahvusmuuseum Nofretete pea. Egiptuse muuseum, Berliin Ka senisest pealinnnast Teebast5 (Luxor-Karnak) loobuti. Umbes 300 km põhja poole rajati kõrbe uhiuus linn Akhetaton (Atoni silmapiir). Kolme-nelja aastaga kerkisid linna hiiglaslikud templid ja paleed, kogu riigi valitsemine koondus sinna. (Kas ei meenuta see teile, head lugejad, Peeter I
Tüüpiline oli ristkülikukujuline astmiktempel tsikuraat. Tempeli ja selle juurde kuuluv preesterkond etendasid olulist osa majanduslikus ning poliitilises elus. Templile kuulusid ulatuslikud maavaldused, mis olid osaliselt nende otseses kasutuses seda osa harisid templiteenistujad ja orjad , osaliselt aga talupoegadele välja renditud. Templite juurde kuulusid ka käsitöökojad koos sõltuvate käsitöölistega. Seega oli küllalt suur osa linnriigi elanikkonnast templist ja preesterkonnast majanduslikult sõltuv. Linnriikide esilekerkimise ajajärgul oli ka riigijuhtimine arvatavasti peamiselt kõrgema preesterkonna ülesanne ja tempel seega linnriigi poliitilise võimu lähtekoht. Aja jooksul hakkas aga riigijuhtimises üha suuremat rolli mängima preesterkonnast sõltumatu kuningas. Ühes sellega suurenes ka kuningalossi osa linna arhitektuuris. Kuningas oli eelkõige sõjapealik. Tema tähtsuse tõusu linnriigi valitsemises võisidki põhjustada
peetakse ilusaks), kes oli täpselt selline, kelle eest Kipa Sinuhet hoiatas (naisel on mees ära sõitnud, viimase süda on petlik lõks ning rüpp põletab hullemini kui tuli). Tüdruk tahtis sõpruse kingitust, Sinuhe tegi talle musi, Nefer andis talle sõrmuse, milles oli roheline graveerimata kivi. Sinuhe sai teada, et Elu maja arstid teavad ainult seda, mis on kirja pandud ja ei oska asjadele seletusi anda. Ta hakkas küsimusi esitama ning tema peale hakati viltu vaatama. Ta astus templist esimest korda välja ja otsis üles vana sõbra Thotmese, kellega ta jõi too õhtu kõvasti veini. Ta kukkus öö jooksul trepist alla ja üks pahane neeger oli teda jalaga tagumikku löönud. Ta avastas, et kõik tema ümber on muutunud, riietus ja mood ning ka tema vanemad. Sinuhe hakkas rohkem armastama ööd kui päeva. Järgmine päev kohtas ta Phatorit, oli talle abiks ning õppis kõrvalt. Nad läksid suurt vaaraod abistama.
· Püramiidide ehitamine lõpetati Keskmise Riigi ajal: ei olnud turvalised suured ehitustööd kurnasid rahvast majanduslikud põhjused · Kokku on leitud 110 püramiidi · Veetõusu piiril orutempel, kuhu toodi laevagavaarao surnukeha > sillutatud tee ülemise e. Hauatempli juurde · Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad · Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus · Kuningate Orus on üle 10 kaljuhaua · Sealt on leitud ka üks puutumatult säilinud haud vaarao Tutanhamoni haud · Seinad kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega · Sarkofaagid ja rikkalikud hauapanused varastati juba antiikajal IV Uue riigi aegne arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst · Ben-ben monumendid kiviplokkidest laotud, tipud püramiiditaolised (päikesekultus), kiljem
oli Memphis; b) kujunes välja hieroglüüfkiri; c) võeti kasutusele vask; d) olulisema ehitusena rajati Dzoseri astmikpüramiid. Vana riik (2650 2100 eKr). a) riigi sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu kõrgaeg: b) kujunesid välja kõik olulisemad Egiptuse tsiviil tunnused; c) ehitati Giza püramiidid ja suur sfinks; d) Ra kultus muutus üleüldiseks kogu riigis. Keskmine riik (1950 1650 eKr). a) riigi uueks pealinnaks sai Teeba linn; b) kasvas nomarhide tähtsus. Uus riik (1550 1075 eKr) a) välise võimsuse hiilgeaeg; b) riigi ühtsuse taastas Ahmos; c) naisvaarao Hatsepsut (1500 eKr); d) Thutmosis III laiendas riiki teiste piirkondade arvelt näit hõivati Süüria ja Palestiina; e) Amenhotep III ehitas kuulsad Luksori templid; f) Ehnatoni valitsusaeg ja Tutanhamoni hauakamber; g) sõjad hetiitidega; h) Ramses II (Abu Simbel).
