Austraalia kuulub majanduse arengu poolest arenenud riikide hulka. Eelmise kümnendi keskel sai Austraalia nautida kiiret hindade tõusu peamiste toorainete ekspordis ( joonis 3). See tõi kaasa enneolematu õitsengu kaevanduste investeeringutel. Kasu levis mitmel viisil: tööhõive ning palkade tõusu näol erinevates tööstusharudes üle kogu riigi. Joonis 3. Tarbija hinna inflatsioon, väljendatud protsentuaalselt. Allikas : http://www.worldbank.org/ Erinevad statistikad ning prognoosid näitavad, et Austraalia inflatsiooni määra protsent on tulevikus 2,2%- 2,5% vahel stabiliseerumas ( kuni aastani 2020, allikas: http://www.statista.com/ ) Uus Meremaa Keskpank rakendas poliitikat, mis seadis eesmärgiks hoida inflatsioon vahemikus 0– 2%. Ülemist piiri tõsteti 1996. aastal 2%lt 3%le. 90ndate esimesel
Järgnevad arvutustehnika (2,5 miljardit USA dollarit), ravimid (1,8 miljardit USA dollarit) ja elektrotehnika (1,2 miljardit USA dollarit). 2005. aastal veeti kaupu sisse kokku 119,6 miljardi USA dollari väärtuses. Tähtsaimad impordipartnerid on 2005. aasta seisuga USA (13,9%), Hiina (13,7%), Jaapan (11%), Singapur (5,6%) ja Saksamaa (5,6%). 4 Egiptus - arengumaa Egiptus on Aafrika, Aasia ja Euroopa looduslik ristumiskoht. Riigi põhjakallast uhub Vahemeri, idarannikut ääristab koos Punase merega Iisrael, lõunas piirneb
kombineeritud riskantsete laenudega aastatel 2002- 2007 panid alguse majanduse järsu ning järjepidevale langusele. Kuigi kriisis said kannatada kõikide riikide majandused, tõusevad tugevalt esile kaks riiki keda kriis mõjutas tugevamalt ning kelle probleeme kajastati meedias kõige enam. Islandi majanduskriis algas juba 2008 aasta sügisel kui riigi kolm suurimat panka kukkusid kolme päevaga kokku. Kreeka majanduskriis sai kuulutati välja 2010 aastal võlakriisi nimetuse all, sest välisvõlg ulatus 147,3% sisemajanduse kogutoodangust. 1 Antud uurimistöö eesmärk on võrrelda kahe riigi majanduskriisi põhjuseid, käiku ja tagajärgi. Töö esimeses osas kirjeldan lühidalt kahe riigi majanduse üldpilti ning põhilisi sissetulekuallikaid, et anda lugejale ettekujutus milline oli riikide majandus enne kriisi algust. Töö teises osas annan ma ülevaate majanduskriisi käigust mõlemas riigis, keskendudes kriisi põhjustele, kronoloogilisele käigule ning tagajärgedele
1. Lühidalt Rootsist Rootsi, ametliku nimega Rootis Kuningriik, paikneb Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega, millega ühist riigipiiri on 586 km ning läänest Norraga on ühist riigipiiri 1619 km. Lõunast piirab teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerakki väin. Rannajoon on 3218 km pikkune ning maismaapiir 2205 km. Rootsi kogupindala on 449 964 , sellest maismaad on 410 928 . Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. Rahvaarv: 9
puudutav dokumentatsioon, välja arvatud isikuregistri andmed ning mõningad statistilised, välisministeeriumi ja julgeolekupolitsei materjalid. 3.Majandus 3.1. Peamised majandusnäitajad Rootsi on viimase paarikümne aasta jooksul kujunenud kõrgetasemeliseks hea oluühiskonnaks, mida iseloomustab demokraatlik riigivalitsemine, homogeenne elanikkond ning laialdane sotsiaalhooldussüsteem, mis kokkuvõttes tagab kõrge elustandardi. Rootsi majanduspoliitikat iseloomustab eelkõige madal inflatsioon ning valitsuse rahanduspoliitika stabiilsus. Samuti on iseloomulik laiaulatuslik tulude ümberjaotamise poliitika, mida võimaldavad kõrged maksud ning ohtrad tööturupoliitilised programmid (riigi poolt rahastatav ameti- ja ümberõppekoolitus), mis on suunatud tööpuuduse madalal hoidmisele. 1990. aastate alguse majanduslangus tõi kaasa fiskaal- ja monetaarpoliitika karmistamise, mille peamiseks eesmärgiks oli inflatsiooni ohjeldamine. Paranenud
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nend
Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................... ......... lk 3 2. Majandusest üldiselt ................................................................................................... lk 4-5 3. Finantssektor ......................................................................................................... ....... lk 6-7 4. Väliskaubandus ......................................................................................................... .... lk 8 5. Peamised tööstusharud .............................................................................................. lk 9-11 6. Kokkuvõte ......................................................................................................... ............. lk 12 7. Kasutatud kirjandus ..................................................................................
