Paljud erakonnad ühinesid Riigikogu valimiste eel, kuid suured liitparteid osutusid ebapüsivateks ja lagunesid peagi. EKP- Eestimaa Kommunistlik Partei. Eesmärgiks oli iseseisva Eesti hävitamine ja ühendamine NSV Liiduga. Nende tegevus keelati Eestis ära! Valimised *II Riigikogu valimistel osales 26 parteid ja rühma *Valimistest osavõtt ulatus peaaegu 75%-ni *Kokkulepetest taganemine ja liitude lagunemine põhjustasid sagedasi valitsuskriise 1.detsembril 1924 tegid kommunistid Jaan Anveldi juhtimisel Tallinnas relvastatud riigipöördekatse, milles osales üle 300 mehe. -Valitsus oli olikorrast teadlik kuid ei võtnud mässu ennetamiseks midagi ette. -Mässajad vallutasid mõned strateegilisemalt tähtsamad objektid: Toompea lossi, riigivanema maja, raudteejaamad, peapost kontori ja sõjalennuvälja -sõjaministeeriumi ja Tondi sõjakoolide hõivamine ebaõnnestus, Eesti sõjavägi jäi vandele truuks, töölised võimuhaarajatega ei ühinenud.
Saksa okupatsioon Saksa okupatsioon kestis 1918.a. veebruarist novembrini. Ajutist Valitsust ei tunnustatud, saadeti laiali rahvusväeosad, osa riigitegelasi vangistati. Majandus allutati Saksamaa vajadustele. Kultuuripoliitika eesmärgiks sai eestlaste saksastamine. Eestis ja Lätis oli baltisakslastel kava moodustada Balti hertsogiriik. Eestlased avaldasid okupatsioonile passiivset vastupanu. Välisdelegatsioonil õnnestus saavutada Eesti omariikluse tunnustamine de facto Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt. Saksa okupatsioon lõppes seoses keisrivõimu kukutamisega Saksamaal novembris 1918. Ajutine Valitsus asus taas tööle 11. novembril 1918. Vabadussõda Pärast Saksamaa lüüasaamist I maailmasõjas lootis Nõukogude Venemaa taastada Vene impeeriumi endised piirid ja ühtlasi korraldada revolutsioonid teistes Euroopa riikides. 1918.a. novembris koondas Punaaremee Eesti piiridele suured jõud. Teiste seas toodi kohale ka Venemaale põgenenud eesti kommunistid
kommunistlik õõnestustegevus, seda soodustasid majanduse ümberkorraldamise raskustest tekkinud sotsiaalsed pinged. Vaesema rahva hulgas leidus endiselt neid, kes kommunistide lubadusi uskusid. Kommunistide ja nende toetajate üle peeti sadu poliitilisi protsesse, kus kohtualuseid oli mitu tuhat, langetati ka surmaotsuseid. 1922. aastal lasti maha üks fanaatilisemaid riigikukutajaid Viktor Kingissepp, juhuu. RELVASTATUD RIIGIPÖÖRDEKATSE 1924. a 1. detsembril tegid kommunistid Jaan Anveldi juhtimisel Tallinnas relvastatud riigipöördekatse, milles osales üle 300 mehe. Valitsus oli ohtlikust olukorrast teadlik, kuid ei võtnud selle ära hoidmiseks midagi ette. Ootamatust ära kasutades vallutasid mässajad mõned strateegiliselt tähtsad objektid Tallinnas : Toompea lossi, riigivanema maja, raudteejaamad, peapostkontori ja isegi sõjaväelennuvälja. Sõjaministeeriumi ja Tondi sõjakoolide hõivamine aga ebaõnnestus. Mõne tunniga suruti mäss maha, kogu maal
1 Sisepoliitika 191839 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 191819. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused.
