Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eestlaste elu enne ja pärast Vabadusvõitlust". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vabadusvõitlus, usund, kirik, liigendus, muinasusund, usuti, hõbe, muistset, sarnasusi, muistne, igasse, piiskopkond, linnaõigus, kolmeväljasüsteem, adramaad, tuues, järgnevaid, aspekte, leidude, maata, kihistumine, adratalupojad, üksjalad, talust, talusid, koormised, maavabad, harima, esinema, vabatalupojad, ostnud, alama, vabadikud, teenijadMuistne vabadusvõitlus-pöördepunkt Eesti ajaloos? Arutlus Muistne vabadusvõitlus oli 1208-1227. Põhjuseid oli mitmeid, toon välja mõned: ristiusu levitamine, paganluse väljajuurimine, taheti tungida Venemaale, maade vallutamine, sest rüütlitel oli Lääne-Euroopa maapuudus. Meie aladel toimus üks esimesi ristisõdasi. Kui palju mõjutas muistne vabadusvõitlus eestlasi? Muinasaja lõpus oli 45 kihelkonda, 8 suurmaakonda. Suurmaakonnad olid: Viru; Järva; Harju; Lääne; Saaremaa; Rävala; Ugandi ja Sakala. 4 väikemaakonda: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Muutusid mitmed kombed, levis üha enam laibamatmise komme. Eestlaste peamiseks tegevusalaks oli maaharimine. Põlluharimises kasutati peamiselt kaheväljasüsteemi, taliruki kasvatamisega hakkas levima kolmeväljasüsteem. Tegeldi ka loomapidamise, küttimise ja kalapüügiga
* Saksa kaupmehed, paremad kauplemisvõimalused (Läänemere turg), meretee kiirem, ohutum * Saksimaa ja Vestfaali rüütlid, sooviti valdusi hankida Sakslased said enda poole osa liivlasi koos vanema Kaupoga. Teiste liivlaste vastupanu lõppes 120607.a siis toimus ulatuslik ristimine, liivlaste alale ehitati kirikud ja määrati preestrid. 1208 võtsid ristimise vastu latgalid. Edasi suunduti eestlaste vastu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eelvõitluse aeg 12081212(5) 1208. ristisõdijad Sakala ja Ugandi maakonnas. 1210. võitsid eestlased Ümera lahingu Pingestusid suhted idanaabritega, nad korraldasid mitu sõjaretke. Ristisõdijad ja eestlased kurnatud ning puhkes ka katk, 1212. sõlmiti vaherahu kolmeks aastaks. Vallutus ajajärk 12151221(2) 1215. uue hooga, sakslased ja latgalid teevad rüüsteretki Ugandisse, jõuavad ka Läänemaal ja KeskEestisse. Eestlaste korraldatud sõjaretk Riia vastu nurjus.
Sisukord Eesti muinasaeg......................................................................................................................... 4 Pronksiaeg..................................................................................................................................6 Rauaaeg......................................................................................................................................7 Muistne vabadusvõitlus............................................................................................................. 9 Keskaeg (1227-1558)................................................................................................................12 Jüriöö ülestõus.....................................................................................................................13 Pärast Jüriöö ülestõusu..................................................................................
•irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid vallutada püüdnud Taani, Saksa, Rootsi ristisõdijate ja Vene vürstiriikide vahel. •Peamine allikas selle kohta- Läti Henriku kroonika. Keskaeg – jõuab Eestisse 13. Saj algul ristisõdijatega, kuid meie ajaloolased pole kronoloogilistes piirides ühel meelel. Lõpuks loetakse 15.-16. sajandi vahetust. seda aega nimetatakse ka Vana-Liivimaa (kogu
arvestati adramaades. Toitu valmistati: nisust, odrast, rukkist, kaerast, hernest, oast ja naerist (kartul alles 18. saj). Kuna ühiskonna kihistumine algas rauaajal, siis polnud enam võrdsust talupoegade seas. Suuremaid rehielamuid nimetati mõisateks. Eesti oli jagunenud 8 muinasmaakonnaks (Läänemaa, Revala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala); tehti omavahel koostööd; muinasaja lõpul oli Eestis kokku ca 45 kihelkonda. 2. Eesti allutamine võõrvõimule: vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestöus Liivimaa ristisõda e. MVV e. Baltimaade ristisõda e. Kirde-Euroopa ristisõda (1208-1227) Põhjused: Baltikum viimasena paganlik ning eelnev rahumeelne misjonitöö ebaõnnestud; paavst lubas ristiusuga pattudest vabaks saada; Eesti ei olnud ühtne- lihtne rünnata, sõda toetasid saksa kaupmehed, Taani ning Rootsi kuningakoda. Liivlaste vanem Kaupo- läks kergelt sakslastega liitu; piiskop Albert- energiline, „jõuga tuleb peale minna“
1. MUINASAJA ALLIKAD JA NENDE UURIMINE, lk 13-17..........................................................2 2. MUINASAJA KULTUURID, lk 18-29.........................................................................................4 3. MUINASUSUND, lk 52-57........................................................................................................6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51................................................................7 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89...............................................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.-16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135...................................................................................................................................... 14 8
millega varustati Eestit ning tõenäoliselt ka naabermaid. relvasepad kvalit hõbedaga ilusatud odaotsad, ornamentide mõõgapidemed, mõõgateramikud. meistrid spetsialiseerunud pronksehetele. Naistel mitmerealised ketid, ehtenõelad, hoburaudsõled, kaelavõrud, sõrmused, mõlema käe ümber käevõrud. muinasaja lõpul läksid moodi hõbeehted, esile kerkisid hõbesepad. KAUBANDUS Üha enam lülituti rahvusvahelisse kaubandusse. vahetuskaubandus kaup kauba vastu. Eestisse: hõbe, pronks, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid, luksuskaup. Vastu: karusnahku, vaha. Ka röövretkedel saadud vara ja vangide orjaks edasimüügiga. vahenduskaubandus kaup osteti edasimüügiks. Idanaabritele vilja, selle eest saadud karusnahad, vaha jms viidi Lääne- ja Põhja-Euroopa turule. Kaubavahetus tulus maasse peidetud hõbemüdid ja ehted. Hõbe üldtunnustatud vahetusväärtus. varalinnaline asula tähtsamate teede ristumiskohas kujunenud kaubitsemiskoht Tartus.
a Moskva suurvürtsiriik liidab endaga Novgorodi ja sellega viidakse Vene alade ühendamise protsess lõpuni. Pole enam palju väikseid vürstiriike, vaid on üks tugev Moskva suurvürtsiriik ja kõikide nende tugevnevate suurrikide jaoks on suhteliselt kerege saak Vana-Liivimaa, sest Vanal-Liivimaal pole ühtset tugevat riiki ja väikeriikide vahel puudub sageli ühtsus. Oli kerge saak. KATOLIKU KIRIK Kui Eesti 13.saj ristiusustati, siis kristlik organisatsioon oli juba olemas ja Eestis polnud midagi vaja välja mõelda: kõik oli juba olemas. Valitses paavst, kellele allusid: 1. Peapiiskopid: Riia ja Lundi (Põhja-Eestis) ja need jagunesid omakorda... Riia: Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa; Lundi: Tallinna 2. Osadel piiskoppidel oli lisaks vaimulikule võimule ka ilmalik võim. Ühtlasi ka maahärradeks olid
*1631 avati gümnaasium Tallinas ja Riias *1632 Gustav II Adolf kirjutab alla ülikooli asutamise ürikule *15.oktoober 1632 Taru Ülikooli-Academia Gustaviana-avamine *Ülikoolis oli 4 teaduskonda- õpinguid alustati kas teoloogia, arsti või õigusteaduskonnas. *Õppetöö ladina keeles. 1656 kolis Tallinnasse,m 1699 koliti Pärnusse (Mirage), 1710 lõpetas Pärnus tegevuse. Pilet nr.2 1.Muinasusund TARAPITA-Eestlaste jumal Tarapita (läti Hendriku kroonikas korduvalt mainitud). Eestlaste muinasusund oli eelkõige loodususund st. et uskumuste, kommete ja rituaalide sisuks oli inimeste ja looduse vaherahu tagamine. VÄGI-kõikjal olev , kõikjal toimuv jõud. Vägi oli vähemal ja rohkemal määral esemetes, olendites, inimestes, keha osades ja mujal.(nt.allikates, sõnades, nõidumises, loitsudes). Targad e. nõiad- inimesed kellel oli rohkem annet, oskusi, võimeid ravitsemiseks, ennustamiseks jne. HING-on inimese iskupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks.
