vahel. Taanile läks Harju- ja Virumaa. Selle riigi maahärraks oli Taani kuningas, kes samal ajal oli Eesti hertsog ning seetõtttu nimetati riiki Eestimaa hertsogkonnaks. Liivi ordule kuulus Lõuna-Eesti ja see oli suurim sõjaline jõud Eestis. Tartu piiskopkonnale kuulus Tartu ja selle ümbrus ning see allus Riia peapiiskopile. Saare- Lääne piiskopkond allus sammuti Riia peapiiskopile. Taani valdusesse läinud Põhja- Eestit hakati kutsuma Eestimaaks, ülejäänud territooriumi aga Liivimaaks. Vormiliselt allus Liivimaa Saksa-Rooma riigi keisrile, kuid arvestades keisririigi kaugust, olid Liivimaa maahärrad väga iseseisvad oma tegemistes.
Esivanemate pärandi hoidmine Rahvuse prioriteet Martin Arusoo Eesti rahvas on oma tänapäevase kultuuriga püsinud juba sadu aastaid, olenemata tõsiasjast, et eestlased on saanud seda pindalalt justkui ebaolulist maalappi kutsuda Eestimaaks vaid mõnikümmend aastat. Ülejäänud aja oleme olnud sunnitud kutsuma seda maad kellegi teise poolt dikteeritud nimega ja nime Eestimaa oleme pidanud vaikselt sosistama, kuid siiski on püsima jäänud meie keel ja kultuur ning see võimaldas meil luua oma riigi. Edasine eesmärk tundub justkui lihtne- säilitada oma kultuur ja keel ning seetõttu jääb püsima ka meie riik. See enesestmõistetav tõsiasi kipub aga vahel ununema.
abi, tänu sellele sai Rootsi oma esimese tugipunkti Eestis, mis hõlmas Tallinna ümbrust.Nii käisidki erinevad Liivimaa osad tükk aega käest kätte ning kõik tahtsid enda alla vallutada järjest suuremaid valdusi, kuni 1570. aastal sekkus Venemaa taas agaramalt Liivimaa sündmustesse. Alustati Tallinna esimest piiramist. Liivi sõda lõpetati 1583. aastal mitmete vaherahu lepingutega ning ning põhjaosa hakati nimetama Eestimaaks. 1699. aastal moodustasid August II Tugev, Frederik IV ja Peeter I Rootsi vastase liidu. Nende eesmärk oli vallutada tagasi need alad, mille Rootsi oli nn rõõvinud oma naabritelt. 1701. aastal algasid uued Vene vägede rüüsteretked Eesti aladel. Vene vägedel õnnestus vallutada päris palju, kuid mõned aastad kehtis olukord, kus idapoolsed alad olid Vene vägede käes, läänepoolsed alad olid aga Rootsi võimu all. Venelasid hakkasid korraldama küüditamisi ning käsitlesid
1)Liivimaa kujunes välja keskajale iseloomulik feodaalne killustatus. eestis tekkis 4 väikest feodaalriiki, mille eesotsas olid maahärrad. 1. Taani kuninga valdused (eestimaa hertsogkond) 2. Ordu alad 3. Saare-Lääne piiskopkond 4. Tartu piiskopkond.Taani valdustes olevat põhja eestit kutsuti eestimaaks ülejäänud Liivimaa 2)Keskaeg algas 1227.a muitse vabadusvõitluse lõppemisega ja lõppes 1561.a Liivisõja algusega, mis oli Liivi ordu viimane lahing. Seda aega nim orduajaks sest ordu oli seal ajal kõige võimsam sõjaline jõud 3)1)Meinhard - augustiinlasest Saksa misjonär, kelle toetusel sai saksa misjonäride tegevus läänemere idakladal poliitilise toetuse. 2)Berthold-Liivimaa piiskop, kes üritas vallutada Läänemere äärseid alasid ristisõdijate abil 3) Albert-Liivimaa piiskop
Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi, *Eesti territoorium jagati võõramaiste Alempois, Harju, Vaiga, Mõhu, vallutajate vahel neljaks. Taani kuninga Nurmekund, Virumaa ning Harju. valdusesse langes Põhja-Eesti, mida hakati kutsuma Eestimaaks ehk Harju- Viruks. Sakslaste poolt vallutatud ülejäänud Eesti läks hakkas koos Läti aladega kandma Liivimaa nime. Viimane allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisrile.
