sajandil, orjapõlve ajal vaid hoopis 21. sajandil ja täitsa vabal maal. Nagu ma juba ütlesin, oleme me kõik kas natuke või natuke rohkem Tiinad või Marid. Need tegelaskujud kõnnivad praeguse aja ühiskonnas tänavatel ja käivad samamoodi poes ja hingavad täpselt sama õhku, mis meiegi. Kogu selle jutuga tahtsin ma öelda, et Kitzberg on loonud täiesti tavalised inimesed. Kuid nagu loometöödes tavaline, on üks iseloomu joon konkreetne ja ei segune teisega eriti. Tiina, tema on looduslaps, nagu öeldakse. Kuigi tegelikult pole see seotud teps mitte loodusega. Sellist tüüpi inimesed otsustavad ise, millist teed nad kõnnivad ja kuidas elavad. Neile ei tule pähegi lasta kellelgi teisel endi eest otsustada või käia esivanemate jälgedes vaid sellepärast, et nii on tavaks. Nemad elavad oma elu täpselt nii, nagu õigeks peavad. Neile ei loe, kui teised nendega arvamust ei jaga. Neile tundub imelik, kui ei julgeta erineda ja oma arvamust välja öelda
Loodus on midagi, milleta inimkonda ei oleks, sest kui ei oleks päikest, ei oleks valgust ja taimed ei saaks fotosünteesida. Kui ei oleks hoovuseid, siis ei oleks ka kliima erinevusi nii palju. Loodus on paljudele tähtis, aga minule hädavajalik. Aga miks ma ei suuda loodusest hoiduda? Minu jaoks on loodus eelkõige inimese poolt puutumata mets, sest seal on loodus ise rajanud teed ja saab ise hakkama. Olen lapsest saati olnud looduslaps, sest olen tegelikkuses kasvanud metsade keskel. Väiksena käisin tihti emaga metsas seenel või niisama jalutamas ja kindlasti ka teiste lastega kulli ja peitust mängimas. Loomulikult oli ja on metsas toredam kulli ja peitust mängida, sest seal on lihtsalt rohkem peitmis võimalusi ja parem on põgeneda ka. Mäletan väga hästi kuidas meile alati sõnad peale loeti. Aeg lendab ja lendab, aga minu kirg metsa vastu pole vaibunud. Nüüd aastaid
,,Victoria" Knut Hamsun Teose peategelaseks on möldripoeg Johannes, kellele meeldib rikas mõisapreili Veronica. Johannes oli looduslaps: unistaja ja seikleja, teadis kõike ümbruskonna loomadest ja lindudest. Raamat algab sellega, kuidas noor Johannes viib 10-aastase Victoria ning tema sõbrad parvega paadile. Poisist suurt midagi ei peeta ning Johannes on veidi pettunud. Hiljem, kui Johannes vanemaks sai, läks ta linna õppima ning temast sai suur kirjanik. Algul kirjutas ta luuletusi ning hiljem ka raamatuid. Kõik tema kirjutised olid Victoriale, kes oli talle muusaks ja inspiratsiooniks.