Kr) 1202 paavst Innocentius III kuulutas VanaLiivimaa (Maarjamaa) ristiusku pööramiseks ristisõja, Selleks ajaks on välja Jõuti esimese tõeliselt Pronks oli harv ja asutati Mõõgavendade Ordu kerkinud 2/3 praegusest Eestist. revolutsioonilise materjalini, milleks kallis. Selleks, et seda 12081227 Muistne vabadusvõitlus Läänemeri alles välja kujunemisel. oli pronks. Praegu dateeritakse saada, oli vaja leida tina 1227 Mõõgavendade Ordu allutas Tallinna ja kogu PõhjaEesti Tekib inimasustus Eestis kaua vanimad Eestist leitud pronksese ja vaske. Rauda leidus
EESTI AJALUGU Annika Vesselov 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 1. KIVIAEG EESTIS..................................................................................................................4 2. METALLIAEG EESTIS.........................................................................................................5 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS.....................................................................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS.............................
objektides, ka sõnades. Sõnade abil sai ravida, loitsida, needa. Inimesi, kes seda oskasid, pidid ka ise omama erilist väge. Selliseid teadmamehi nimetati nõidadeks või tarkadeks. Väge polnud kõikjal ühepalju, kujunesid välja kindlad pühad paigad kivid, allikad, hiiepuud. Loomadel ja inimestel oli kõige rohkem väge juustes ja küüntes. Inimese isikupära kandija oli hing, ilma selleta ei saanud keha elus olla. Usuti ka hauatagusesse ellu, ning oli kujunenud oma matmiskombestik. Surnute hinged aga jäid edaspidi mõjutama oma elava perekonna elu ja käekäiku. Muinasusk oli tihedalt seotud loodusega. Animism. Kogu loodust peeti samaväärseks ja omataoliseks. Looduses esines vaime, haldjaid. Need hoidsid ja kaitsesid loodust. Tihti nimetatakse Tõnnu, Pekot, Tarapitat, Ukut. Neile lisandusid ka muistsed hiiud, kangelased. Vaimudele ja haldjatele ohverdati
keskele laotud põhja-lõuna suunaline kirst, kuhu pandi surnu). Elatusalad · Maaharimine/ Maaviljelus/ Põllumajandus o Nisu, kaer, hernes, uba · Käsitöö areng o Tööriistad o Tarbeesemed o Ehitised o Rõivad o Liiklusvahendid · Kaubandus o Vahetuskaubandus Kaup vahetati kauba vastu Kaup osteti edasimüügiks o Maksevahend oli hõbe o Linnu veel ei olnud o Kaubitsemiskohad tekkisid tähtsamate teede ristumiskohtadesse (linnused, asulad) o Eestit läbisid kaubatud, mis ühendasid Läänemere lääne ja lõunarannikud Venemaaga o Toodi sisse: Hõbedat, pronksi, soola, relvi, riideid, luksuskaupu o Välja veeti: Karusnahka, vaha, vili · Talud ja külad o Eesti elanikud elasid taludes
Eestlastel puudusid liitlased sõjas vastas olid aga sakslased, taanlased, latgalid, liivlased, venelased, rootslased ja leedukad. Puudus ühtne riik. Eesti malevad ei tundnud eriti Viske ja Heiterelvi (kiviheitemasinad, amb) Eestlastel puudus korraline sõjaline väljaõpe, samas siia tulnud rüütlid olid elukutselised sõjamehed. Vaenlastel oli alati võimalus meestel täiendust saada kuid eestlaste malevlased said ükshetk otsa. Vana-Liivimaa kujunemine peale muistset vabadusvõitlust Vallutajad jagasid eestimaa neljaks osaks: Põhja eesti Taani Vvõim (eestimaa hersogkond). Lääne eestis Saare Lääne piiskopkond Ida-Eestis Tartu piiskopkond Kesk- ja Lõuna Eesti Saksa Ordu. 1238. Stensby leping Põhja eesti läks ametlikult Taani kuningriigi koosseisu. 1241a. Taani Hindamise Raamat rahvaloendus( I eestis) Põhja eestis (palju kohanimesid) Eestlased võõrvõimu all
Kagu-Eestis, aardeleiud, rahutud ajad, tihenevad suhted Skandinaaviaga noorem rauaaeg 800 1200 pKr : viikingaeg - kindluste ehitamine, külade kujunemine hilisrauaaeg talirukki kasvatamine, kolmevälja süsteem, tihe kaubandusvahetus, kihelkondade liitumine maakondadeks, suurte linnuste ehitamine 2. Keskaeg 1200 1550 SÕJAD: Muistne vabadusvõitlus, Liivimaa ristisõda, Jüriöö ülestõus, Smolina lahing VALITSEMINE: Mõõgavendade Ordu: Saksa ordu territoorium, Eestimaa hertsogkond; piiskop Albert: Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond; Taani valdused Saksa ordule; linnade ja läänimeeste poliitilise tähtsuse suurenemine; Taani valdused Saksa ordule; maapäevad; Saksa ordu Liivimaa haru isesesvumine MÕIS & TALU: lääniaadli teke; vaba talupoegkond; esimesed eramõisad; mõisate
Viited: Kaart lk 43. Üldajalugu gümnaasiumile ja peatükk 13 Islami usu tekkimine Islam sai alguse rohkem kui 600 a pKr- kõige noorim religioon. Islam tuleneb araabiakeelsest sõnast aslama (allutab end), seega on tegemist alistumisega Allahi teatele, mis on ilmutatud inimestele prohvetite keudu. Islam tähendab ka rahu. Moslem on inimene, kes on jumala tahtele alistunud. 7. saj alguseni olid araablased rändkarjakasvatajad ja paiksed põlluharijad. Kes tegelesid kauplemisega. Araablaste usund oli polüteistlik. Juma enne islamit oli neil olemas taevajumal Allah. Araablased ei uskunud surmajärgsesse ellu. 7. saj alguses, Lähis- Idas, hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama monoteistlikku e ainsat Jumalat tunnustavat jumalat (Allah). Ta aeti linnast välja- 622. a läks Mediinasse. See sündmus sai aluseks islami ajaarvamisele. Seal sai linna juhiks ja kogus liitlasi ning aastal 630 vallutati Meka, millest sai islami püha paik. Religiooni, põhiusu levimine ja jagunemine
Suulise arvestuse küsimused 2016/2017 1. Kiviaja arheoloogilised kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur aeg, elanike peamised tegevusalad ja kultuuri iseloomustavad tunnused ja muistised. 2. Eesti ühiskond esiaja lõpul. Sotsiaalne kihistumine (matmiskommete põhjal). Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad (külatüübid) ja elamud. 3. Muinasusund (milles seisnes, iseloomulikud nähtused) ja ristiusu levik Eestis. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Traditsioonid. 4. Muistne vabadusvõitlus. Balti ristisõja põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik (3-4 olulisemat lahingut) .Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 5. Vana-Liivimaa riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa
a.j. aestid) Eestlased muinasaja lõpul · Rahvaarv umbes 150 000 · Külaühiskond · Peamiseks tegevusalaks põllumajandus (atrade kasutamine) · Maade mõõtmine adramaades · Kolmeväljasüsteem suvivili, talivili ja kesa · Lisaks loomakasvatus · Oluline valdkond metsmesindus · Käsitöö kunsti jätkuv areng · Transiitmaaks kujunemise algus · Röövretkede korraldamine Valitsemine: · Ühtne riiklik korraldus puudus · 8 muistset maakonda · Jagunesid 45 kihelkonnaks · Mõlemaid üksuseid valitsesid vanemad · Põhimõtteliselt rikkamate ja mõjukamate perede pead · enne vabadusvõitlust algas omavaheline tihedam suhtlus · üldine sõjaline tase küllalt nõrk · erandiks Saaremaa · võõraste sõjakäike kardeti · kaitselinnuste ehitamine · tuntuim oli venelaste rünnak Tartule 1030 · siiski teada mitmed sõjakäigud võõrsile · 1177 sõjakäik Pihkva alla
· 13. saj romaani stiil (ümarkaar, paksud müürid, väiksed aknad, madalad tornid), 14. saj-st valitses gootika (teravkaar, õhemad müürid, kõrged piklikud aknad vitraazidega, roosaken, kõrged sihvakad tornid). · Ehitati: * toomkirikud (piiskopkondade keskustesse) nt. Tallinnasse ja Tartusse * linna- ja maakirikud Põhja-Eestis paekvist, Lõuna-Eestis punasest tellisest, eriti tuntud Tartu Jaani kirik oma terrakotaskulptuuridega, Saaremaal ehitusmaterjaliks dolomiit Jüriöö ülestõus 1343-1345: Poliitiline eellugu: · Harju-Viru maa kuulus Taani kunigale, aga ta ei suutnud seda valitseda ja plaanis maha müüa. · Vasallid kartsid kaotada oma laialdasi vabadus. · Ordu ja Taani kuninga vaheline ostu-müügi tehing oli juba sisuliselt ära otsustatud, maa ülemineku aeg oli veel kokku leppimata
Olulist rolli etendasid baltisakslased vene impeeriumi diplomaatilises teenistuses ning kõrgametnikkonnas. Enamik valitsejaid teotas baltisakslasi kuna nad olid isevalitsusele lojaalsed ning sellist pühendamist hinnati kõrgelt. 19 sajandi teiselpoolel hakkas baltisakslaste positsioon vene ühiskonnas nõrgenema sest neid hakati riigi sisevaenlasteks pidama. Pilet nr5 *muinasusund inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund. Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Pika esiajaloo jooksul muutusid usulised vaated tugevalt. Muutusi tõi kaasa suhtlemine naaberhõimuda ja -rahvastega. Muitse usundi kohta oleme teada saanud- kalmed, hiikohad, ohvrikivid, rahvasuust kuuldud pärimused ja rahvaluule. Üheks munasusundi põhimõisteks ja -elemendiks oli VÄGI. Vägi oli teatud objektides, paikades ja
1. Ristiusu levitamise katsed Eestis enne muistset vabadusvõitlust Kuigi Eestis valitses tol ajal muinasusk, ei olnus ristiusk ka päris tundmatu. Eestlased olid elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaadega. Rootsi, Taani ja Venemaaga. 11. sajandi teisel poolel tundis katoliku kirik juba suurt huvi paganliku Eestimaa vastu. Bremeni Adama kroonika järgi määras sealne peapiiskop Adalbert 1070.a. paiku Läänemeremaade piiskopiks munk Hiltinuse (piiskop Johannes). Baltimaades tegutses ta kaks aastat, kuid ei saavutanud märkimisväärseid tulemusi. 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit Fulco. Paavst määras oma bullaga talle abiliseks Norras Stavangeri kloostris elava mink Nicolaususe ning õhutas kõiki usklikke neid toetama
1143. a. rajati alistatud lääneslaavlaste alale Lüübeki linn, mis õhutas sakslaste liikumist itta. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma. Mõned liivlased lasid end ristida, k.a. Toreida vanem Kaupo. 1191. a. suvel läkitas Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Liivimaal Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale.
· 13. saj romaani stiil (ümarkaar, paksud müürid, väiksed aknad, madalad tornid), 14. sajst valitses gootika (teravkaar, õhemad müürid, kõrged piklikud aknad vitraazidega, roosaken, kõrged sihvakad tornid). · Ehitati: * toomkirikud (piiskopkondade keskustesse) nt. Tallinnasse ja Tartusse * linna ja maakirikud PõhjaEestis paekvist, LõunaEestis punasest tellisest, eriti tuntud Tartu Jaani kirik oma terrakotaskulptuuridega, Saaremaal ehitusmaterjaliks dolomiit Jüriöö ülestõus 13431345: Poliitiline eellugu: · HarjuViru maa kuulus Taani kunigale, aga ta ei suutnud seda valitseda ja plaanis maha müüa. · Vasallid kartsid kaotada oma laialdasi vabadus. · Ordu ja Taani kuninga vaheline ostumüügi tehing oli juba sisuliselt ära otsustatud, maa ülemineku aeg oli veel kokku leppimata. Seda otsustasid ära kasutada harjulased, kes
Adramaa: Nendes mõõdeti maad. Kolmeväljasüsteem: See levis põlluharimises. Ühel osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesas. Rehielamu: Iseloomulik eestlaste hoone, mis oli nii elu- kui tootmishoone. Sumbküla: Talud paiknesid tihedalt koos Ridaküla: Talud paiknesid ridatikku Hajaküla: Talud paiknesid üksteisest kaugemal. 45 kihelkonda, 8 maakonda + 4 väikemaakonda Vanemad: Juhtisid külasid ja kihelkondi. Ülikud. Malev: Põhiline väeüksus. 9. Muinaseestlaste usund Vägi: Üks muinasusu põhielement ja -mõiste. Arvati, et elusolendid omandavad peale füüsilise keha ka veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides ja taevas. Väge võis olla ka sõnades (loitsimine, nõidumine, ravimine). Selliseid inimesi, kes neid asju teha oskasid, nimetati tarkadeks. Animism: Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega. Inimesed pidasid end üheks osaks loodusest ning arvasid, et kõigel looduses on oma hing (ka kividel, puudel jne..
Erinevalt Kreekast on Itaalia pinnamood tasane ja põllumajanduseks sobiv. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtlane ehk oli rohkem kui üks rahvus (VÕRDLUS- Kreekas elasid kreeklased, aga Itaalias elasid lisaks roomlastele ka teised rahvad, kes ei pruukinud omavahel isegi mitte suguluses olla). Rooma linn/asula kujunes Tiberi jõe ääres umbes 10.saj eKr ja asus Latiumi maakonnas (latiinid). Rooma linn asutati aastal 753 eKr. Usuti, et selle asutajateks olid Romulus ja Remus. Legendi järgi valitsesid linna seitse kuningat, kellest kolm viimast olid etruskid. Viimane oli Tonquinius Superbus (samas, esimene oli Romulus, kes oli latiin). 4.saj eKr rajati linna ümber müür, kuid enne seda oli rajatud juba kapitoolium (vt mõistet) ja foorum (vt mõistet). Rooma vabariigi valitsemine. Rooma vallutused ja vallutatud alade valitsemine (vaata ka lisateksti lk 41) ning vallutussõdade
