TALLINNA ÜLIKOOL UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA FENOMENOLOOGILINE UURIMUS Kvalitatiivne uurimus on loominguline kollaaz. Kvalitatiivsete uuringute all peetakse silmas terviklikku erilaadsete uuringutööpide kogumit. Kvalitatiivne uuring on alati olukorda arvestav tegevus, mis asetab vaatleja maailmas kindlasse paika. Kvalitatiivset uuringut eelistatakse tutvustada näidete ja kirjelduste kaudu. Jäetakse välja täpsed definitsioonid. Uuring viiakse läbi loomulikus keskkonnas. Kvalitatiivse uuringu läbiviija läheb sageli uuringus osalejate juurde. See võimaldab uurijal märgata indiviidi või kohta iseloomustavaid detaile ning aitab uurijal osalejate tegelikku kogemusse sisse elada. Kvalitatiivses uuringus kasutatakse mitmeid meetodeid, nende alla kuuluvad:
ei saa testida, ei saa ka ümber lükata; falsifitseeritavuse idee (K.Popper,1961) järgi on aga induktsioonil negatiivne tõend teooria kohta olulisem kui positiivne kinnitus, sest ta sisaldab rohkem informatsiooni, kui positiivne empiiriline tõend. Kui me leiame mõningaid andmeid, mis kinnitavad teooriat, siis ei saa veel öelda, et see teooria on õige. (Popperi järgi ei saa teooriat kunagi kinnitada, vaid saab ainult ümber lükata (not proven but disproven). Muutujad empiirilises uuringus: Hästi korraldatud eksperimendis muudetakse e. varieeritakse eksperimentaatori poolt teatud suurusi neid nimetatakse sõltumatuteks muutujateks (independent variable); teatud suurusi (KI vastuseid, reaktsioone jne) mõõdetakse eksperimendi käigus neid nimetatakse sõltuvateks muutujateks (dependent variable). teatud suurusi v. tingimusi hoitakse muutumatutena - neid nimetatakse kontrollitavateks muutujateks (control variable).
1. Kvantitatiivse uuringu andmeid võib esitada... Vali üks või enam: a. Pildina b. Joonise ehk diagrammina c. Tsitaadina d. Tabelina e. Tekstina 2. Uurimistöö metoodika valik uuringus sõltub ennekõike... Vali üks: a. Metoodika kasutamise lihtsusest b. Kavandatava uuringu probleemist ja eesmärgist c. Uurija metoodika kasutamise oskustest 3. Mis iseloomustab statistilist mõtlemist? Vt. küs-lehelt 11 4. Millal eelistame kvantitatiivset uurimismeetodit? Nimeta vähemalt 2 nö katus-uurimisküsimust. Kui on vaja saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid järelduste tegemiseks. Mida? Kui palju? 5
Fong, 1996 Üliõpilane: Ants Aasmets, SOPH, 3k. 1. Üldine lühike uurimisvaldkonna / probleemi kirjeldus. Alkoholi tarbimine ja sellega seotud seksuaalne aktiivsus pole mitte ebaharilik ajaviide kolledžitudengite jaoks. Selle uurimuse autorid küsivad, kuidas alkoholi tarbimine potensiaalselt kahjustab otsust kasutada preservatiivi juhusliku seksuaalse suhte tekkimisel. MacDonald, Zanna ja Fong( 1996 ) ei käsitle seda teemat, kui lihtsalt ajakohast sotsiaalset küsimust vaid teevad seda uurimust ka metodoloogiliselt huvitaval moel. Läbiviidud neljas eksperimendis tõstatub ka teatavaid eetilisi küsimusi 2. Milliseid peamisi tulemusi on selle probleemi uurimisel varem saadud. Varasemalt on hulk uurimusi, mis on läbi viidud Kanada ja Ameerika kõrg- ja kolledžiõpilaste hulgas leidnud, et vaatamata kaasnevatele riskidele nagu võimalus haigestuda AIDSi ja teistesse seksuaalsel teel edasikantavatesse haigustesse või siis ka
c) vaatluse ja kriitilise arvustuse käigus selguvad augud sinu teadmistes. Vaatluse ja arvestuse etapp aitab sul mõista oma uuringu konteksti ,,kaardistades ala", milles töötad. 7. etapp Elujõulise uuringuküsimuse tuvastamine vastavalt sellele, mida said teada kontekstuaalse arvustuse käigus. Uuringuküsimust saab seejärel kasutada, et välja töötada realistlik tööplaan, mis hõlmab sihti, eesmärki, põhjendusi, metodoloogiat, ennustatavaid tulemusi ja väljundeid. Kuidas uuringut läbi viia? 8. etapp Millist metodoloogiat ja meetodeid kasutada? Alguses tuleks kaaluda paljusid valikuid, mitmemeetodilist strateegiat. Hea kvaliteediga leidude saavutamiseks tuleb uuringumeetodeid rangelt kasutada. Tähtis on kogu oma teekond dokumenteerida. 9. etapp kogemuste ja kogutud teabe üle tuleks eelarvamustevabalt mõtiskleda. Tuleb hinnata ja valida, mis on väärtuslik, asjakohane, tähtis ja mis pole. Antud analüüsist peaks tulenema sinu uurimisleiu tõlgendus. Ja siis?
