tunduvalt rohkem suuliste ja kirjalike küsimuste esitamist kui arupärimisi. Tabelitest ilmnenud fakt, et ajavahemikus 1999-2003 esitasid 460-liikmeline Sejm ja 101-liikmeline Riigikogu ligilähedaselt sama arvu küsimusi, tekitab omakorda küsimuse, kas mitte Eesti parlamendiliikmete küsimuste arv ja nende piiranguteta sisu, ei takista Riigikogu funktsionaalset tööd ning kas Eesti ikka vajab 101. parlamendiliiget? 1.2. Reegel, mida suurem parlament, seda piiratum on üksikparlamendiliikme tegevus, on selgesti näha Poola Sejmi puhul, kus üksiksaadik ei saa seaduseelnõu esitada. Eestis seevastu on eelnõude esitamise õigus kõigil parlamendisisestel organitel. Üksiksaadikud nii Eestis kui Leedus kasutavad aktiivselt antud õigust, sest sisulisi piiranguid eelnõudele ei ole seatud ja tehnilised piirangud ei ole samuti pärssivad. Sellegipoolest avaldub kõigis kolmes riigis selgesti
Sinna peab kuuluma vähemalt 5 liiget. Eestis pole komisjonide arv fikseeritud. Ei saa luua alamkomisjone , kuid on võimalik täiskogu otsusega luua eri-, uurimus- ja probleemkomisjone. Saadiku võimalus mõjutada otseselt otsustamisprotsessi ja käituda vaba mandaadi järgi sõltub suuresti parlamendi suurusest. Väiksema parlamendi puhul on saadiku vabadus suurem ning võimalus kaasarääkimiseks on parem. Võrreldes käsitletud riike, piirab kõige rohkem saadiku tööd Poola. Saadikutel on seega võimalus mõjutada otseselt ja kaudselt parlamendi tööd. Ning ilmselgelt sunnib arvukam liikmeskond piirama saadiku vabadusi. Arvan, et saadikute vabadusi tuleks mingil määral piirata, et nad ei saaks vaid oma arvamusi läbi suruda ning enda poliitikat ajada. Keit Kallas
et kui ministrid vahetuvad kiiresti, siis on viga valitsuses. Valitsus on ebastabiilne ja sealsed inimesed ei saa omavahel läbi. Siis tegelikkuses see nii ei ole. Ministrite voolavus parandab oluliselt valitsuse sisemist stabiilsust. Valitsus saab uusi lähenemispunkte ja ideid, kui tuleb värske minister ametisse, kes on eelmise tegevust jälginud ja teab öelda, kus viga on. Samamoodi selline mitmetahuline käitumine äratab ka rahvas usaldust. Nii nagu artiklis oli öeldud, siis Baltimaad käituvad nagu Ida-Euroopa riigid, kus ministrite voolavus on suhteliselt suur ning valitsused on püsivamad. Eesti kohapealt ma arvan, et meie ministrite voolavus on suhteliselt madal, tavaliselt on ikka üks minister, kes uue valitsuse tulekul määrati ametisse, ka lõpuni välja. Samuti valitsused üritavad püsida oma termi lõpuni, et mitte näida nõrgana ja astuda tagasi.