P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED kordamine eksamiks RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE: SKP & HINNATASE 1) Majanduse põhinäitajad ja üldine eesmärk SKP ehk kogutoodang (tähis Y) hinnatase (tähis P; inflatsioon ) tööpuuduse määr (tähis u) Eesmärk: soovime kiiret ja jätkusuutlikku majanduskasvu madala tööpuuduse ja liigse inflatsioonita 2) SKP ja RKP definitsioon ,,Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi peamine eesmärk on hinnata majanduse arengut riigi majandusterritooriumil. Arvestuse põhiline näitaja on sisemajanduse koguprodukt (SKP, ingliskeelne lühend GDP)." SKP (sisemajanduse koguprodukt) antud riigi geograafilisel territooriumil teatud perioodi jooksul
Maagimäestikus asunud värviliste ja haruldaste metallide (hõbe, tina, vask, plii, vismut, koobalt) ning rauamaagi leiukohad on ammendunud. Morava nafta- ja maagaasi leiukohad on vähetähtsad. Majanduslikult olulised on Loode-Tsehhi raviveed. Tsehhi on endiste idablokimaadest üks arenenumaid, majandus tugevalt pealinnakeskne, Praha osatähtsus SKT-st oli 2003.a. 23,1%. Arengus on maha jäänud endised rasketööstus piirkonnad Morava-Sileesia ja Olomouc, kus on ka suurim tööpuudus. Majanduse arengule on kaasa aidanud väliskapitali kaasamine (2005.a. 62 miljardit USD). Elektrienergiat toodetakse 65,5% soojus- (sellest 80% pruunsöe), 31,2% tuuma- ja 3,1% hüdroelektrijaamades. Tsehhi on Euroopa 3. uraanimaagi, 4. kivisöe ja 5. pruunsöetootja. Tööstuses domineerib traditsiooniline rasketööstus, 26,8% moodustab masinatööstus, 13% metallurgia ja 13% metallitööstus. Põllumajanduslikus kasutamises on 54,1% territooriumist.
sellest hoolimata ennustatakse 2010 ülejäägiks ca 180 mld USD.Dollari langus euro suhtes pani raskesse olukorda Euroopa, eriti eurotsooni kaupmehed. Jüaani kursi säilitamiseks on Hiina sunnitud ostma USA obligatsioone, mängides sellega olulist rolli USA ulatusliku defitsiidi kinnimaksmisel. Nii vahetab Hiina oma tööstuskaubad USA pikaaegsete riiklike obligatsioonide vastu ja hiina talupoegade säästud aitavad seeläbi kaasa tänapäeva kaubandusstruktuuri kujunemisele. Hiina valuutareservid kasvavad rekordilise, 20 mlrd USD- lise tempoga kuus ja 2006. a kujunes Hiinast maailma suurimate valuutareservidega riik, möödudes Jaapanist. Oktoobriks 2007. a oli Hiina akumuleerinud üle 1,4 trln USD jagu valuutareserve. Kui senini on enamus reservidest paigutatud USA valitsuse võlakirjadesse ja USA dollarites nomineeritud aktivatesse, siis 2007. a algul otsustati luua riiklik investeerimisagentuur, mille eesmärgiks on rahapaigutuse mitmekesistamine: Hiina omab
Seminar 2 Sisemajandusliku koguprodukti (SKP) leidmine 1. Kuidas on omavahel seotud SKP, inflatsioon ja töötus? Töötus ja inflatsioon P Phillipsi kõvera kaudu U SKP ja töötus Okun'i seaduse kaudu: (Q* - Q) /Q = 2,5 (U U*) kui Q < Q* U > U*, siis p k i Q > Q* U < U* kui U*, siis ii p 2. Kuidas on võimalik SKP välja arvutada? SKP leitakse saadud tulu ja kulutuste meetodil: Võimalik ka lisandväärtuse alusel. 3. Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal?
