Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti vabariik 1919-1938". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põhiseadus, president, erakonnad, maareform, kultuurikapital, haridus, algkool, riigivanem, sisepoliitika, majanduskriis, põhiseadused, riigikord, diktatuurile, riigipea, kuueks, kahekojaline, riigivolikogu, riiginõukogu, peaminister, rahvalt, mitmeparteisüsteem, populaarsemad, kogud, maaseadus, kompensatsiooni, asundustalud, mõisamajandus, kadusidEesti Vabariik Sisepoliitika Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus, selleks moodustati 23.aprill 1919 Asutav Kogu, astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15.06.1920. (koostati Soome ps eeskujul) · Laialdased kodanikuõigused · Kõrgeim võimu kandja rahvas- valimised, rahvahääletus, rahvaalgatus (esitada uusi seaduseelnõusid või ettepanekuid seaduse muutmiseks) · Seadusandlik võim Riigikogul (100liikmeline, ühekojaline parlament)
1) Demokraatlik Eesti Üleminekuaeg- Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgeimat võimu pidi teostama hakkama Sisepoliitiline areng: Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada riigivanem (rahvas valis). Riigivanemal oleks olnud õigus anda seadusi oma põhiseadus (23. aprill 1919 kutsuti kokku Asutav Kogu). See võttis Eesti dekreediga, panna seadustele veto, saata Riigikogu laiali, nimetada ametisse Vabariigi esimese põhiseaduse vastu 15jun, 1920. See tõi kaasa laialdased valitsust. Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934 aprillis.
Isiku ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus. Ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, viis võimu ellu rahvahääletuste, valimiste kaudu. Seadusandlik võim Riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsus nimetas ametisse Riigikogu ning vastutas selle ees. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle. Haruharva kasutati rahvahääletusi. Puudus riigipea (president), tekkis oht, et Riigikogu hakkab valitsuse üle domineerima. Parlamendi tähtsus kasvas suuremaks, kui plaanitud oli. Esimene põhiseadus toimis edukalt 1930. aastate algul vallandunud ränga kriisini. Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sinna kuulusid vähemusrahvuste, liberaalsed, sotsialistlikud ning agraarerakonnad.
Suureks probleemiks oli endiselt tööpuudus. Rahareform Inglise pankadelt laenati 28 miljonit krooni, millega korraldati ümber Eesti rahandus ja pangandus. 1. jaanuarist 1928 hakkas kehtima uue rahaühikuna kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga. Algas Eesti majanduse integreerumine Euroopa majandusruumi. 1 § 14 Sisepoliitiline areng 1920. aastatel. Poliitilised erakonnad Parempoolseimaks erakonnaks olid Põllumeeste Kogud, mis moodustuasid jõukamast talurahvast ja põllumajandusega seotud linnakodanlusest. Erakonna liidriteks olid K. Päts, J. Laidoner. Vanimaks parteiks oli J. Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond. See koondas intelligentsi, linnakodanlust ja talurahvast. Sinna kuulusid Jaan Poska, Jakob Vestholm. Rahvaerakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond, mis ühendas klerikaalsemat osa. Tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond, mille moodustas väikekodanlus
Virumaa pole enam suutelised täiel määral varustama leivaga rindel asuvaid vägesid. Vähendati leivanormi ½ naelalt 1/3 naelale. Hoolimata raskustest tui siiski jätkata rekvisitsiooniga. Rekvisitsiooni läbiviimiseks kitsuti valitsuse määrusega 25.02.2019 üle maa ellu rekvisitsioonikomisjonid. Toitlustusolud muutusid kergemaks sedamööda, kuidas Tallinna hakkas jõudma välisvilja. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 II, 1997). Maareform. Samal ajal kui maal oli käimas üks euroopa radikaalsemaid agraarreforme riigistati vastavalt Asutava Kogu 10.10.1919.a vastu võetud Maaseadusele mõisnikele kuuluvad maavaldused kokku 1039 mõisat 2,34 miljoni hektari suuruses. Metsad ja soomaad jäeti riigi valdusesse. Põllu-, heina-, ja karjamaad aga jagati asundustaludeks. Loodi 56000 asundustalu. Peale maa võõrandati mõisnikelt ka põllumajanduslik inventar ja loomad.
