Eesti iseseisvumine 1. Iseseisvumise eeldused A. Kultuurilised eeldused · Ühtlustus kirjakeel · Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti · Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu - kasvas selle organiseerituse tase A. Majanduslikud eeldused · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupeog oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule · Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) B. Sisepoliitilised eeldused · 1905. a rev
· idamurre 2) kirderannikumurded · rannamurre · alutaguse murre Lõunaeesti murre jaguneb kolmeks: · Mulgi murre · Tartu murre · Võru murre 7 Euroopa keeled Euroopa on maailmajagu, kus räägitakse paljusid keeli. Euroopa Liidus on 23 ametlikku keelt ning ELi laienemisel suureneb see arv veelgi. Euroopa keelte mosaiik on välja kujunenud pikkade aastatuhandete jooksul. Inimeste pidev liikumine on toonud juurde uusi keelerühmi ning surunud välja vanu, seades viimased paiguti koguni väljasuremisohtu. Euroopa põhikeeled kuuluvad indoeuroopa keelerühma. Teadlased arvavad, et need keeled pärinevad proto-indoeuroopa keelest, mille täpse arengu üle vaieldakse tänaseni. Mitmekeelsed linnad Keeled arenevad Euroopas ka praegu, kus sisserändajate kogukonnad toovad endaga kaasa aina uusi keeli. Sellistes mitmekultuurilistes linnades nagu London, Pariis, Brüssel ja Berliin räägitakse sadu keeli
kirjutasid ärkamisaja kirjanikud, oli kirjutatud Vene tsaarivõimu range tsentsuuri tingimustes, mis ei lubanud öelda ega kirjutada mitte ainsatki halba sõna venelaste ja valitseva tsaarivõimu kohta. See toimus ajal, kui eestlaste tärkavat rahvustunnet püüti lämmatada venestamisega, kui koolides ei tohtinud isegi vahetundide ajal eesti keeles rääkida, ajal mil Tartu esimesel laulupeol isegi tsaaririigi hümni laulmine eesti keeles ära keelati. Mõistatuslik Venemaa Üheksateistkümnenda sajandi keskel sai Vene impeeriumi ideoloogia nurgakiviks suurrahvusliku teooria valem, mis tugines õigeusul, isevalitsemisel ja rahvuslusel. Selle teooria järgi oli vene rahval ja vene tsaaririigil eriline ülemaailmne ülesanne: rajada "kõdunevas ja hääbuvas" Euroopas parem ja täiuslikum kord ning päästa hukkuv maailm. Ühendada kõik
Vene Aeg Eesti peale põhjasõda(1710-1918) Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!! Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis. Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.) Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) Vene võimu tulekust Eesti alale võitsid kõige rohkem siin elavad sakslased. Kõige kiiremini hakkasid Vene võimu all ennast organiseerima baltisaksa aadlikud. Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut. 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtadel Anna I (1730-40 saks
AJALUGU Eesti aeg, esimene kt (teha allikaosa) Eesti iseseisvumise eeldused: · Kultuurilised : 1. kirjakeele ühtlustumine (1843 Ahrensi grammatika väljaandmine) 2. eestikeelsete ajalehtede levik (nende kaudu oli võimalik infot jagada) Postimees ja Päevaleht 3. rahvusliku haritlaskonna väljakujunemine, nemad kandsid edasi iseseisvumise ideed 4. aktiivne seltsielu (laulu- ja mänguseltsid, Eesti Kirjameeste Selts jne) 5. rahvuslikud suurüritused, mis eestlaste eneseteadvust kasvatasid (suurim: laulupidu) · Majanduslikud : 1. eesti talupoeg oli oma maa peremees (1849 Lm, 1856 Em seadustele oli võimalik osta enda talu ja maa endale päriseks). Sai hakata muudele laiematele probleemidele mõtlema 2. Eesti oli üks Tsaarivenemaa üks tööstuslikult enam arenenumaid piirkond
olulise mängijana nn. Euroopa kontserdi orkestris ka Venemaa ja loomulikult siis ka Venemaa võimualune Eesti. Siis aga hakkas Venemaa Nõukogude Liiduna ennast Euroopale vastandama. Eesti iseseisva riigina jäi esialgu veel Euroopasse, kuid Nõukogude okupatsiooni ajal arvati sealt välja. Pärast Eesti taasiseseisvumist püüdleb Eesti tagasi Euroopasse. Muide, Euroopasse on, küll spetsiifilise ja mõneti eraldihoiduva osana, tagasi pöördunud ka Venemaa ise. Vahepeal on aga Euroopa poliitiline tervik ise ümber kujunenud Euroopa Liiduks. Euroopasse saab muidugi lugeda Euroopa Liidu liikmesriigid, samuti ELga äärmiselt tihedalt seotud Norra ja Sveitsi. Euroopasse kuuluvad arvatavasti ka need maad, mis lähemas või kaugemas tulevikus võiksid liituda ELga, Venemaa seega väga tinglikult. Ent nii või teisiti, alates 2004. aastast on Eesti kindlasti Euroopa riik. Seda enam on põhjust küsida, millisesse Euroopa ossa me kuulume.