Muutused keskajal Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana, kuid Taani valdusesse langenud Põhja-Eestit nimetati Eestimaaks. Maa jaotati neljaks osaks, Taani alad, Saare-Lääne piiskopkond, Ordu alad, Tartu piiskopkond, mida juhtisid maaisandad. Tähtsamaks võimukandjaks oli Riia peapiiskop. Põlisrahva õiguslik olukord halvenes. Algselt need kes võtsid ristiusu vastu, kuulutati vabadeks ja neile jäi maaomand. Kaubandus ja meresõit jäeti linnlaste hooleks. Maarahvale oli see tähtsaks osaks nende teenistusest. Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid endiseks.
Alustades relvastatud mässu, mis on ajalukku läinud Jüriöö ülestõusu (nime all23.aprill 1343.aastal). Ülestõus ei parandanud olukorda ning talupojad pidid alistuma. Peale Jüriöö ülestõusu järgnes talurahva laialdane karistamine, mil nende õigustega märksa vähem arvestati. Liivi sõja käigus (1558-1583) vahetusid valitsejad: Läti ala ja Lõuna- eesti jäi Poolale, Rootsi sai endale Põhja-Eesti ning Taanile jäi Saaremaa. Rootsi ala hakati nimetama Eestimaaks ja sõna ,,Eestimaa" mainiti esmakordselt sel ajal. 1629. aastaga sõlmitud Altmargi vaherahuga läks Eesti ala Rootsi kuninga valdustesse ning sellest ajast peale algab nn vana hea Rootsi aeg. Fakt on, et Karl XI võimule tulek Eesti aladel tõi kaasa suuri muudatusi. Esimese asjana alustas ta oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõitmist e reduktsiooni, mis tõi kaasa suurt vastuseisu aadlike poolt.
linnused Poolale andis o Rootslased kes Viiburist üle jäätunud Soome lahe tulid, vallutasid ootamatult Rakvere, Narva jt tähtsamad P-Eesti linnused o Venemaa ja Rootsi vaheline Pljussa vaherahu-Rootsile P-Eesti ja Ingverimaa linnused o Täyssinä rahu-venemaa tunnustas Rootsi valdusi P-Eestis kuid Rootsi pidi loobuma Ingverimaast o Vana-Liivimaa uus jaotus: · Poola: Läti ala ja Lõuna-Eesti · Rootsi: Põhja-Eesti (Hakati nimetama Eestimaaks) · Taani: Saaremaa o Stockholmis hakati pidama katoliiklike jumalateenistusi, mis tekitas vastuseisu. Seda kasutas ära Sigismundi onu Karl o Rootsi asemikvalitseja hertsog Karl haaras Rootsis võimu ning astus Karl IX nime all Rootsi troonile o Poola kuulutas Eestimaa Poola valduseks. Mõned jäid Rootsile truuks, mõned mitte. o 1617 Stolbovo rahu-Rootsi rahu Venemaaga et saada oma valdusesse kogu Ingverimaa o Rootslased said võitluses Poolaga endale Tartu.
Liivi sõja lõpp: Jam Zapolski vaherahu 1582, mis sõlmiti Venemaa ja Poola vahel. Sellega läksid kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal poola kätte. 1583 Pljussa vaherahu, mis sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel, selle järgi läks Põhja-Eesti Rootsile. Tulemus- Vana-Liivimaa jäi jagatuks kolme riigi vahel: Läti ala ja Lõuna- Eesti Poolale, Põhja- Eesti Rootsile, Saaremaa Taanile. Termin Liivimaa hakkas tähendama üksnes Poola valdusi ja Eestimaaks nimetati Rootsi käes olevat ala. 1629 Altmargi vaherahu, mis sõlmiti Rootsi ja Poola vahel, sellega läks kogu Mandri-eesti Rootsi võimu alla. 1645 Brömsebro vaherahu Taani kaotas Saaremaa Rootsile. Kogu Eesti ala kuulus nüüd Rootsile. Põhjasõda (1700-1721). 1699 kujunes Rootsi vastane koalitsioon, kuhu kuulusid Poola, Taani, Venemaa. 1700 Narva lahing- rootslastel suur edu, õnn pöördus venelaste poole alates 1709. Aastast. 1710 langes venelaste kätte Pärnu, Tallinn. Sõda