liige, kes iseseisvalt uurimisülesannet ei täida. Aunimetused Akadeemilise tava kohaselt omistavad ülikoolid audoktori nimetuse eriti suurte saavutustega teadlastele või kultuuriinimestele. Audoktori tiitli omistab ülikooli nõukogu. 9 Väga kõrgelt kodeeritud tunnustuseks on kuulumine teaduste Akadeemia liikmeskonda akadeemikuna. Akadeemikud valib teaduste Akadeemia üldkogu kõige silmapaistvamate teadlaste hulgast. 1.3 Teaduslik tunnetus Maailma tunnetuse kindlustavad kolm teed: - kaemuslik - empiiriline - teaduslik Kaemuslik tunnetus põhineb meeleorganitega, vahetult vastu võetud informatsiooni. Empiiriline tunnetus põhineb kogemuste üldistamisel. Empiiriline tunnetus koosneb kolmest põhielemendist: a) faktide talletamine (tavaliselt mälus) b) süstematiseerimine ja üldistamine c) järelduste tegemine eksisteerivate seoste kohta.
6. Kokkuvõte sisaldab järeldusi, mis rajanevad saadud tulemustel ja on põhjendatud arutelu käigus. Hinnatakse uurimustega saavutatut ning vastavust eesmärkidele. Samuti võib kokkuvõttes esitada ideid uurimuse jätkamiseks. 7. Kasutatud kirjanduse loetelu. 8. Protokoll peab olema sisutihe ja lakooniline. Kõike ülearust tuleks vältida, samas peab sisalduma kõik sisu mõistmiseks vajalik. Protokolli lugeja peaks saama soovi korral uurimust iseseisvalt korrata. Soovitatav kirjandus: Goodwin, C. J. 2002. Research in Psychology. Methods and Design. John Wiley ja Sons. Inc. Myers, D. G. 1996. Social Psychology. McGraw-Hill. INC. Shaughnessy, J. J., Zechmeister, E. B.., Zechmeister, J.S. 2003. Research Methods in Psychology. McGraw-Hill. Sommer, S., Sommer, B. 1997. Practical Guide to Behavioral Research. Tools and Techniques. Fourth Edition. Oxford University Press. Jüri Uljas. Vaatluspraktika
võimalikult tõepäraselt kirjeldada uuritava poolt kirjeldatut ning anda sellele teaduslik tähendus. (Lester 1999) Reduktsioon tähendab loomulikust reflekteerimata hoiakust eemaldumist ja loobumist ebaolulisest selleks, et paljastada nähtuse mitmepalgelisus ja struktuur. Selleks, et uuritava kogemus puhtana välja tuua, peab uurija kõrvale jätma oma esialgsed oletused ja eelarvamused, suutma eristada olulist ebaolulisest. (Laherand 2008: 87-88) Fenomenoloogilist uuringut võib kasutada nii üksikjuhtumi kui ka eelvalitud juhtumite uurimisel, uuritavate arvu kindel piirmäär puudub. Siiski tuleks arvestada faktiga, et üksikjuhtumi uurimisel ei ole võimalik esile tuua osalejate erinevaid fenomeni tajumise iseärasusi. Samas mitme osalejaga uuringu tulemused võimaldavad rohkemate järelduste tegemist, kuna ühed ja samad tegurid hakkavad mõjutama rohkem kui üht osalejat. (Lester 1999)
väljendasid patsientide arusaama osalemisest, on tuvastanud õdedega seotud küsimusi (Larsson et al., 2011a, Aasen jt, 2012b, Nyg # ardh jt, 2012). Teisest küljest on haiglas meditsiiniõdedel vaja tegutseda patsiendikesksel viisil, mis võis järeldusi mõjutada. Tulemused ei ole mõeldud üldistamiseks, vaid pigem kontseptuaalseks mõistmiseks; Seaduse ja valimi tihedad kirjeldused, mis tugevdavad meie uuringut, võimaldavad lugejal hinnata leiutuste kohaldatavust nende enda seadetele ja praktikale. Kui hästi uurija on tulemusi tõlgendanud? Selle uuringu tulemused mõjutavad praktikat, haridust, poliitikat ja teadustööd. Tulemused on selgelt sõnastatud. Kasulikud oleksid jätkuvad uuringud, mis tõestaksid õenduse kirjeldatavate lähenemisviiside tõhusust, mis hõlbustavad osalemist ja uurivad võimalusi nende lähenemisviiside edendamiseks või rakendamiseks.