Vinni-Pajusti Gümnaasium Kuuba Vabariik Koostaja: Tanel Pihlak 11. A Juhendaja: Siiri Seljamaa 2006 1 ÜLDANDMED Asukoht: Kesk-Ameerika, Kariibi meri, Suured Antillid Geograafilised kordinaadid: 19°N - 23°N ja 74°W - 85°W Pindala: 110 861 km2 (peasaar moodustab sellest 105 006 km2) Ametlik nimi: República de Cuba (Kuuba Vabariik) Pealinn: La Habana (Havanna) Rahvaarv: 11 416 987 (2007) Pindala: 110 861 km2 Rahvastiku tihedus: 102 in/km2 Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: Kuuba peeso (1 peeso = 100 senti) Naaberriigid: USA, Mehhiko, Haiti, Jamaica Haldusjaotus: 14 provintsi ja 1 keskalluvusega munitsipaliteet Sõltlasalad: puuduvad President: Fidel Castro Ruz Erakonnad: PCC (Kuuba Kommunistlik Partei) Põhiseadus: 1976. a Iseseisvus: 20. mai 1902 Valimisõigus: üldine, 16. eluaastast Õiguskord:
Märkimisväärset rolli on mänginud hariduse tähtsustamine. Praeguseks on Lõuna-Korea tööjõud OECD riikide arvestuses koolitustasemelt viiendal kohal. Makroökonoomilist stabiilsust on aidanud tagada kindel fiskaalpoliitika. Valitsusel on paljude aastate jooksul õnnestunud vältida eelarve defitsiiti ning valitsussektori kulude osatähtsus SKP-s on üks väiksemaid OECD riikide seas. Finantsaktivad on suuremad kui riigi võlg. Inflatsioon (keskmiselt 6% aastas) on võrreldes OECD liikmetega siiski suhteliselt kõrge. Lõuna-Korea ekspordi osa maailma majanduses on kasvanud sisuliselt nullist 2,5%-ni 1995. aastal. Lõuna-Korea tagab oma kodanikele parima juurdepääsu internetile ning seda loetakse kõige võrgustatumaks riigiks maailmas. Et vältida praeguse pealinna ülerahvastatust ja majanduse liigset koondumist sinna, rajatakse Lõuna-Chungchoni provintsi keskele Yeongi-Kongju alale uus pealinn. Ehituse
pikkune majandusliku efektiivsuse kõikumine, mis arvatakse sõltuvat ehitustegevusest, elanikkonna kasvumäärast ja migratsioonist. Pikaajalist ja väga sügavat langust nimetatakse depressiooniks. Seda iseloomustab kõrge tööpuudus, vähene kogutoodang ja investeeringud, hindade langus ja pankrottide laine. Tsükli alguseks loetakse langusfaasi algust, mis järgneb tsükli harja ületamisele. Tsüklid erinevad üksteisest nii oma kestuse kui kõikumise amplituudi e. sügavuse ja põhjuste poolest. 1.5 Tsüklite põhjused Tavaliselt jagatakse tsüklite põhjused kahte suurde rühma:
Suuremas osas Prantsusmaal (ida- ja keskosas, Pariisis) on soe suvi, külm talv ja mägedes lumi. Pariisis kõigub temperatuur 3 C jaanuaris kuni 23 C juulis. Lõuna-Prantsusmaal on kuum ja kuiv suvi ning pehme ja niiske talv. Talvel ja kevadel võib mitu päeva vahetpidamata puhuda le mistral, külm, kuiv ja tugev põhja- või loodetuul, mille kiirus ulatub ligi 100 kilomeetrini tunnis. Talv on Prantsusmaal jahe, kuid mitte külm - riigi keskosas on jaanuari temperatuur tavaliselt +5 C ringis. Suved on soojad, juulis keskmiselt +20 C. Vahemere rannikul on tunduvalt soojem, seal valitseb lähistroopiline kliima. Õhk on võrdlemisi niiske, sest miski ei takista Atlandi ookeanilt puhuvaid läänetuuli. Tasandikel sajab kuni 1000 mm / a, Atlandi rannikul ja mägede läänenõlvul isegi 1500 - 2000 mm / a. Niisiis on taimekasvuks niiskust küllaldaselt. INIMGEOGRAAFIA Rahvuse sünd Rahvuse sünd oli karm. Algusest peale sai Prantsusmaale osaks võõrvallutajate võim. 51. aastal e.m