1595- Venemaa-Rootsi (lõplik rahu, Täyssinä rahu) Rootsi pidi loobuma valdustest Ingerimaal. Venemaa tunnistas Rootsu valdusi Põhja-Eestis. 1617- Stolbovo rahu. Rootsi-Venemaa. Rootsi sai kogu Ingerimaa. R-V piir liikus kõvasti Rootsi kasuks ja püsis nii kuni põhjasõjani. Venemaa oli nüüd läänest täiesti ära lõigatud. 1629- Altmargi vaherahu. Rootsi-Poola. Kogu mandri-Eesti läks Rootsi võimu alla. (+Riia ja Põhja-Läti) * Rootsi valdusi hakati kutsuma EESTIMAAKS ! 1645- Brömsebro rahu- Taani kaotab ka Saaremaa Rootslastele. 3. PÕHJASÕDA 1700-1721 Eesti ala vallutamine: 1701- Vene riigi rüüsteretked Eestisse 1704- Vene väed piirasid korraga Tartut ja Narvat ; Ida-Eesti vene võimu käes, Lääne-Eesti Rootsi võimu all. 1708- Tartu inimesed küüditati ja tühi linn lasti õhku 1709-Poltaava lahing - venelased võitsid 1721- Uusikaupunki rahu - Ingeri-, Eesti-, ja Liivimaa liideti Vene riigiga. ROOTSI AEG LÄBI ! - Eesti
sõjaliselt ja poliitiliselt nõrk(vaenujalal olev väikeriik), *Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas. 1)Moskva Suurvürstiriik, 2)Taani, 3)Rootsi, 4)Poola-Leedu, 5) TULEMUSED: Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu. Rootsi käes olevat ala hakati nimetama Eestimaaks. 2. Rootsi suurriigi kujunemine. Millal läks Rootsi võimu alla Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti (koos Lätiga), Saaremaa? Põhja- Eesti 1583 (peale Liivi sõda). Lõuna-Eesti Lätiga 1629. Saaremaa 1645 Millist perioodi kutsutakse Rootsi suurvõimu ajastuks? (aastad, olulisemad valitsejad) 1611-1718. Gustav II Adolf, kuninganna Kristiina, Karl X Gustav, Karl XI, Karl XII 3
· Põhja-Eesti Taanile · Kagu-Eesti Tartu piiskopile · Kesk- ja Edela-Eesti Ordu valdusesse · Saared ja Lääne-Eesti Saare-Lääne piiskopile 1227, suvi Põhja-Eesti ja Tallinn lähevad Ordu valdusesse (s.o. Mõõgavendade ordu) 1238 Stensby rahulepinguga annab Liivi ordu Põhja-Eesti alad Taanile tagasi Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud kui Liivimaa, Taani alasid Põhja-Eestis nimetati Eestimaaks. 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti alad Saksa Ordule 1347 Saksa ordu kõrgmeister annab Põhja-Eesti alad Liivi Ordule 1347-1558 Eesti haldusjaotus ei muutu 1558-1583 Liivi sõda (sõdade ajastu kestab aastani 1629) 1561 Põhja-Eesti langeb Rootsi kätte 1570-1577 eksisteerib Liivimaa kuningriik (hertsog Magnus) 1582 Jam Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel 1583 Pljussa rahu Venemaa ja Rootsi vahel
1590................puhkeb taas sõjategevus. 1595................sõlmitakse lõplik rahu Täyssinä rahuga tunnustades Rootsi valdusi Põhja-Eestis, kuid tuli loobuda oma vallutustest Ingerimaal. Rootsi ja Venemaa piir kulgeb mööda Narva jõge. Läti ala tervikuna ja Lõuna-Eesti läks Poolale, Põhja-Eesti Rootsile, Saaremaa Taanile. Liivimaa tähistab üksnes Poola valdusesse läinud alasid. Rootsi käes olevat ala hakatakse nimetama Eestimaaks, mis 20.sajandi alguseni tähistas vaid P.-Eesti ala.
Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo. 1219 - Taanlased vallutavad Põhja-Eesti. 1220 rootlased läänemaal, kes sunnitakse saarlaste poolt alistuma ja taanduma 1224 -Tartu piiramine, eestlased + venelased kaitsesid Tartu linnust, alistati linnus, Mandri-Eesti läheb sakslaste võimu alla 1227 alistatakse Muhumaa ja Saaremaa, millega kogu Eesti läheb ristisõdijate alla 7. Kelle vahel jagati Eestiala peale vabadusvõitlust? Jagunes Eesti ala Eestimaaks (Põhja-Eesti) ja Liivimaaks (Lõuna-Eesti, Põhja-Läti) Põh-Ee Taani, Ugandi mk Tartu piiskopkond, Kesk-Ee-Liiviordu, Lään-Ee ja saared Saare-Lääne piiskopkond 8. Milles seisnes probleem ordu ja piiskopkondade suhtes? Piiskopkonnad thtsid, et ordu alluks neile läänina, see vii kodusõdadeni, mille lahendajakas pidi olema paavst, kes määras piiskopi 9. Mis on rüütelkond, kes sinna kuulusid, mida seal otsustati?
Vana hea Rootsi aeg Rootsi aeg oli eestis aastatel 1561-1721. Esimesena läks Rootsi võimu alla Tallinn ja selle ümbrus, 1561. aasta juunis. Samal ajal käis Liivi sõda Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa vahel. Umbes 1570. aastal läks ka Hiiuma Rootsi koosseisu ning 1583. aastal, kui sõlmiti Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel, läks Rootsi võimu alla Põhja- Eesti. 1583. aastal lõppes ka Liivi sõda ning Põhja- Eestit hakati kutsuma eestimaaks ja Lõuna- Eestit koos Saaremaaga kutsuti Liivimaaks. Altmargi vaherahuga Rootsi ja Poola- Leedu 1629. aastal vahel läks kogu mandri Eesti ja Põhja- Läti Rootsi võimu alla, 1645. aastal sõlmitud Brömsebro rahuga Rootsi ja Taani vahel läks ka Saaremaa Rootsile. Rootsi ajal teostas keskvõimu Eestis Rootsi kuningas ning kohalikku võimu teostasid Baltisakslastest aadlikud. Eesti ala jagunes Rootsi ajal kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang
10. Vana-Liivimaa rigid ja põlisrahvas Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema.baltikumi rahvaste alistamine nõudis sakslastelt palju energiat ja aega.Leedu hõimud jäidki alla heitmata, kurelased ja semgalid alistati pärast pikemat vastupanu alles vastavalt 1267. Ja 1290.aastal. Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana.Taani kuningriigi valdusse langenud Põhja-Eestit nimetati Eestimaaks. Muistse vabadusvõitluse kurnavuse tõttu olid eestlased sunnitud esialgselt leppma võõraste võimude jäämisega nende põlistele aladele. Maa jagati üksikutseks osadeks, mille etteotsa said enam-vähem sõltmatud valitsejad , nn. Maahärrad.Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Kuna Taani kuningas oli eestimaa hertsog ja tallinna linnuses asus tema asehaldur siis hakati taani haldust kutsuma harjuviruks, ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile.Eestis
Eesti ala valitsejad 13.-18.sajandil 1208-1227 aastatel toimus eestlaste muistne vabadusvõitlus, peale mida kujunes Eestis välja feodaalne killustatus. Muistses vabadusvõitlused osalesid: venelased,sakslased,rootslased,taanlased ja eestlased. Liivimaaks nimetati Eesti ja Läti alasid, mis olid vallutatud sakslaste poolt, Taani kuningriigi valduses olnud Põhja-Eestit aga Eestimaaks. 1222.aastal Eestis toimunud ülestõusu järel asusid Riia peapiiskop ja mõõgavennad maad tagasi vallutama. 1224.aasta suveks oli jäänud tähtsaimaks vallutuspunktiks ainult Tartu. 1227.aastal alistusid saarlased ning võtsid vastu ristiusu. Maa tagasivallutamisel langesid Taani kuningale kuulunud Järvamaa ja Virumaa Mõõgavendade ordu kätte. Taanile jäid: Rävala, Harjumaa, Tallinn. 1224.aastal sõlmisid Riia piiskop ja
12.KUIDAS LÕPPES LIIVI SÕDA? Venemaa jäi kõigest ilma, ei saanud midagi. eesti jagati Rootsi, Taani, Poola vahel. Sõlmiti palju vaherahulepinguid. 13.MILLISED OLID SÕJA PEAMISED TAGAJÄRJED? Sõlmiti palju vaherahulepinguid. Vana-Liivmaa jagunes kolmeks. (Läti ala, Lõuna-Eesti ja Poolda-Leedu. Rootsi sai Hiiumaa, Kesk-Eestile jal Põhja-Eesti ning Taanile jäi Saaremaa. Rootsi käes olnud alasid hakati nimetama Eestimaaks) Maa laastati põhjalikult, eestlaste arv vähenes kõvasti. REFORMATSIOON 1.KES OLI MARTIN LUTHER? Saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon. 2.MIDA TÄHENDAB REFORMATSIOON? ühiskondlik liikumine katoliku kiriku ümber kujundamises. 3.KUS JA MILLAL ALGAS REFORMATSIOON? Algas 31.oktoober 1517. Saksamaal Wittenbergis. 4.MILLISED OLID MARTIN LUTHERI NÕUDMISED?