......................................................... 34 Lisa 3 Ajaliselt VTE diagnoosile lähima kasvaja diagnoosi grupp ............................................... 37 Lisa 4 Seos kasvaja diagnoosi ja VTE ning kasvaja diagnoosi ajalise järjestuse vahel, mehed.... 39 Lisa 5 Seos kasvaja diagnoosi ja VTE ning kasvaja diagnoosi ajalise järjestuse vahel, naised .... 41 Lisa 6 Haigestumus ning seos prognoostitud ja tegeliku juhtude arvu vahel ................................ 44 Lisa 7 Eetikakomitee taotlus .......................................................................................................... 45 Lisa 8 Andmekaitse Inspektsiooni luba ......................................................................................... 52 Lisa 9 Haigekassa taotlus ............................................................................................................... 57 Lisa 10 Vähiregistri taotlus .............................................................................
tegevuspiirkonda. Pärast küsitlust esitatakse küsitluslehed organisaatorile. Sellel etapil võivad esineda mittevastamisvead ja küsitlemisvead. Mittevastamisvigu on kahte tüüpi. Esimene neist ilmneb juhul, kui valitud inimest pole kodus, ning teine siis, kui valitud 11 Turundusuuring vastaja keeldub uuringus osalemisest. Küsitlusvead on näiteks vastaja mõjutamine kindla vastuse suunas, küsimuse vahelejätmine, küsimuse sõnastuse muutmine, saadud vastuse ebatäpne üleskirjutamine ja petmine ehk vastuse osaline või täielik võltsimine. 6.6. Küsitlusandmete töötlemine ja analüüsimine. See etapp ei tohi venida väga pikaajaliseks, kuna faktiline andmestik võib vananeda. Tulemused töödeldakse arvutis. Kõigepealt andmed kontrollitakse ja redigeeritakse.
juhtumianalüüsidele on Flyvbjerg (2004, 432) rõhutanud Thomas Kuhn'i sõnu, et teadusuuring ilma hästi teostatud juhtumianalüüsita on nagu teadus ilma näideteta ning teadus ilma näideteta on tulemusteta teadus. 3.2 Võrdlev analüüs Kui juhtumianalüüs on kohaldatav ainult ühele juhtumile ja statistiline uuring mitmetele juhtumitele, siis võrdlev analüüs jääb nende kahe vahele olles kohaldatav mõnele (st vähemalt kahele) juhtumile (Lijphart, 1971, 691). Võrdlevat uuringut nimetatakse empiiriliste väidete uurimiste baasmeetodiks. Võrdlev uuring keskendub mõõtmiste asemel empiirilistele suhetele uuritavate objektide vahel. Nagu teised kaks fundamentaalset uurimisstrateegiat eksperiment ja statistiline uurimus -, põhineb võrdlev uuring kahe või enama uuritava objekti vahelistele seostele olukorras, kus kõik teised tingimused jäävad samaks (ceteris paribus) (Lijphart, 1971, 682-683).