Äsja vangist väljasaanuna ei olnud tema reputatsioon külas just kõige parem. Siiski leidis ta endas jõudu ning motivatsiooni Katku talus midagi korda saata. Villu tugevusteks olid ambitsioonikus, ettevõttlikkus ning perspektiivitunne. Ta tahtis midagi ise luua, olla millegi rajaja. Ta soovis omada talu, mille üle oleks tal tulevikus uhkust tunda, talu, mille peremeheks tahaks tema poeg saada. Ta oli tubli töömees, kuid samas ka põline looduslaps. Siiski, peab kahjuks tunnistama, et Villu oli nõrk isiksus, kes läks lihtsamat vastupanu teed ning võttis endalt elu, kui olukord hakkas liiga keeruliseks muutuma. Tema nõrkusteks võib pidada põikpäisust, liigset auahnust ning kindlasti ka tema füüsilist vigastust, milleks oli siis ühe silma puudumine. Kaasa ei aidanud tema olukorrale ka armukolmnurk, mõtlematud teod nooruses, inimese tapmine, ega ka halvad suhted isaga. Katku tulevane peremees oli liiga tormakas ja
Tema isa arvates oli se Villu üks esimesi mehetegusi. Selle arvamusega olen minagi nõus, sest oleks Villu valinud Eevi poleks keegi pettunud ja ka ta ise oma otsusega rahul olnud. Eevi oli naine, kellega on lihtne - hell, tundeline, andestav, armastav. Anna aga keeruline - ilutu, pikk, haritud, mõjub ebanaiselikuna. Eevi pakus võimalust silma paista enda mehena, Anna pakkus võimalust silma paista Kõrboja peremehena. Villu oli pidurdamatu looduslaps, keda tsiviliseeritud Anna paelus. See oli see Villu otsustamatus, millegi järele igatsedes, millegi tahtmises silma paista. Eks me kõik teeme valesid otsuseid, meil kõigil on soovi teistest erineda. Kuid need on mõningad asjad, mis ma Villu asemel teistmoodi oleksin teinud ja ka rahulikumalt, kui mitte, siis ehk elusana olles oma last kasvatanud. Mari-Liis Nõmmiste 9a.
Kõrboja elanikud aga kardavad muutuda, kuni saabub sinna Kõrboja Anna taoline inimene, kes tekitab palju segadust oma muudatustega. Praegustes külades on Villu taolisi perepoegi, kes tahavad kõiki asju oma isatalus muutma hakata. Kuid isad vannuvad neid mehepoegi ja pärandavad oma talu tavaliselt teisele pojale, kes on oma tegemistes sõnakuulelik ja arvestab ka vanematega. Kui praegusi Eesti mehi vaadata, siis ka nemad kardavad Kõrboja Anna taolisi naisi.Romaanis on Villu tavaline looduslaps, keda haritud Anna huvitab ja siis heidutab. Lihtsam on Villul Eeviga, kes on hell, andestav ja armastav.Selliseid armastuskolmnurki leidub ka meie külades. Tihti ei meeldi nende poegade väljavalitud naised vanematele ja sellega muudavad nad oma laste elu keeruliseks. Raamatus pidi Villu end maha laskma ning see oli tema isa arvates ainuke täismehe tegu, sest Villu ei osanud elada. Kui mõelda Villu enda elule, siis eks isal oli ka mingil määral õigus. Oli ju poeg
omadustega:ta on õrn,kaastundlik,naiivne,sügavatundeline armastaja,kohati kindlameelne ja uhkegi ning kehastab romatikute poolt jumaldatud ilu.ilu on võluvahend,mis teeb Esmeralda valitsejaks kõigi üle,kes teda näevad.Tema kehastatud ilu on keskupunktiks,milel ümber tegelased koonduvad ja mis neid seob.Oma olemuselt võib teda pidada sugulaseks Shakespeare`i Ophelia ja Goethe Margaretega,kuid ta on neist romantilisem,täis naiivsust ja graatsiat nagu tõeline idealiseeritud looduslaps. Jumalaema kiriku kellamehe Quasimodo prototüübiks oli Madridi aadlikooli küürakas ja inetu teener.Ta on meeldejääv,huvitav ja iselaadne tegelane,kelles Esmeraldaga võrreldes näib kõik kontrastne.Ta kehastab hästi kontrastidel põhinevat groteski,Mida Hugo varakult pidas kirjandusteose dramaatilise dünaamika allikaks.Ta äratab jubedust väliselt ning ka hing selles kehas on kuri ja tige. Pierre Gringoire-reaalselt eksisteerinud kirjanik.Tema kirjutatud müsteeriumist(keskaegne
Hedvig Hanson sündis 22. aprillil 1975 Tartus laulja Novella Hansoni ning laulva näitleja Tõnu Kilgase esimese ja ka ainsa lapsena. Ka Hedvigi kaks isapoolset vanavanemat tegelesid näitekunstiga. Vanaema Ellen Kaarma oli Taru "Vanemuise" esinäitlejanna 1951-1967. Vanaisa Lembit Mägedi oli näitleja "Vanemuises", hiljem Pärnu "Endlas". Oma elu esimesed 12 aastat elas Hedvig Tõrvas vanaema Anna juures, seal kujunes temast lüürilise iseloomuga looduslaps. Emotsionaalsust ja looduslähedust on tugevalt tunda ka kõigis tema lauludes. Varajase lapsepõlveaja muusikaliste mõjutajatena on Hedvig nimetanud ansamblit Fix, hiljem ABBAt ja ema kassettidelt kuuldud afroameerika juurtega rütmimuusikat. Kaheteistkümneselt kolis Hedvig Tallinna ning asus õppima Tallinna 21. Keskkooli muusikaklassi. Keskkooliõpingud jätkusid Tallinna 60. Keskkoolis ning muusikaõpingud Tallinna Muusikakoolis klaveri erialal, mille 1992. aastal edukalt lõpetas.