Ornament- n geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud kaunistus rõivastel, ehitistel, tarbeesemetel ja mujal. Ornamenti on leitud juba kiviajast pärinevatelt arheoloogilistelt leidudelt. 2. VANA-MESOPOTAAMIA KUNST 5 Vanimad kõrgkultuurid ja nende keskused Mesopotaamia, mille keskus Babülon ja Egiptus, mille keskuseks Kairo, Teeba Usundi mõju kunstile: seal oli polüteistlik usund Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumeridpärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal
dünastia). Umbes sel ajal tekkis ka hieroglüüfkiri. · Vana riik (III-VI dünastia, u 2650-2130 eKr). 26.sajandil eKr - IV dünastia vaaraod Cheops, Chephren ja Mykerinos rajasid Memphise lähedale Gizasse suured püramiidid. Aga juba 25.sajandil eKr loobuti hiigelsuurte püramiidide ehitamisest ning piirduti väiksematega. · Vaheperiood (VII-XI dünastia), mil tugevnesid Ülem-Egiptuses Teeba valitsejad, allutades 1960.a. eKr kogu riigi oma võimu alla. · Keskmine riik (XII-XIV dünastia, u 1950-1650 eKr). Riigi pealinn viiakse tagasi Memphisesse. Egiptuse võimu alla läks ka Nuubia. · Vaheperiood (XV-XVII dünastia), mil riik oli taas kaheks lõhestunud seoses hüksoslaste sissetungiga Alam-Egiptusesse. · Uus riik (XVIII-XX dünastia, u 1550-1075 eKr). Hüksoslased kihutatakse maalt välja ning taastatakse riigi ühtsus
Võis igal pool iseseisvalt leiutada.Sumerid vb nimetada üheks esimesteks.On ka märke sellest, et sai alguse künnipõllundus.õi kaasa elanikkonna kasvu. Keskne hoone Eridust leitud, tempel,olulisem Sumeri linn, Enki jumala tempel a 4 ekr arheoloogilised kihistised.Ilmselt astmiktempel,leitud vundament. 5000 lõpp-4000 algus Uruk tõusis esile,kujunes 4000 at keskpaiku u.3500 jätkas kasvamist kuni II poole kuni 3000.elanikkond oli u 10000 tuhandetesse.Keskel oli templikompleks,2 templist koosnev tempel: 1 sikuraat- astmiktempel taeva jumala An ja teine teavajumalanna Eanna.(Inanna),see kompleks domineeris linna üle. Inanna templist varasemad 3300 tekstid).Jagunevad kahte: 1)ametite loendid- pühamu templi teenistuses hierarhiline koosseis.2) silinder pitserid- savi peale,pitseeriti anumaid,märkisid anuma sisalduse ära.Proto kiilkiri-mõistekiri,kiilkirja eelkäija.Põhjalikud,kontrolliti salvestusi bürokraataatliku kontrolli poolt.Tempel juhtis neid.
· Alumisel korrusel laoruumid, ülemisel esinduslikumad toad · Eritasapinnalisi ruume ühendasid trepid · Seinad kivist, laed puust · Puust ka allapoole ahenevad sambad, mis olid tavaliselt värvilised · Peasissekäik ei olnud paraadlik, vaid rõhk pandi rohkem värvidele ja vabale vormile · Ruumid paiknesid korrapäratult ümber nelinurkse siseõu · Seinad olid krohvitud ja katsid seinamaalid Kreeta lossid hävitas maavärin, ehitati uuesti üles ja siis hävitas vulkaanipurse, nii näeme neid Pärast vulkaanipurset oli kreeta ühiskond nõrgenenud, kaotasid valdused ahhaialastele, kes mälestasid neid oma legendides(minos-minoiline kunst, müüt knossose paleest) Kreeta kunst levis ka Mandri-kreekale ja sealt veel põhja poole, seal oli sõjakam elulaad, mis ei puudunud ka kunstist Seal asus tirynsi linnus, arhitektuuris olidki tähtsalt kohal linnakindlustused ja lossid.