sisuliseltt kvalitatiivne. Enamgi veel: kui eirata statistilistest andmetest vaid üldisi tendentse ja püüda neist kaugeleulatuvaid üldistusi teha, suundutakse kvalitatiivse uuringu teele. Rusikareegel meetodite valikuks on järgmine: · Uue tundmatu objekti uurimisel oleks perspektiivsem rakendada kvalitatiivset meetodit, mis võimaldab esile tuua hüpoteese objekti kirjeldamiseks · Järgmisel etapil tasuks hüpoteeside kontrollimiseks rakendada kvantitatiivset uuringut · Kolmandal etapil tuleks kasutada kombineeritult mõlemat meetodit koos. Ühe või teise meetodi eelistamine oleneb paljuski ka uurimisteemast, - objektist, käepäraseist mõõtevahendeist jne. Kvantitatiivset ehk jäika ja mingis mõttes külma uuringut võiks võrrelda lääne meditsiiniga: patsient otsekui jaotatakse suure hulga kitsa eriala tohtrite vahel analüüsimiseks. Kvalitatiivne ehk pehme ja soe uuring meenutab oma holistlikus lähenemises ennemini idamaist arstiteadust
· Uurimisobjektid valitakse eesmärgipäraselt, mitte juhusliku valimina · Uurimuse kava kujuneb uurimise käigus · Juhtumeid käsitatakse kui ainulaadseid, vastavalt sellele tõlgendatakse ka andmeid Kvalitatiivne naturalistlik (millegi jälgimine) andmete kirjeldamine (andmed enam sõnad ja pildid kui numbrid) tegelemine progressiga ei otsita andmetest tõendeid hüpoteesidele, mis püstitatud enne uuringut Eeldused: muutujate keerukus, muutujate mõõtmise keerukus, aine tähtsus, tegelikkuse sotsiaalne konstruktsioon Uurija roll: isiklik osalemine, empaatia ja arusaamine Eesmärgid: osalejate vaatepunktide mõistmine, interpreteerimine, konteksti leidmine Kvantitatiivne uurimus · Järeldused varasematest uurimustest · Varasemad teooriad · Hüpoteeside esitamine · Mõistete määratlemine · Vaatlusandmed peavad sobima kvantitatiivseks, arvudes mõõtmiseks
7. Mis on tsiteerimine? Teise autori loodud teose üksühene kordamine oma teoses. 8. Mis on refereerimine? Teise autori teksti sisu ja vormi küllaltki autorilähedane edasiandmine. 9. Mis on plagiaat? Plagiaat on autoriõiguste rikkumine, teose osaline või täielik kopeerimine ja selle esitamine oma loominguna. 10. Milliseid eetilisi põhimõtteid tuleb järgida uurimistöö koostamisel? Osalejaid tuleb informeerida, mis uuringus nad osalevad Tuleb selgitada, mis riske uuringus osalemine endaga kaasa toob, kuidas andmeid kasutatakse. Vältida manipuleerimist osalejatega, nende arvamuse kallutamisega vms Osalemist puudutav hinnang peab olema vabatahtlik Laste puhul tuleb küsida nõusolek vanematelt Osaleja peab olema pädav andma küpseid vastuseid Osalejal on õigus igas etapis uuringust loobuda Anonüümsuse tagamine
Valdav osa üliõpilaste kasvatusteaduslikest uurimustest on empiirilised uurimused, mis omakorda võivad olla oma positivistliku või tõlgendava lähenemisviisi tõttu · kvantitatiivsed, · kvalitatiivsed. Tõsi, mahukamates uurimustes, nagu väitekirjad, kohtab üha sagedamini kvantitatiivse ja kvalitatiivse lähenemisviisi ühitamist. Empiirilises uurimuses leitakse vastused teoreetiliselt põhjendatud uurimis- küsimustele empiirilise uuringuga. Empiirilises uuringus kasutatakse kasvatustegelikkuse uurimiseks kvantitatiivseid või kvalitatiivseid empiirilise uurimise meetodeid, mille valik sõltub uurimuse eesmärgist ja uurimisainest . Empiiriliste uurimuste ülesandeks on: · kirjeldada (kasvatustegelikkuse, selle nähtuste ja selles toimuva fikseerimine); · seletada (põhjuslike seoste tuvastamine ja avamine, nende tähenduse ja toimemehhanismide äraseletamine); · mõista ja tõlgendada ;