sõdade ja revolutsioonide tagajärjel, põllumajanduse taandareng kutsus esile töövõimeliste meeste mobiliseerumise ja tööloomade rekvireerimise, uus rahandussüsteem. Millised probleemid tekkisid majanduses 20ndate I poolel? Eesti tööstuse läbilööbivõime oli väike ja Nõukogude Venemaa sulges oma turud ja tühistas varasemad tellimused, Lääne- Euroopas ei suudetud Eesti kaupu müüa, algas kaupade kuhjumine ladudesse, Eesti Pank oli laenanud raha üle oma tegelike võimaluste, raha kurss hakkas langema, riik oli ummiks ja oli vaja teostada ümberkorraldusi. Mis muutus maareformi tagajärjel? Maaseadus võeti vastu 10. oktoorber 1919. aastal. Riigistati mõisikele kuuluvad maavaldused, metsad ja soomaad riigistati, põllu-, karja-ja heinamaad jagati asundustaludeks, loodi 56 000 asundustalu, mõisnikelt võõrandati põllumajanduslik inventar ja loomad, kerkisid uued majad, laudad, kõrvalhooned, rajati uusi külasid.
1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused.
Meetmed kriisist väljumiseks: *Kokkuhoiupoliitika *Kontroll väliskaubanduse üle *Riigipoolsed toetused põllumeestele *Riiklikud hädaabitööd (teetööd, metsa istutamine jms) *Juuni 1933 krooni devalveerimine (1/3 ulatuses vähendati) 1930. aastate alguse sisepoliitiline kriis. *Majanduskriisi mõjud *Muutused erakondade maastikul (tekib palju suuri erakondi, lahkarvamusi palju neis) *Valitsuse lühike eluiga *Eesti Vabadussõjalaste Keskliit -Andres Larka Artur Sirk Maareform *Maaseaduse vastuvõtmine 10.10.1919 *Mõisate maa riigistamine *35k asundustalu (16,4 ha ühe talu keskmine maa) *Võõrandatud maade kompenseerimine (summa oli üürike) Koalitsioon- erakondade või riikide liit. Koalitsioonivalitsus ehk valitsusliit on mitmest erakonnast moodustatud valitsus parlamentaristlikus riigis. Sõjanduses on koalitsioon mitme riigi sõjaline liit teise riigi või riikide rühma vastu. *Parlamendi killustatus *4-5 erakonda
Vabadussõja ajal oli kujunenud välisvõlgnevus 5 miljardit marka. 1920. aastate alguse majanduslik tõus Sõjaaegsele langusele järgnes järsk majanduslik tõus. Taheti taastada majanduse endist struktuuri ning arendada sidemeid Venemaaga. Kiiresti kasvas tööstusettevõtete arv. Ettevõtete rajamiseks kasutati laene, selleks eelistati Eesti Panka. 1922 sulges Venemaa oma turu Eesti kaupadele. 1923 muutus Eesti majanduse olukord kriitiliseks ning Eesti Pank oli sunnitud välja andma uusi laene. Maareform Vastavalt Maaseadusele riigistati mõisnike maavaldused. Loodi 56 000 asundustalu. Tekkis ulatuslik väikeomanike kiht ning palgatööliste osakaal langes. Peale maa võõrandati ka põllumajanduslik inventar ja loomad. Kerkisid uued talumajad, laudad ning rajati uusi külasid. Uus majanduspoliitika 1924 asus rahandusministriks Otto Strandman. Tema maksepoliitika järgi kärbiti
Eesti Vabariik (1920-1939) 1.Sisepoliitika 1920-1934 demokraatlik Eesti Eesti valitsemine toimus Asutava Kogu poolt vastuvõetud põhiseaduse alusel. (1920). Seadusandlik võim kuulus ühekojalisele parlamendile Riigikogule. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus. Riigikogu kinnitas ametisse valitsuse. Valitsust juhtis Riigivanem. (Valitsusjuht ja president). Eesti poliitika kujundamisel osales palju erakondi. Riigikogus oli esindatud 6 suurt parteid. Palju parteisid tingis koalitsioonivalitsuste moodustamise. · Põllumeeste Kogud (P) K.Päts, J.Laidoner · Eesti Rahvaerakond (L) J.Tõnisson, J.Poska, J.Vestholm · Kristlik Rahvaerakond J.Kõpp · Eesti Tööerakond (T) O.Strandmann, A.Piip Keskel (tsentrum) · Asunike Koondis (T) O.Tief!!!!
