100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-12-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pudistaja
Õppematerjali autor
jumalad. [V.V. Struve ,,Vana-Idamaade ajalugu" Tartu, 1949] Kuningal oli viis nime: oma päris nimi ja peale selle veel neli nime, mis talle anti troonileastumisel. Igal tema nimel oli teatav suhe tema pompoosse titulatuuri teatava koostusosaga. Põhiline trooninimi oli seatud Ülem- ja Alam-Egiptuse kuninga tiitliga. Vaarao isiklik nimi oli seotud ,,päikese poja" tiitliga. Selles tiitlis peegeldus selgesti Egiptuse usundi klassiolemus, kuningavõimu jumalustamine, usk despootia ,,jumalikkusesse". Egiptus saavutas tollel ajal suure võimsuse, mille poolest eraldus ta teistest, nagu räägitakse raidkirjas, asiaatide, neegrite ja liibüalaste barbarlikest suguharudest, kes Egiptust ümbritsesid, suutes talle pakkuda ainult tööjõudu ja kariloomi. Naaberbarbareid võis Egiptuse kuningas tabada isegi ,,kaigast tõstmata", ,,ilma vibu pingutamata surmata neid nooltega". Egiptlased uskusid, et päikesejumal
alebastrit, basalti ja tulekivi. Seega oli Egiptuses rikkalikult kivi, mis oli kõige hädavajalikum ehitusmaterjal. Niiluse orus kasvas peale pilliroo, puidki, mitte ainult palme, mida on raske kasutada esemete valmistamiseks, vaid suurel hulgal ka akaatsiaid ja sükomoore. Egiptuses oli metallegi, kuigi mitte orus endas, vaid selle lähedastel maa-aladel. Vaske leidus Siinai poolsaarel; kulda oli suurel hulgal Egiptusest lõuna pool, Nuubias (sõna Nuubia tähendab egiptuse keeles kullamaad), ja veel - Araabia kõrbes (Punase mere lähedal). Tsink ja seatina oli Punase mere rannikul. Võib öelda, et Egiptuses oli kõike, mis on vajalik irrigatsioonimajanduse loomiseks: kivi, puitu, metalli. Irrigatsioonimajandus tootis külluses teravilja. Muidugi, sai Egiptus küllamaaks alles siis, kui seal rakendati inimeste kätetööd. Algselt aga oli Egiptus asustamata, sest vanasti oli teine kliima: kevadel hakkas Abessiinia mägedes sulama lumi, sellel ajal algas
tõenäoliselt vähemalt osalt indo-euroopa päritolu. Riigikeelena käibis, hurri keele kõrval, akadi keel. Riigi tekke aeg on teadmata, kuid u 1500 (Egiptuse Thutmosis I valitsusajal) oli temast kujunenud egiptlastele arvestatav vastane. Arvatavasti umbes sel ajal, või natuke varemgi, vallutas Mitanni kuningas Assuri. Mitanni võim Assüürias püsis tõenäoliselt ainult lühikest aega. 15. sajandi keskpaiku sõdisid Mitanni kuningad Egiptuse Thutmosis III-ga. Egiptlaste vallutusretkedest hoolimata jäi Süüria kirdeosa Mitanni kuningate võimu alla. Mingil ajal ulatus nende võim ka Vahemereni. 15. sajandi lõpul kujunesid Mitanni ja Egiptuse valitsejate vahel tihedad diplomaatilised suhted, mis püsisid stabiilsetena ka 14 sajandi I poolel. U 1350 võitis Hetiidi kuningas Suppiluliuma Mitanni väge ja rüüstas nende pealinna Wasukannit. Mitanni kuningas Sattiwaza tunnistas end Hetiidi kuninga vasalliks.