Sissejuhatus Sõna ,,eksperiment" tekitab inimestes tavaliselt seose teadusega, kuigi see ei ole kindlasti ainuke kasutatav uurimusmeetod. Teaduses on eksperimentaalsetele uuringutele kindlasti oma koht. Laialt leiab see praktikasse rakendamist spordi-, liikumis- ja arstiteaduses. Seega viiakse maailmas iga aasta läbi palju erinevaid ja sarnaseid eksperimentaalseid uuringuid. Selleks, et eksperimentaalset uuringut läbi viia, peab kõigepealt tutvuma teooriaga, mis seda käsitleb. Iga teadustöö aluseks on teada tuntud reegleid, milledest peab kinni pidama selleks, et tehtud tööl oleks väärtus. Samas ei pea alati kõiki reegleid rakendama ning nende hulgast saab välja valida just sellised, mida on vaja kindla uurimuse tarbeks. Selle teostamiseks peab endale selgeks tegema, mida soovitakse uurida. Vastavalt sellele saab üldjuhul kindlaks määrata uurimuse vormi
võivad alguse saada juba ema vaimsest seisundist raseduse ajal. See on uudne ja tähtis vaatevinkel, kuna aitab ennetada lapse arenguprobleeme (näiteks iseseisvuse ja usalduse puudumine), mis võivad lapse hilisemas elus põhjustada tõsiseid psühholoogilisi probleeme. 3 2. UURING: RASEDUSAEGSE DEPRESSIOONI MÕJU LAPSE VARAJASELE ARENGULE 2.1 Uuringu metoodika ALSPAC (Avon Longitudinal Study of Parents and Children) uuringus võtsid osa kõik rasedad naised Inglismaal, Avoni piirkonnas, kes sünnitasid vahemikus 1991. aasta aprillist kuni 1992. aasta detsembrini. Kokku sündis 14 062 last. Lähteandmed, sealhulgas sotsiaal-demograafilised ja perekondlikud andmed, koguti rasedatelt naistelt ja nende partneritelt 18. ja 32. rasedusnädalal, kasutades postiteel saadetud küsimustikku. Naised, kes ei täitnud küsimustikku mõlemal ajahetkel arvati uuringust välja, samamoodi jäeti välja mitmike sünnid
5 1.2 Uurimismeetodid Organisatsiooniuuringuid võib läbi viia kõikse uuringu või valikuuringuna, ent enamasti on selgelt eelistatuim kõigi töötajate kaasamine. Valikuuringu puhul palutakse uuringule vastata juhuvaliku teel välja valitud töötajate valimil, kelle arvamus peaks peegeldama kogu organisatsiooni arvamusi ja hoiakuid. Samal ajal räägib palju enam argumente kõikse uuringuvalimi poolt, kus uuringus osalemise võimalus on kõikidel töötajatel. Valikuuringust kõrvale jäetud võivad tunda, et nende arvamust ei peeta oluliseks ja kergesti võivad tekkida kahtlused vastajate valikprintsiipide suhtes. Lisaks võimaldab kõikne valim analüüsida tulemusi väiksemates üksustes ja anda konkreetset tagasisidet ka väiksemate üksuste juhtidele. Kvantitatiivsed meetodid – hüpoteesi kontrollimine
olemus, eelised ja puudused. Küsitluseks nim. andmekogumise meetodit, mis kasutab uurimisobjektide uurimiseks küsimustikke. Eelised: kogub andmeid ühe korraga ning on seetõttu ökonoomne ja tõhus, mugav ·võimaldab uurida suurt populatsiooni ·täpne instrument ·kogub standardiseeritud infot (st kasutades samu instrumente ja küsimusi kõigi osalejate puhul) ·kogub andmeid avatud või suletud küsimustega ·annab kirjelduslikku, järelduslikku ja selgitavat infot või arvulisi andmeid ·kogub andmeid, mida saab statistiliselt töödelda ·tavaliselt toetub mitmekesiste andmete kogumisele, selleks et oleks võimalik teha üldistusi ·uurija on tavaliselt kõrvalseisj Puudused: ei uuri olukorra spetsiifilisust, selle ainulaadsust · väikese valimi puhul on andmete üldistusvõime väike
