Luteri kirik Põhjasõja-järgsetek aastatel. Luteri kirik jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Paljud kogudused olid jäänud ilma õpetajateta. Kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinud. Vene riigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Peale Põhjasõda levis kirikuõpetajate hulgas petism. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Nad aitasid kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust. Tänu nendele lähendus luteri usk usuga. Kiriku osa vaimuelu edendajana jäi varauusaja lõpuni väga oluliseks. Kirikuõpetajad olid 18. sajandil Baltikumis kõige moodsamate ideede kandjaiks. Vennasteliikumine Rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennaste- ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Eestisse toodi
Vene võimu mõju eestlaste hariduselule . 18. sajandil polnud vene kultuuri mõju peaaegu üldse tunda, siis tihenesid veelgi enam kontaktid saksa kultuuriga. Seda soodustas Venemaal kulgev läänestumisprotsess, muutes Baltimaad kultuurisillaks Õhtumaade ning uueneva Venemaa vahel. Vene võimu kehtestamine ei kahandanud Baltikumi sidemeid ülejäänud Euroopaga. Kuid mis mõju avaldas vene võim eestlaste hariduselule? Pärast Põhjasõda olid paljud kogused jäänud ilma õpetajateta, kirikuhooned olid rüüstatud või hävinud tuli alustada rasketes tingimustes. Pärast Põhjasõda hakkas levima siinsete kirikuõpetajate seas uus usuvoolpietism, mis aitas luteri kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja järgsest madalseisust. Sammuti tuleb pietistide teeneks lugeda luteri usu lähendamist rahvale.
Eesti hariduselu edendas Johann Skytte, kelle ettevõttel loodi aastal 1630 Tartus Akadeemiline gümnaasium, mille õppekorraldus oli lähedane kõrgkoolide omale. Gustav II Adolfi nõusolekul muudeti gümnaasium Tartu Ülikooliks (1632). Põhiliselt olid õppuriteks sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Talupoegade jaoks alustati rahvakoolide süsteemiga (1696). Hariduse eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku. Vene aja algul ehk pärast Põhjasõda, jäi luteri kirik endiselt vaimuelu juhtfiguuriks. Sarnaselt Liivi sõja järgsele perioodile olid ka peale 1721. aasta sõja lõppu kirikuhooned rüüstatud ning kogudused ilma õpetajateta. Peale Põhjasõda levis kirikuõpetajate seas pietism. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Nad aitasid kirikul kiiremini üle saada sõja järgsest madalseisust.
Taludes kasvatati ka vilja. Ning seal olid ka erinevad koduloomad : lambad, kitsed, sead, kanad, haned, härjad, hobused, lehmi. Talupoegade koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvestati adramaa järgi. Selleks korraldati iga 7-8 aasta järel adramaarevisjone. 1783. aastal kehtestati pearahamaks.. Mille järel hakati korraldama ka hinge loendusi. Talurahva olukord Rootsi ajalTalupoegadel oli peal sunnismaisus. Talupoeg seati mõisnikust sõltuvusse. 1696. aastal avaldati Liivimaa majandusreglement, mille sätted laienesid ka Eestimaa kroonumõisadele. Keelati ära talurahva karistamine. Talurahva olukord pärast Põhjasõda Majandusreglement jäi kehtima ka vene ajal, kuid kroonumõisade arv vähenes. Kõikidel talupoegadel oli omanikuõigus vallasvarale.Talupoegade peamiseks vastupanuvormiks sai pagemine, mis oli eriti ulatuslik 18. saj
Aastal kokku kutsutud maamiilitsas. Asustus pärast Liivi sõda: · Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000- 300 000 inimest, 1620 aastateks oli aga rahvaarv kahanenud 120 000- 140 00 inimeseni. Asustus Rootsi ajal: · 1695 aastal 350 000- 400 000 inimest · 17. sajandi asutuspildile oli iseloomulik ulatuslik sisemigratsioon tihedamini asustatud aladelt hõredama asutusega paikadesse. · Rootsi valitsusaja lõpul, 1696-1697, tabas Eesti senise ajaloo suurim näljahäda. Ühtekokku langes näljaaja ohvriks 70 000- 75 000 inimest. Asustus 18. Sajandil · Suure katku järgset Eesti rahvaarvu on hinnatud umbes 170 00 inimeseni. · Kümmekonnas Eesti linnas elas 18. Sajandi lõpul vaid 24 000 inimest. Venelased varauusaja Eestis: · Venelaste püsiasutust jäi ka 18. Sajandil väikeseks ega ületanud 3000 piiri, mis moodustas vaid 0,6% Eesti rahvastikust. VÕIMUKORRALDUS:
Põhjasõja tagajärjel sai Venemaa Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja osa Kagu-Soomest ja andis Rootsile tagasi Soome alad ja maksis kahjutasu, Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa eest teravilja. Isikud ja nende tähtsus ajaloos: Karl XI,- Viis majanduse ja sõjaväe õitsele, sai 4-ja aastaselt Rootsi kuningaks. Karl XII-Noor kuningas, sai 15 aastaselt Rootsi kuningaks, põhjasõjas Rootsi valitseja. Johan Reinhold Patkul- Liivimaa aadliopositsionäär, Rootsi vastase liidu liige, sõlmis August II Tugevaga alistumus lepingu. Katariina II- balti erikord, Venemaa valitseja George Browne- Riia kindralkuberner, oli keskseks tegelaseks balti erikorra elluviimisel. Joachim Jhering- eesti keelne aabits, Kirikukaristuste süsteem Johann Fischer- Liivimaa Kindralsuperintendent, kujunes Karl XI ajal üheks keskseks kirikutegelaseks. Asutas 1684. õpetajate seminari
1. Pilet 1 Liivi sõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed. Liivi sõda 1558-1583 16.saj keskpaiku oli Vana-Liivimaa küllastunud 5ks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Saare-Lääne,Tartu & Kuramaa piirkopkond. Sõja põhjused: Baltikum oli jätkuvaks vahendajaks Lääne-ja Ida-Euroopa vahel,(soodne geograafiline asend) mistõttu Liivimaa naabruses tugevnenud Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik. 1558.aastal alustati Lõuna-Eesti külade rüüstamisega ning rünnakuga alustati Tartu piiskopkonda. Sama aasta toimus ka Narva ordulinnuse piiramine. Narvast sai mõneks ajaks Vene riigi tähtsaim sadamalinn
VENE AEG - XVIII SAJAND 1710 faktiliselt 1721 juriidiliselt Uusikaupunkki rahu Balti erikord Eestimaa ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Vajalik selleks, et võita kohalike aadlike toetus. Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse. Rüütelkonnad Aadli omavalitsus Liivimaal taastati, Saaremaal ja Eestimaal kinnitati. Koostati aadlimatriklid rüütelkonna liikmete nimekirjad, eesmärk kaitsta siinsete aadlisuguvõsade privileege Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Säilis tollipiir. Saksa keel asjaajamiskeelena Luteri usk
ilmutas erilist agarust nõidade jälitamisel. Hakati üle maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriteks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus viidi Eestis täide 1699. aastal. Rahvahariduse algus: Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg Piiblit lugema. · Ärksamatele talulastele jagasid koolitarkust köstrid. · 1684 asutati Bengs Gottfried Forselliuse eestvedamisel Tartu lähedal piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. · 1686 ilmus Forselliuse koostatud aabits · 1687 nõusts Liivimaa rüütelkond kohusega rajada igasse kihelkonda kool. · Kodus õpetamine Kool tuli ehitada mõisnike raha eest. Õppeained: lugemine, kijutamine, laulmine, kirikusõna, maateadus
Põhjenda toimunud muutusi. Enne oli jutt, et Eesti saab endale Poola. Hiljem said aga Eesti endale hoopis venelased. Eesti ja Liivimaa tahtsid ise minna vene võimu alla. Eesti liideti lepingu tulemusel venemaaga. Rootslased võisid vilja välja vedada piiramatult. 2. Kes olid need Põhjasõjaga seotud isikud? Karl XII Rootsi kuningas Põhja sõja ajal. August II saksa kuurvürst. Peeter I vene tsaar. B. Seremetjev vene väejuht (ratsa) Stephan Raabe eesti talupoeg, kes juhtis ratsanikud venelaste selja taha. W.A. von Schlippenbachgarnisoni väejuht Käsu Hans Pühja köster " nutulaulu autor. 3. Kui kaua kestis Tallinna piiramine? Umbes kuu aega ja 7 pärva. Mis põhjustel pidid rootslased linna loovutama? Sest nende väed olid nõrgenenud. Nad jäid katku. Mida ütles kapituleerumisleping Rootsi sõjaväelaste saatuse kohta? Võisid tagasi Rootsi minna. Mis näitab, et rootslased umbusaldasid venelasi?