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas
1864 kolis Tartu Eesti Postimees 1865 laulu ja mänguselts Vanemuine. Tartu põllumeste seltsi esimees. Ise polnud tegev põllumees. Aga ikkagi. Kasvas Vanemuisest välja laulupeo idee. Kogu Eestit hõlmava laulupeoni. Esitati tsaarile palve korraldamiseks. Selle loa saamine võttis aega kaks aastat. Kõik polnud nõus saksik tegevus. Vastu olid näiteks Köler ja Jakobson (500). Et toimuks, korraldati Priiuse 50. aastapäevaks. (1819). Esimene Laulupidu toimus: 1869, Tartus. Lp oli tõukeks seltside loomiseks. Konflikt baltisakslastega. Tehing: Jannsen ei avalda Jakobsoni kirjutisi toetuse maksmine. Hurt ka minekule. J. Hurt (18391906) Radikaalsem EP mõjutus. Õppis usuteadust kirikuõpetaja. Rajas Aleksandri kooli. Hurta süüdistati saksa meelsuses. C. R. Jakobson (18411882) Radikaalsem EP mõjutus . Venestunud veidike Kirjutas palju kooliõpikuid : aabits, geograafia. Olid popid
rahvushümniga teretulnud kui hõimusuguluse sümbol. Kui väike Lydia kirjutama õppis, lõi ta laulu, mis samuti algab sõnadega mu isamaa "Mu isamaa on minu arm". Mõlemad laulud kajastavad rahvusromantikat , mis oli vajalik inimeste enesetunde ja iseteadvuse tõstmiseks. Nii nagu tänapäevalgi, kuigi ajad ja olud on hoopiski erinevad. Esimese üldlaulupeo keskseks sündmuseks oli Jakob Hurda poolt peetud sütitav kõne. Esimene ajaleht Perno Postimees, Eesti rahvushümn ja Eesti esimene laulupidu on Jannseni igavesteks mälestusmärkideks, mida me mäletame nii kaua, kui püsib meie rahvas. Esimesest laulupeost lähtuv vaimustus levis üle maa. Ellu astusid uued koorid ja orkestrid, asutati üle-eestilisi seltse. Kirjutati ja lavastati esimesed eesti näitemängud, tegevust alustas Eesti Aleksandrikooli komitee, Eesti Kirjameest Selts ja esimesed põllumeest seltsid. Aastal 1865 asutati Vanemuise ja Estonia laulu- ja mänguseltsid. Jakob Hurt (1839-1907)
Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperioodi. Jäätumiste vahepeal võis Eesti aladel elada inimesi, sest nt 120 000 aastat tagasi oli ilm meil palju soojem kui praegu. Kuid sellest perioodist pärinevaid inimtegevuse jälgi ei ole õnnestunud leida. Jääaeg lõppes umbes 13 000 aastat tagasi. Jää taganedes tekkisid Põhja-Eestis paekaldad, Lõuna-Eestis kuplid ja Kesk-Eestis voored. Jääst vabanemise tõttu kerkib maapind Eestis veel tänagi 1-2 mm aastas. Ajaloolased jagavad inimeste ajaloo kahte ossa. Kirja tekkimisele eelnevat aega nimetatakse
Kultuur Esimeseks oluliseks sündmuseks oli eestikeelse Tartu Ülikooli avamine 1. detsembril 1919. Suures osas tänu Soome ja Rootsi professoritele ehitati üles tugev rahvusülikool, mis umbes kümme aastat pärast selle avamist muutus ka reaalselt eestikeelset kõrgharidust andvaks. 1928. aastal etendus esimene eesti ooper "Vikerlased". Tegutses Eesti Kultuurkapital. Edasi toimusid üldlaulupeod ja hakati korraldama ka tantsupidusid. Eestlased olid tulemuslikud ka spordis. Väga edukad olid 1936. aasta suveolümpiamängud Berliinis. Majandus Vabadussõja järel oli Eesti majandus küllaltki halvas seisus, sest endisaegsed tööstusettevõtted olid laostunud või ei sobinud väikeriigi majandusesse, samuti oli sõja jooksul tekkinud küllaltki suur välisvõlg. Soome, Suurbritannia ja teiste riikide käest saadi siiski välisabi ning 1920. aastate keskpaigaks oli majandus edukalt ümber korraldatud. 1928. aastal võeti seniste markade asemel
Eesnimi Perenimi EESTI VABARIIK TUNNITÖÖ Õppeaines: ANDME- JA TEKSTITÖÖTLUS teaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Anne Uukkivi Esitamiskuupäev: ................... Allkiri: .................................... Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................4 1. NIMI .............................................................................................................................................5 2. LOODUS ......................................................................................................................................6 2.1.