Seejärel jälgitakse uuritavaid HIV nakkuse tekkimise osas. 4. Uuritavad. Uuring viidi läbi Keenias, Kisumu piirkonna meeste hulgas. Osalema kutsuti mehi kohalike ajakirjade, raadio ja näitegruppide kaudu. Potensiaalsetel osalejatel küsiti elukoha andmeid, vanust ja valmisolekut HIVi suhtes testima. Mehi küsitlesid professionaalsed nõustajad. HIV-seropositiivsetele meestele võimaldati peale testi sooritamist nõustamist ja tugigruppides osalemist. Potensiaalsetele osalejatele anti uuringus osalemist tõestav nõusolekuvorm. Vastavale nõusolekuvormile allakirjutanutel viidi läbi meditsiiniline läbivaatlus ja anti küsimustik, milles selgitati seksuaalset käitumist. Uuringualustelt võeti vere- ja uriiniproovid ning genitaalhaavade esinemise korral võeti proovid genitaalpiirkonnast. Uuringusse kaasamise kriteeriumid Ümberlõikamata, HIV negatiivne, seksuaalselt aktiivne, vanus 18-24, elamispaigaks Kisumu piirkond, kolimist ei toimu kahe järgneva aasta jooksul, osalemissoov,
TEADUSLIKKUST TAGAVAD NÕUDED: Kontrollitavus Arvutus- ja arutluskäigud tuleb esitada kujul, mis võimaldab töö lugejal saadud tulemusi kontrollida. Teiste autorite esitatud seisukohad peavad olema viidatud nii täpselt, et neid võiks vajaduse korral leida algallikatest Täpsus Termonoloogiline täpsus. Ia kasjutatava termini sisu tuleb korrektselt ja täpselt määratleda. Arutluste loogiline, selge ja ühetähenduslik esitlus. Andmete ja arvutuste täpsus. Selgus Töö selgelt ülesehitatud (struktuur) ja sisu üheselt arusaadav. Kõik vajalikud mõisted on välja kirjutatud ja kasutada sama tähendust
ulatust. 3. Põhjuslik uuring püüab seletada seoseid erinevate mõjurite vahel. Põhjusliku uuringu käigus uuritakse, kas turu olukorra muutuse kutsus esile meie poolt muudetud mõjur või ei avaldanud mõjuri muutmine turule mingit mõju. See uuring on paindlik ja dünaamiline. Erinevaid mõjureid varieerides püütakse leida seaduspärasusi turul. Erinevate probleemide lahendamiseks on võimalik kasutada erinevaid uuringuid ei ole olemas sellist uuringut, mis aitaks igas olukorras. Seega on oluline endale selgeks teha, mida me teada soovime saada ja leida sellele vastavalt sobivaim uuringu meetod. 1.2. Turu-uuringu protsess Turu.uuring aitab leida vastust küsimustele, mida on vajalik teada turundusotsuste langetamisel. Turu-uuringute planeerimisel ja läbiviimisel on olulised ka turu uurijate enda kogemused ja arvamused. Isiklikku kogemust läheb vaja, et saada teada milline on informatsiooni vajalikkus
sekkumiseta, enamasti vastastikuse tuvastamise, inimestevahelise mugavuse ja sümpaatia alusel. Ametlikud mentorlussuhted on algatatud ja kontrollitud kolmanda osapoole poolt (nt organisatsiooni poolt), samas kui mitteametlikud mentorlussuhted on iseorganiseerunud. (Menges 2016) Ametlike mentorlusprogrammide kohta tehtud uuringud on näidanud, et need ei ole nii efektiivsed kui mitteametlikud programmid. Põhjuseks on asjaolu, et ametlikus mentorlusprogrammis puudub osalejate vahel loomulik atraktiivsus (Blake-Beard, O'Neill ja McGowan, 2007 tsit. Mengus 2016 järgi). Eby, McManus, Simon ja Russell (2000) uurisid organisatsioonide ametlikus mentorlusprogrammis esinevaid suhteprobleeme ja leidsid, et ebasobivused isikupäras, väärtustes ja tööstiilis olid enim levinud mentorluse probleemid nii menteedele kui ka mentoritele. Sellised probleemid vähendavad mentorluse kasu; menteed kogevad rohkem