Kultuurielu (Riik ja kultuur, kultuurautonoomia, kultuuri üldised arengujooned erinevatel aastatel). Elulaad (haridus, seltsiliikumised, usk, sport, meelelahutus). Olme. Sisepoliitiline areng (Demokraatlik Vabariik)Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus. 23apr1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu. Enne võttis vastu maaseaduse 1919, Võttis vastu EV esimese põhiseaduse15.jun1920. Põhiseadus andis demokraatlikuse ja liberaalsusega silmad ette mitme teise riigi kontsitusioonile, sätestades kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isikupuutumatus, koosolekute-sõnavabadus jne. Põhiseaduses kõrgeimaks võimukandjaks rahvas,kes viis võimu ellu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu (100liikmeline ühekojaline parlament), täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus. Val
.......................................... 9 Vabadussõjalased..................................................................................................................... 11 Konstantin Päts.........................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................14 Sisepoliitika Poliitilised erakonnad Eesti parteisid ei saa iga kord käsitleda kui mingi sotsiaalse kihi aktiivsema osa organisatsioone kindlakujulise poliitilise programmi elluviimiseks. Pigem oli tegemist mõttekaaslaste liitudega, mida ühendasid teatud majanduslikud või sotsiaalpoliitilised seisukohad. Sageli olid erakondade programmilised dokumendid ebamäärased, lubamata teha kindlamaid järeldusi erakondade poliitiliste vaadete kohta.
Nõukogude Venemaa jaoks praktiliselt ainsaks väliskaubanduse aknaks ning sealt saadi hulgaliselt tellimusi). - Eesti Pank andis kergelt laene uute ettevõtete loomiseks. - Kaupade puudus siseturul ja sõjaajale järgnenud tarbimisbuum lõi eeldused uute ettevõtete loomiseks, mis pidid rahuldama kasvavat sisetarbimist. - Head põllumajandusaastad ja õnnestunud maareform. 2. Majanduskriis 1923 1924: 1923 algas Eestis majanduse langus, mille põhjusteks oli: - 1922 sulges Nõukogude Liit oma turu Eesti toodangule ja katkestas riiklikud suurtellimused. - See tõi enesega kaasa paljude idaturule orienteeritud ettevõtete pankrotistumise ja kasvatas tööpuudust. - Eesti kaup ei olnud Euroopas konkurentsivõimeline. - Tegu oli klassikalise ületootmiskriisiga (kaup jäi ladudesse seisma;
eluaastast. (ainupartei – Isamaaliit) * KOV- maa,-linna –ja vallavalitsustel oli suur * Trükikodade tsensuur – opositsiooni suu iseseisvus kohaliku elu küsimuste otsusta-misel. sulgemine * Kasvas tööstusettevõtete arv * Riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle * Kehtestati kodanikuõigused * Demokraatlik kord asendus autoritaarse * Maareform diktatuuriga * Erakondade paljusus * Sagedased valitsuste vahetused * 01.12.1924- riigipöördekatse * Kultuurautonoomia kehtestamine * Parlamentarismi kriis 01.12.1924 Riigipöördekatse- Moskva poolt valmistati ette riigipööre. Umbes 300 relvastatud kommunisti hõivasid valitsusasutused ja sidekeskused. Katse nurjus, kuna töölised ega sõdurid neid ei pooldanud.