Eesti Vabariik 1920-1940 I Sisepoliitika Meenutuseks: 24. veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht
................................................10 2 Sisepoliitika Riiklik korraldus Riiklikus korralduses ja sisepoliitilises elus oli kaks põhiperioodi- demokraatia periood (Asutavast Kogust 1919 alates kuni 1934. aasta 12. märtsi riigipöördeni) ning vaikiv ajastu ja autoritaarse võimu periood aastail 1934-1940. 1920-1933 reguleeris sisepoliitilist elu Asutava Kogu poolt 15. juunil 1920. aastal vastu võetud põhiseadus. See oli üks demokraatlikumaid Euroopas, fikseerides kõik kodanike põhiõigused ja vabadused. Vastavalt põhiseadusele oli Eesti parlamentaarne vabariik. Kõrgemaks seadusandlikuks võimuks sai kolmeks aastaks valitav ühekojaline parlament- Riigi- kogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatev võim kuulus Riigikogu poolt moodustatud valitsusele, mis koosnes riigivanemast ja ministritest. Poliitilised parteid
mineraalainete töötlemise ja nahatööstus. Kiiresti arenes põlevkivitööstus. Eestis valmistati lennukeid, laevu, vedureid, põllumajandusmasinaid, raadioaparaate, lifte, sidevahendeid jm. Eesti oli muutumas agraarmaast tööstuslikuks riigiks. Ehitati uusi uusi raudteid, maanteid, arenes laevaliiklus... Tervikuna ületas Eesti põllumajandus Esimese maailmasõja eelse taseme. Arenesid väliskaubandussidemed. Need olid loodud enam kui 100 riigiga. Esikohal olid Suurbritannia ja Saksamaa. 20 aastaga oli Eesti saavutanud kindla koha rahvusvahelistel turgudel.Majanduses olid viimased Teisele maailmasõjale eelnenud aastad kõige edukamad. Elatustaseme poolest jäi Eesti veel maha lääneriikidest, kuid oli võrreldav Ungari, Poola, Lätiga. II Riigi valitsemine, sisepoliitika. 1920 I põhiseadus, mille järgi kõrgeimaks võimuks oli rahvas. 1920 I Riigikogu 100- liikmeline. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus
mineraalainete töötlemise ja nahatööstus. Kiiresti arenes põlevkivitööstus. Eestis valmistati lennukeid, laevu, vedureid, põllumajandusmasinaid, raadioaparaate, lifte, sidevahendeid jm. Eesti oli muutumas agraarmaast tööstuslikuks riigiks. Ehitati uusi uusi raudteid, maanteid, arenes laevaliiklus... Tervikuna ületas Eesti põllumajandus Esimese maailmasõja eelse taseme. Arenesid väliskaubandussidemed. Need olid loodud enam kui 100 riigiga. Esikohal olid Suurbritannia ja Saksamaa. 20 aastaga oli Eesti saavutanud kindla koha rahvusvahelistel turgudel.Majanduses olid viimased Teisele maailmasõjale eelnenud aastad kõige edukamad. Elatustaseme poolest jäi Eesti veel maha lääneriikidest, kuid oli võrreldav Ungari, Poola, Lätiga. II Riigi valitsemine, sisepoliitika. 1920 – I põhiseadus, mille järgi kõrgeimaks võimuks oli rahvas. 1920 – I Riigikogu – 100- liikmeline. Täidesaatev võim – Vabariigi Valitsus
aastal Otto Strandman Toimus ülemaailmne majanduskriis – 1929 – 1933. aastatel Suure kriisi aeg Eestis – 1930 – 1934. aastatel Sõlmiti nn. väike Balti Liit – 1934. aastal Toimus üleminek autoritaarsele riigikorrale – 1934. aasta märtsis; Päts, Laidonen, Einbund (vaikiv ajastu) Oli presidendiks Konstantin Päts - 1938. aastal Sõlmiti baasideleping – 1939. aastal, 28.sept. Algas Teine maailmasõda – 1939. aastal, 1. sept. Anti välja I, II, III EV põhiseadus – 1920; 1933(kehtis 1934); 1937(kehtis 1938) Mõisted: kaitseliidu leping – Eesti-Läti vaheline leping, sõlmiti aastal 1923. Rahvasteliit – Organisatsioon, mis üritas tagada rahu, et hoida ära sõdu, üritas lepitada konflikte. uus majanduspoliitika – Põllumajanduse eelisarendamine Balti Liit – Kolme balti riigi ühendus Idapakti idee – Kaasata vastandlikke riike rahu tagamiseks Euroopas (Saksamaa, Prantsusmaa, NSVL jne.)