4) leida sobiv juhendaja, 5) välja uurida, kas teema kohta on piisavalt informatsiooni ja kas uurimus on teostatav, 6) vältida, et teema on liiga piirav või tühine, et ei saaks oma loomingulisust näidata. (2004: 7174) Kui teema on valitud, siis tuleb seda tavaliselt piiritleda selleks, et väljaspoolne lugeja mõistaks projekti mõttekust ja uurija võimekust. Samal ajal peaks uurimisprobleem olema küllalt üldine, et see võimaldaks uurimust paindlikult teostada. Teemat tuleb piiritleda kui on määratud uurimuse lubatav pikkus ja kuna uurimused on mõeldud lugemiseks, siis tuleb kindlaks teha kellele kirjutatakse. Hea on meeles pidada, et kirjutada tuleks oma ala asjatundjatele, mille puhul oodatakse täpselt piiritletud teemat. Teema piiritlemiseks võib kasutada vaba kirjutamist, mõistekaarte, loetelusid, kuubimängu, grupis toimuvat ajurünnakut. Teemat on võimalik piiritleda ka eraldades uuritavast nähtusest
erinevate vanusgruppide esindatus (1830, 3145, üle 45aastased), eelpool kirjeldatud vägivalla kogemuse olemasolu (kogemused hõlmaksid vaimset, füüsilist, seksuaalset ja/või Lumepallivalim majanduslikku vägivalda). Valimi suuruseks planeeriti kaheksa paarisuhte ja seitse töökoha vägivalla ohvrit. Uuringus püüti vältida naiste otsimist sotsiaaltöötajate või naiste varjupaikade kaudu põhjusel, et valim sisaldaks ka naisi, kes ei ole abi otsinud. Respondentide leidmiseks kasutati lumepallimeetodit (vägivalda kogenud naised teadsid ise soovitada mõnda oma tuttavat, kes on samuti olnud ohver). Lumepallivalimi moodustamisega seoses tuleb silmas pidada mõningaid probleeme, mis
· objektiivsus (autor on erapooletu; esitab kõik uuringust tulenevad andmed ka siis, kui need on hüpoteesile vasturääkivad; isiklikke tundeid uurimistöös ei kajastata); · tõestatavus (kõik töös esitatavad väited peavad olema argumenteeritud ja toetuma faktidele) · tulemuste kontrollitavus (arvutus- ja arutluskäigud tuleb esitada nii, et töö lugejal on võimalus saadud tulemusi kontrollida. Teiste autorite esitatud seisukohad peavad olema viidatud nii täpselt, et neid leiab vajaduse korral algallikast); · täpsus (kõik töös kasutatavad terminid, mõisted tuleb korrektselt ja täpselt määratleda; andmed ja arvud tuleb esitada täpselt); · süsteemsus (teaduslik on ainult selline töö, kus erinevad väited ja argumendid on ühendatud üheks vastuoludeta tervikuks ehk süsteemiks);
UA Uurimistöö on referaadist mahukam, toetub mitmele allikale ja sisaldab autori enda panust, nt probleemi püstitust ja lahendust, uute andmete lisamist olemasolevatele või teatud nähtuste/andmete analüüsi. Uurimistöö eesmärgid: õpetab läbi uurimise praktika, kuidas sünnivad teaduslikud avastused ja innovatiivsed arendused, ning kujundab mõistmise, mis on teadlaste ja teaduse ning arendustegevuse roll ühiskonnas õpetab uurimistöö metoodikat õpetab järgima akadeemilisi uurimistöö ja vormistamise nõudeid ja lugema kriitiliselt teaduslikke avastusi ja arendusi kirjeldavaid tekste. PÕHIUURINGUD RAKENDUSUURINGUD Põhietapid 1. Huvitava teema leidmine, valdkonna piiritlemine. Juba uurimisteemat valides peaks töö autor mõtlema, mis on kavandatava töö eesmärk või ülesanne, s.t mida tööga uurima või selgitama hakatakse.