Conrad kaob salapäraselt. _ Milline on Byroni romantiline kangelane? võimsa tahte ja vaimuga üksikmässaja, veendunud võitleja armastuse ja vabaduse eest, pessimist. _ Nimeta 2 Byroni olulisemat draamasid. Mis on draamade sisuks? ,,Kain", ,,Manfred" _ Sõnasta byronismi olemus. Üksikisiku piiramatu vabaduse ülistamine ja kõikide sotsiaalsete normide põlgamine _ Mille poolest erineb Byroni värssromaani ,,Don Juan" nimikangelane varasemaist tõlgendustest? Looduslaps, naiivne, inimlik 8. Vene romantism _ Millal tekkis Venemaal romantiline kirjandusvool? 19 sajandi algus _ Kuidas võib jagada vene romantismi? Lisa esindajad. varasem romantism 1801-1815 (Vassili Zukovski, Konstantin Batju1skov), periood 1816-1825 Aleksandr Puskini luule, ja periood pärast dekabristide ülestõusu, 1820. aastate teine pool 1830. aastad (Aleksandr Baratõnski, Mihhail Lermontov, Nikolai Gogol 9. A. Puskin _ Missugune oli Puskini elukäik? (Võimalikult lühike ja
Kõige erilisem neist oli 1772. aastal ,,Lahkumissümfoonia", kus ta andis vürstile märku, et pillimehed tahavad koju. Seal ta tegi omapärase lõpu, kus pillimehed lõpetasid ja lahkusid lavalt ühekaupa. Veel on tähtsaimad Oxfordi sümfoonia, Kana sümfoonia ja Üllatussümfoonia. Väga palju oli tema teostes looduslähedust. 30)Haydni tuntuimad teosed on vt 29. Veel on ,,Loomine" 1798 ja ,,aastaajad" 1801. 31)Haydni looming on vägagi looduslähedane, kuna ta väiksena oli nagu looduslaps, kellele meeldis looduses ringi käia. Ka õukonnas töötades sai ta süveneda loodusele. Tänu sellele ongi teostel loodusega seotud nimed nt ,,aastaajad" ja ,,kana sümfoonia". 32)Mozart sündis 1756. aastal Salzburgis Austrias. Isa oli tal Leopold Mozart, viiuldaja. 33)2aastaselt hakkas Mozart klaveri kooskõlasid otsima. 3-aastaselt hakkas kuulmise järgi klaveril viise tegema. 4-aastaselt lõi Mozart esimesed palad. 5aastaselt valdas suurepäraselt klaveritehnikat
objektiivselt kui ta ise selles sees on. Thoreau arvates on tähtis, et looduslikud ressursid peaksid säilitatama eramaal ja metsik loodus eikellegimaal.Ta oli ka üks esimesi ameeriklasi, kes toetas Darwini evolutsiooniteooriat.Ta polnud kül rangelt taimetoitlane, ent eelistas seda, kuna liha söömine nõudis tema sõnul palju rohkem vaeva kui sellest kasu tõusis. Thoreau ei hüljanud täielikult tsivilisatsiooni ega olnud ka täielik looduslaps. Selle asemel otsis ta midagi vahepealset, karjaseidülli, mis ühendaks kultuuri ja loodust. Tema filosoofia nõudis, et ta oleks vahendaja metskiku looduse headuse ja Põhja-Ameerika elanike vahel.Tema arvates peab ta olema õpetajana lähedal inimestele kes sellist õpetust vajavad. Ta oli mitmes mõttes elav pühak, puutepunkt metsiku loodusega, isegi kui maa, millel ta elas oli saadud Emersonilt kingituseks ja oli kaugel eraldatusest. Pärast oma reise Maine'i jõele, kus