Eesti 1918-1939 1. Maareform, majanduselu 2. Sisepoliitiline areng demokraatlikus Eestis, põhiseadus 3. EKP riigipöördekatse 4. Suur kriis 5. Vabadussõjalased 6. Riigipööre, tasalülitamine 7. Muudatused Eesti sisepoliitikas 1938. aastast, põhiseaduse muutmine Maareform: maareformi aluseks oli 10 oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Võõrandatud maad jagati välja (35 000 uut asundustalu). Kõige pealt said maa sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel
5) Asunike koondis eraldus Tööerakonnast 1923. aastal. Ühendas väikemajapidajaid ja asundustalude omanikke. Seisukoht: riigi rikkuse ainsaks allikaks on põllumajandus. (O.Köster, R.Penno, O.Tief). 6) Eesti Sotsialistlike Tööliste Partei sotsiaalreformistlik, ülesandeks oli sotsialismi kehtestamine rahulikul teel. (A.Rei, A.Oinas, M.Martna, E.Joonas, A. Jõeäär). 7) Eestimaa Kommunistlik Partei 1920. Salajane. I põhiseadus: Võeti vastu 15. juunil 1920. Võimukandjaks rahvas, seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu valitsus, valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem, olid kohalikud omavalitused, kehtestati kodanikuõigused(võrdus seaduse ees arvestamata rahvust, sugu, usku, varanduslikku seisu jne, tagati isiku ja korteripuutumatus, kaitseseisukohad, õigus eraomandusele ja streigivabadusele, ühinemise-, koosolekute-, usu-ja sõnavabadus)
EESTI VABARIIK 30. Demokraatik Eesti Sisepoliitiline areng *Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega veelgi *Iseseisvusmanifestis deklareeriti: ,,Eesimaa... kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks *Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus *23. aprillil 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu *Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu 15. juunil 1920 *Sätestati kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunniistuse-, usu- ja sõnavabadus jne *Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas
4.Kultuuripoliitika..................................................................................12 13 lk 5.Vabadussõjalased.........................................................................................14 lk 6.Konstantin Päts....................................................................................15 16 lk 7.Kasutatud kirjandus.....................................................................................17 lk Sisepoliitika Eesti parteisid ei saa iga kord käsitleda kui mingi sotsiaalse kihi aktiivsema osa organisatsioone kindlakujulise poliitilise programmi elluviimiseks. Pigem oli tegemist mõttekaaslaste liitudega, mida ühendasid teatud majanduslikud või sotsiaalpoliitilised seisukohad. Sageli olid erakondade programmilised dokumendid ebamäärased, lubamata teha kindlamaid järeldusi erakondade poliitiliste vaadete kohta.
autonoomiaseaduse projekt, mis esitati Ajutisele valitsusele kinnitamiseks, asjaajamine hakkab aga venima · 26.märts toimub Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon · 30.märts ilmub määrus ,,Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta" · Kubermangude vene ametnikud asendatakse eestlastega · Moodustatakse maavalitsus ja maanõukogu, looma hakatakse rahvusväeosi · 1917 moodustuvad paljud uued erakonnad · Enamlased tõusevad juhtivaks poliitjõuks · Oktoobris toimub enamlaste relvastatud võimuhaaramine Venemaal · Oktoobripööre õnnestub ja Jaan Poskalt võtab võimu üle Viktor Kingisepp Valitsusasutuseks saab Eestimaa Nõukogude Täitevkommitee · Kujuneb välja ühe partei diktatuur, toimuvad majandusreformid (nt pankade riigistamine) · Tõnissoni algatusel hakatakse rääkima Venemaast lahtilöömisest, sest I maailmasõda
· 1928 · Rahareformiga Eestis võeti markade asemel kasutusele kroonid ja stabiliseeriti rahandussüsteem. · NSV Liidus kaotati NEP, alustati üliindustrialiseerimist ja võeti kasutusele plaanimajandus. · 1929 · Massilise vägivaldse kollektiviseerimise algus NSV Liidus. · USA-s algas majanduskriis, mis levis järgmiseks aastaks teistesse riikidesse. · Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit. · 1932 · NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis Reichstagis. · 1933 · A.Hitler sai Saksamaa kantsleriks. · 1934 · 12.märts K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis. · A.Hitler kuulutati saksa rahva jühiks (füüreriks)
Stalin. 1.detsember - Kommunistide ebaõnnestunud riigipöördekatse Tallinnas. 1928 Rahareformiga Eestis võeti markade asemel kasutusele kroonid ja stabiliseeriti rahandussüsteem. NSV Liidus kaotati NEP, alustati üliindustrialiseerimist ja võeti kasutusele plaanimajandus. 1929 Massilise vägivaldse kollektiviseerimise algus NSV Liidus. USA-s algas majanduskriis, mis levis järgmiseks aastaks teistesse riikidesse. Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit. 1932 NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis Reichstagis. 1933 A.Hitler sai Saksamaa kantsleriks. 1934 12.märts K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis. A.Hitler kuulutati saksa rahva jühiks (füüreriks)
1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused.
1 Sisepoliitika 191839 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 191819. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused.