Eesti keskaeg I kokkuvõte Võitjad jaotavad oma maa ja hakkavad seda valitsema. Leedu jäi sakslastel alistamata. *Kurelased alistati 1267. a ja semgalid 1290. a *Eesti ja Lätis vallutatud alad on Liivimaa *Põhja-Eesti langes Taani kuninga valdiusesse -kutsuti Eestimaaks *Areng kujunes feodaalse Eurooa eeskujul. Maa jagati üksikuteks osadeks, eesotsas olid enamvähem sõltumatuid valitsejad e. maahärrad. (nende valdused kujutasid väikseid feodaalriike). *Taani kuningas oli samaaegselt Eestimaa hertsog. (TLN-s oli tal asehaldur). *Rävala oli Harjumaa osa ning Taani valdust nimetati üldiselt Harju-Viruks *Kõik ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile. (kauguse tõttu see praktilist rolli ei mänginud). *Eestit valitsesid suht
paiknes tema asehaldur. Sageli nimetati Taani valdust ka Harju- Viruks. Taani valdusesse läinud Põhja-Eestit hakati kutsuma Eestimaaks, ülejäänud territooriumi aga Liivimaaks. 2) Liivi orduriik suurim sõjaline jõud Eestis. Liivi ordu tekkis 1237. kui Saule lahingus 1236. hävitavalt leedulaste käest lüüasaanud Mõõgavendade ordu riismed liideti Saksa orduga. Saksa ordu haru, mis tegutses Liivimaal, hakati nimetama
kõrgmeistrile, kuid tegelikkuses oli ta üsna sõltumatu.Ordu ala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks.Riigi pealinnaks oli esialgu Riia, hiljem Cesis (Võnnu). 3) Tartu piiskopkond maahärraks tartu piiskop, kes allus Riia peapiiskopile. Riigi pealinnaks Tartu. 4) Saare-Lääne piiskopkond maahärraks Saare-Lääne piiskop, kes samuti allus Riia peapiiskopile. Esialgu oli pealinnaks Vana-Pärnu, siis Haapsalu ja lõpuks Kuressaare. Taani valdusesse läinud Põhja-Eestit hakati kutsuma Eestimaaks, ülejäänud territooriumi aga Liivimaaks. Vormiliselt allus Liivimaa Saksa-Rooma riigi keisrile, kuid arvestades keisririigi kaugust, olid Liivimaa maahärrad väga iseseisvad oma tegemistes. 13 saj Liivimaa talurahva koormised: Eesti talupoegadel olid kanda järgmised koormised: loonusandamid juba enne 13. sajandit mille põhiliselt moodustas viljakümnis,linnuste ehitamine ning hilisem korrashoid, vakuandamid,hinnus,teoorjus,mõisategu,raharent. II leht
· 1583 - Venemaa ja Rootsi vahel sõlmitud Pljussa vaherahu - Rootsi kätte Põhja - Eesti ja Ingerimaal vallutatud alad · 1595 - Liivisõja lõpp Täyssinä rahuga tagajärjed : · Rootsile jäi Põhja-Eesti Läti ala tervikuna läks Poolale(ka Lõuna-Eesti alad) · Taanile jäi Saaremaa · Liivimaa hakkas tähistama Poola valdusesse jäänud alasid · Rootsi käes olnud ala hakati nimetama Eestimaaks SÕJAD JA VAHERAHUD 16.-17. SAJANDIL Stolbovo rahu - 1617.a - Venemaa ja Rootsi vahel - leping õnnestus Rootsil nihutada Rootsi- Vene piiri Narva jõest kaugemale itta, millega Venemaa oli läänemerest täielikult ära lõigatud Altmargi vaherahu - 1629.a - Rootsi Poole vaheline leping - Eesti mandriala jäi Rootsi kätte, Põhja-Läti koos Riia linnaga samuti Brömsebro rahu - 1645.a - Rootsi ja Taani vaherahu - lõpetas Taani aja Saaremaal Oliwa rahu - 1660.a
jaotatud Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa vahel. Ordu ja peapiiskopkonna alad jagati kaheks: Kurama hertsogriik ja Üleväina-Liivimaa. Aastaks 1583 Liivi sõja lõpp. 10. augustil Venemaa ja Rootsi sõlmisid Pljussa vaherahu, millega Rootsi kätte jäeti Põhja-Eesti kui ka Inglismaal vallutatud linnused. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu. Rootsi valdusi hakati nimetama Eestimaaks(Estland). Isikud Ivan Julm Venemaa valitseja. Tema juhtimisel alustas ta oma vägedega Liivi sõda 1558. aasta jaanuaris. Gotthard Kettler - Liivi ordumeister 15591562 ja Kuramaa hertsog 15621587. Toetas suhteid Poolaga. Liivimaa tugevaim- orduriik-andis end Poola kaitse alla ja uueks ordumeistriks sai Gotthard Kettler. Erik XIV - oli Rootsi kuningas 15601568. Sekkus 1561 Liivi sõtta, võttes juunis vastu Eestimaa aadlike ustavusvande. hertsog Magnus - Taani kuningriigi prints