osalus viimati 44% ning 2004 ainult 27 %) Rahvahääletus · (rahvahääletuste poolest paistab enim silma Sveits) · Rahva omaalgatusel suur roll · 1932 oli valimas käimine kohtustuslik (Valimisosalus kasvas 90,4%-ni) o Valimas mitte käimine tõi kaasa trahvi 5eek, mis praeguses mõistes u 32eur · Valimas käimine oli aktiivsem kui tänapäeva Eestis · Oli olemas võimalus rahvaalgatusteks. Seadusloome muudatust sai nõuda, kui algatusele oli alla kirjutanud vähemalt 25 000 inimest · Ainult ühel korral õnnestus antud piir kätte saada(Vapside põhiseaduse muudatus 1933) · 2 korda prooviti veel viia läbi rahvaalgatust, mis nurjusid: o I Maareform, millega sooviti mõisate võõrandamist. Allikirju hakati kogume selle vastu, et sakslastele, kellelt mõisad võõrandati, taheti maksta 1/7 mõisa väätusest
kandidaat, kes saab valimisringkonnas kõige enam hääli, teiste hääled lähevad kaotsi. Võidab üks suur erakond, kes saab enamuse parlamendis ja valitsuses. VÕRDELINE ehk proportsionaalne valimissüsteem - mitmemandaadilised valimisringkonnad, erakonnad nimekirja järgi, isiklikud mandaadid ja häälte ülekandmise süsteem. Eestis avatud, ehk vastavalt häälte arvule erakonna nimekirjad valimiskünnis 5% Eestis tulemuseks on mitmeparteiline poliitiline süsteem ja parlament Riigikogu valimissüsteem - valimisringkondades jagatakse isikumandaate ja ringkonnamandaate. Lihtkvoot arvutatakse kehtivate häälte arv ringkonnas / ringkonna mandaatide arv 5% künnise ületanud erakonnad osalevad ringkonna ja kompensatsioonimandaatide jagamisel Isikumandaadi saab persoon, kes ületab ringkonna lihtkvoodi Ringkonnamandaat - osalevad erakonnad, kes ületasid 5% valmiskünnise Ringkonnas liidetakse erakonnas saadud hääled kokku ja võrreldakse lihtkvoodiga
Unitaarriigi puhul võib tegemist olla ilma autonoomsete piirkondadeta riigiga nt. Eesti Sageli määratakse konstitutsiooniliste normidega kindlaks ka kohaliku omavalitsuse alused. Määratakse kindlaks riigi valitsemise vorm, kas on tegemist vabariigi või monarhiaga ja mis konkreetse liigiga (parlamentaarne, presidentaalne v vahepealne). Määratakse kindlaks põhilised riigiorganid, nende moodustamise kord, omavahelised suhted ja pädevus. Peamine riigiorgan on parlament, riigipea, valitsus, kõrgemad kohtud. Kui riigis on konstitutsiooniline kohus, siis ka see, kui ombudsman, siis ka see. 3. Millal ja millega seoses võime kõnelda riigiõiguse kui õigusharu tekkest maailmas, samuti Eestis? Riigiõigus tänapäevases mõttes sai alguse 18 saj. lõpul seoses kodanlike revolutsioonidega, kui võeti vastu Prantsuse ja Ameerika Ühendriikide konstitutsioonid. Nendele tänapäevastele konstitutsioonidele järgnesid 19. saj
valimisringkonnas kõige enam hääli, teiste hääled lähevad kaotsi. Võidab üks suur erakond, kes saab enamuse parlamendis ja valitsuses. Võrdeline ehk proportsionaalne valimissüsteem - mitmemandaadilised valimisringkonnad, erakonnad nimekirja järgi, isiklikud mandaadid ja häälte ülekandmise süsteem. (Eestis avatud, ehk vastavalt häälte arvule erakonna nimekirjad. Valimis- künnis 5% ) Eestis tulemuseks on mitmeparteiline poliitiline süsteem ja parlament. Riigikogu valimissüsteem - valimisringkondades jagatakse isikumandaate ja ringkonnamandaate. Lihtkvoot arvutatakse kehtivate häälte arv ringkonnas/ringkonna mandaatide arv. 5% künnise ületanud erakonnad osalevad ringkonna ja kompensatsioonimandaatide jagamisel. Isikumandaadi saab persoon, kes ületab ringkonna lihtkvoodi. Ringkonnamandaat- osalevad erakonnad, kes ületasid 5% valmiskünnise. Ringkonnas liidetakse erakonnas saadud hääled kokku ja võrreldakse lihtkvoodiga
Avaliku teenuse Seadus Leping riigiga Põhikiri, põhimäärus osutamise alus Teenuste mahu ja Ebaselge, puudub Selge, läbipaistev Ebaselge, puudub rahastamise suhe Käivitav jõud Missioon Kasum Kohustus Olulise mõjuga Riigikogu/nõukogu Üldkoosolek/minister Minister otsused teeb Poliitiline sõltuvus Nõrk, tasakaalustatud Suur, tellimusega Suur mõjutatav 6 Vastutus Avalik Piiratud Poliitiline Otsustusvõime Vaba Äriline Piiratud + TUTVUDA: Eesti Rahvusringhäälingu koduleht (http://www.err.ee) 5