Surev-taassündiv jumal. Egiptus Varadünastiline ajajärk 31.-28.saj Narmer ja Menes: 32.saj varadünastilise riigi valitsejad, kes ühendasid Alam-ja Ülem- Egiptuse. Vana Riik 28/27.-22.saj Dzoser; 27.saj püstitas esimese püramiidi Sakkaras, mille arhitekt oli Imhotep, kes ka hieeroglüüfkirja reformija, mille järel tekkis kanooniline kirjakuju. 26.saj hiigelpüramiidid: Cheops, Chepren, Mykerinos Keskmine Riik 20.-17.saj "Sinuhe jutustus"; Egiptuse kirjanduse tähtteos, loodud Keskmise Riigi ajal. Kangelaslugu Sinuhest, kes tappes kuninga mõrtsuka saavutas kohalike austuse. Uus Riik 16-11.saj Thutmosis I; 16.saj lõi Egiptuse suurvõimu, vallutused Eufratini ja püstitas seal võidusteeli. Pealinna viis Memphisesse, Teeba jäi Amon-Ra kultuskeskuseks. Alustas Karnaki templikompleksi rajamisega (tema haud Teeba lähedal kaljus Kuningate orus) + Luxori tempel. Seega edaspidi Memphis jäi poliitilsieks keskuseks, Teeba kultuskeskuseks.
Tekib plussmärk + . e) Hiireklahvi all hoides nihuta plussmärki eemale ja pilt läheb suuremaks (kui liigutad plussmärki tagasi, läheb pilt väiksemaks). Tee pilt nii suureks, et näeksid ka detaile. f) Algse suuruse saad sellele pildile, klikkides ühe korra ikoonil UNDO ehk ,,tagasi". HURRAA-AAA-AAAA! Jälle üks kogemus juures! Elagu elukestev õpe! NOFRETETE VAARAO EHNATONI LEMMIKNAINE Nofretete. Ülevärvitud lubjakivi. Egiptuse muuseum. Berliin Nofretete (teistes keeltes Nefertiti) eluaastad saame ajalooallikate järgi umbkaudu määrata vahemikku 1370 1330 eKr. Ta oli üks vaarao Ehnatoni kuuest abikaasast, kuid ta ei olnud Ehnatoni poja, järgmise vaarao Tutanhamoni 2 ema. Noorelt surnud Tutanhamoni ema oli vaarao teisejärguline abikaasa. Nofretete nime võime tõlkida nii: kaunitar on tulnud või iludus on saabunud. Daami päritolust ei ole midagi teada
kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud linnad. Neile lisanduvad iseloomulik religioon, kõrgetasemeline kirjandus ja kunst. Kõik see kujundas Mesopotaamia tsivilisatsiooni ilmet ka pärast sumeri rahva kadumist ajaloost. Kiilkiri. Mesopotaamiale tüüpiline kiilkiri on saanud oma nimetuse sellest, et selle märgid vajutati kiilukujulise otsaga pulga abil värskele savitahvlile. Selline kirjutusviis välistas kumerad jooned ja tõi kaasa märkidele skemaatilisuse. Kiilkiri on, nagu Egiptuse hieroglüüfidki, arenenud välja piltkirjast, mis tekkis juba IV aastatuhandel eKr. Märkide skematiseerimisel ja nende üldistamisel arenes sellest mõisterkiri, kus märgid ei kujutanud enam esemeid, vaid tähistasid stiliseeritult erinevaid mõisteid. Kuna sumeri keeles oli palju ühesilbilisi sõnu, hakkasid paljud märgid mõistetele lisaks tähistama ka vastavate silpide hääldust. Mesopotaamia kiilkiri oligi mõiste ja silpkirja kombinatsioon.
Tallinna 21. Kool Tallinn 2010 Esimene raamat Sinuhe on Senmuti ja tema naise Kipa ''poeg'', kes sattus sinna perre pigitatud kõrkjalootsikuga allavoolu tulles. Nad olid vaesed, aga elasid ruumikamas ja avaramas majas kui teised. Senmut töötas vaestearstina ning tihti oli kõrvalt õppimas ka Sinuhe. Kipa jutustas Sinuhele muinasjutte ning ütles talle ka seda, et ta sai oma nime muinasjutu ''Sinuhe ja merehädalised'' järgi. Senmut
· Riietusest on säilinud mõningaid üksikuid kangatükke · Ilmuvad savinõud keraamika · Tekib ornament savinõude kaunistamine · Eesti alal loetakse neoliitikumi alguseks just keraamika ilmumist u. 3300. a eKr · Kõige vanem Eesti ala keraamika on kammkeraamika III Vana-Egiptuse haudeehitised · Vana-Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja · Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund · Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest · Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud · Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid · Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid · Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad · Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid · Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid