Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eestis tegutsevad kaubandusketid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
selver, rimi, marketi, prisma, selveri, kaupluste, esmatarbe, maxima, super, supermarket, ühistu, baltic, hüper, hüpermarket, elektra, direktor, kaubad, kontsern, töötaja, müügipind, aktsia, prismas, rainbow, ketti, jaekaubanduse, sortiment, lähikauplus, logistika, missioon, ketile, parima, hard, ädala, grossi, asis, kinga, kvaliteedis01.01.2006 osteti Räpina TÜ-lt 13 kauplust 12.12.2006 avati Veriora A ja O peale renoveerimist. paigaldati esimene taara-automaat ühistus 02.02.2007 avati peale renoveerimist Kanepi A ja O kauplus 03.05.2007 avati peale renoveerimist Põlgaste kauplus 06.07.2007 avati peale renoveerimist Orava kauplus 10 11 Selver on Eestis ja Lätis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal , mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Selver alustas üksiku kauplusega, visioon areneda ühtsetel põhimõtetel toimivaks kaupluseketiks kasvas välja igapäevase töö käigus. Aastatel 1998-2001 kujundati Selver ketiks, millel on ühtsed väärtused, arengueesmärgid ning identiteet. 2002
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS "Omatooted" Helen Heinat 205MRA Tallinn 2010 Selver Selveri laiast kaubavalikust võib leida hulgaliselt Selveri märgitooteid.Tooteperekonna kujundamisel on arvestatud parima hinna ja kvaliteedi suhtega.Selveri märgitooted on oma kaubagrupis kõige soodsamad. Toidukaupadest kuuluvad tooteperesse Selveri mahlad, vitamiinijoogid, õlu, saiad, munad, ketsup, majonees, pähklisegu, maisihelbed, kakaopallid, müsli, jogurti, makaronid, jahu, suhkru, pelmeenid, kiirnuudlid, toiduõli, erinevad hoidised (ananassilõigud, puuviljakompoti, pirnikompoti, kirsikompoti, ploomikompoti, virsikukompoti, letso, pritamin paprika, peperoni, erinevad kurgihoidised, maisi konservid, herned), dzemmid (aprikoosi, maasika, metsamarja ja mustsõstra), pähklikreemi, jäätised (1
Erastamisreform muutis kaubandust täielikult. Suurem tarbimisvajadus tingis ka suurema kaubanduskettide arengu ja e-kaubanduse arengut. Uurime mis põhjustas nii ulatuslikud muudatused ja kuidas langus ning tõus mõjutas Eesti kaubandust. Referaadi allikad pärinevad kõik internetist. Kasutatud on infot Statistikaameti leheküljelt, interneti entsüklopeediast Estonica ja e-õppe leheküljelt. 1 LÄÄNE SISSETUNG Üheksakümnendate aastate alguses algas riiklike kaupluste kiire erastamine, mis tähistas erastamisreformi algust. Aastaga oli juba 20 % jaekaubanduse ettevõtetest eraomanduses. 1991.aastal vabastati toidukaupade hinnad, kuid pakkumine ei rahuldanud ikka nõudlust ja kasutusele tulid talongid. Peale rahareformi 1992.aasta suvel hinnatõus jätkus, kuid nõudlust piiravaks teguriks oli raha vähesus, sest inimese kohta vahetati ainult 1500 rubla ehk 150 krooni. 1992.aasta lõpuks tõusis erakaupluste arv 37,8 %-ni. Kaupade hinnad kasvasid 1993
...8 3.2 Hinnang praktika ettevõttelle...................................................................................9 4. KOKKUVÕTE.........................................................................................................10 LISAD Lisa1 - Ladu kuhu pannakse vastuvõetud kaubad Lisa2 - Valmistoodangu laud Lisa3 - Pooltoodangu ladu Lisa4 - Toodete sortiment Lisa5 - Kaupluste nimekiri, kus võib leida SO Soja tooteid 2 SISSEJUHATUS Mina valisin oma kolmandaks praktikaks sama koha, mis eelmised kaks korda. Praktka ettevõte asub Järvamaal Kareda vallas Peetris. Praktika algas 26. mail ja lõppes 27. juunil aastal 2008. Praktia periood oli kokku viis nädalat. Kokku tuli praktikal tega sada seitsekümend viis akateemilist tundi pluss kakskümend viis akateemilist tundi praktika aruande koostamiseks.
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärikoolituse õppetool Põlva Selver – Edu Konsum kaubandusettevõtete võrdlus. Iseseisevtöö õppeaines ,,Jaekaubandus’’ Juhendaja õpetaja 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. SELVER..................................................................................................................................4 2. KONSUM...............................................................................................................................6 3. VÕRDLUS..............................................................................................................................7 KOKKUVÕTE..................................................................................
Tallinna Tööstushariduskeskus. Selver As Ettevõtte analüüs Laura Oiluk 206 RMÜ 16.03.10 Tallinn 2010 Üldinfo Selver on Eestis ja Lätis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal, mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Selver alustas üksiku kauplusega, visioon areneda ühtsetel põhimõtetel toimivaks kaupluseketiks kasvas välja igapäevase töö käigus. Aastatel 1998-2001 kujundati Selver ketiks, millel on ühtsed väärtused, arengueesmärgid ning identiteet. 2002
.......................................................................................2 2ETTEVÕTTE TUTVUSTUS....................................................................................................3 2.1Selveri struktuur (Joonis 1)................................................................................................ 3 2.2Kaupluste struktuur............................................................................................................ 5 2.3xxxxxxxxxxxxe Selveri struktuur...................................................................................... 5 2.4Põhilised konkurendid........................................................................................................5 2.5Põhilised tarnijad................................................................................................................6 3RAAMATUPIDAMINE SELVERIS........................................................................................ 7 3
Ettevõttest Rimi hüper- ja supermarketid kuuluvad Baltimaade juhtiva jaekaubandusettevõtte Rimi Baltic AB kaupluste hulka. Eestis on ettevõtte ärinimeks Rimi Eesti Food AS. Rimi Baltic ainuomanikuks on Rootsi ICA Groupile kuuluv ICA Baltic AB. Kokku on Rimi Baltic AB-l kolmes Balti riigis 243 kauplust (Eestis 82, Lätis 104 ja Leedus 57), sealhulgas Eestis: - 10 hüpermarketit - 12 supermarketit - 60 odavmüügikauplust Eestis kannavad Rimi odavmüügikauplused nime Säästumarket, Lätis ja Leedus on nimeks Supernetto. . Rimi Baltic on tööandjaks rohkem kui 10 000 inimesele. Rimi Eesti Foodis töötab neist 2700. ICA AB ICA AB (Rootsi) on üks Skandinaaviamaade juhtivaid jaekaubandusettevõtteid, omades üle 2250 kaupluse Rootsis, Norras ja Baltimaades. Kontserni kuulub ICA Sverige, ICA Norge ja Rimi Baltic ning Rootsis pangandusteenuseid pakkuv ICA Banken. Ettevõtte
Valgamaa Kutseõppekeskus Müüja 3 Eva Pulver AS- A VALGA SELVER Praktikaaruanne Juhendaja Olavi Ennu Valga 2010 Sissejuhatus Igal kursusel peab müüja õpilane valima endale praktika koha. Oma viimast praktikat soovisin ma sooritada Valga Selveris. Selver tundus mulle just õige valikuna, sest ta on suhteliselt uus ja asub piiri ääres ning on populaarne Läti Valka elanike hulgas
Kalinkin Praktika toimus F. G. Adoffi 11, Rakvere. Praktika kestis 200 akadeemilist tundi . Praktika eesmärgiks oli kinnitada ja rakendada koolis õpitud oskusi ja teadmisi.Ülesanneteks oli arenada praktilisi kutse-ja erialasi oskusi ning kujundada välja õiged kutse-ja erialased hoiakud ja väärtused.Pratikal puutusin kokku mitmete töödega:letiteenindamine,kassapidamine ja kubaväljapanek. Kristi Tamm 1 SELVERI ISELOOMUSTUS Selver on Eestis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal, mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Selver alustas üksiku kauplusega, visioon areneda ühtsetel põhimõtetel kaupluseketiks kasvas välja igapäevase töö käigus.
10. Suhkru sortiment 11. Kohvi sortiment 12. Tee sortiment 13.Pastatoodete sortiment ARVESTUS JA ARUANDLUS 14.Kliendile arve kirjutamine 15. Kliendile arve kirjutamine 16. Kauba saatedokumendid 17. Kokkuvõte 18. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Olin praktikal Ülemiste Rimis ajavahemikul 05.01.2009- 09.03.2009. Praktikal käisin esmaspäevast reedeni kella 8.00- 13.30. Igal praktika päeval oli 5 tundi ette nähtud Rimi poolt antud ülesannete täitmiseks ja 1,5 tundi selleks, et saaksin täita kooli poolt antud praktika ülesandeid aruande koostamiseks ning 30 minutit oli einestamiseks. Seegaoli minu tööpäeva pikkuseks 8 tundi. Minu ülesandeks oli kaupade väljapanemine saalis. Töö eesmärgiks oli anda praktikandile võimalus näha ja proovida töötada oma valitud erialal. Praktika aruande koostamisel sain lisamaterjali internetist, kuid põhiliselt pidin materjali koguma Rimist.
telefoni / faksi teel müügiesindaja e-mail andmete vahetamise elektroonne süsteem 27. MILLE POOLEST ON ELEKTROONILINE DOKUMENDIVAHETUS KAUBANDUSELE KASULIK? täpne, kiire ja vigadeta – need on olulised tellimuse vastuvõtmisel/ töötlemisel. Milliseid elektroonilise dokumendihalduse operaatorfirmasid tead Eestis? Telema EDS (AS Mediatos oli ), Edisoft, ECR Estonia MTÜ, GS1 Estonia ja Sinfos Eesti . 28. LOETLE KAUBANDUSETTEVÕTTEID KES KASUTAVAD EDI SÜSTEEMI AS Mediato, Selver (NB! Mitte ainult Lätis- terve kett), Kaubamaja, Rimi, Comarket, Statoil, ETK, Prisma Peremarket, AS Kaupmees & KO. 29. MILLES SEISNEB EDI KASULIKKUS KAUBATELLIMUSTE ESITAMISE? kiireneb tellimuste, saatelehtede ja arvete käsitlemine; suureneb tellimuste sisestamise ja nende täitmise täpsus; tekib ülevaade dokumentide liikumisest: saabumise ja edastamise aja kontroll; paraneb tellimuste ja arvete edastamise kindlus; kiireneb kaupade müügisaali jõudmine;
..................5 1.1. Jaekaupluste tüübid..................................................................................................6 1.2. Jaekaubanduskeskkond ...........................................................................................7 1.3. Jaekaubanduse rahvusvahelistumine....................................................................10 1.4. Rahvusvaheline ettevõtluskeskkond......................................................................12 2. Selver Latvia SIA ettevõtlusekeskkond........................................................................17 2.1. Mikrokeskkond.......................................................................................................17 2.1.1. Hankijad............................................................................................................18 2.1.2. Konkurendid.....................................................................................................19 2
2.6 Küpsetatud lihatooted........................................................................................16 2.2.7 Hakkliha ja tükkilihatoote.................................................................................16 2.3 Tootevalik ja väljapanekud kahe kaupluse põhjal....................................................17 2.3.1 Turu Kaubamaja................................................................................................18 2.3.2 Rakvere Maxima................................................................................................21 3 LIHA...............................................................................................................................22 3.1 Liha märgistamine....................................................................................................23 3.2 Liha koostis..............................................................................................................24 3
...........................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................3 1 Kaupluse üldine iseloomustus......................................................................................4 1.1 Kaubandusettevõtte organisatsiooniline ülesehitus ..............................................4 1.2 Põltsamaa Selveri asukoht.....................................................................................4 1.3 Kaubandusettevõtte tegevused..............................................................................4 1.4 Põltsamaa Selveri struktuur...................................................................................4 1.5 Kaupluse sortiment................................................................................................5 2 Kaupluse töö korraldamine.....................
üldse müügitööga ning valida selline ettevõtte, kus käib palju müügiesindajaid. Valisin praktika kohaks Kivilinna Konsumi. Tööülesandeid oli väga palju näiteks pidin kaupa vastu võtma, täitsin pabereid, sain tuttavaks müügitööga üleüldiselt, panin uut kaupa välja, tutvusin erinevate kampaaniatega, tegin puuviljadele tagastust. Praktika ettevõtte oli paraja suurusega, seal oli nii tööstuskaupa, esmatarbe kaupu, kui ka toidukaupa. Kuid Konsum on siiski spetsialiseerunud just toidukaubale, mida leidub poes hulgaliselt rohkem, kui tööstuskaupa. Kuna veetsin palju aega, tööstuskauba pool ja jällegi toidukauba pool, siis tundsin poodi läbi ja lõhki. Ettevõtte kuulub Eesti Tarbijateühistute Keskühistusse, mis on vanim ja suurim Eesti jaekaubanduse vallas tegutsev grupp. Töö annab ülevaate minu tehtud töödest ja minu isiklikest arvamustest.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Sören Sakkeus 011M Sõpruse Rimi Hüpermarket Praktikaaruanne Juhendaja:Külliki Türi TALLINN 2011 Sören Sakkeus Sõpruse Rimi Hüpermarket SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.MÜÜGITÖÖ ALUSED........................................................................................................... 4 1.1TUTVUMINE KAUPLUSEGA..........................................
Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Kristlin Kallas TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE KOPLI KOHVIK JA Maxima Eesti OÜ Praktikaaruanne Juhendaja: Eda Sõõru Grupp: Mko212 Tartu 2013 1. Püstitatud praktikaeesmärkide ja ülesannete lühikirjeldus Kopli kohvik
Samas peame aga tõdema, et just väljapanekud aitavad kaupa müüa ja kategooriaid juhtida. Meie rühmatöö eesmärgiks oli analüüsida ning võrrelda ja kirjeldada kolme erineva kaupluse põhjal lemmikloomatoidu kategooria alamkategooriat koeratoit. Vaatluse käigus külastasime kolme kauplust. Võrdluse jaoks vaatlesime koeratoidu väljapanekuid Viljandi Konsumis, Säästumarketis ning Meie kaupluses. VALITUD KATEGOORIA ASUKOHA KIRJELDUS MÜÜGIKOHAS Vaadeldav Turu Konsum on supermarket, mis asub Viljandi kesklinnas Turu tänav 16, kohe turuplatsi ääres. Konsumid on supermarketi-tüüpi kauplused, mis asuvad suuremates keskustes ja pakuvad kliendile laiemat kaubavalikut. Kaupluses on üldpinda kokku umbes 880 m2, sellest 728 m2 müügipinda. Turu Konsum on avatud E- L 8-20, P 9-17. Juurdepääs kauplusele on hea ja mugav. Läheduses asub linnaliini bussipeatus ning kaupluse ees on kliendile kasutada avar parkla.
püsikliendile. Koostööpartnereid leiab lähinaabrist Lätist maakera kuklapoolel asuva Indoneesiani. Tuntumatest tootjatest on esindatud Põltsamaa Meierei Juustutööstus OÜ, Eestimaa Piimatootjate Ü, Kraft Foods, Bayeriche Milch, Zemaitijos Pienas AS Leedust, Uhrenholt A/S Taanist. Klientideks on kõik Eestis tegutsevad suuremad ja väiksemad jae- ning ketikauplused, samuti hulgikaubandusettevõtted. Suurimateks nende hulgas on Rimi Food Eesti AS, Prisma Peremarket AS, Maxima Eesti OÜ, Kaupmees & Ko AS, A-Selver AS, Comarket AS. Lisaks müügitegevusele tegeletakse juustu-, või- ning vadakukohupiima tootmise ja pakendamisega. Samasse kontserni kuuluvas juustuvabrikus toodetakse juustu alates 1962-st aastast, sama tööstust tuntakse varasemalt ka kui Rannu juustutsehhi. Sealses tööstuses toodeti omal ajal suurem osa toonases Nõukogude Eesti's müüdud Hollandi leibjuustust, mis on üks tuntumaid ja hinnatumaid juustusorte Eestis tänaseni. Alates
Mõlemas poes on mahekaubale ka oma riiulid. Nt Pajumäe talu toodangut tuleb aga otsida ikkagi piimasaaduste hulgast ja Vändra Ökopagari tooteid leiva-saiariiulist. Rimi Haabersti, Ülemisiste ja Mustakivi poodides on eraldi mahe- ja talutoidu müügiala Talu toidab, kus leiab laia valiku kodumaist mahetoodangut. Rimihüpermarketites on müügil poe enda mahetoodete sari I Love Eco. Stockmannis on samuti müügil pisut suurem valik, aga eraldi letti mahetoidule pole. Selver, Prisma, Maksimarket jt poeketid müüvad samuti mahetooteid. 22 LA MUU La Muu on Eesti esimene ökojäätis. Eesmärk La Muu missioon on muuta puhtast toorainest ökojäätis Eesti eelistatuimaks jäätiseks. Kirjeldus Meie müügikohad: Tallinnas La Muu kohvikus Viru keskuse III korrusel, Tallinna Kaubamaja Toidumaailmas, Stockmannis, Solarise Toidupoes, Biomarketi kauplustes Rocca al Mare keskuses,
uhkeid martsipanist kujukesi. Ka Kalevi erilised tähtpäevatooted ja uudistoodang on alati esimesena saadaval just Kalevi sokolaadipoodides. Kalevi sokolaadipoed asuvad: Tallinnas Rotermanni kvartalis, Nõmmel, Põrguvälja teel, Tartus ning Kuressaares. Kalevi tooted on müügil üle Eesti ning mille pealmisteks välisturgudeks on Balti riigid, Skandinaaviamaad ja Venemaa. AS Fazer'i turustus Turustuskanalitena kasutab AS Fazer toidupoode, näiteks Rimi, Konsum või Maxima. AS Fazer'i tegevus põhineb pühendumisel kliendile, suurepärasel kvaliteedil ja meeskonnavaimul. Fazeril on kaks ärivaldkonda, Fazer Food OÜ ja Fazer Bakeries & Confectionery, mis kumbki on pühendunud maitseelamuste loomisele. AS Fazer on juhtiv pagaritööstusettevõte Soomes ja tugeval positsioonil Balti regioonis. Leiba- saia ja kondiitritooteid valmistatakse Soomes, Rootsis, Eestis, Lätis, Leedus ja Venemaal, kus Fazer tegutseb nime all Hlebnõi Dom
.............................7 2.5Infotöötajana töötamine................................................................................................8 2.6Töötamine letiteenindajana...........................................................................................8 KOKKUVÕTE............................................................................................................12 SISSEJUHATUS Praktika läbiviimiseks valisin Maxima Eesti OÜ (nimi) kaupluse. Minu praktika juhendajaks oli kaupluse juhataja (nimi). Praktika kestvuseks oli 400 akadeemilist tundi. Valiku tegin lähtudes elukohast ja suurima võimaliku praktilise kogemuse saamisest. Firma võimaldas mul endal luua oma töögraafiku, et koolitöö kannatada ei saaks. Praktika algas 12. märtsil 2014 ja kestis kuni 28. maini 2014 (12 nädalat). Eesmärgiks oli süvendada ja kinnistada teooriatundides omandatud teadmisi ja oskusi;
SISUKORD sissejuhatus.................................................................................................................................................2 1. Liviko ....................................................................................................................................................3 2. Farmi .....................................................................................................................................................3 3. Wõro ......................................................................................................................................................4 4. Leibur.....................................................................................................................................................5 5. Kalev .....................................................................................................................................................6 6. Premia .............
seesamiseemnetega, Etnia hamburgerikukkel, Etnia suur hamburgerikukkel, Etnia pitsapõhjad, Etnia hot-dog pikuke Eelküpsetatud ja sügavkülmutatud tooted Leiburi sortimendis olevad bake-off tooted on eelküpsetatud ja sügavkülmutatud tooted, mis vajavad järelküpsetamist. Leiburi valikus olevad bake-off tooted on pakendatud hulgipakendisse ja seetõttu mõeldud kasutamiseks enamasti ainult erinevatele toitlustusasutustele ja kaupluste küpsetuspunktidele. Sügavkülmutatud tooted: Šokolaadi-kaeraküpsis, Ronski Tex-Mex(pärmitaignast valmistatud maitsev pirukas hakklihatäidise ja erinevate vürtsidega), Kodune kaneelisai, Mustika-toorjuustu viinisai, Puuvilja-Kaeraküpsis(mahlakas kaerajahust küpsis rosinate ja jõhvikatega), Suur õunakroon, Iirise-viinisai, Lihapirukas, Fetajuustupirukas. 2.4 Tootevalik ja väljapanekud kahe kaupluse põhjal
toidukaupluses. Muu 1 4.2% Kokku vastuseid 24 1.2. Konkreetse kaupluse külastatavus Pooled 24-st vastanutest külastavad konkreetset toidukauplust, vaid 3 inimest külastavad sageli erinevaid toidukauplusi ja 4 inimest käivad just selles poes, kus on parasjagu sooduspakkumised. Odavtoidupoodides nagu Säästumarket ja Maxima käivad regulaarselt 6 inimest. Enim vastuseid kogus variant, kus külastatakse nimetatuid poode, siis kui mujale ei jõua või ei saa enam minna. 1 inimene ei käi kunagi discounter-tüüpi kauplustes. Graafik 1.2 Discounter-tüüpi kaupluste (Maxima; Säästumarket) külastamine Jah, enamasti käin Säästumarketis
Tuntumad neist on Tallinna peenleib, Kirde sai, Rukkipala, Kuldne röstisari, Ela 100% täisterasaiad, Toolse leib, Kodune sepik. Peale lihtpagaritoodete (leivad, saiad, sepikud, kuklid, röstsaiad) turustab Leibur Vaasan Ready-to-Bake! tooteid. Tegemist on sügavkülmutatud küpsetusvalmis pirukate ja saiakestega, mida on mugav ja kerge kodus valmistada. Samuti müüb Leibur ka laia valikut eelküpsetatud tooteid ning sügavkülmutatud saiakesi ja pirukaid kaupluste küpsetuspunktidele ning toitlustusasutustele. AS Kalev Chocolate Factory põhitegevuseks on sokolaadikondiitri- ja suhkrukondiitritoodete tootmine ning sokolaadi-, suhkru- ja jahukondiitritoodete müük. Lisaks tavasortimendile valmistame tooteid ka eritellimuste alusel, koostöös kliendiga töötame välja kliendi sõnumiga tooteid. Kliente teenindab klienditeeninduskeskus, mis tegeleb nii tavatellimuste kui ka eritellimustega
VIII IX V VIII IX V VIII IX V I revisjon, kontroll; II finantsid, andmetöötlus ; III haldus; IV turu-uuring, asukoha planeerimine; V sisseost, ladustamine ; VI kauba laialivedu ; VII müügiedustus ; VIII klienditeenindus; IX Filiaalettevõtte ja/või kaupluseketi struktuuris on olulisel kohal nn tsentraalosakonnad, mis täidavad spetsialiseerimise huvides kõigi filiaalide või ketti kuuluvate kaupluste jaoks kindlaid funktsioone (nt turundus, arvestus, personal, ärirahandus jm). Filiaalettevõttel on neid tsentraalosakondi praktiliselt iga olulise tegevuse jaoks. Tsentraalosakondadel on otsustamis- ja korraldamiskompetents nende erialavaldkonda puudutavates küsimustes. Teisel juhul on tsentraalsele ärijuhtimisele jäetud mõned kõige olulisemad ülesanded, enamus otsustusi teeb filiaali juht. Praktikas puhtaid vorme ei ole. Segavormid püüavad ära kasutada mõlema eeliseid.
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention t
Eesti Hotelli- ja Turismi Kõrgkool Hotelliteenindus H12 OÜ MÖÖBLIPIONEER Ettevõtlusaluste äriplaan Tallinn 2013 KOKKUVÕTE Plaanime müüa täispuitmööblit. Meie eesmärk on pakkuda mööblikauplustele, eraisikutele ja kaubamajadele eritellimustööna eksklusiivseid nisitooteid, näiteks baaride sisustused, esikumööbel, nikerdatud paneelidega kapid, palkvoodid, unikaalsed meigi-, söögi- ja kirjutuslauad, büroomööbel, köögisisustus, pöörd- ja veiniriiulid, pukid, kummutid jne. Et aina enam soovivad kliendid sisustada oma kodu ühtses stiilis, siis väikeseeriatoodetena valmistame eritellimusel 2-5 sarnase stiiliga samast materjalist toodet. Mööblipioneeri konkurentsieelis seisneb meie kliendilähedusel ja paindlikkusel, samuti tarneaegade pikkuses ja täpsuses. Vaatamata sellele, ei ole olemasoleval turul konkurentsi tõttu lihtne oma pea teistest kõrgemale upitada. Seepärast panustame põhjalikku turustamise
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Karina Tjusina TOIDUKAUBAD Õpimapp Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola leidub: Merevees,soolajärvedes,
Esimese puhul intervjueeritakse samu respodente teatud ajaintervalli tagant uuesti. Nii saab võrrelda, mida see konkreetne respodent vastas näiteks 3 kuud tagasi. Teisal lähenemisel ei intervjueerita samu respodente uuesti. Kuid valimi moodustamisel jälgitakse samu põhimõtteid, mis eelmine kord ning valim koostatakse struktuurilt eelmisega võrreldav. Vastavalt uurimisobjektile liigitatakse paneelid: tarbijate (üksikisikute, leibkondade) paneelid; kaupluste paneelid; televaatajate paneelid uuritakse telekanalite vaadatavust jne. Esimesse gruppi kuuluvad näiteks Emori poolt igakuiselt tehtav leibkondade paneeluuring, milles omakorda eristatakse 2 paneeli: 1. ostupaneel – kust ja mida leibkonnad ostavad (toote ja markide kaupa) 14 Turundusuuringud
TURUNDUS Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid................................................................
annaabi.ee 