AJALOO KT 1. Erinevused Baltikumi ja Vene impeeriumi vahel(baltierikord). Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavaltsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 2. Muutused asehalduskorra ajal. Muutus administratiivne jaotus(+paar maakonda), poliitilised ümberkorraldused(mõisnikel võrdsed õigused, võrdne kodanikuõigus), uus maksukorraldus(pearahamaks, hingeloendus), demokraatlikud jooned, piirati keskajast pärit omavalitsusstruktuuri. 3. Talupoegade olukord 18
Maarevisjoon- korraldati iga 7-8 aasta tagant, kus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad Rüütlimõis- eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis- riigimõisad, mis olid välja renditud riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud Pastoraat- kirikumõisad, mis olid väiksemad kui rüütli ja kroonumõisad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. Rakmetegu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd rakendiga Jalategu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd jala Abitegu- teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne) tegemiseks Loonusrent- talupoegade tasu kasutatava maa eest maaomanikule( mitte raha) Moonavoor- talupoeg viis ühe mõisniku ntks vilja vms tema sugulastele/ sõpradele( teisele mõisnikule) Laevaehitusmaterjal: plangud, köied, tõrv, täkat
Kuna venelased võitsid Poltaava lahingu ning nende sõjaõnn. Mida tõi Eestile 1710? Pärast Riia kapituleerumist alistusid Pärnu ja Tallinn, otsene sõjategevus lõppes. Kuidas puudutas Uusikaupunki rahu Eestit? 1721. kirjutati alla ning sellega liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Rootslased tegid katseid tagasi vallutada, kuid ei õnnestunud. Võrrelge Liivi sõja ja Põhjasõja tagajärgi Eestile Liivi sõda Põhjasõda Eestis kolme riigi valdused (R, T, P-L) Kogu Eesti Vene võimu all Talupoegade olukord paranes (vakuraamatud Talupojad muutuvad taas pärisorjadeks kasutusele, haridus- rahvakoolid, kaebuste esitamine) Euroopas suur segaduste aeg Venemaa Läänemere ääres jätkuvad sõjad naaberriikide vahel rahu aeg ~200 aastat Rahvaarv vähenes, sõjad, katk (viimane kord 1710) Eesti võõrvõimu all
Talupoegadele anti talude päristav kasutamisõigus. Kõik see kehtis vaid kroonumõisades. 2. Eesti muinasmaakonnad haldusjaotusest ja riiklusest Külad moodustasid kihelkonna, mis oli tähtsaimaks haldusüksuseks. 13. sajandi algul võis Eestis olla kokku 45 kihelkonda. Nendest tekkisid omakorda maakonnad: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Ja hiljem tekkisid neist juba linnad. Pilet nr.10 1. Põhjasõda PÕHJUSED: Paljudel riikidel oli soov saada endale Läänemeri. · Venemaa valitseja Peeter I tahtis ,,Akent Euroopasse" · Taani valitseja Frederik IV tahtis taastada oma ülemvõimu Läänemerel · Poola valitseja August II Tugev tahtis Liivimaa valdusi tagasi saada LAHINGUD: · 1700 Narva lahing · 1702 Hummuli mõisa lahing · 1704 Tartu lahing · 1708 Tartu õhku laskmine ja küüditamine ning ka Vinnilahing · 1708 Lesnaja lahing · 1709 Poltaava lahing
Ajalugu II kursus: rootsi aeg, põhjasõda, vene aeg. Rootsi aeg. “Eesti kolme kuninga valduses” 1583. - 1629. a Ainus periood presidentkondadega! Ala jagatud kolmeks = kolm kuningat Rootsi valduste kujunemine. 1561.a kokkulepe Rootsi ja Tallinna linn, Tallinna ümbrus ametlikult
relvakandmisõiguse; LINNAD & KAUBANDUS: linnade kujunemine; saksa kaupmeeste ja käsitööliste juurdevool; hansakaubanduse kõrgaeg; tsunfide teke ja tähtsuse suurenemine; VAIMUELU: maarahvas ristitakse; luuakse piiskopkonnad, kirikukihelkonnad, toomkapiitlid, esimesed kloostrid; kujuned sünkretislik rahvausund; kiriku reformipüüdlused; reformatsioon 3. Varauusaeg 1550 1800 SÕJAD: Liivisõda; Poola-Rootsi jätkusõda; Põhjasõda VALITSEMINE: Rootsi võim Eestimaal; Poola võim Liivimaal; Rootsi võim Liivimaal; Vene võim; Balti erikord; asehalduskord MÕIS & TALU: kujuneb pärisojus, Balti aadli privileegid; mõisate reduktsioon; restitutsioon; viinapõletamine; aadlimartiklid; pearahva rajutused LINNAD & KAUBANDUS: kohalike kaupmeeste laostumine; Narva tõus; manufaktuuride asustamine VAIMUELU: reformatsioon; Wanradt-Koelli katekismus; jesuiidid Tartus;
Paljudele aadlitele selline kuninga korraldus ei meeldinud. Liivimaa aadliopositsiooni juhiks sai Johann Reinhold Patkul. Kättemaksuks Liivimaa aadlile saatis kuningas 1694. laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas selle kindralkubernerile. Nii murti Liivimaal aadlivõim. Reduktsioon muutis oluliselt ka talurahva olukorda. Sajandi keskel said talupoegadest pärisorjad ja sunnismaised. Reduktsiooniga 1680 läks suurem osa eramõisatest taas riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle vähenes. Sisse seati ka vakuraamatud, kus määrati ära koormised. Talupoegadele anti ka õigus mõisnike peale kaevata, kui nad seadustest kinni ei pidanud. 4. Rootsi aeg. Vaimuelu Liivi sõda oli viinud luteri kiriku haletsusväärsesse seisundisse, talurahva seas levisid taas muinasusu kombed. Soovida jäid ka pastorite kõlblus ja haridus. Liivimaal oli takistanud luteri levikut Poola võim, kes pooldas katoliiklust. Nagu ka
aastal Rootsis absolutistliku kuningavõimu, asudes taotlema ka meretaguste valduste senisest tihedamat integreerimist. Just Karl XI valitsusaeg on andnud põhjust vana hea Rootsi aja mälestuseks eesti rahvatraditsioonis (Laur, 2003). Rootsi riigi alla kuulumine andis eestlastele esimesed kodanikuteadvuse algmed. Mõnigi kord kinnitust leidnud lootus riigipoolsele toetusele mõisnike omavoli vastu süvendas arusaama, et olles lojaalne kuningale, on talupoeg ühtlasi ka tema kaitsealune. See tähendas eneseteadvuse mõningast tugevnemist keset rasket pärisorjust. Kogu aeg loodeti, et kuningas oma alamad lõplikult pärisorjusest vabastab ning 17. sajandi lõpu sündmused, eriti mõisate reduktsioon, näitasid selle lootuse põhjendatust (Vahtre, 2000). Erinevalt Rootsi talupoegadest, kes olid vabad ning koguni eraldi seisusena riigipäeval esindatud, olid Eesti- ja Liivimaa talupojad pärisorjad. Nii nagu Rootsis võis kuningas
poliitiline eliit ning vastupanu oli raugenud pikaks ajaks Lõhe eestlaste ja võõrvõimu vahel süvenes Usuelu keskaja lõpul. Reformatsioon 15. sajandil ja 16. sajandi algul toimus katoliku kiriku siseelus mitmeid muutusi. Nn kontsiliaarliikumise käigus tõstatati üha teravamalt küsimus sellest, kas lõplik autoriteet usuasjus peaks olema paavstil või üldisel kirikukogul. Suuremad riigid sõlmisid paavstiga erilepinguid, mis lubasid neile kirikuelus rohkem iseseisvust. Hiliskeskaegse usuelu tõusulaine harjal üritati Eestis luua uusi kiriklikke institutsioone, millel polnud aga märkimisväärseid tulemusi. 1520. aasta paiku alustati dominiiklaste konvendi rajamist Narva, rajamistööd aga viibisid niipalju, et alanud reformatsiooni tõttu ei jõudnud konvent õieti tegutsema hakatagi. Sajandi esimesel kümnendil oli päevakorras ka frantsisklaste konvendi asutamine Tallinna (see mõte sai alguse tegelikult juba 14. sajandi esimesel poolel)