Referendum Valimissüsteemid Suhtelise häälteenamusega majoritaarne süsteem Absoluutse häälteenamusega majoritaarne süsteem Kvalifitseeritud häälteenamusega majoritaarne süsteem Üksikult mitteülekantav hääl Kumulatiivne vootum, piiratud vootum Proportsionaalsed valimissüsteemid Valimiskünnis Valimisnimekirjade ühendamine Suletud nimekirjad ja avatud nimekirjad Panašaaz Valimisprotsess Parlament Parlamendi mõiste, sotsiaalsed funktsioonid ja pädevus Parlamendi struktuur Seadusandlik protseduur Parlamendi sisestruktuur Parlamendi abiaparaat Parlamendi juures olevad ametnikud ja organid, kes ei kuulu parlamendi tööaparaati Lobby Parlamendiliikme staatus, tema immuniteet ja indemniteet Valitsus Valitsuse mõiste, liigid ja koosseis Valitsuse ja selle liikmete vastutus Riigiõigus -- eriosa. Eesti riigiõigus
· Strateegiliste otsuste tegija. President ja kabinet · Valitsuskabinet = president + ministrid. President = kabineti juht ja põhiline vastutaja. · Kabineti liikmeid määrab ise (senati kinnitusel) · Valitsuskabinet pigem presidendile nõuandev kogu. Ministrid ei ole ise tugevad iseseisvad poliitika kujundajad põhiroll presidenti toetava administratsiooni käes (USA tähtsamad ministrid: sekretari of state; S of defence; s of treasury) President ja parlament (USA) · President on välispoliitika juht ja sõjaväe ülemjuhataja, kuid ei saa sõlmida välislepinguid või kuulutada sõda ilma kongressi nõusolekuta. · President ei saa parlamenti laiali saata. · President võib panna parlamendi poolt vastuvõetud seadusele veto, kuid mõlemad kojad · (esindajate koda ja senat) võivad sellest 2/3 häälteenamusega ülesõita.
.................................9 2.1Ühe- ja kahekojalisus...................................................................................... 9 2.2Parlamendi formaalõiguslik struktuur...........................................................10 2.3Parlamendi erakondlik jaotus.......................................................................11 3.Parlamendi ülesanded ja töökorraldus...............................................................13 3.1Rahva huvide esindamine ja seadusloome...................................................13 3.2Mis on lobism?.............................................................................................. 13 3.3Parlamendijärelevalve.................................................................................. 14 3.4Seaduseelnõu menetlemine.........................................................................15 4.Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis............................................17 4
2. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Lk.97-100 Monarhia ja vabariik. Parlamentarismi iseloomustavad järgmised tunnused: o Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh; o Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigi eelarve seaduseks. Parlament paneb ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendivalimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse suhtes umbusaldushääletuse; 1
kasutamise. Komisjon peab jälgima lepingute ja EL õigusaktide täitmise, vajadusel kaevates liikmesriike või teisi institutsioone Euroopa Kohtusse. Komisjon esindab ka EL, vastavalt lepingule ja kooskõlas ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga ka rahvusvahelises suhtluses. Komisjon asub Brüsselis. Osa asutusi ka Luxembourgis ja siis kui Euroopa Parlamendi istungid on Strasbourgis, siis seal. Komisjoni presidendi kandidaadi esitab Ülemkogu, ametisse kinnitab Euroopa Parlament. Kui parlament tagasi lükkab, siis esitatakse uus. Arvestatakse Euroopa Parlamendi tulemusi, so esitatakse enim kohti saanud erakonna esindaja. Ülemkogu nimetab ka välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Siis liikmesriigid (va presidendi ja kõrge esindaja päritoluriigid) konsulteerides presidendiga esitavad volinike kandidaadid. President jagab ametid (nn portfelli) ja läheb kandidaatidega Euroopa Parlamendi ette, kes hääletab nad ametisse (võib ka tagasi lükata)
Riigivanemaõigusi suurendati, rahvas valis 5.a Valitsuse etteotsa pidi saama peaminister 1938.a põhiseadus 150 paragrahvi Ulatuslik põhiõiguste blokk Rahvaesinduseks sai kahekojaline Riigikogu-otsevalitav Riigivolikogu (80 liiget) ja Riiginõukogu Riigipeaks sai riigivanema asemel kuueks aastaks valitav president Loodi õiguskantsleri ametikoht Rahvaalgatus puudus Kehtiva põhiseaduse eellugu Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks Rukilill ja suitsupääsuke rahvussümpoliteks 16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990.a Ülemnõukogu otsus ;eesti riiklikust staatusest; 3.märts 1991 referendum 20 august 1991 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine
liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.) Iirimaa: Erandlik on olukord Euroopa Liidu õiguse puhul, millel on põhiseaduse artikli 29 kohaselt riigis õiguslik jõud. See tähendab, et mis tahes seadust või meedet, mille vastuvõtmine tuleneb Iirimaa Euroopa Liidu liikmesusest, ei saa kehtetuks tunnistada põhiseaduse mis tahes sättega. 18. EL liikmesriigid (küsimused, millele vastamine eeldab teadmist, millised on EL LRd) II RAHVAALGATUS JA RAHVAHÄÄLETUS; RAHVAS 19. Rahvahääletuse tüübid Rahvahääletus e referendum võib oma tüübilt olla obligatoorne (kohustuslik) või fakultatiivne (vabatahtlik). Esimesel juhul näeb riigi põhiseadus ette, et teatud liiki seadusi saab kehtestada või muuta ainult rahvahääletuse korras ja otsus on siduv kõigile riigiorganitele. Teisel puhul tuleb küsimus või eelnõu, samuti juba parlamendis vastuvõetud seadus panna rahvahääletusele, kui
Institutsioonide ja otsusetegemise reform: korraldati rahvahääletus Iirimaal) · EL Ministrite Nõukogu häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel) * Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) · Euroopa Komisjon volinike arv, presidendi pädevuse tagasihoidlikud, ent siiski olemas suurendamine Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: · Euroopa Parlament kohtade jaotus liikmesriikide vahel * Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine · Euroopa Kohus kohtunike arv * EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine · Kontrollikoda (Audiitorkogu) liikmete arv liikmesriikide kasuks · Majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee esindajate * Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega
Teatajas. Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Riigipiiri mõiste, riigipiiri asukoha määramise ja tähistamise ning piirimärkide hooldamise korra ja piirirežiimi sätestab riigipiiri seadus. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Välisleping võib olla vastuolus sama küsimust reguleeriva Eesti õigusaktiga ning sel juhul juhindutakse välislepingust. II RAHVAALGATUS JA RAHVAHÄÄLETUS; RAHVAS 15. Kuidas teostab Eestis rahvas kõrgeimat riigivõimu? PS Paragrahv 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. 16. Rahvahääletuse, rahvaalgatuse ja rahvaküsitluse vahe Rahvahääletuse ehk referendumi korral hääletab mõne riigielu küsimuse või seaduseelnõu üle vahetult riigi kodanikkond.
Teatajas. Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Riigipiiri mõiste, riigipiiri asukoha määramise ja tähistamise ning piirimärkide hooldamise korra ja piirireziimi sätestab riigipiiri seadus. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Välisleping võib olla vastuolus sama küsimust reguleeriva Eesti õigusaktiga ning sel juhul juhindutakse välislepingust. II RAHVAALGATUS JA RAHVAHÄÄLETUS; RAHVAS 15. Kuidas teostab Eestis rahvas kõrgeimat riigivõimu? PS Paragrahv 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. 16. Rahvahääletuse, rahvaalgatuse ja rahvaküsitluse vahe Rahvahääletuse ehk referendumi korral hääletab mõne riigielu küsimuse või seaduseelnõu üle vahetult riigi kodanikkond.
salajase hääletuse teel Riigiorgan – Riik on avalik õiguslik juriidiline isik, kelle tegevus väljendub riigiorganite läbi (riigikogu, vabariigi president, kohtud, valitus, kohalikud omavalitsused) Põhiseadusorgan – põhjalik kirlejdus Riigikogu kohta on välja toodud põhiseaduses Kollegiaalorgan – 101 liiget > mitmeliikmeline organ (monokraatne – üheliikmineline, nt president); olemas on Riigikogu kodu- ja töökord Ühekojaline parlament – otse valitud esindajate kogu; seadusandlus, riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise aruande kinnitamine Ainus rahva poolt vahetult loodud riigiorgan – legitimatsiooniaste on kõige suurem RIIGIKOGU JA RIIGIKOGU KOOSSEIS: Riigikogu kui organi kontinuiteet – RK kui organi jätkumine Riigikogu koosseisu diskontinuiteet – iga koosseis on piiritletud, teistest koosseisudest eristatav *RK VII koosseis 1992-1995 *RK VIII koosseis 1995-1999
puudus (see oli omapärasel kujul: kui 1/3 RK koosseisus ei olnud eelnõuga nõus, siis võis ta 2 kuu jooksul koguda rahva allkirju ja sellega esile kutsuda rahvahääletuse). 1 Osa üldteadmistest omandatakse kevadsemestril 1 Riigipeaks riigivanem, Vabariigi Valitsuse eesotsas. Mõlemad sõltusid RK usaldusest Eksiteerisid rahvahääletus ja rahvaalgatus. RA oli seotud kohustusliku RHga. RA korras sai eelnõusid algatada 25 000 kodanikku. PSi sai muuta ainult RHil. See oli erakordselt demokraatlik ja maailmas eeskujulik PS. RK oli killustunud, mistõttu elujõulist valitsust moodustada ei suudetud. Ei olnud klauslit pisiparteide pääsemise vastu RKsse. 1920 PSi muudatused 1933 (põhilised muudatused valitsemiskorralduse kohta):
3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea, kuid tegevus on piiratud põhiseadusega. President on tihedamalt seotud valitsusega, erinevad võimuharud on suhteliselt iseseisvad. Parlamentarism Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament. Riigipea kujutab endast erapooletut vahevõimu, ta tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, täidab esindusülesandeid, nimetab tähtsaid ametnikke. Monarhia absoluutne monarhia- võimude lahusust pole (Prantsusmaa 17.- 18.saj- Louis XIV, Vatikan- paavst valitakse; Saudi-Araabia, Kuweit. Põhiseaduslikud monarhiad- riigipea õigused ja kohustused on põhiseadusega paika pandud (Rootsi, Norra, Holland) Vabariigid
Eesti Vabariigi tunnustamise eest. 1919. aasta 4. juulil võttis Asutav Kogu vastu Eesti ajutise põhiseaduse ehk „Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra”. Selle dokumendiga kuulutati kõrgeimaks võimuks rahvas ja võimu teostajaks Asutav Kogu. Seadustati enamik seniseid riigiõiguslikke akte. Asutav Kogu määras ametisse valitsusi ja võttis vastu nende tagasiastumispalveid, määras riigi eelarve ning otsustas sõja- ja rahuküsimusi. Seega tegutses Asutav Kogu kui parlament. 1919. aasta 10. oktoobril võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, mis oli üks radikaalseimaid maaseadusi tollases Euroopas ja vastas täielikult rahva ootustele. Mõisamaad riigistati, tükeldati ja anti väikepõllupidajatele. Käimasolnud vabadussõda muutus tõepoolest sõjaks oma maa pärast. 1920. aasta 13. veebruaril ratifitseeris Asutav Kogu rahulepingu Nõukogude Venemaaga, mis oli sõlmitud Tartus 2. veebruaril. Eesti vabadussõda oli alanud Punaarmee kallaletungiga 1918. aasta 28
Eesti Vabariigi tunnustamise eest. 1919. aasta 4. juulil võttis Asutav Kogu vastu Eesti ajutise põhiseaduse ehk ,,Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra". Selle dokumendiga kuulutati kõrgeimaks võimuks rahvas ja võimu teostajaks Asutav Kogu. Seadustati enamik seniseid riigiõiguslikke akte. Asutav Kogu määras ametisse valitsusi ja võttis vastu nende tagasiastumispalveid, määras riigi eelarve ning otsustas sõja- ja rahuküsimusi. Seega tegutses Asutav Kogu kui parlament. 1919. aasta 10. oktoobril võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, mis oli üks radikaalseimaid maaseadusi tollases Euroopas ja vastas täielikult rahva ootustele. Mõisamaad riigistati, tükeldati ja anti väikepõllupidajatele. Käimasolnud vabadussõda muutus tõepoolest sõjaks oma maa pärast. 1920. aasta 13. veebruaril ratifitseeris Asutav Kogu rahulepingu Nõukogude Venemaaga, mis oli sõlmitud Tartus 2. veebruaril. Eesti vabadussõda oli alanud Punaarmee kallaletungiga 1918. aasta 28