Eesti parteisid ei saa iga kord käsitleda kui mingi sotsiaalse kihi aktiivsema osa organisatsioone kindlakujulise poliitilise programmi elluviimiseks. Pigem oli tegemist mõttekaaslaste liitudega, mida ühendasid teatud majanduslikud või sotsiaalpoliitilised seisukohad. Sageli olid erakondade programmilised dokumendid ebamäärased, lubamata teha kindlamaid järeldusi erakondade poliitiliste vaadete kohta. Parempoolseimaks erakonnaks olid Põllumeeste Kogud, mis kasvasid välja 1917.aastal tekkinud Maarahva Liidust. Organistatsioon muutus aja jooksul talurahva ja põllumajandusega seotud linnakodanluse parteiks. Selle liikmeid ühendas üks huvi põllumajanduse edendamine suurtalude soodustamise teel. Erakonna liidriteks olid K.Päts, J.Laidoner, J.Teemant, J.Hünerson. 30.novembril 1918. aastal ühinesid Eesti Demokraatlik Erakond ning Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond Eesti Rahvaerakonnaks. See koondas peamiselt Lõuna-Eesti
kehtima uue rahaühikuna kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga. Algas Eesti majanduse integreerumine Euroopa majandusruumi.Vastavalt Maaseadusele riigistati mõisnike maavaldused. Loodi 56 000 asundustalu.Tekkis ulatuslik väikeomanike kiht ning palgatööliste osakaal langes. Peale maa võõrandati ka põllumajanduslik inventar ja loomad. Kerkisid uued talumajad, laudad ning rajati uusi külasid. Sisepoliitiline areng 1920. aastatel. Parempoolseimaks erakonnaks olid Põllumeeste Kogud, mis moodustuasid jõukamast talurahvast ja põllumajandusega seotud linnakodanlusest. Erakonna liidriteks olid K. Päts, J. Laidoner. Vanimaks parteiks oli J. Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond. See koondas intelligentsi, linnakodanlust ja talurahvast. Sinna kuulusid Jaan Poska, Jakob Vestholm. Rahvaerakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond, mis ühendas klerikaalsemat osa. Sinna kuulus Otto Strandman, Ants Piip. Vasakpoolsesse ossa kuulus
................................................................. 7 Konstantin Päts ........................................................................................................................ 8 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................. 9 Sisepoliitika Vabariiklikule, demokraatlikule riigikorrale alustala panemiseks oli vaja esmalt noore Eesti riigil panna kokku põhiseadus. Selleks kutsuti 23.04.1919 kokku Asutav Kogu. Esimene põhiseadus võeti nende poolt vastu 15.06.1920. Selle alusel kehtestati riigis parlamentaarne demokraatia. Eesti sai endale seadusandliku võimu, Riigikogu, ning täidesaatva võimu, Valitsuse, mille peaks sai riigivanem. Põhiseadus avas tee riigi demokraatlikuks arenguks, kusjuures Eesti
Riigikord ja sisepoliitika 1920-1934 Alguses oli Eesti 47 450 km² pindalaga, kus elas 1 059 000 inimest. I põhiseadus võeti vastu 15.juunil 1920 Asutava kogu poolt, milles enamused olid sotsialistlikud erakonnad. Dokumendi koostajad pidasid silmas Saksamaa, Prantsusmaa, Sveitsi ja mõnede teiste riikide tolleaegseid liberaalseid põhiseadusi ning kujundasid nende EV-st parlamentaarse demokraatia. Eesti kõrgeim seadusandlik organ 1kojaline 100liikmeline parlament RIIGIKOGU 3aastaks. Valijaid olid vähemalt 20aastased mehed ja naised. Riigipea puudus. Välissuhtlemises esindas riiki peaminister,
Isiku ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus. Ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, viis võimu ellu rahvahääletuste, valimiste kaudu. Seadusandlik võim Riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsus nimetas ametisse Riigikogu ning vastutas selle ees. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle. Haruharva kasutati rahvahääletusi. Puudus riigipea (president), tekkis oht, et Riigikogu hakkab valitsuse üle domineerima. Parlamendi tähtsus kasvas suuremaks, kui plaanitud oli. Esimene põhiseadus toimis edukalt 1930. aastate algul vallandunud ränga kriisini. Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sinna kuulusid vähemusrahvuste, liberaalsed, sotsialistlikud ning agraarerakonnad.