reljeefide ja hieroglüüfidega. 3)Mida ütled egiptuse sammaste kohta? Millega need sarnanesid? Sambad meenutasid Niiluse orus kasvavaid taimi (papüürus), enim kaunistati ülaosa ehk kapiteeli. Kasutati ka 16-tahulist sammast. 4) Millistele jumalatele püstitati kõige enam templeid? Kõige rohkem templeid püstitati peajumalale Amonile 5)Mis linn oli Uue Riigi ajal Egiptuse pealinnaks? Millised kuulsad templid asusid selle lähedal? Pealinnaks oli Teeba. Selle lähedal asusid Ramses II matusetempel ja esimese naisvaarao Hatsepsuti matusetempel. Ka suurimad templid Karnakis ja Luksoris, mis olid pühendatud Amonile. 6)Mida tead Abu Simbeli templi kohta? Ramses II lasi ehitada Abu Simbeli kaljutempli, mis oleks pärast Assuani paisu ehitamist vee alla jäänud. Selle vältimiseks saeti kalju koos templi ning ukse ees istuvate Ramsese hiigelkujudega tükkideks ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku. 7)Miks võeti kasutusele Kuningate oru kaljuhauad
Märgatav on individualiseerimispüüd ja ilmekus nägudes. Pinnakunstis tippsaavutused Benihassanis avastatud maalid ja reljeefid. Käsitöö alalt väärivad mainimist kullassepakunsti tooted. Keskmise riigi ajal loodud kujud muutusid järjest staatilisemaks, kuid need võisid olla ka pehmejoonelisemad ja oma olemuselt inimlikumad, ning neid püstitati mitte ainult hauakambritesse, vaid ka avalikesse kohtadesse. 3. Egiptuse uus riik: ARHITEKTUUR: Mitmekesine arhitektuur. Pealinnaks Teeba. Kujuneb välja templiarhitektuur. Templil range ja monotoonne üldilme: ei ühtegi akent ega sammast, olid aga värvikirevad hieroglüüfid ja reljeefid jumalate ning valitsejate kujutistega, mis katsid templi pindu nagu mingi suur vaip. Templi peafassaad ja sissekäik on kitsal küljel, kus kerkivad kaks längus seintega tornikujulist tiiba, mille vahel on kitsas ja kõrge sissekäik see väravehitis on püloon. Sissekäigu
(8 x 17 sammast. Valmis 438 eKr.) Keskel oli jumalanna Ateena seisev kuju. Viimasena valmis Erechteion, selle ehitaja oli Philokles. Märkimisväärseim oli Karuatiidide kogu (naisfiguur sambaks, kui meesfiguur on sambafunktsioonis Atlas). Väljaspool Ateenat Demeteri tempel Eleusis · Ehituskunst 2. ajajärgul hellenismi ajal 4. saj eKr Toimus pooliste allakäik, omavahelised sõjad, etteotsa asus Sparta, Ateena ja Sparta vahelised võitlused. Tugevamaks sai Sparta, Teeba asus Sparta vastu. · Samal ajal tugevnes Makedoonia, mis vallutas Kreeka. Tekkisid hellenistlikud monarhiad. Kunstis ja arhitektuuris võimsust võttis kolossaalsus, rohkem ühiskondlikud hooned (teatrid, raekojad), templite ehitus tagaplaanil. Ehituse raskuspunkt idamaades. Arenes välja suurejooneline teatrite ehitus, kus vaatajate istmed paiknesid mäe nõlvadel . Teatri osad: orkestra (tantsuplats koorile