• Lihtsa hoiaku (poolt/vastu, toetan/ei toeta) mõõtmiseks • Tõsiteaduslikkus kaheldav FOOKUSGRUPP • Juhitud diskussioon, 5-10 inimest • Eelised: vastastikune motiveerimine, loomulik situatsioon ja toetav keskkond • Probleemid: hea juht, tulemuste töötlemine, ajamahukus • Kasutusalad: uuringu ettevalmistamine, rakenduste hindamine, huvide spektri väljatoomine, ühisosa leidmine KORRALDUS • Eesmärgi püstitamine • Osalejate valik: võõrad, teemaga seotud, juhuslik valik, mitu paralleelgruppi • Diskussiooniplaan • Moderaator • Andmete salvestamine ja töötlemine • Tulemuste kasutamine INTERVJUEERIMISE ÜLDPÕHIMÕTTED • Nõusolek, tutvustus ja eesmärgi selgitamine • Anonüümsus. Salvestamisluba • Intervjueerija ei kommenteeri vastuseid, ei anna mitteverbaalset tagasisidet • Väldi suunavaid küsimusi! • Algmaterjali hävitamine
2. Mitmetellijauuringud – tulemused uuringufirma omand, erinevad tellijad võivad tulemusi osta. Uuring või andmebaas, mille omandiõigus kuulub turundusuuringu firmale. Klientidele müüakse teabe kasutusõigus. 2.2.7 Turundusuuringute liigitus sageduse alusel. 1. Ühekordsed uuringud. Uuring, mille korral kogutakse andmeid ainult ühel korral ja ühe ajaperioodi kohta, 2. Regulaaruuringud. Uuring, mille korral ühel valimil läbi viidud uuringut (küsitlust) korratakse teisel või rohkematel valimitel. 2.2.8 Turundusuuringute liigitus uuritava info järgi. 2.2 esmane (algallikatest kogutav info), 2.3 teisene (kirjutuslaua e. deskuuring – olemasolevate andmete uuring). 2.2.9 Turundusuuringute liigitus uuringu teostaja järgi KAS tellida uuring või teha ise? Uuringu tegemine ise eelised: - kindlustunne, et konfidentsiaalne info ei lähe firmast välja, - vahetu tagasiside,
analüütiline ülevaade teemakohasest kirjandusest. Seejuures peab esile tulema see, kas vaadeldavas küsimuses on erinevad autorid üldiselt ühel meelel või valitseb palju eriarvamusi. See ülevaade asetab oma uurimusliku panuse kindlasse konteksti ning on ühtlasi tulemuste analüüsimisel aluseks ning võrdluseks. Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Selgesti peavad eristuma käsitletud autorite seisukohad ja õpilase isiklik arvamus. Vajadusel selgitatakse kasutatavaid mõisteid. 3.5.2. Uurimismetoodika Selles osas antakse uurimisprotsessi kirjeldus: mida ja kuidas tehti andmete kogumiseks ja töötlemiseks, vajadust mööda valikuid põhjendades. Kirjeldatakse andmete kogumise meetodeid ja läbiviimise korraldust, selgitatakse osalejate valimise põhimõtted ja tuuakse valimi kirjeldus (vastanute arv, jaotumine vanuse, soo, staazi vm järgi), tutvustatakse andmete
...............................................................................7 Põhistatud teooria (PT) grounded theory.............................................................................7 Diskursusanalüüs.................................................................................................................. 10 Etnograafia............................................................................................................................13 5. loeng - Eetika........................................................................................................................ 13 Uurimiskava koostamine.......................................................................................................17 6. loeng......................................................................................................................................18 Andmekogumismeetodid: osalusvaatlus............................................................
samuti teiseneda või muutuda aja jooksul. Uurimistöö käik: 1) Uurimisteema valimine 2) Uuritav probleem 2a) Probleemi esitamine 3) Uurimisplaan 4) Mõõtmine 5) Andmed 6) Valim/vastajad 7) Analüüs 8) Kirjutamine (aruande/väitekirja lõpuleviimine) 9) Tegevused Liikudes üldiselt uurimisteemalt uuritava probleemi juurde, esitatakse spetsiifilisem küsimus. UURIMISKÜSIMUS Uurimisküsimus selgitab, miks üldse on vaja uurimust teha. Uurimisküsimuse valimise põhjused: Uurimisküsimuse tüübid: · teoreetiline tähtsus · kui palju -> küsimustik · praktiline tähtsus · kes -> küsimustik · küsimuse uuritavus · mis -> küsimustik · uue info leidmine · kus -> küsimustik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