läbi tegema hulga katsumusi. Prints Tamino, kelle Öökuninganna saadab Sarastro riigist vabastama oma tütart Paminat, teeb sellel sümboolsel eluteel läbi hea ja kurja, tõe ja vale tundmise tõelise eksami ja trotsib vapralt takistusi oma teel. Tasuks jõuab ta lõpuks Paminani, kelle pilti ta on armunud, ning suure armastuse äratundmine aitab tal läbida viimase, vee- ja tuleproovi. Tamino koomiliseks paariliseks on naiivne looduslaps Papageno, kel pole Tamino voorusi, meelekindlust, vaprust, arukust, ent armastus on temalegi kõrgeimaks eluseaduseks. Lõpuks ei pääse ta küll Sarastro tarkusetemplisse, kuid leiab ometi lihtsa õnne igatsetud Papagenaga. ,,Võluflöödis" on Mozart ühendanud kõigi oma aja ooperitüüpide ja lisaks veel draama- ja kirikumuusika väljendusvahendid ning seepärast on kõige hämmastavam teose ühtsus, geniaalne kunstiline tervik, mis on nii ainulaadse ulatusega stiilisünteesi tulemus
Aga tema metsikus ja afektide pidurdamatus toob kaasa sündmuste ahela, mis teeb ta Kõrboja ja lõpuks üldse elu jaoks kõlbmatuks - isa heakskiitu suudab ta leida ainult surmas. 4) Armastuskolmnurk. Eevi on naine, kellega on lihtne - hell, tundeline, andestav, armastav. Anna on keeruline - ilutu, pikk, haritud, mõjub ebanaiselikuna. Eevi pakub võimalust silma paista enda mehena, Anna pakub võimalust silma paista Kõrboja peremehena. Villu on pidurdamatu looduslaps, keda tsiviliseeritud Anna ühtaegu paelub ja heidutab. 1.Villu on saabunud koju, lubab edaspidi tööd tegema hakata, kuna on õppinud tööd tegema. Läks järvele linnatolmu pesema. 2. Villu leidis ja uuris jälge, sai teada Kõrboja Anna kohalolekust ja muud temast. 3. Nelipühad. Villu teeb palju töid: parandab, sätib, lõhub ja tassib kivimäel kive. Peo ajal ta järve äärde teiste juurde ei lähe. 4
Algab Kaini sõnelus Aabeliga. Kain tapab Aabeli kogemata. Eeva neab Kaini ära. Ilmub Issanda ingel, kes määrab Kaini igaveseks pagulaseks ja ekslejaks. Byronism üksikisiku piiramatu vabaduse ülistamine ja kõikide sotsiaalsete normide põlgamine. Byroni värssromaani ,,Don Juan" nimikangelane erineb varasemaist tõlgendustest selle poolest, et ta on pigem võrgutatav kui võrgutaja, looduslaps, kes satub oma naiivsuse tõttu täbaratesse olukordadesse. Vene romantism Venemaal tekkis romantiline kirjandusvool 19. sajandi alguses. Vene romantismi võib jagada varasemaks romantismiks 18011815 (Zukovski, Batjulskov), periood 18161825 (Puskini luule ja periood pärast dekabristide ülestõusu) ja 1820.a teine pool1830ndad (Baratõnski, Lermontov, Gogol). A.Puskin Sündis Moskvas