Eestisse tagasi umbes 38 000 inimest(kunagi olid parema elu lootusest sinna läinud kunagi), osad sündinud ju Venemaal, aga tagasi, sest esivanemad eestlased. Rohkem jäi siiski elama Venemaale(tekkinud eesti külad: koolid, seltsid). Eesti Vabariik 1920. aastatel Milline EV on määras kindlaks Asutav Kogu, mis valiti juba Vabadussõja ajal. Esimene istung 23.aprillil 1919. Praeguse Riigikogu sünnipäev e lahtiste uste päev. Koostati ja võeti vastu 2 olulist seadust: 1) põhiseadus Valitsemine toimus põhiseaduse alusel, tegemist koalitsioonivalitsusega, Valitsused vahetusid sageli, Kommunistlik partei keelatud, aga tegutsesid illegaalselt. 2) maaseadus 1919, kui toimus Vabadussõda. Peetud üheks põhjuseks, miks väga paljud eestlased Vabadussõtta sõdima läksid: lootus oma maale. Kõik mõisamaad riigistati. Enamik võõrandatud maadest läks Vabadussõjast osa võtnud meestele. Hoonetele otstarvet ei leitud
põhinevaid. Kujunes kodumaine kütusetööstus ja keemiatööstus. 28/09/1939 Kirjutatakse alla baaside lepingule Puidutööstus, tselluloosi- ja paberitööstus. Paljud vabrikud spetsialiseerusid ümber siseturu jaoks. Suur oli tööpuudus. 1.jaanuaril 1928 viidi läbi rahareform. Kasutusele veti kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga. 15. juunil 1920 võeti vastu esimene põhiseadus. Seadusandliku võimu teostas ühekojaline 100 liikmeline parlament. Valimisõigus üldine alates 20 eluaastast. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, kuhu kuulusid ministrid ja riigivanem, kes täitis peaministri rolli, millele lisandusid mõningad riigipea funktsioonid. Kohalikel omavalitsustel oli suur iseseisvus. Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord 1.detsembril 1924 üritas Eesti Kommunistlik Partei riigipööret.
Nad tekkisid pigem maale, mõisate juurde. Tellisevalmistamine: telliselööv. Saeveskid, pabermanufaktuurid. Eestlane õppis lugema. Suurim oli Hiiumaale rajatud klaasimanufaktuur (aknaklaas, pudelid, klaaskausid). Kirikuelu Luterlus muutus valitsevaks usuks. Sellest kõrvalekaldumine oli keelatud. Kaks meest: Em oli oluline roll piiskop J. Ihering. Lm oli kõrgeim vaimulik kindralsuperintendent J. Fischer. Polnud vaid vaimulikud, kuid ka rahvavalgustus. Haridus ja eesti keelne kirjandus. Sakslased panid kirja esimesed eesti keele grammatikad. Usuga seotud mäss: Pühajõe mäss. (Võhandu jõgi) Jõe peale oli ehitatud vesiveski. Samal ajal tabas piirkonda viljaikaldus. Süüdi oli loomulikult veski. Tuli ja tehti: lõhuti maha. Rootsi aeg oli kõige suurem nõiaprotsesside aeg. Läbi viidi 1699. Haridus 08.01.09
Brandenburg Albreich luteri usku, kuulutas ennast hertsogiks Ja saatis ordu Preisimaa haru laiali. Sama pakuti Liivimaa meister Plattenbergile aga ta jäi oma ordule truuks ja lükkas sarnased ettepanekud tagasi. Nii ei viidudki Liivimaal reformatsiooni lõpuni. Peale reformatsiooni hakati veel suuremat rõhku panema rahvakeelse jutluse pidamisele, sest üks luteri usu põhimõtteid oli see, et iga kristlane peab kuulma või lugema Jumala sõna vahetult oma emakeeles. 13. HARIDUS JA KULTUUR VANA-LIIVIMAAL Kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valimisel moodustasid toomkapiitli, see oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Toomhärrad moodustasid koos piiskoppidega keskaegse Liivimaa haridusliku eliidi, sest enamik neist oli õppinud ülikoolis. Toomkirikute juures tegutses toomkool, mida juhatas üks toomhärradest. Jumalateenistusi e missasid peeti ladina keeles, kuid ühe osana võis sellesse kuuluda ka rahvakeelne jutlus
kus elanike vahel ei ole suurt ainelist ebavõrsust Paljudes uutes riikides ei suudetud kahe maailmasõja vahelisel perioodil demokraatliku riigikorraldust säilitada, sest majanduskriisi tõttu kaotasid inimesed usu demokraatiasse ja usuti, et tugev juht on ainsana võimeline riiki ja inimesi kriisist ja probleemidest vabastama (anda tööd ja leiba). Samuti ei olnud veel tugevaid demokraatlike traditsioone , poliitilised erakonnad olid arengust maas ning esines vigu põhiseadustes ja valimisseadustes. Majandus arenes 1920. aastatel USA’s kõige paremini, sest seal olid soodsad laenuvõimalused ja selle arvelt inimesed rikastusid ja tarbimine suurenes. USA oli ka seotud riikidevaheliste laenusuhetega, mis muutis riike USA’st sõltuvaks. 1929-1933. a. majanduskriisi põhjused ja tagajärjed: 1. 2