teostamisele. Kõrgeimad riigiorganid täidetakse valimiste teel tegu on esindusdemokraatiaga. Tänapäeval on vabariik levinuim riigivorm. Jaguneb presidentaalseks ja parlamentaarseks vabariigiks vastavalt sellele, kas olulisem roll on presidendil või parlamendil. 1) Presidentaalne vabariik. Võimude lahususe põhimõte peab selle puhul kõige rohkem paika. President on valitsusjuht e täitevvõimu juht ja riigipea, president ja parlament valitakse teineteisest sõltumatult rahva poolt. Presidendil on ministrite ametissevõtmisel vabad käed. Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi. Valitsus vastutab oma tegevuses mitte parlamendi, vaid presidendi ees. President võib panna seadusele veto, kuid ei või parlamenti laiali saata. Presidentaalriigi nõrkus on seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolu võimalus, sest parlamendi enamus ja president võivad sattuda erinevate
et saada nõu majandus ja sotsiaalvaldkondade Euroopa Ühenduste poliitikate väljatöötamisel. 1986 Ühtne Euroopa Akt Hakati euroopa majandusühendust edasi arendama. Tugevdati riikideülest elementi-kui mida EU vastu võetakse muutub see liikmesriikidele kohustuslikuks. Vähendati valitsusvaheliste kokkulepete mõju. Loodi õiguslik alus Euroopa poliitilisele koostööle(puudutab välis-ja julgeolekupoliitikat)Euroopa Parlament sai õiguse vetostada Euroopa Ühenduste laienemist ja lepingute sõlmimist assotsieerunud liikmetega. Euroopa Ülemkogu muutus formaalseks ehkki mitte Ühenduste lepingutes. Asutati EU esimese astme kohus(praegune Üldkohus), komitoloogia protseduur-(euroopa komisjon saab välja anda) sai aluslepingu osaks.Kehtestati siseturg:kaupade vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, inimeste vaba liikumine, kapitali vaba liikumine kindlustati. Kvalifitseeritud
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib argumenteerida, lähtudes põhiseaduse mõttetervikust. 2. Põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) eesmärk ja sisu. 14.9.2003.a. täiendus (jõust. 06.1.2004) o Riigikogule anti võimalus Euroopa Liiduga ühinemise leping ratifitseerida. o Eesti riigiorganitele anti võimalus arvestada Eestile kui EL liikmesriigile kohustuslikku EL õiguse ülimuslikkuse põhimõtet. o Riigiorganitele pandi kohustus jälgida r
Valitsuse või üksikute ministrite tagandamine kuulub parlamendi pädevusse, kuid president saab selle õiguse ära võtta Valitsuse töö eest vastutab peaminister, kuid president osaleb valitsuse töös või sekkub sellesse teatud küsimuste lahendamiseks Presidendil on õigus panna seaduseelnõudele veto Parlamentalism (Suurbritannia, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, Sveits, Iirimaa, Eesti) Kodanikud valivad parlamendi, presidendi valib parlament Riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon *tasakaalustab valitsuse ja parlamendi suhteid *nimetab ametisse kõrgemad riigiametnikud *täidab tseremoniaalseid kohustusi Valistus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal Valitsuse koosseis ja eluiga sõltuvad parlamendi toetusest *umbusaldushääletus Valitsuse erruminek annab riigipeale võimaluse saata laiali ka parlament Enamiku seaduseelnõusid koostab valitsus ja saadab need parlamendile menetlemiseks
B.Varasemad laienemised Kuue asutajaliikmega ühinesid: 1973. aastal Taani, Iiri Vabariik ja Ühendkuningriik; 1981. aastal Kreeka; 1986. aastal Hispaania ja Portugal; 1995. aastal Austria, Soome ja Rootsi. C.Viies laienemine ELi viies laienemine on olnud Euroopa Parlamendi arvates ainulaadne, enneolematu poliitilise ja ajaloolise mõõtmega ülesanne, mis annab võimaluse kontinendi edasiseks rahumeelseks integratsiooniks. Euroopa Parlament on asunud seisukohale, et kõikidel taotlejariikidel on õigus saada luba liiduga ühineda. Parlament on siiski väljendanud mitmel korral muret ELi institutsioonilise raamistiku puudulikkuse ja laienenud liidu rahastamiseks vajalike lisaressursside pärast. Samuti on parlament läbirääkimiste käigus rõhutanud vajadust hinnata kandidaatriike lähtuvalt nende headest ja halbadest külgedest ning iga riiki eraldi vaadeldes. 1. Ühinemistaotlused