Kordamiseks.Eesti 1920-1939 1.Tartu rahulepingu dateering, sisu ja tähtsus - 2.veebruar 1920 * Lõpetas Vabadussõja * Venemaa loobus õigustest Eestile ning tunnistas Eesti iseseisvust *Eestlased said tagasi naasta oma kodumaale *Venemaa lubas tagastada kultuurivarad *Eestile 15 miljonit kuldrubla tsaarikullafondist *Pandi paika riigipiirid -Eesti täieliku võiduga -Eesti Vabariik üle ehitust alustada 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Vastuvõtmise aeg 15 juuni 1920 14-16 oktoober 1933 28 juuli 1937 Hakkasid kehtima 21 detsember 1920 24 jaanuar 1934 1 jaanuar 1938 Seadusandja Asutav Kogu Rahvahääletus Rahvuskogu Miks? Riigijuhtimine sujuks Majanduskriis, oli Päts tahtis, et oleks
1920ndad – poliitilised kohtuprotsessid 1922 – Kingissepa tabamine IX 1924 – 149-protsess 1. XII 1924 putšikatse Osa maailmarevolutsiooni plaanist (1924 Bessaraabia, 1923 Poola, Bulgaaria ja Saksamaa) Terroriste valmistati ette, varustati relvadega ja juhiti Venemaalt (Zinovjev, Molotov, Kuusinen) ning NSVL saatkonnast Tallinnas. Punaarmee õppused Pihkva ümbruses, NSVL laevad Soome lahel. 29. XI 1924 – Moskva korraldus ettevalmistused peatada. Täideviijad kohalikud kommunistid (Otto Rästas, Anvelt). Mässajaid u 200 (sh 40 NSVLst). Peamised rünnakuobjektid: Balti jaam – tapeti politseinikke ja teedeminister Karl Kark Sõjaministeerium – rünnak löödi tagasi Tondi kasarmud – rünnak löödi tagasi Toompea, riigivanema maja Peapostkontor Mäss suruti maha mõne tunni jooksul peamiselt improviseeritud üksustega. Kaitsepolitsei teadlik tegevusetus? Mässu tagajärjed:
Demokraatlik Eesti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad. Enamasti oli Riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli valitsuses erinevaid parteisid,
2 2. SISEPOLIITKA Eesti Vabariik sündis revolutsioonide ja sõdade keerises. Rahvusliikluse mõtet saatsid ja tugevdasid 1917. a. revolutsioonide demokraatlikud ideed. Revolutsioonilist radikalismi oli tunda ka vabariigi siseelu korraldamisel peale Vabadussõja lõppu. Pärast pikemat ja üsnagi rasket eeltööd võttis Asutav Kogu 1920. a. 15.juunil vastu põhiseaduse, mis hakkas kehtima sama aasta 21.detsembril. Põhiseadus järgis kodanliku demokraatia parimaid traditsioone. Selles tunnistati riigi kõrgeimaks seaduslikuks võimuks 100-liikmeline parlament Riigikogu. Täidesaatev võim oli parlamendi poolt moodustatud valitsusel. See koosnes ministritest ja valitsuse juhist riigivanemast. Põhiseadus deklareeris kodanike demokraatlikke õigusi ja vabadusi, isikupuutumatust, kodanike
Tallinnas. Eesti kartis venemaalt vallandavat anarhiat ja Saksa vägede sissetungi, siis J.Poska leidis, et Eesti tuleb Vabariigiks kuulutada. Millised olid Eesti iseseisvuse väljakuulutamise sise- ja välispoliitilised põhjused? Sisepoliitilised- Venemaa anarhia jätkub. Saksamaa hõivab Eesti. Käik – Maapäev kõrgeimaks võimuks. Delegatsioonid Lääne-Euroopasse. Moodustati Päästekomitee. Iseseisvus manifesti koostamine (Maanõukogu kinnitas). Kuulutati välja esmalt Pärnus (23. Õhtu), Viljandis ja Tallinnas. Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus – peaminister Päts, asetäitja Vilms. Välispoliitilised- Venemaa ja Saksamaa – olid sellele vastu, kuid ei saanud midagi teha, eestlased olid aktiivsemad. 2. Mida kujutas endast Eesti Päästekomitee, milline oli selle panus Eesti iseseisvumisel? Eesti Päästekomitee (K
1) Demokraatlik Eesti Üleminekuaeg- Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgeimat võimu pidi teostama hakkama Sisepoliitiline areng: Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada riigivanem (rahvas valis). Riigivanemal oleks olnud õigus anda seadusi oma põhiseadus (23. aprill 1919 kutsuti kokku Asutav Kogu). See võttis Eesti dekreediga, panna seadustele veto, saata Riigikogu laiali, nimetada ametisse Vabariigi esimese põhiseaduse vastu 15jun, 1920. See tõi kaasa laialdased valitsust. Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934 aprillis.