9 · 2000-3000 eurot kuus: õpetaja, kinnisvaramaakler, arhitekt, taksojuht, pressisesindaja, haiglaõde, politseileitnant · 3000-4000 eurot kuus: arvutiinsener, lasteaiajuhataja, proviisor, konsultant · 4000-5000 eurot kuus: advokaat, finantsanalüütik, väikettevõtte juhataja · enam kui 5000 eurot kuus: arst, administratiiv- ja finantsdirektor, kõrgema astme pangatöötaja Tööhõive Tööpuudus Prantsusmaal tõusis 2004. aastal üle 10% ning on jäänud kahekohaliseks vaatamata valitsuse püüetele tööhõivet tõsta. Eriti murettekitav on keskmisest tunduvalt kõrgem tööpuuduse tase alla 25-aastate noorte hulgas. Ehkki 50% tudengitest leiab töö enne kooli lõpetamist on 9% ülikoolilõpetanuist tööta veel 3 aastat peale ülikooli lõpetamist. Töönädala ametlikuks pikkuseks on Prantsusmaal 35 tundi, vastavalt 2005. aastal
Kolm aastakümmet säilitas Jaapan erakordselt kõrget majanduse kasuvutempot: 1960-ndatel oli see keskmisel 10% , 1970-ndatel 5% ja 1980-ndatel 4% aastas. 1992-1995 aeglustus majanduskasv tunduvalt, sest hakkasid ilmnema 1980-ndate aastate lõpul esinenud üleinvesteerimise järelmõjud ning aktsia- ja kinnisvaraturul toimunud spekulatiivse hinnatõusu tagajärjed. Valitsuse eelarve- ja rahanduspoliitika ning madala inflatsioon viisid 1996.a. majanduse kasuvtempo üles 3,9%-ni, kuid 1997.a. alates on Jaapani majandus olnud depressioonis raskuste tõttu pangandus- ja kinnivarasektoris, mida süvendasid äristruktuuride ja tööturu jäikus. 1999.a. suutis valitsus majanduse enam-vähem stabiliseerida. Kaks murettekitavat probleemi on elanikkonna vananemine ja selle koondumine linnadesse. 5.2. Põllumajandus ja metsandus Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, sest ainult 13,3%
kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliskapitali investeerimistingimuste parandamine ja värav Venemaa ja Balti riikide majanduse juurde. Soome majanduse nõrgad küljed: 1980. aastate tehnilisele majanduskasvule järgnesid rasked tagasilöögid ( STK vähenes aastail 1991-93 15%). Suur ühiskondlik sektor ja välisvõlg (viimane moodustab SKT-st 22%). Lääne- Euroopa suurim tööpuudus (1993. aastal 22%) väheneb aeglaselt väike siseturg ja Euroopa ääremaa asend. Soome on endiselt üks jõukamaid turumajandusmaid. Soome peamised majandusharud: laevaehitus, elektroonikatööstus, kergemasinatööstus, raskemasinatööstus, elektrometallurgia, paberimass ja paber, agrotööstus, keraamikatööstus, keemiatööstus, tekstiiltööstus. Majanduskasv Viimase kümne aasta jooksul on Soome majandus läbinud terve majandustsükli. Eelmise
raames teevad kõik keskpangad aktiivselt koostööd igas keskpanga valdkonnas, kuid otseselt eurot ja rahapoliitikat puudutavad otsused langetatakse kitsamas ringis. Otsuste tegemisel osalevad ainult need keskpangad, kes kuuluvad euroalasse ehk kasutavad oma riigis käibevaluutana eurot. Eurosüsteemi ehk Euroopa Keskpanga ja euroala riikide keskpankade põhiülesanne on tagada hinnastabiilsus. Täpsemalt tuleb euroala keskpankadel hoida inflatsioon ehk tarbijahindade tõus pisut madalamal tasemel kui 2% aastas. Seda ülesannet täidab eurosüsteem ühtse rahapoliitika kujundamise ja elluviimise kaudu. Eurosüsteemi rahapoliitilised ja muud otsused tehakse Euroopa Keskpanga nõukogus. Nõukogusse kuuluvad Euroopa Keskpanga juhatus ja kõikide euroala riikide keskpankade presidendid. Ka Eesti Panga president on Euroopa Keskpanga nõukogu liige ning seega üks rahapoliitika üle otsustajaid
Turismi kõrgperiood kestab oktoobrist märtsini, mis on aasta soojemad kuud, kuid puhkamisvõimalusi püütakse pakkuda pakkuda aasta läbi. Tsiilit külastab 1,5 miljonit turisti aastas, aastas, tuues sisse 1,7 miljardit USA dollarit. Majandus ülevaade Kindral Pinochet sündis ja kasvas riigis, mida olid 1920ndatel ja 1930ndatel vaevanud pidevad rahutused, majandus kiratses, inflatsioon püsis kõrge ning üleüldine sotsiaalne ebavõrdsus oli miski, mille väljajuurimine näis võimatu. Tegu oli nähtustega, mille tulemusena oli Tsiili XX sajandi esimesel poolel Lõuna-Ameerika riikidest üks vaesemaid ja kehvemate tulevikuväljavaadetega. See ei jäänud märkamatuks mitte kellelegi. Tulevane kindral käis lapsena katoliku koolis, läks seejärel aga sõjakooli ning tegi üsna kiiret karjääri ohvitseri ja sõjakooli õppejõuna