Selle hävitasid eestlased 1061.a. Võtnud skandinaavlastelt osaliselt üle kaubandussidemed itta ja lõunasse, omandasid eestlased silmapaistva jõukuse. Rahvaarv kasvas, tihedasti asustati Lääna-Eesti ja Saaremaa. Kaitse otstarbel ja kaubavahetuspaikadeks rajati linnuseid. Suuremad neist olid Otepää, Tartu, Rävälä, Viljandi ja Varbola. Linnuste juurde asusid käsitöölised. Hõõrumised ida- ja läänekirikute vahel viisid 1054.a. avaliku lahkuminekuni. Ortodoksne idapoolne kirik sattus Bütsantsi keisri ülemvalitsuse alla. Läänes oli katoliku kirik ilmalike valitsejate nõrkuste tõttu 1050-1300.a. tugevaim poliitiline ja majanduslik vorm. 1096.a. kuulutas paavst välja ESIMESE RISTISÕJA Püha maa ( Palestiina ) ja Jeruusalemma vabastamiseks islamiusuliste türklaste käest. See õnnestus islamiriikide killustatuse tõttu. Kultuuriliselt madalal tasemel lääne sõjamehed panid toime metsikuid tapmisi ja rüüstamisi kõrgema haridustasemega Ees-
ja kehtestas uue, pimeduse ajajärgu. Sellest tekkis kujutelm "Seitsmesaja-aastasest orjatööst." Teadaolevalt esimesena kirjutas "Eesti keskajast" Villem Reiman. Ta hõlmab perioodi eestlaste asumisest Läänemere idakaldale kuni Jüriöö ülestõusu lõpuni 1345. aastal. Järgmine peatükk 1345-1561 käsitleb eelkõige saksa ordu võitlusi. Reimanist sai alguse traditsioon käsitleda 13. sajandi vallutust kui vabadusvõitlust. Käibele läks termin "Muistne Vabadusvõitlus." Eesti Wabariigis kinnistub Hans Kruusi "Eesti ajaloo" raamatus termin "Eesti keskaeg." Nõukogude perioodil käsitleti "Eesti keskaega" "feodalismi" perioodina, mida käsitleti poliitilise killustatuse ja klassivõitluse võtmes. Eesti taasiseseisvumisel ajaloo periodiseering taastus. Viimasel kümnekonnal aastal nähakse perioodi positiivses valguses. Toonitakse põlisrahva vallutuseelseid kontakse ülemerenaabritega ja ristiusu varaseid
eelkäijad Tegevusalad Küttimine, kalastamine Algeline loomakasvatus, Karjakasvatus, maaviljelus maaviljelus, küttimine, kalapüük Uskumused/aletamine/ Tehti väikseid kujukesi, Mets raiuti maha, puud sest usuti, kujudel on jäeti mõneks ajaks maagilised omadused, mis kuivama. Need põletati ja kaitsesid ja hoidsid saadav tuhk oli hea väetis. kandjat, andes talle osakese nende loomade- lindude hingejõust. 6. Kalmete liigid Varem maeti surnuid maasse kaevatud haudadesse.
eelkäijad Tegevusalad Küttimine, kalastamine Algeline loomakasvatus, Karjakasvatus, maaviljelus maaviljelus, küttimine, kalapüük Uskumused/aletamine/ Tehti väikseid kujukesi, Mets raiuti maha, puud sest usuti, kujudel on jäeti mõneks ajaks maagilised omadused, mis kuivama. Need põletati ja kaitsesid ja hoidsid saadav tuhk oli hea väetis. kandjat, andes talle osakese nende loomade- lindude hingejõust. 6. Kalmete liigid Varem maeti surnuid maasse kaevatud haudadesse.
Skandinaavia allikates, Eesti naaberaladel hakkasid kujunema riigid (882. a sai VanaVene riik alguse), seepärast jõudsid eestlased kroonikatesse Noorem rauaaeg e eestlased muinasaja lõpul: selle perioodi kohta saab andmeid kirjalikest allikatest ja neist tähtsamad on: Henriku Liivimaa kroonika e Läti Henriku kroonika ja Taani hindamise raamat; nende järgi saab taastada asustuse ja oletatava rahvaarvu (u 150 000) lähtudes adramaade arvust (adramaa muistne maakasutusühik, tähistas põldu, mille saab üles harida ühe adra e rakendiga) põhiline elatusala põlluharimine (oder, al 11. sajandist ka talinisu) võeti kasutusele rauast adraterad, tuli kasutusele kolmeväljasüsteem (põld oli jaotatud kolmeks: suvivili, talivili ja kesa), loomakasvatus (sead, lehmad) ei olnud nii oluline, edasi tulid küttimine ja kalapüük (selle osa oli
Muinasaja lõpul oli varanduslik ebavõrdsus: rikkam kiht- talupojad, madalam kiht- sõjavangidest orjad. Külad olid jaotatud teatud maksustamisüksustesse ehk vakustesse. 5. EESTLASTE MUINASUSUNDID · Vägi: on üheks muinasusundi põhimõisteks ja elemendiks. Väge oli teatud objektides, nähtustes(äike) paikades ja ka sõnades. Erilise väega inimesi nimetati nõidadeks ehk tarkadeks. · Hing: Eestlaste muistset maailmapilti iseloomustab animism, st usk, et kõigel on oma hing, nii elusal kui eluta loodusel. Hing on inimese isikupära kanda ja on väga oluline keha elushoidmiseks. Usuti, et hing lahkub kehast nii magamise ajal kui pärast surma. Surma puhul aga lahkus hing jäädavalt. · Ohverdamine: Looduses usuti elavat hulgaliselt vaime ja haldjaid, kellega püüti hästi läbi saada. Selleks tuli neile ohverdada. Valdavalt olid ohvriannid rahumeelse iseloomuga
värk. Henrik Riia misjoni teenistuses. Eesmärk legitimeerida vallutust, muu on kõrvaline. Henrik võis olla preester Rubenes. Ta ei olnud otsustaja. Asjaolu, et see madalama tasemega ettevõtmine (vrd taani kuninglik ettevõtmine) võis olla põhjus, miks õnnestus paremini. Kuningal võis olla muudki teha ju. Albert võis rahulikult keskenduda ühele tegevusele. Eesti-Läti 12saj lõpus ja 13saj alguses Käibel termin „eestlaste muistne vabadusvõitlus”. Pärit 20.saj algusest. Poliitilise tagataustaga rahv-rom termin. Termin anakronistlik ega kirjelda sündmusi: Ka periodiseering 1208-1227 väga juhuslik, kroonika järgi vaid. Selle asemel võiks rääkida ristisõjast ja kristianiseerimisest. Ent siiski polnud ehk täitsa ristiretkega tegemist. Ristisõdija sõdib veidi ja pöördub tagasi, siin aga mitte. Kristianiseerimine – tol ajal ei vaadatud kristlaseks olemist veendumustega seotult. Oli oluline vaid
ühiskondlik positsioon. Naad olid enamasti rikkamad. Seepärast nimetati neid Henriku kroonikas ,,vanemateks" aga ka ,,rikasteks" või ,,paremateks". Arvukamalt oli neid Lõuna- Eestis. Vahel oli nende mõjuvõim isegi nii suur, et kogu küla kutsuti vanema järgi. Näiteks nimetatakse kroonikas mitmel korral ühe tähtsama sakslaste vanema Lembitu küla. *Malev- põhiline väeüksus maakonnas, mis koosnen nii ratsa- kui jalameestest. 9. Muinaseestlaste usund Lk.31-35 (vägi, animism, Uku, Tõnn, Tarapita, hing, hiis, maagia, nõidumine) *Vägi- Üheks muinasusu põhimõisteks ja -elemendiks. Arvati, et inimesed ja kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikates ja taevas. Väge võis olla ka sõnedes, mille abil sai loitsuda, nõiduda ja haigusi ravida. Selliseis inimesi, kes sõnade väge kasutasid nimetati tarkadeks või nõidadeks
annaabi.ee 