Eestis moodustus neli väikest feodaalriiki, mille eesotsas olid maahärrad: · Taanile läks Harju-Viru (Põha-Eesti)- maahärraks Taani kuningas · Liivi orduriik (suurim sõjaline jõud Eestis)- maahärraks Liivi ordumeister · Tartu piiskopkond- maahärraks Tartu piiskop, kes allus Riia peapiiskopile · Saare-Lääne piiskopkond- maahärraks Saare-Lääne Piiskop, kes samuti allus Riia peapiiskopile Taani valdusesse läinud Põhja-Eestit hakati kutsuma Eestimaaks, ülejäänud territooriumi aga Liivimaaks. Vormiliselt allus Liivimaa Saksa-Rooma riigi keisrile, kuid arvestades keisririigi kaugust, olid Liivimaa maahärrad väga iseseisvad oma tegemistes. 14.saj haldusjaotus muutus. Pärast Jüriöö ülestõusu müüs Taani kuningas 1346.aastal Harju- Viru Saksa Ordule, kes andis alad omakorda Liivi ordule valitseda. (Kallas, 2010) Eestist kujunes pikaks ajaks Saksa koloonia, kus maad valitsesid Liivimaa ordu ja piiskopkondi piiskopid oma vasallidega
Liivimaal Poolale. 1582. tulid ootamatult rootslased ning vallutasid Rakvere, Narva ning teised tähtsamad Põhja-Eesti linnused. Lõpuks jäi Vana-Liivimaa jagatuks kolme riigi vahel. Läti ala läks tervikuna Poolale, kelle valitsemise alla jäi ka Lõuna-Eesti. Rootsi kätte jäi Põhja-Eesti ning Taani Saaremaa. Nimi Liivimaa hakkas nüüd tähistama üksnes Poola valduses olevat ala(Lõuna-Eestit ning Lätit) Rootsi käes olevat ala hakati nüüd kutsuma Eestimaaks. POOLA-ROOTSI JÄTKUSÕDA LIIVIMAAL Rootsi kuninga Johan III ja Sigismund II Augusti õe Katariina poeg Sigismund III, kes 1587 valiti Poola troonile, sai pärast isa surma ühtaegu ka Rootsi kuningaks. 1599 haaras riigis võimu hertsog Karl, Sigismundi onu, ning astus 1604. Karl IX nime all troonile. 1600 aasta augustis vallandus jälle sõjategevus Rootsi ja Poola vahel, mis koos vaheaegadega kestis 1629.aastani
Välisohu tõttu liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Viruma, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. Pärast muistset vabadusvõitlust kuni Jüriöö ülestõusuni (1343- 1345) kujunes Eestis välja feodaalne killustatus, maa jagatakse erinevate poliitiliste jõudude vahel. Sakslaste poolt vallutatud eesti ja Läti alad olid Liivimaa nimetuse all ja Taani kuningriigi valdusesse langenud Põhja- Eestit nimetati Eestimaaks. Eesti haldusjaotus 1561-1917-Eestit jagasid sellel ajal kolm riiki Taani-Saaremaa, Rootsi- Põhja-Eesti ja Kesk-Eesti, Poola- Lõuna Eesti. 1600-1629 toimus sõda Liivimaa pärast Rootsi ja Poola vahel, Poola loovutas pärast kaotust kogu Eesti Rootsile, algas Rootsi aeg. Rootsi aeg püsis Eestis aastani 1917, ehk isegi kauemaks, kui Rootsi võim ise. Põhja -Eesti neli maakonda moodustasid Eestmaa kubermangu. Lõuna -Eestist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias, algselt küll Tartus
Saksa keisri võim oli Vana Liivimaal rohkem nimeline kui tegelik maa oli keisrist kaugel keisri vasallideks olid nn. riigivürstid e. maahärrad. Saksa keisril oli Liivimaal 3 vasalli e. maahärrat: 1. Ordumeister (Liivi Orduriik, ordumeister residents algul Riia, siis Sigulda, 15 saj. Võnnu (Cesis)) 2. Tartu piiskop (Tartu piiskopkond, keskus Tartu) 3. Saare-Lääne piiskop (Saare-Lääne piiskopkond, keskus Lihula) Põhja Eesti kuulus Taani kuningale, seda ala nimet. Eestimaaks, kõrgeimaks võimuks kuninga asehaldur Tallinnas. Kaart 1 1. Liivi Orduriik (Sakala, Järva, Nurmekunna, Alempoisi, Mõhu ja Vaiga). Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks, hiljem nende erinevus kadus. Ordu liikmeskonna põhiosa moodustas rüütelvennad (valge mantel, musta ristimärgiga), kiriklikke talitusi korraldasid
Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas: · Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.Harju-Viru, Põhja-Eesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli
Keskaeg Eestis VanaLiivimaa riigid ja põlisrahvas: · Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse VanaLiivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enamvähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.HarjuViru, PõhjaEesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas PõhjaEestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt SaksaRooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, SaareLääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast
on sunnitud alistuma ja uuesti ristiusu vastu võtma. #Koostöö venelastega. 1223 aasta lõpul saabub Tartusse vürst Vjatko 200 mehega. Sakslased vallutavad Tartu. #Lõppvaatus Saaremaal (Jaanuar, 1227). Muhu ja Valjala linnuse vallutamine. Eestlaste muistne iseseisvusaeg oli lõpule jõudnud. Pärast vabadusvõitlust : 1917 toimus revolutsioon, kubermanguks sai Jaan Poska. Põhja-Eesti oli vallutatud Taanlaste poolt, nimetati Eestimaaks või Harju Viruks. -2- MAARAHVAS XIV-XVI SAJANDIL Talurahvaolukord, sotsiaalne ja rahvuslik koosseis. Peale ülestõusu arvestasid feodaalid talupoegade õigustega märksa vähem, kui enne ülestõusu. 15. sajandil hakkas Lääne-Euroopas arenema manufaktuurtööstus ja kasvasid linnad. Seetõttu suurenes teravilja sisseveo vajadus. Lääne-Euroopa (eriti Madalmaade) kaupmehed külastasid sageli Eesti
ära kasutada nende omavahelisi tülisid Riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad Puudus koostöö lähemate naaberrahvastega -latgalite, liivlaste, leedulastega 12. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13. sajand. Kaart raamatust lk. 54 Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana. Taani kuningriigi valdusesse langenud Põhja-Eestit nimetati Eestimaaks. Taani valdust nimetati ka üldiselt Harju-Viruks. Feodaalse killustumise ajajärku Eestis nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehastuseks Eestis oli suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal-Liivi orduriik, mis eksisteeris aastast 1237. Liivi ordu oli formeeritud Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks ja lakkas seejärel olemast. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Tartu
hõlmates eesti, liivi ja läti hõimude asualad. Katsed vallutada Leedut nurjusid, 1236.a. said orduväed leedulastelt nii raskelt lüüa, et Mõõgavendade ordu lakkas olemast ja liitus järgmisel aastal kõigi oma valduses olevate maa-aladega Saksa orduga. Ordu ei allunud enam Riia piiskopile, vaid oli temaga võrdne ja sõjaliselt tugevam partner. Sakslased nimetasid oma uut valdust esimesena alistatud osa järgi Liivimaaks ehk Vana-Liivimaaks, mis lahutati hiljem Rootsi ajal Eestimaaks ja Liivimaaks. Alistatud maa jagati ordu ja piiskopkondade vahel ( piiskopkondadel 2/3 alast ). Liivimaal loodi Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa ja Riia piiskopkonnad. 1255.a. ühendati Riia piiskop peapiiskopiks ning osa Põhja-Eestit, Harju-ja Virumaa sattusid Taani valdusesse. Uue koloonia valitsevaks kihiks kujunesid baltisakslased, keda sidusid phised enese maksmapaneku ja kaitsehuvid, ühine päritolu, keel ja kombed, kuid