Sarastro valguseriik, kuhu jõudmiseks pean läbi tegema hulga katsumusi. Prints Tamino, kelle Öökuninganna saadab Saratsro riigist vabastama oma tütart Paminat, teeb sellel sümboolsel eluteel läbi hea ja kurja, tõe ja vale tundmise eksami ning trotsib vapralt takistusi oma teel. Tasuks jõuab ta lõpuks Paminani, kelle pilti ta on armunud, ning suure armastuse äratundmine aitab tal läbi teha viimase katsumuse, s.o. vee- ja tuleproovi. Tamoni koomiliseks paariliseks on naiivne looduslaps Papageno. Tal pole Tamino voorusi, meelekindlust, vaprust, arukust, ent armastus on temalegi kõrgeimaks eluseaduseks. Lõpuks ei pääse ta küll Sarastro tarkusetemplisse, kuid ometi lihtsa õnne igatsetud Papagenaga. Mozart ühendas ,,Võluflöödis" kõigi oma aja ooperitüüpidele ja lisaks veel draama- ja kirikumuusika väljendusvahendid nind seepärast on kõige hämmastavam teose sisemine ühtsus, geniaalne kunstiline tervik. ,,Võluflööti" peetakse üheks tähtsamaks saksakeelseks
1944. aastal korraldatud lastekirjanduse võistlusel teise koha. Edu tiivustas teda kirjutamist jätkama ja nii võttis ta ja töötas "Pipi" käsikirja üsna põhjalikult ümber. Ta jättis välja episoode ja repliike, mis pakuksid rohkem huvi täiskasvanutele. Samuti mahendas Pipi häbematust täiskasvanutega suhtlemisel. Lõppvariandis rõhutatakse rohkem Pipi suuremeelsust ja vähenõudlikkust. Raamat sai konkreetsema, ühtlasema ja südamlikuma mulje. Pipist on saanud süütu looduslaps. Lõpliku käsikirja stiil on selgem ja keel muutunud lastepärasemaks. Ka keeleline energia ja anarhistlik ohjeldamatus on vähenenud. Hiljem kui "Pipi" raamat ilmus, oli tal publikule silmategev tagakaas, mis püüdis ära hoida nende kriitikat, kelle arvates Pipi oli ikkagi ohtlik eeskuju. Pipi Pikksukk teeb niisuguseid asju, "mida teised lapsed ei tohi teha, aga ta teeb seda nõnda lustlikul ja süütul moel, et nii lapsed kui ka täiskasvanud on temast vaimustuses".
Kuulsuse saavutas ,,Carmeniga", mille aluseks on prantsuse kirjaniku Prosper Merimee jutustus. Traagiline ooper. Laval on inimesed otse rahva hulgast. Nt vabrikust, mustlaslaagrist, külast. Tegevus toimub Hispaanias Sevillas, seal Carmeni (mustlasneiu) ja talupoisi traagiline armastuslugu. Carmen kujutab ooperis võitlust inimese tunnetevabaduse eest. Tal vabadust ja vabadusjanu ülistav tähendus. Carmen hästi temperamentne, ilus, isekas, ,,looduslaps". Teeb nii, nagu tunneb. Avamäng 3 lõiku: 1. Viimase vaatuse härjavõitlus 2. Toreadoori ...mäng 3. ,,Habaneera" Carmen tantsib ja filosofeerib lauldes, võrdleb armastust linnuga, kes pole kerge kinni püüda ega ka kinni hoida ja kelle vaba lendu ei piira ükski seadus. Verism Verism on Itaalias 1870ndatel tekkinud kirjandus- ja kunstivool. 1890ndatel aastatel tungis verism ka Itaalia ooperisse. Verismi juures on prantsuse naturalismis. Naturalistid vahendasid