juunis, 1723 juulis. Balti erikord: Vene võimu kehtestamisega sai siinne aadel tagasi 1680. aasta restitutsiooniga riigistatud mõisad, mis tagas nende lojaalsuse riigiaparaadile. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Balti erikord ühelt poolt vähendas eestlaste kui siinse põlisrahva õigusi, kuid teisalt aitas säilitada etnilist omapära ja tugevdada sidemeid saksa kultuuriruumiga. Valitsemine: Balti aadlil ja linnadel säilis Vene riigi koosseisus laialdane omavalitsus, mida kinnitati 1721. aasta rahuga. Kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said kindralkubernerid Tallinnas ja Riias, tavaliselt olid nendel ametikohtadel välismaalased. Kindralkubernerid täitsid sageli oma sõjalisi kohustusi ning nii jäid valitsemisohjad kohaliku aadli hulgast määratud
seoses mõisapõldude lainemisega. - Abitegu ehk hooajalised tööd mõisas (nt sõnnikuvedu, kütise põletamine ehk aletamine, ehtustööd mõisas jne.) - Mõisavooris käimine (nt tervavilja vedu sadamalinnadesse) - Naturaalandamid (hinnus, käsitöötooted jne) - Rahalised koormised. olukord pärast reduktsiooni *Paranes oluliselt talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord. *Kasvasid järsult Rootsi riigi tulud. *Halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted. näljahäda 17. sajandi lõpul Suur nälg tabas eestit 1694. Ilm oli halb ja vihmane, viljasaaks oli väike. Suure näljaga proovisid inimesed süüa kõike, mis kätte sattus. Söödi isegi õlgi, puukoort, sõnnikut. Paljud inimesed läksid linnadesse, kus oli aga samuti toidupuudus. Rootsi võimud ei andnud näljahädalistele mingisugust abi. Samal ajal kui talupojad massiliselt nälga surid, veeti vilja isegi maalt välja Rootsi ja Soome, kus näljahäda oli suurem. Levisid
Tallinn koos oma lähiümbrusega kujuneb välja tugevaks luterlikuks keskuseks. Kirikuõpetajal pidi olema ülikooliharidus, kes pidid jutlsutama eesi keeles. 2. Asva kultuur. Asulaid piirati paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseintega, varaks olid loomakarjad ja pronks, peamine elatusala oli karjakasvatus, tegeleti maaviljelus ning kõplapõllundus, valati ise pronksi ümber, kaubavahetus. Pilet nr. 12 1. Vaimuelu Vene aja alguses. Luteri kirik jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Alustada tuli rasketes tingimustes. Paljud kogudused olid jäänud ilma õpetajateta, kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinud. Vene riigivõim tunnistas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Vahetult pärast Põhjasõda levis siinsete kirikuõpetajate hulgas pietism. Selle usuvooli esindajad olid vastu luteri usu süvenevale konservatismile ja püüdsid usuelu elavdada religiooni jsenistest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Kui pietism jäi rohkem kirikuõpetajate
BRÖMSEBRO VAHERAHU 1645 Rootsi ja Taani Taani jääb ilma Saaremaast, valdused Rootsile. Rootsi võim kogu Eesti alal OLIWA VAHERAHU 1660 Rootsi ja Poola Rootsi Liivimaa + Ruhnu saar 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid rahvaarvu muutused ja selle mõjurid, sisemigratsioon. Suur näljahäda millal, miks, tulemused: Enne Liivi sõda(1558-1583) elas Eestis 250-300 000 inimest, 1620.aastaks oli inimesi aga vähenenud poole võrra 120-140 000 inimest. 17.sajandil oli pea 75% taludest tühjaks jäänud või maha jäetud. Kõige rohkem oli laastatud linnade ümbrused, eriti Harjumaa, vähem oli sõjas kannatada saanud saared ja Kagu-Eesti. Näljahädad ja katkud ning haigused(tüüfus;düsanteeria) olid tapnud palju inimest. ROOTSI AJAL:
· 1629 · Rootsi-Poola Brömsebro rahu - Taani pidi loovutama Rootsile Saaremaa; Eestis algas Rootsi aeg · 1645 · Rootsi-Taani Oliwa rahu - lõpetas Rootsi-Poola sõja; Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar · 1660 · Rootsi-Poola 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid rahvaarvu muutused ja selle mõjurid, sisemigratsioon. Suur näljahäda millal, miks, tulemused. · 1558 rahvaarv: 250 000 300 000 Liivi sõja algus; · 1629 rahvaarv: 120 000 140 000 Poola ja Rootsi lõpetasid sõjategevuse, palju inimesi surnud; · 1695 rahvaarv: 350 000 400 000 pikk rahuaeg eesti mehi ei võetud Rootsi sõjaväkke; migratsioon, seega rahvaarv kasvas; · 1696-1698 rahvaarv: umbes 275 000 näljahädad: viljasaak ikaldus, neile
Tulemused: Põhja-Eesti ja Ingerimaa Rootsile, Lõuna-Eesti Poolale, Liivimaa aadel säilitas oma privileegid Juba 1583. a algab 3 kuninga aeg: Poola, Rootsi ja Taani. Liivimaa tähistab nüüd Poola alasid(Lõuna-E. ja Läti) ja Eestimaa Rootsi alasid(Põhja-E.). Peale seda algasid jätkusõjad: o 1600-1617 Vene-Rootsi sõda(Stolbovo rahu) o 1600-1629 Poola-Rootsi sõjad(Altmargi vaherahu) o 1643-1645 Taani-Rootsi sõda(Brömsebro rahu) o 1654.1660 nn I Põhjasõda Venemaa, Poola, Rootsi(Oliwa rahu Rootsi-Poola) o 1661 Karde rahu(Rootsi-Venemaa) Rootsi oli 17. saj II poolel võimsuse tipul, kuid sajandi lõpus oli majanduslik kriis ja näljahäda. 1697 sai võimule kogenematu 15-aastane Karl XII. Eesti- ja Liivimaa aadelkond oli Rootsi võimu vastu vaenulikult meelestatud. Põhjused: o 1699. kujunes välja Rootsi-vastane liit o Poola August II Tugev o Taani Frederik IV o Vene Tsaar Peeter I
õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung". 3 Negatiivsed küljed Talupojad olid endist viisi oma maa külge seotud. Kui nad põgenesid, võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Kohustuste koorem tundus raskena ka selle pärast,
moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omariikluse kehtestamine (1918-...) - poliitlis-sotsiaal-majanduslik piirkonna ajalugu Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine: - ajaloolis-geograafiliste terminite paljusus KESKAJA TAUST - Vana-Liivimaa (sks
1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3
privileegid 1710. 1712 Peeter I kinnitas Eestimaa rüütelkonna ja linna eesõigused. Privileegi kinnitused ehk konfirmatsioonid. Õiguseid vähendati Baltikumis korraga igal pool. Peeter I järeltulijad Vene tsaari troonil, nad kinnitasid Balti provintsi privileegid kuni 1881, võimule sai Aleksander III (venestaja), kes ei kinnitanud Balti privileege. Uusikaupunki (Edela-Soome linn) (Nystadi, rootsi k) rahuleping 1721 - Leping, mis lõpetas Põhjasõda. Kinnitati, et Luterlik usk peab jääma. Venemaa poole survel kirjutatakse lepingusse, et ei tohi takistada Vene õigeusu levikut. Rootsi poolt riigistatud mõisad tuli tagastada omanikele. Saaremaa, Pärnu, Tartu ja Narva privileegide kinnitamine 1731 - Keisrinna Anna kinnitas Saaremaa rüütelkonna privileegid ja kolm olulist linna. Turu rahuleping 1743 - Lõpetas Rootsi-Vene sõja. Rootsi oli loobunud Vene-Balti provintsidest, kuid tegelikkuses Rootsi soovis tagastada Balti alad