Saksamaal ei õnnestunud purustada Briti mereväge ega mereblokaadi. Ülestõus Kieli mereväebaasis 1918. Muudatused sõdivate poolte koosseisus 1914 -1917 Antante - kokku üle 20 riigi Suurbritannia + dominioonid Prantsusmaa Venemaa Serbia Belgia Rumeenia Kreeka Jaapan Itaalia (liitus 1915) USA (liitus 1917) Keskriigid Saksamaa Austria-Ungari Türgi (1914) Bulgaaria (1915) USA sõtta astumine President Wilson 1917. a suured USA väeüksused (palgasõdurid) Prantsusmaale USA laenud Antant'i riikidele USA sõjatööstuse areng Sõja hädad Haigused, düsenteeria Närilised (rotid) Probleemid jalgadega Vesi kaevikutes Lauspommitamine ja müra Kaitsetus gaasi ees Matmata laibad Mõttetud rünnakud, mis ei andnud tulemust Deserteerimine Sõdurite vastuhakud 1917. a Prantsuse, Vene armees, 1918 Saksa
Saaremaal, aga rahutusi oli ka mujal Eestis. Paides tapeti eestlaste 4 vanemat. Eestlased pidid ülestõusu eest Saaremaal ehitama Maasilinna linnuse 1346 Taani kuningas loovutas oma valdused Saksa ordu kõrgmeistrile Linnaõigus dokument või ürik, mis tõestas, et tegemist on linnaga. Linnakodanikuks võis saada iga vaba inimene, kes elas linnas ja maksis kodanikumaksu. 1248 Tallinn sai Lübecki linnaõiguse Raad linnanõukogu, valitsus Bürgermeister president, rae juht Linnafoogt maahärrra esindaja rae juures Gild tsunftide ühendus Tsunft ühe eriala käsitööliste ühendus Skraa tsunfti põhikiri Kaubandus Hansa liidu liikmed: Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga. Liivimaal oli ekspordiartiklitest tähtsaim teravili, mida veeti välja soola vastu. Eksporditi ka lina, paekivi ja puitu. Väliskaubanduse hoogustumine laiendas ka sisekaubandust.
Sajandi alugl Vene riiki valitses Nikolai II Riigikord: isevalitsuslik monarhia- kogu võim kuulub ühele inimesele Talupoegade maa- enamik elab maal, maapuudus Paljurahvuseline riik- rahvuslik rõhumine Madal haridustase Kiire majandusareng 1904-1905 Vene-Jaapani sõda Port Arturis toimusid sõja põhisündmused Venemaa sai lüüa 1905 aasta revolutsioon- algus Verine Pühapäev 9.jaanuar 1905 Ülldstreik 16. okt 1905 antakse välja tsaari manifest: Kodanikuvabadus Põhiseadus Riigiduuma Revolutsiooni lõpp 1907 Pjotr Stolõpin- vene peaminister, kes viis revolutsiooni mahasurumise lõpuni Stolõpini vagun- inimesed viidi siberisse Stolõpini kaelaside- poomisnöör Kaotab ära külakogukonna Stolõpin tapeti 1911 Soomes olid vanasoomlased(ei tahtnud venemaaga tülli minna) ja noorsoomlased(mässumeelsed), neid eristas keel, ametlik keel 19 saj lõpuni oli rootsi keel, noorsoomlased rääkisid rootsi keeles, vanasoomlased soome keeles
Sotsiaaldemokraatia sünd, Mihkel Martna, Uudised: Sotsiaaldemokraatia jõudis Eestisse 1880. aastal, sel aastal Saksamaal keelustati Saksamaa töölispartei tegevust ning paljud lahkusid või saadeti välja, asusid Eesti aladele. Alexander Burlandt, töötas Tallinnas ning mingil moel tekkisid tal kontaktid kohalike Eesti inimestega: Jaak Järv, Eduard Vilde, Mihkel Martma. Said esimese äratuse Burlandtilt. Mihkel Martma oli sündinud Läänemaal, kehv haridus, kõik elus saavutas tänu iseõppimisele. Sattus Läänemaalt Tallinnasse, omandas seal saksa keele ja omandas tööoskused. Sõites Tallinnast Tartusse temast sai maalermeister ehk tänapäevase mõttes sisekujundaja. Ta võis pühenduda sotsiaaldemokraatia arendamisse. Tegutses Tartus, peamisteks kaasamõtlejateks said TÜ tudengid. Käidi koos, arutleti, diskuteeriti ning loeti kirjandust marksismist kuni põrandaaluse kirjanduseni. Hakati kõnelema Darwini
° mandri-euroopa õigussüsteem – põhineb kodifitseeritud rooma õigusel ° angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus ° šariaadiseadus Peamised õigusharud: ° eraõigus –reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus) ° avalik õigus – reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) Õigusaktide hierarhia - Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) → põhiseadus → seadused → seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad. Karistusõigus – sätestatud karistusseadustikus, käsitleb süütegusid. Süüteod jagunevad: - väärteod - kuriteod Süüpõhimõte ja süüvõime Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.