Eetika moraali eesmärk on ühiskonnaga tegutsedes püüelda heaolu poole. See aitab kogu ühiskonnal liikuda ühtse süsteemina õnne ja heaolu suunas. Samas on erinevad ühiskonnad selles küsimuses erimeeled. Thomas Hobbes'i teooria Thomas Hobbes iseloomustab oma teoses loodusseisundit. See tähendab, et inimene sünnib maailma ja tal puuduvad normid, moraal, igasugune eetka, riiklikud struktuurid seega on ta tõeline looduslaps. Loodusseisund on kõikide sõda kõikide vastu. Loodusseisundi ainsaks tungiks on ellu jääda. Elu loodusseisundis on üksildane, vaene, räpane ja kohati ka brutaalne, sest selles seisundis puuduvad reeglid, kuidas hakkama saada, kuigi eesmärk on ellu jääda. Moraal Moraal aitab hoida ühiskonna tervikuna koos. Moraal on ühiste arusaamade kogum. Selle eesmärgiks on inimkonna kannatuste vähendamine ning püüdlemine parema elu suunas, kuigi
Peame suhtestuma ühiskonnaga. Ka eraldi, üksikuna olles suhtestume ühiskonnaga. Ei saa olla erak, kui pole kedagi, kelle suhtes erak olla. Eetika moraali eesmärk on ühiskonnaga koos tegutsedes püüelda heaolu poole. Aitab ühiskonnal liikuda ühtse süsteemina õnne ja heaolu suunas. Ühiskonnad erimeelel selles küsimuses. Thomas Hobbes (15881679) oma teoses iseloomustab loodusseisundit: inimene sünnib ilma ja tal puuduvad normid, eetika, moraal, riiklikud struktuurid; looduslaps. Loodusseisund on kõikide sõda kõikide vastu. Ainsaks tungiks on soov ellu jääda. Elu loodusseisundis on üksildane, vaene, räpane ja brutaalne, kui puuduvad reeglid, kuidas hakkama saada. Moraal aitab hoida ühiskonda koos (ühiste arusaamade kogum). Moraali eesmärgiks on ka vähendada inimkonna kannatusi, püüelda parema elu suunas (püüdlemine võib kaasa tuua kannatusi). Ülesanne jagada kiitust, laitust, tunnustust, karistust, süüd.
Hamsuni arvates peab maailmas olema rändureid, liikuvaid inimesi, kes toovad värskust, uusi mõtteid, ideid, vaheldust ellu. Romaanis ,,Ring sulgub" (1935) kasutab ta taas ränduri motiivi. Sellist üksildast inimest, kodutut vagabundi, paljuski Hamsuni ennast, kohtame enamikus tema raamatutes. Selles teoses annab kirjanik oma lemmiktüübile ka psühholoogilise seletuse. Hamsun oli erakordselt kirglik inimene ja erakordne oli ka tema võime kannatusi taluda. Ta oli samaaegselt nii looduslaps kui ka neurootik, nii metsainimene kui intellektuaal. Tema puhul on tegemist ülimalt ebatavalise seguga lihtsusetaotlusest, armastusest kodumaa metsiku looduse vastu, ülitundlikkusest ja vastuvõtlikkusest pahede suhtes. Ta püüdis kaasmaalasi Saksa okupatsiooniga lepitada, kuid see osutus kahetsusväärseks eksimuseks. Oma hoiaku tõttu Saksa okupatsiooniaastatel sai kirjanikust traagiline kuju. Oma käitumise motiive püüab ta selgitada mälestuste raamatus ,,Rohtukasvanud rajad" (1949).