sajandil kokku 73 tööndusharu 16. sajandi keskel oli Tallinnas ligi 20 tsunfti, mille siseelu kujundas rae poolt kinnitatud põhikiri ehk skraa. Samuti oli igal tsunftil oma kombestik (seostus meistriks saamisega) Osadesse tsunftidesse olid koondudud ühe ala, osadesse aga erinevate alade meistrid Tallinnas oli ka väljaõppeta töömeeste tsunfte, mille jäme ots kuulus peamiselt eestlastele Eestlasi oli ka mitmete põhitsunftide koosseisus Tallinnas oli kaks käsitöölisi ühendavat väikegildi Kanuti ja Oleviste gild (esimesesse kuulusid peamiselt sakslased, teise eestlased) Toompea käsitöölisi ühendas Toomgild Aktiivselt võitlesid tsunftid ametivendadest konkurentidega, nn tsunftijänestega ehk vussermeistritega, kellel meistripabereid ei olnud · LINNADE VÄLISILME: Keskaegsete linnade ilmes peegeldus otseselt nende jõukus
Hispaania pärilussõda 1701-1714 (küsimus selles, et Hisp troon vaba ja prantslased pretendeerisid sellele, et Bourbonide esindaja võiks saada võimule Hisp troonil, see tekitas muret Pra naabrite seas, kes kartsid Pra tugevnemist, troon läks küll pra kätte, aga territ piirati,nt Gibraltar Inglismaale, osad Põ-Am kolooniad inglastele) . Kaguosas sõjad Türgiga 1683-1699 ja 1714-1718, kui Türgi soovis suurendada oma territooriumi. Põhjaregioonis Põhjasõda 1700-1721. Kõikide sõdade lõppkokkuvõte, et Euroopas muutus jõudude tasakaal, need, kes olid tegijad 17.saj, ei olnud enam tegijad 18.saj-l. Suurte sõdade tulemusena tekkis kolm suurjõudu: Autria, Inglismaa, Venemaa – uued tegijad. Kaotajad Hispaania, Rootsi, Türgi, Poola – nende varasem mõjuvõim sai kõvasti piiratud. Suurimaks üllatuseks oli Venemaa esiletõus, Põhjasõja alguses arvati, et rootslased teevad venelastele tuule alla, aga üllatusena väljus Vm
ordualal, kõige rohkem läänistamisi toimus HarjuVirus vasalli elamuks hakati 14. sajandil rajama tornlinnuseid keskmine mõis oli viieadramaaline ja enne 1343. a oli HarjuVirus 23 mõisa sel perioodil oli Eestis üheksa linna: Tallinn (linnaõigused sai 1248. a, 4 000 elanikku, 1260. a algas linnamüüri ehitamine), Rakvere, Narva, Tartu, VanaPärnu, UusPärnu, Haapsalu, Viljandi ja Paide 2.2 Jüriöö ülestõus (1343 1345) Ülestõusu põhjused: 1315. a oli Eestis ikaldus ja näljahäda läänistamine oli HarjuVirus arenenud kõike kaugemale kõige kõrgem maksukoormus Taani kuningas oli hädas probleemidega omal maal ja plaanitses siinsete alade müüki PõhjaEesti aladest oli endiselt huvitatud ordu, ordumeister oli Burchard von Dreileber põhiallikas Jüriöö ülestõusu kohta on "Liivimaa noorem riimkroonika" Ülestõusu iseloom: seda tuleb vaadelda muistse vabadusvõitluse jätkuna, mitte talurahvasõjana, sest:
a Heinrich Stal. 1525- eesti, liivi ja lätikeelne kirikulaulude kogumik 1535- esimene eestikeelne raamat. 1637- Heinrich Stahl: esimene eestikeele grammatika. 1683- nn piiblikonverentsid, kus vaieldi eesti keele grammatika üle. 1)kirjutatakse nii kui kirj. 2)kirjutatakse nii nagu ei räägita 18. PÕHJASÕDA 1700 1721 · Peamised põhjused: Rootsi riik oli oma võimsuse tipul. Samas oli näha nõrgenemise märke näljahäda, noor kuningas (KARL XII). Poola ja Taani ei leppinud Rootsi ülemvõimuga Läänemerel. Venemaal ei olnud ikka veel väljapääsu Läänemerele. 1699a.Kujunes välja Rootsi-vastane liit(poola,taani,vene), mille eesmärk oli vallutada alad,mille Rootsi on röövinud oma naabritelt · Sõjakäik: 12.02.1700 ründasid Saksi väed Riia linna. Samal ajal ründasid taanlased Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal. Venemaa kuulutas Rootsile sõja. Oktoober 1700 -
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