1840.-50. aastale palvekirjade aktsioonid. Johann Voldemar Jannsen. Perno Postimees. Programmiks oli tal eesti rahva eluolu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames. Tütar oli tal Lydia Koidula, temaga loodi 1865. aastal laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine." 1869. aastal oli esimene laulupidu. Jakob Hurt. Püstitas eestlastele üleasnde saada suureks vaimult. Eesti Kirjameeste Selts. 1872. loodi. Koondas haritlasi jms. Ülesandeks oli kooliõpikute väljaandmine. Seltsi esimene president oli Hurt. 1872. aastal mingi üle uue kirjaviisi kasutamisele. Senini kasutusel. Carl Robert Jakobson. Radikaalsem suund, nõudis kooliolude parandamist, karskusideed, usuõpetuse koormuse vastu protestis. Jagas eesti ajaloo kolme suure põhiajajärku: kadunud kuldne muistse iseseisvuse aeg; mitmesaja-aastane orjapõlv; koiduaeg, mil rahvas valmistub uueks tõusuks ja õnneajaks, mis saabub baltisakslaste võimu murdmisega. Tema ajaleht oli ,,Sakala." Arvustas ühiskonna palju
● USA andis Smle reparatsioonise tasumiseks laenu. ● Sm väljus kriisist Locarna konverents 1925 ● Saksamaa oli esimest korda teistega võrdne ● Konverentsil lepiti lõplikult kokku Saksamaa piirid Briand - Kelloggi pakt ● 15 + 48 paktile alla kirjutanud riiki kohustusid loobuma sõjast kui riikidevahelise suhtlemise vahendist Kellogg Briand Patsifism - sõjavastasus 1929 algas ülemaailmne majanduskriis ● Ületootmine ● Vale majandamine ● Valitsuste vale majanduspoliitika Charles Lindbergh Herbert Hoover 1929- 1933 ameeriklased unustavad ära sõna vaesus DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1.Reastage järgnvad riigid naistele valimisõiguse andmise järel: Prantsusmaa, Šveits, Soome, Suurbritannia. Vastus: 1. Soome 2. Suurbritannia 3. Prantsusmaa 4. Šveits 2
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
ideoloogiatele Euroopas. Sõja lõpp läänes. Versailles rahuleping. (ptk.9) USA astumine maailmasõtta · 6.aprillil 1917 kuulutasid Ühendriigid Saksamaale sõja. · Saksamaa mõistis, et enam ei saa passiivselt oodata Antandi kokkuvarisemist, vaid Saksamaa peab oma vaenlased purustama enne, kui nende uus liitlane täies võimsuses vaenuväljadele ilmub. Saksa pealetung läänes · 8.jaanuaril 1918 tegi USA president Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Saksamaa lükkas Wilsoni ettepaneku tagasi, olles veendunud, et suudab sõjategevuse enda kasuks pöörata, ja asus läänerindele vägesid koondama. · 21.märtsil 1918 Somme'i all alanud pealetung oli sakslastele esialgu edukas. · Sakslaste takerdumine võimaldas liitlasvägede uuel ülemjuhatajal kindral Fochil koondada jõud otsustavaks vastulöögiks, kasutades selleks ka järjest suuremas
annaabi.ee 