EESTI VABARIIK 30. Demokraatik Eesti Sisepoliitiline areng *Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega veelgi *Iseseisvusmanifestis deklareeriti: ,,Eesimaa... kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks *Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus *23. aprillil 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu *Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu 15. juunil 1920 *Sätestati kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunniistuse-, usu- ja sõnavabadus jne *Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas
- Põllumajanduses loodi 1920 Maapank, et finantseerida asundustegevust Oluline oli loomakasvatus, piimakari, peekonisead miinuseks oli põllumajanduses mehhaniseerituse masal tase Maavaldused olid liialt killustatud: liiga palju talusid - Tööstus: kütusetööstus keemiatööstus (tänu põlevkivile) puidutööstus - Rahareform: Rahandusminister L.Sepa eestvedamisel 1928. aastast hakkas kehtime kroon 2. Sisepoliitline areng 1920. aastatel: - Erakonnad: Põllumeeste kogud - kõige parempoolsemad. Esindas rikkaid taluomanikke. Soodustati suurtalusid. Liidrid Päts, Laidoner, Teemant Eesti Rahvaerakond - Lõune-Eesti rahvuslik ringkond, haritlased. Liidrid: Tõnisson, Poska, Vestholm Kristlik rahvaerakond - eraldusid rahvaerakonnast 1919. taotlesid kiriku rolli kasvu. J.Kõpp, J Lattik.. Eesti tööerakond - kuuluti tsentrisse, baasi mood. väikekodanlus. O.Strandman, J. Kukk Asunike koondis - 1923 eraldus Tööerakonnast, esindas asundustalunikke. Usuti
I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Asutav kogu Vabadussõjalaste poolt selleks kokku tulnud Koostas, võeti vastu 15.06.1920 koostatud 14 16 okt 1933, Rahvuskogu (Jüri Uluots) jõustus jõustus 21.12.1920 referendumil heaks kiidetud. võeti vastu 13.08.1937 Jõustus 24. jaanuar 1934 jõustus 01.01.1938 Riigipea puudub
Eesti rahva "vaimse haigusega", mis väidetavalt pärines EVL propagandast ega lubavat enam pidada rahvast kõrgeimaks võimukandjaks riigis. Valimised lükati edasi kuni kaitseseisukorra lõpuni ning kohalikes omavalitsustes tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid. Algas ka puhastustöö riigiaparaadis, määrav oli varasem suhtumine vabadussõdalastesse. Riigikogu läks suvepuhkusele ja kogu seadusandlik võim koondus valitsuse kätte. Seadusandluse täiendamiseks väljastas riigivanem dekreete ja nende kinnitamiseks enam parlamendi nõusolekut ei küsitud. Põhiseaduse muutmine 1936. aasta alguses teatas K.Päts, et aeg on alustada tagasipöördumist normaalsete olude juurde, milleks oli vaja väljatöötada uus põhiseadus. Veebruaris 1936 toimus referendum, millel rahvas andis riigivanemale konstitutsiooni koostamiseks õiguse kutsuda kokku Rahvuskogu. Kuna opositsioon boikoteeris valimisi, siis kujunes 1937. aasta veebruaris kokku astunud