otse osalesid sajandi lõpul osalevates sünteesides - sünnib kokku 20. sajandi romaan. 18. saj prevalveeris oma põhitüübilt üks romaan, nn Bildungsromaan. Romantikud ei tegele sellesinase maailmaga, vaid kõrgema maailmaga. 1799. aastal ilmunud pikem jutustus "Lucinde". Nii nagu romantikute romaanides ikka on kompositsioon katkendlik - tähtis, et siin luuakse naiskunstniku prototüüp, ühtlasi ka looduslaps, kellel ei ole ametlikust moraalist aimu. 1801. aastal osa Jena ringi liikmetest oli surnud ja ülejäänute vaates läksid lahku. Schlegel lahks Jenast, lahkus Pariisi. Hakkas tegelema sanskriti ja india kirjandusega - üks Euroopa esimesi sanskritolooge. Kirjutab mõningaid draamasid. Avaldab õige mitu teost just sanskritoloogia valdkonnas. Hiljem siis tegeleb ka kirjanduslooga (ka A.W. Schelegel) - võrdleva kirjandusteooria ühed loojad
Oskama kasutada eelnimetatud oskusi vaadelda, mõõta ja järeldada eristada olulist mitteolulisest eristada seda, mida näeme sellest, mida järeldame kasutada teaduse meetodit kasutada matemaatikat Füüsikas nagu kõigis teadustes ei tohi midagi pimesi uskuda, kõiges tuleb kahelda ja kõike kontrollida. "Füüsika õppimine on kangelastegu, millega saaks hakkama igaüks, kui tuleks ainult selle peale". Tea Korela, 2002 (looduslaps) 27
Allegooria ei vihja, ütleb otse välja. Kuid avarust ja konkreetsust nagu Don Quijotes ei olnud. Raskesti tõlgitav, konseptide mägud (mõistemängud). Sarnane selle poolest,et ka selles oli tegelaste paar, mehe sümboolika, naise osa ei ole kuigi tugev, naise osa on kõrvale jäänud. Isa ja poeg ja nede rännaks erinevatel tegevuspaikadel, lähevad Hispaaniasse. Reaalsus kui allegooria. Tegevuspaigad on maailmaplats, pööbliõu, tühisuse koobas jne. Isa on mõistuseinimene ja poeg on looduslaps. Lõpuks jõuavad surematuse saarele, kuhu on paigutatud Graciani poolt mitmeid antiigi tegelasi. Sinna saarele pääsevad ned, kes on eriti silma paistnud kultuuris jne. Rännak ei toimu mitte ainult ruumis (maailmalaat, hulkade plats), vaid ka aja mõttes, see teekond on nagu eluteekond. I osa on "Lapsepõlve kevadel ja nooruse suvel"; II osa "Arukas õukonnafilosoofia ehk meheea sügisel"; III osa "Vanaduse talvel". 19. mai 17
Varemete ja maagiliste asjadega tegelemis huvi · Ajastu märksõnad: hingestatus, tundeküllasus, salapära, fantaasia, rahutus, huvi teadvustamatuse vastu, huumor, iroonia, igatsus/melanhoolia. Sinine mängib rolli maalides igatsuse värv. · Romantiline kunstnik: maailmaparandaja, vastandite ühendaja, hingelise tasakaalu poole püüdleja. · Lemmikmotiivid: sinine lill, rändur, peegel, teisik, võlurid ja haldjad ja vaimud, kurat, looduslaps. · Ajastut soosisid ühiskondlikud arengud: poliitilised vapustused (suur prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõjakäigud, saksamaa killustatus ja selle vaimne ühendamine) Romantiline kunstnik on lõhestatud ja see on teostes sees. · Jätkuvad samad sotsiaal-kultuurilised protsesstid: koolihariduse areng, inimeste tegelemine muusika, kirjanduse, kunstiga. See ei olnud enam üksikute väljavalitute ala. · Romantikute jaoks ei olnud kunst kasvatuselement
3629. Mul ei ole kõike, mida ma armastan, aga ma armastan kõike mis mul on. 3630. Kõige lihtsam ja kindlam viis inimese petmiseks on teeselda tema sõprust. 3631. Kui keegi on armunud, siis alustab ta ikka iseenda petmisega ja lõpetab alati teiste petmisega! Seda nimetabki maailm romantikaks. 3632. Sipelgad, roheline muru, helesinine taevas, valged liblikad, putukad, päike, need suuured kõrged puud, ja need erivärvides lilled.. Jah, ma olen hingelt looduslaps 3633. Oled sa kunagi tundnud ingli mahedat puudutust tuuleõhus? Taevast kukkuvat vihmapisarat? Kuulnud nende sosinat puudelehtedes? Saanud üksikult lumehelbelt suudluse? Loodus on ingli lemmikpeidupaik. 3634. Ma pole perfektne, aga kes ütles, et tahangi olla? 3635. Pisaratega väljendame valu, viha ja nõrkust. Naeratusega aga rõõmu, armastust ja tugevust. Seega, elus on kõik tasakaalus, mida veel tahta? 3636. Aeg tiksub lakamatult, kui õnn ei peatu kunagi! 3637
annaabi.ee 