· Välisvõla (D) ja sisemaise kogutoodangu (Y) suhe Viimane näitaja selles nimekirjas iseloomustab võlakoormat: D b= Y Seega võib öelda, et isegi juhul kui võlakoorem ei saa enam suureneda, võib maksebilansi defitsiit siiski jätkuda. Kui välisvõla muutus on võrdne koguprodukti muutuse ja võlakoormat iseloomustava kordaja korrutisega, s.t. D = b × Y , siis näiteks koguprodukti 4 protsendilise kasvu korral võib ka välisvõlg kasvada protsentuaalselt samas mahus. Samas on küsitav, et kas riik võib omada pidevat jooksevkonto defitsiiti ilma, et võlakoorem kasvaks. Põhjuseks on asjaolu, et teatav osa jooksevkonto defitsiidist kulutatakse intressimakseteks. Seega iseloomustaks muutust võlgnevuses järgmine seos: D = i × D - ( X - M ) , kus i on laenu teenindamisega seotud nominaalne intressimäär. Eeldades, et võlakoorem ei muutu võib võlgnevus suureneda vastavalt järgmisele seosele:
turutõrgeteks Turutõrgete olemasolul võib valitsuse sekkumine parandada majanduse tulemuslikkus TURUTÕRKED Täielik turutõrge, turg ei suuda kaupa toota avalik kaup Osaline turutõrge, turg toodab kaupa, kuid kogus ei ole optimaalne konkurentsitõrked Välismõjud informatsioonitõrked sh mittetäielikud turud Makroökonoomilised häired töötus inflatsioon Valitsuse sekkumise 1. põhjus Turud ei suuda tagada Pareto efektiivset ressursside paigutust majanduses, seega esinevad turutõrked Valitsus turuvälise jõuna sekkub ja paigutab ümber tootmisressursse o Tööjõud, Kapital,Loodusressurss Heaoluökonoomika teine teoreem Pareto efektiivsus näitab seda, et ühiskonnas ei toimu ressursside raiskamist, kuid
Kolm aastakümmet säilitas Jaapan erakordselt kõrget majanduse kasuvutempot: 1960-ndatel oli see keskmisel 10% , 1970-ndatel 5% ja 1980-ndatel 4% aastas. 1992-1995 aeglustus majanduskasv tunduvalt, sest hakkasid ilmnema 1980-ndate aastate lõpul esinenud üleinvesteerimise järelmõjud ning aktsia- ja kinnisvaraturul toimunud spekulatiivse hinnatõusu tagajärjed. Valitsuse eelarve- ja rahanduspoliitika ning madala inflatsioon viisid 1996.a. majanduse kasuvtempo üles 3,9%-ni, kuid 1997.a. alates on Jaapani majandus olnud depressioonis raskuste tõttu pangandus- ja kinnivarasektoris, mida süvendasid äristruktuuride ja tööturu jäikus. 1999.a. suutis valitsus majanduse enam-vähem stabiliseerida. Kaks murettekitavat probleemi on elanikkonna vananemine ja selle koondumine linnadesse. Jaapani tähtsaimad majandussektorid on pangandus, kindlustus,
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmin
Sisukord Poliitiline süsteem ................................................................................................................................. 4 President............................................................................................................................................. 4 Parlament............................................................................................................................................ 5 Poliitilised parteid............................................................................................................................... 6 Valitsus............................................................................................................................................... 6 Kreeka suhted Eestiga........................................................................................................................ 6 Kahepoolsed suhted.................................................
suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. 45. võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analüüsib muutuste põhjusi; (graafikute, tabelite lugemisoskus, analüüsioskus) MAAILMA RAHVASTIK REGIOONITI Absoluutarvudes (miljon)
· Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Raharinglus toimis väga halvasti, ettevõtted olid üksteisele võlgu, tekkisid makseraskused ja ei suudetud tihtipeale palkasid õigel ajal välja maksta. · Põllumajanduse totaalne allakäik Venemaal tekitas pingeid toiduainete turul. Spekulatsioon. Spekulatsioon · Kõrge inflatsioon. Lembit Viilup PhD IT Kolledz Eesti üleminek turumajandusele 11. Turumajandusele T j d l üleminek ül i k algas l 1988 aastal. t l Hinnad lasti osaliselt vabaks. 2. Tegelik võimalus alustada oli 1992 a. pärast rahareformi 3. 1990 - 1992 toimus elatustaseme järsk langus, ca 2/3 võrra
Eesti majanduse areng 1990-2011 Juhendaja: Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 2. Majandusarengu eesmärgid................................................................................................. 4 3. Eesti majanduse areng aastatel 1995-1998......................................................................... 4-7 4. Majanduspoliitika aastani 2003.............................................................................................7 5. Eesti majandus aastal 2004....................................................................................................7 6. Eesti majandus aastal 2005................................................................................................. 7-8 7. Eesti majandus aastal 2006...........................................
Rootsi ja Sotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraadLabradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Aastas sajab 550880 mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel. Aasta keskmine õhutemperatuur on +5 °C ringis või sellest veidi kõrgem (2008. aastal +7,4 °C). Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on -5 °C. Talvekuudel on keskmine õhutemperatuur -4...5 °C. Kõige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine õhutemperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine õhutemperatuur 15...18 °C. Küllaltki sagedased on olulised kõrvalekalded normidest (nii külma kui ka sooja puhul). Absoluutselt
Tööhõivepoliitika jaguneb kaheks. Aktiivne tööhõivepoliitika (`=tööturupoliitika) korral püüab riik tööpuudust ennetada, kasutadeks selleks mitmeid võimalusi, nagu uute töökohtade loomine, ümberõppe pakkumine.Passiivne tööhõivepoliitika korral tegeleb riik tööpuuduse tagajärgede leevendamisega st abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele (nt töötuabiraha). Võitlus tööpuudusega kuulub tänapäeval enamike valitsuste prioriteetide hulka. (Euroopa Liidu tööpuudus on keskmiselt 7-8%, USA ja Jaapan keskmiselt 6%, Eesti keskmiselt 10%.). Tööpuuduse tõttu kasvavad ka riigi kulutused. Töötutele tuleb maksta töötu abiraha ning riik kaotab maksutulu, mida ta saaks kui need inimesed töötaksid. Riigil jääb saamata ka nende tulu-ja sotsiaalmaks, kuna töötu ei teeni palka ja ei maksa makse. Ja kuan töötute sissetulek on piiratud, väheneb tarbimine, mille tulemusena jääb saamata käibemaks ja aktsiis.
........................................................................................................5 1.2 Haldusjaotus...........................................................................................................................6 2. PEAMISED MAJANDUSNÄITAJAD..............................................................................6 2.1 Majanduskasv..............................................................................................................7 2.2 Inflatsioon..................................................................................................................8 2.3 Tööpuudus...................................................................................................................8 2.4 Maksukoormus.............................................................................................................9 2.5 Väliskaubandus...............................................................................................
Aastatel 1974. ja 1978. oli Brasiilias positiivne maksebilanss, kuid suur eelarve puudujääk oli registreeritud 1979. ja 1980. aastal. Eelarve ülejäägini viis aastal 1981 osaliselt see, et Brasiilias olid suurepärased kaubandusnäidud. Ülejääägid aastatel 1984 ja 1985 olid piisavad, et ära maksta kõik intressi välisvõlad. 1970-ndatel ja 1980-ndate alguses tuli Brasiilias järjest tugineda rahvusvahelistele laenudele, et täita rahastamisvajaduse nõudlus. Välisvõlg kasvas kiiresti pärast 1974-nda aastat, kui valitsus surus peale majanduskasvu, võtmata arvesse maksebilansis tekkinud survet õli vapustust (õlist tekkinud surve), ilma, et suureneks kodumaised säästud ja maksebilanss paraneks. Ülisuurest kaubavahetusbilansi ülejääki 1984- ndal ja 1985-ndal aastal peatati kasvudendents. Kuid 1986-ndal aastal tarbijate kulutuste reserv kuivas niivõrd, et 1987-ndal aastal oli valitsus sunnitud makse peatama summas 680
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