Põhiseaduse järgi kuulus seadusandlik võim riigikogule, kuid riigikogul oli 100 liiget ja see valiti kolmeks aastaks. Esimesed valimised olid 1920 lõpus, kokku tuldi 1921. Senikaua oli seadusandlik võim Asutav Kogu, riigikogu kokku tulemisega läks Asutav Kogu laiali. I Põhiseaduse kohaselt puudus Eestis riigipea. Ühelt poolt peeti väga demokraatlikuks, teiselt poolt finantsi osas hea. Ametlikel puhkudel esindas eestit valitsuse juht, kes kandis nime riigivanem. Ometi ei olnud ta riigipea, vaid ikkagi valitsuse juht. Valitsus koosnes riigipeas ja ministritest ning andis aru riigikogule. Umbusaldamisel astuti tagasi, olgu selleks siis kogu valitsus või üks minister, ja toimus valitsuse vahetus. Rahvas valis riigikogu, osales referendumitel ja sai välja tulla seaduste algatamisega, see tänapäeval puudub. Valida ja kandideerida sai alates 20. eluaastast. I Põhiseadus oli oma aja kõige
Iseseisvudes ahenes Venemaa turg, Euroopaga polnud aga Eesti võimeline konkureerima. Majanduslikule langusele järgnes aga tõus. 1922. a. sulges Venemaa aga oma turu, algas majanduslik langus. Mõisamaade riigistamisega tekkis kümneid tuhandeid uusi talusid. 1924. a. viis O. Strandman läbi uue majanduspoliitika. Maal asutati masinaühistuid, põllumajandus struktureeriti ümber. Hiigelettevõtted kaotati, eelistati eestimaist toorainet. Tugevamad erakonnad olid Põllumeeste Kogud (parempoolseimad; Päts, Laidoner, Teemant), Eesti Rahvaerakond (rahvusluse rõhutamine; Tõnisson, Poska, Vestholm), Eestimaa Kommunistlik Partei (juhiti Moskvast, tegutseti põranda all, pälvisid vaesemates kihtides poolehoiu, kuid peale mässu kaotasid kogu oma populaarsuse) jne. I põhiseaduse järgi oli kõrgeima võimu kandjaks rahvas, seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu teostas valitsus, peaministri rolli täitis riigivanem
· Venemaa andis Eesti riigile meie territooriumile jäänud ettevõtted ja sadamatesse jäänud laevad · Nõukogude Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist õigustest Eesti üle Kuld saabub Eestisse Eesti Vabriik · 1920. aastal algas Eesti Vabariigi tegelik ülesehitamine. Eestist sai demokraatlik parlamentaarne Vabariik. · Põhiseaduse võttis ASUTAV KOGU vastu 1920. a. 15. juunil. 1920. aasta põhiseadus · Parlamentaarne vabariik · 3. a. valitav ühekojaline Riigikogu; 100 liiget · Rahvaalgatus (25 000) ja rahvahääletus · Valitsus koosneb riigivanemast ja ministritest · Valitsus ja riigivanem alluvad Riigikogule ja peavad Riigikogu vastava avalduse korral ametist lahkuma. · Kohalik omavalitsus Eesti pärast Vabadussõda Suur kriis Majandusraskuste ja parlamentaarse kriisi mõjul tekkis Eestis radikaalne ja demagoogiline vabadussõjalaste ehk vapside liikumine.
otsuse: selle otsusega katkestati riiklikud sidemed Venemaaga ja Maanõukogu muutub kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal (samal päeval ajasid enamlased Maanõukogu laiali ) · Jaanuar 1918 astuti esimesi samme iseseisvuse poole Lääne-Euroopa riikidesse saadeti delegatsioonid · Iseseisvuse väljakuulutamisel loodeti Asutav kogu peale, kuid enamlased ajasid 1918 jaanuari lõpul toimunud valimised laiali iseseisvus otsustati välja kuulutada revolutsioonilisel teel, manifesti ettelugemisega · Ära loodetakse kasutada aega enamlaste põgenemise ja sakslaste saabumise vahel · Sakslaste pealetung algab 18. Veebruar 1918, kes kahe nädalaga ajab Vene ja punaarmee Eestist välja · Luuakse päästekomitee, kes 21. Veebruaril kiidab heaks iseseisvusmanifesti · 23.02.1918 loetakse iseseisvusmanifest Pärnu Endla teatri rõdult ette · 24.02.1918 moodustatakse Eesti ajutine valitsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