telekommunikatsioon energia rahaliidu loomine ja ühisraha kasutuselevõtt integratsioon: majandussfäär -> poliitiline sfäär Euroopa kodakondsus sise- ja justiitsküsimused ühine välis- ja julgeolekupoliitika EL ajalooline kujunemine Tõusevad esile kaks vastandlikku iseloomujoont: teatav jäikus (nii algimpulsis kui kaugemates püüdlustes) erakordne paindlikkus (tulla läbi paljude kriiside; sisemine lõimumise loogika) Jäikuse märgiks on mh Euroopa Liidu niivõrd tugev sõltuvus ühisraha edukusest... ...aga ka üldine veendumus, et föderatsioonile (st tugevale lõimumisele) pole alternatiivi Ajalugu annab sellele ühe võimaliku vastuse: > Euroopa integratsiooni esmane impulss sõja ärahoidmine Paindlikkuse märgiks on fakt, et saame EL-i puhul kõneleda põhiseaduslikest suhetest, mis 1 tuginevad vabatahtlikkusel... ...riigid ei pea loobuma rahvusriiklusest, lõimitus püsib ja tugevneb sellest hoolimata
Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused. Kodanike osalemine avalikus elus. Demokraatia põhimõtted ja säilimise tugisambad. Kodanikuühiskond. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Huvi- ja survegrupid. Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted
Madis Ernits*1 Õiguskantsler *2 1. Sissejuhatus Põhiseaduse XII peatükis sätestatud õiguskantsleri instituut nihkub üha enam erialaavalikkuse tähelepanu alla.*3 Maailma praktika tunneb seadusandliku kogu, valitsuse ja presidendi juures olevaid põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organeid. Nendest sõltumatult eksisteerivad paljudes arenenud õiguskorraga riikides põhiseaduslikkuse järelevalve kohtud. Seadusandliku kogu, valitsuse või presidendi juures ole- vad põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organid teostavad enamjaolt järelevalvet üksnes täitevvõi- mu üle, ainult Rootsi justiits- ja Soome õiguskantsler valvavad ka kohtute üle. Eesti põhiseaduse XII peatükk on innovatiivne ja ilmselt ka unikaalne.*4 Õiguskantsleri unikaalsust iseloomusta
EL Nõukogu võib EK ettepanekust kõrvale kalduda vaid üksmeelse otsusega. Samas võib EK enne lõpliku otsuse tegemist igal hetkel oma ettepanekut muuta või seda tagasi võtta EL Nõukogust. Ka otsustab EK iseseisvalt, kuidas EL-i uued õigusaktid ette valmistatakse : kas nad tehakse valmis EK ametliku töö vormis või palkab EK selle töö tegemiseks kõrvalisi nn lepingulisi eksperte ja konsultante. Viimasel ajal ongi kujunenud EK-s olukord, kus seadusloome protsessis kasutatakse abiks töörühmi, mis koosnevad eri liikmesriikide ekspertidest. Sellised eksperdid samas ei esinda oma riigi valitsusi vaid nende ülesandeks on seadusloomesse viia sisse oma riigi eripärast tulenevaid erisoove ja eritingimusi. Juba kehtivate EL-i õigusaktide muutmise ettevalmistus toimub reeglina EL-i alalistes ekspertkomiteedes. Kui EL-i Nõukogu delegeerib seadusandluse muudatuste täpsemat kehtestamist puudutava
nüüd oodati seda riigilit. · Kodanlikud revolutsioonid, mille tulemusel kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid, kujunes kodanikuühiskond. Heaoluriik hakkas kujunema 19. saj lõpus 20. sajani alguses. Riik püüab parandada inimeste toimetulekuvõimalusi, sekkub sel eesmärgil majandusse, tulude jaotamisse. Riik pakub teenuseid (haridus, tervishoid, toetused). Heaoluriik täidab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele nagu seadusloome, õiguskord ja riigikaitse ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Majanduspoliitika abil jagatakse ümber tulusid, korraldatakse haridus, tervihoiu ja perepoliitikat. Heaoluriigi eesmärgiks on ühishüvede pakkumine. Heaoluriigil on 2 põhilist tunnust: 1. Ülekandeühiskond, ressursside ülekandmine. 2. Umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi põhimudelid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