linnriikides). Lagasi kuningas Eannatum on ülistanud oma võitu Umma linnriigi üle reljeefil (nn Raisakullide steel), mis on parim näide sellest, kuidas sumerid sõdisid. Teine kujutis on nn Uri standard, millel on ka vanim teadaolev ratta kujutis). Üldine arusaam on see, et areng läks templi poliitilise osatähtsuse vähenemise ja kuninga poliitilise osatähtsuse suurenemise suunas (tõendina kasutas seda, et varastes linnriikides pole märki templist eraldi seisvast valitsejatest, hiljem tekkisid märgid eraldi olevast väepealik-kuningast). Valitseja-preester (ilmselt võimuhaaraja) Urukagina püüdis taastada vana olukorda, mis seisnes sellest, et ta ,,taastas Ensi põllud jumalale", st andis kuninga valdusi tagasi templile ning ilmselt kaitses ka lihtrahvast võimustruktuuride omavoli vastu. Sumeri linnriigid olid lakkamatus vaenus (st tõenäoliselt kindlustatud). Tüliküsimusteks olid
Selle keskmes oli templikompleks. Tsikuraat, pühendatud taevajumalale An ja taevajumalannale Eanna (Innana). Sealt pärinevad ka varajased kirjalikud tekstid. Seal oli ametnikuloendid ja silinderpitserid (veerev savipitser, pitseeriti anumaid igast stseenidega). Tempel oli ühelt poolt bürokraatlik ametnikkond ja salvestas templisse veetavat kraami. Protokiilkiri, kiilkirja eellane. Leitud ka viiteid vägivallale (jahi ja sõjastseenid, andamitoomine), piltidel habemik, vb valitseja. Sealt templist on leitud alabastervaas, Warka vaas. Selle järgi on püütud ühiskonda paika panna. All vesi ja taimed, siis loomad, inimesed liudadel kannavad midagi, andamid suurtes kottides ja siis süüakse see ära... Pildil jumalanna (sööjana) ilmselt Eanna ja oli suhtes tähtsa tegelasega. Uruki päritolu silinderpitserid on leitud kogu VP ulatuses. Uruki impeerium? Lõuna- Mesopotaamias kindlasti. Muud kontaktid olid ilmselt ainult kaubanduslikud. 2340-ni on Sumeri linnriigid jube tähtsad
* skarabeus egiptlaste püha mardikas, kelle kujukest kasutatakse amuletina. * Narmeri palett (reljeeftahvel) üks kõige vanem egiptuse skulptuurteos, seal on kujutatud vaarao Narmerit Egiptust ühendamas. Narmeri nimi võis olla ka Mensese vanem nimi. Fun fact: esimese hauaröövli nimi oli Al-Ma'mun Templid: * Tavaline egiptuse tempel oli nelinurkne, kõrge müüriga eraldatud ja osaliselt pealt lahtine ehitis. Suurimad templid asusid Teeba lähedal Karnakis ja Lukoris. Selles piirkonnas on ka vaarao Ramses II matusetempel ja esimese naisvaarao Hatsepsuti matusetempel ning Ramses II laskis ehitada veel Abu Simbeli kaljutempli. * Templi plaan: * Püloon templi väravaehitis * Sammasõu * Sammassaal * Sekos * Uue riigi ajal peideti vaaraode muumiad kaljuhaudadesse. Teebast vaadates on Niiluse vastaskalda kõrbes nn Kuningate org, mille kaljuseintesse raiuti paljude vaaraode hauakambrid.