ära kasutada nende omavahelisi tülisid Riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad Puudus koostöö lähemate naaberrahvastega -latgalite, liivlaste, leedulastega 12. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13. sajand. Kaart raamatust lk. 54 Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana. Taani kuningriigi valdusesse langenud Põhja- Eestit nimetati Eestimaaks. Taani valdust nimetati ka üldiselt Harju-Viruks. Feodaalse killustumise ajajärku Eestis nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehastuseks Eestis oli suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal-Liivi orduriik, mis eksisteeris aastast 1237. Liivi ordu oli formeeritud Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks ja lakkas seejärel olemast. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Tartu
saatel hävitati. Valjala linnusega suudeti kokku leppida. Sellega lõppeb muinasaeg ja ka vabadusvõitlus. Eesti oli sõjas alakaalus, kogenematud, treenimatud ja halvasti varustatud. Lisaks sakslastele tuli võidelda Taani ja Rootsiga. Eestil polnud ka riik veel välja kujunenud ja maakonnad töötasid alguses isekalt. PT 10. Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas Eestis ja Lätis vallutatud alad said tuntuks Liivimaana. Taani valduses olnud Põhja-Eestit nimetati Eestimaaks. Eestlased leppisid uute peremeestega. Maa jagati väikesteks osadeks mille ette seati maahärrad, kelle valdused kujutasid endas väikeseid feodaalriike. Feodaalse killustumise ajajärku nimetatakse ka Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehastuseks oli Liivi orduriik, mille tähtsaim isik oli ordumeister. Orduala jagunes foogt- ja komtuurkondadeks. Neli suurt alad olid Taani alad, Ordu alad, Saare-Lääne piiskopkond ja Tartu piiskopkond. Kuna vallutajate ülekaal Eestis ei olnud
Millega venemaa tunnustas rootsi võimu põhja eestis. 1 1590-95- rootsi ja vene vahel uus sõda. Täyssina rahuga. Rootsi ja vene piir hakkas minema mõõda narva jõge. Rootsi loobus venemaa kasuks oma valdustest ingneri maal. Liivi sõda lüppes eesti jagamise kolme kuninga vahel. Saremaa jäi taanile. Läti ala tervikuna ja lõuna eesti läks poolale. liivimaa hakkas tähistama ainult poola valduses olevaid alasid. ja põhja eesti rootsile. Rootsi käes olevat põhja eestit nim eestimaaks. Poola aeg lõuna eestis. Kõrgemaks isikuks oli poola asehaldur. Maa jagati tartu pärnu võnnu presitentkondadeks/ rojevoodkond. Mis omakorda jagunenis starostkondateks. Kohaliku aadli esindus organiks jäi maapäev. Aadlikud säilitasid oma privileegi. Maavaldused jäid alles. Lutheri usk säilis. Ameti kohad jäid aadlikele. Talupoegade pärisorjus kinnitati. Mõisnike hulgas suurenes poola ja leedu feodaalide osa. 1584 anti valgale linna õigused , pärnu muutus
Ristiti peamiselt poliitilistel põhjustel. Toimus rooma ja kreeka katolikukiriku võitulus ja et rooma võidaks tahtis ta eestlased ristida ning selleks oli vaja välja tõrjuda ketserlus.. II KESKAEG X VANA-LIIVIMAA RIIGID JA PÕLISRAHVAD o Eestis ja lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana. Taani kuningriigi valdusse langenud P-Eesti nimetati Eestimaaks. Siinse ala edasine areng kujunes nii majanduslikult kui eluoluliseltt paljuski feodaalse Euroopa eeskujuks. o Muistse vabadusõitluse kurnavuse tõttu olid eestlased sunnitud esialgselt leppima võõraste võimude jäämisega põlistele aladele. o Võtjad jaotasid maa omavahel, pidades ennast juba täeieõiguslikukes peremeesteks. o Maa jagati üksikuteks osadeks, mille eesotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad nn maahärrad. Nene
Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kultuurivahetuse tagajärjel. Territoorium suurenes ligi kaks korda,
annaabi.ee 