vähem raha kui varem - püramiide ehitati toortellistest, nende kõrgus ulatus 40 - 70 m piirimaile, üha rohkem maeti vaaraosid kaljuhaudadesse, mis olid traditsioonoliselt olnud noomide valitsejate nomarhide viimseks puhkepaigaks. Nende vormistamisel jõuti omalaadse kompromissini - kaljuhaud ühendati püramiidi ja hauatempliga. Selliseks näiteks sai vaarao Mentuhotep I rajatud hauakompleks Deir - el - Bahri orus Teeba lähistel. Hauakompleksi moodustasid 1200 m pikkune ja 32 m laiune seintega piiratud tee, mis viis terrassil paikneva hauatemplini. Selle ülaosa moodustas klassikaline püramiid. Selle ehitise taga paiknes suurejooneline kolmest küljest sammastega piiratud õu, mille taga olid juba kaljusse raiutud pühad ruumid, vaarao hauakamber aga oli sammasõue all. Ehitise siseruumid olid kaunistatud arvukate reljeefidega, nende süzee oli lähedane Vana riigi aegsetele ( s.t. vaaraode
olulisemad tunnused; langes sisesegaduste tagajärjel · Keskmine riik 1950-1650 eKr maa ühendasid taas Ülem-Egiptuse valitsejad Teebast; riigi juhtimisel olulised ka piirkondade noomide asehaldurid, kelle tahet valitseja pidi arvestama; Egiptusele oli allutatud Nuubia; 1650 eKr tungisid Niiluse deltasse Aasiast hüksoslased Keskmise riigi lõpp · Uus riik 1550-1075 eKr algas, kui Teeba valitsejad tõrjusid hüksoslased välja; välise võimsuse hiigelaeg; hüksoslastelt õpiti lahingus hobukaarikute kasutamist, nende kaarikuvägi oli ähvardav jõud; alistati Palestiina ja Süüria, Nuubia oli veel nende käes; Egiptus oli suurriik, rohkem avatum; võõrsilt toodud orjad, välismaised palgasõdurid ja Aasia päritolu printsessid haaremites tõid kaasa uusi kombeid; valitseja kõrval elukutseline preesterkond rikkalikud annetused templitele olid
· Kuningas Menes, pealinn Memphis. · Kuninga piiramatu võim. · Hieroglüüfkiri.. 2. Vana riik : · 2700 2200 eKr. · Suured püramiidid. · Tsivilisatsiooni tunnuste kujunemine. 3. Keskmine riik : · 2000 eKr 1650 eKr. · Nomarhhid maakondade valitsejad. · Teeba tähtsaim usukeskus. · Elukutseline sõjavägi. · Allutati Nuubia põhjaosa. 1650- 1550 eKr võimutsesid Niiluse deltas Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased. 4. Uue riigi periood : · 1550 eKr 1075 eKr. · Välise võimsuse hiilgeaeg. · Palestiina ja Süüria allutamine. · Thutmosis III tema valitsemise ajal saavutati suurim ulatus.
eestis mitmeltpoolt. Keraamikaga algab eestis neoliitikum. väga oluline on ka tekstiilikunsti tekkimine. kui hakatakse tegema villast kangast ja ka riideid. newgrange on maaalune hauakamber iirimaal. see on vanem kui stonehenge. Taara loss iiri kuningad? egiptus mastabad olid maalused hauakambrid, aga et ülistada vaaraosid lihtsamatest inimetest, hakati tegema püramiide, algselt olid astmikpõramiidid, millel siis need astmete vahed olid täitmata. Memphis (Kairo), Teeba 2000 eKr . Sakkara, Dzoseri astmikpüramiid. Suurimad on Giza püramiidid: Cheops, Chefrus, Mykerinos. Need kuuluvad ka Kreeklaste seitsme maailmaime hulka. Keskmiseks on kivide raskuseks 2.5 pool tonni. Neid transporditi mööda jõge, ja seejärel veeti need mööda kõrbe 7-8 km. püramiidide tipud olid kaetud kullaga, Kuningate matusepaikade juurde on ehtatud ka templid, ühte püramiidi ehitati 10-20 aastat. -- - - - - - - -
luubiga lugema pidi, seda siis põhiliselt mitte-dekoratiivsete tahvlite puhul. Vanimad kirjalikud leiud olid arvepidamise jäädvustused. Oli nii „lihtsaid“, geomeetrilise kujuga ja kaunistamata kirjatahvleid, kui ka „keerulisemaid“. Lihtsamad tahvlid olid kasutusel Mesopotaamias enamasti viljasaagi ülesmärkimiseks ning vanimad eksemplarid pärinevad juba 8. aastatuhendest eKr. Keerulisemad kuuluvad linnakultuuri juurde, vanimad on leitud Urukist Inanna templist ning neid kasutati templi varade ülesmärkimiseks. http://kommunikatsioonivahendid.wikispaces.com/Kiilkiri kiviaeg- Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist. Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi.
Enamasti olid nad pilkavad ja tegid kellegi arvel nalja. Nt ’Koomose laul’. Koomos – lõbus meestejõuk. Riietuses oli sageli mingi osa kehast rõhutatud, nt kõht. Riided olid naljakad. Vahel oli küljes ka nahast fallos. Komöödia keskendus kaasajale ja see puudutas tavaliselt poliitilist temaatikat. Kaasaegseid probleeme esitati peamiselt fantaasaivõtmes. Kooris oli 24 lauljat. Teeba kuningasugu; Kadmos ja tema lapsed Kadmos oli üks Europe vendadest, kes isa käsul tüdrukut otsima läks, peale seda kui sõnn ta minema viis. Selle asemel et mõttetult otsida, läks ta koheselt Apolloni juurde tõtt küsima. Apollon soovitab mehel minna lehma järel ning rajada oma linn sinna, kuhu loom puhakama heidab. Nii rajatigi Teeba linn. Kõigepealt pidi Kadmos võitlema hirmsa draakoniga, kes kõik ta kaaslased tappis. Siis aga ilmus
...................................................................................................7 2.3. Artemise tempel Ephesoses.........................................................................................8 2.4. Zeusi kuju Olümpias...................................................................................................9 2.5. Halikarnassose mausoleum ......................................................................................10 2.6. Rhodose koloss..........................................................................................................12 2.7. Pharose tuletorn Aleksandrias...................................................................................13 3. Tänapäeva maailmaimed..................................................................................................14 3.1. Colosseum.................................................................................................................14 3.2
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (
Panteon-ühe usundi jumalad. Egiptlaste Panteon: Eiptlaste austaud jumalate hulk oli tohutu(üks tekst loetleb 740 jumalat, kuid see arv võis olla suuuremgi). Kindlat ja üldkehtivat süsteemi polnud. Jumalate tunnused tihti kattusid. Tähtsad polnud üksikasjad, vaid see, et jumalaid austatakse ja nende eest rituaalset hoolt kantakse. Tähtsamad jumalad keda seostati kuningavõimuga: · Päikesejumal Ra oli maailma looja, esimene valitseja. Keskmise riii ajal hakati teda samastama Teeba jumala Amoniga. Nende ühtesulamisel kujunenud Amon-Ra muutus Uue riigi ajal tõeliseks peajumalaks. · Pistrikukujuline taevajumal Horos. Tuntuima müüdi järgi oli Horos jumal Osirise ja jumalanna Isise poeg. · Osiris oli viljakuse jumal ja surnute valitseja. Õpetas inimestele põlluharimist, kaevamist, käsitööd ja kirjatarkust. · Isis oli Osirise õde ja abikaasa, keda egiptlased kujutasid noore naisena, peas kaarjate
Delfi oraaklis käidi tulevikku ennustamas ning sealsete preestrinnade (püütiate) ennustustes ei kaheldud. Kreeklased panid rõhku peamiselt siinpoolsele elule. Surma mõisteti kui kõige meeldiva ja nautimisväärse paratamatut lõppu, millele järgneb otsatu olesklemine sünges Hadese riigis. Sellele ei mõeldud palju, kuid usuti, et surnute riik asub sügaval maa all ja seal elavad on rõõmutud, tahteta ja mäluta varjud. Tüüpiline kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist. Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja ehitusmaterjalisdeks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi (marmor). Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa: krepidoma (alus, 2 või 3 astet), sammastik ja talastik koos katusega.Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest ja olid templi välisilmes määravad.Templi pikiküljel on sambaid kaks korda enam kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas (6-13 või 8-17)
ilmaliku kohtu kätte. 3.2. Klassikaline Kreeka tsivilisatsioon Tume ajajärk (1100-800 e.Kr) Purustatud losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv vähenes. Osa kreeklasi rändas üle mere Väike-Aasiasse. Oluliseks saavutuseks oli raua kasutuselevõtt. Sellel perioodil oli Kreeka vaene ja maha jäänud maa. Tsivilisatsiooni uus tõus (8-6 saj. e.Kr.) Uuteks keskusteks said linnad ja kujunesid linnriigid: Ateena, Sparta, Korintos, Teeba. Foiniikia tähestiku põhjal loodi Kreeka tähestik. Esimese asjana hakati üles kirjutama seadusi. Jätkus kreeklaste väljarändamine Vahemere ja Mustamere piirkonda, sest põllumaad oli vähe ning oli vajadus metallijärele. Hakati müntima raha. Kreeklaste ühtsust rõhutasid usukeskused, milledest tähtsaimad olid Delfi ja peajumal Zeusi kultusekoht Olümpia. 776ndast e.Kr. hakati korraldama iga 4 aasta tagant usu- ja spordipidustusi. Klassikaline ajajärk (5-4 saj. e.Kr.)
Õue taga oli sammassaal ja edasi hämarad ruumid. Seal paiknes ka jumalakuju. Peasissekäigu juurest viis sirge tee kõige pühama paiga suunas. Selle tee ääres, sammassaalis, olid sambad kõige jämedamad ja kõrgemad ja katus kõrgemal kui teiste sammaste kohal. Kapiteelid meenutasid taimi nt. Papüürust. Templiarhitektuuris arenes püstise samba ja rõhtsa talastiku kasutamine peaiseks ehitustehniliseks võtteks. Suurimad templid asuvad Teeba linna lähedal Karnakis ja Luksoris. Seal piirkonnas on ka Ramses II matusetempel ja esimese naisvaarao Hatsepsuti matusetempel. Viimane on osaliselt raiutud kaljuseina, mille vormid moodustavad kontastse tausta geomeetriliste vormidega. Ramses II laskis ehitada Abu Simbeli kaljutempli, mis oleks vee alla jäänud. Selle vältimiseks saeti kalju koos templi ja selle ukse ees istuvate Ramsese hiigelkujudega tükkideks ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku.
Iisraeli aja-ja usundlilugu... kordamisküsimused-vastused 1. Ajaloolised allikad. Ülevaade tähtsamatest kirjalikest ja arheoloogilistest allikatest. 2. Põhjused kuningriigi tekkeks. Kohtumõistjad; vilistid. 3. Sauli valimine kuningaks, tema tegevus. 4. Taaveti tõus troonile. Taaveti sisepoliitika ja administratsioon. 5. Taaveti välispoliitika ja vallutused. Taaveti ajaloolisus (McKenzie ,,Kuningas Taavet. Püha terrorist"). 6. Saalomoni valitsusaeg. Sise- ja välispoliitika, templiehitus. 7. Personaaluniooni lagunemine kaheks kuningriigiks. Piiriküsimuse lahendamine. Põhjariik Iisrael kuni Omri valitsusajani. 8. Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus (välissuhted, majandus, ehitustegevus), tähtsamad sündmused. 9. Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. 10. Jehu ja tema dünastia. Kaananlaste küsimus. 11. Tiglatpileser III reformid Assüürias, tema sõjakäigud Süür
Hispaania Riik Edela-Euroopas, hõlmab üle 5/6 Pürenee poolsaarest, Baleaari saared Vahemeres ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Pindalalt (504700 km2) teine riik Euroopas. Hispaania koosseisu kuulub 17 ajaloolist maakonda, mis rühmituvad 50 provintsiks, neist 3 asub saartel. 1983. a. viidi lõpule tsentraliseeritud riigi ümberkujundamine autonoomsetest maakondadest koosnevaks riigiks. Moodustati 17 autonoomset maakonda, millel on oma valitsus ja parlament; need on Kataloonia, Baskimaa, Galicia, Andaluusia, Valencia, Estremadura, Kanaari saared, Baleaari saared, Kastiilia, Leon, Kastiilia-La Mancha, Astuuria, Navarra, Murcia, Rioja, Aragon (Aragoonia), Kantaabria ja Madrid. Hispaania juhtimise all on ka Vahemere rannikul asuvad linnad Ceuta ja Melilla ning nende juurde kuuluvad Velez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase saared. Rahvastik. Rahvaarv on 39,2 milj. Hispaanias elab koos üle kümne rahvuse. 75% on hispaanlased, ülejäänud on
annaabi.ee 