Pärnu Merekool Eesti iseseisvumine 1917-1920 Uurimistöö ajaloos Koostaja Sten Lelov Õpperühm 25LM Juhendaja Felix Krapp Pärnu 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Eestimaa ja rahvas Esimeses maailmasõjas................................................................................ 5 Sõja algus................................................................................................................................ 5 Eestlased püssi all................................................................................................................... 6 Olukord tagalas.....................................................................................................
1710. a. peale Pärnu, Tallinna ja Kuressaare alistumist. Eesti ala alistus Venemaale soodsatel tingimustel, taastati kohalik Baltisaksa autonoomia (Balti-Saksa Erikord). Eestlastest talupoegadele tähendas uue võimu tulek suurimat orjust ajaloos. Talurahvas muudeti täielikult aadli feodaalomandiks ( hing kuulus jumalale, kõik muu oli mõisniku oma). 1721.a. Uusikaupungi rahu lõpetas Põhjasõja, millega Eesti ja Liivimaa läksid Vene impeeriumi koosseisu. Rootsile anti tagasi vahepeal vallutatud Soome alad Eesti peale Põhjasõda 18.saj. esimesel poolel Põhjasõja tagajärjed olid Eestile laastavad: • maa ja linnad (Tartu, Narva, Paide) olid varemeis, põllumaa sööti jäänud. • Eestimaa oli muudetud inimtühjaks paigaks, kus inimesi leidus veel linnades ja eraldatud aladel (400000. inimesest oli jäänud elama u. 150000 hinge) • Eesti ja Liivimaa oli liidetud Vene impeeriumiga Balti erikord
Ajakirjand Täheke, Pioneer, ajaleht Säde, Rahvahääl, Noortehääl, Pikker, Paide rajooni leht, us Võitlev Sõna, Tapa Edasi, Noorus, NL naine. Ajakirjandus oli ideoloogilise kontrolli all, tsensuur oli 50-ndatel ja 80-ndatel aastatel. Eesti raadio, Vikerraadio, Ultralühilaine programm, ajakirjanike kool: TÜ Muusika 1967.a. lasti lisaks I programmile käiku ka Vikerraadio ning seejärel Stereoraadio. Laulupeod 1947.a. laulupidu, 1950.a. üldlaulupidu. RAM asutas G.Ernesaks. Eino Tamberg: noorte sümfoonia rajaja. Veljo Tormis, Arvo Pärt, Villem Kapp ja Artur Kapp. Kergemuusika: Ruja, Rein Rannap, Laine, Apelsin, Rütmikud, Virmalised, Heli Lääts, Georg Ots, Tviks, Singer Vinger, Artur Rinne, Gunnar Kraps, Tõnis Mägi, Anne Veski, Jaak Joala. Teater 1944.a. esimene ballett ,,Kratt" E.Tubin, ,,Elu tsitadellis". Vanemuine, Ugala,
saata teatud arv õpilasi. Sellega rajasid baltisakslase ise pinnast eestlaste rahvsulikule ärkamisajale ja iseseisvumisele. 19.saj keskpaigaks olid eestlased saavutamas üldist kirjaoskust. Täiskasvanud inimestest oskas lugeda umbes 80%, mida oli sama palju kui nt Inglismaal, jõudsalt levis ka kirjutamis-ja arvutamisoskus. Ilmus ka uusi õppeaineid, nagu maateadus ja noodist laulmine. Kõrgema hariduse saamiseks pidid talupojad minema saksakeelsesse kooli. Kuid saksakeelne haridus võis osutuda väga patriootiliseks. Nii oli nt Valgas asuvas Jãnis Cimze seminaris, kus koolitati kihelkonnakooliõpetajaid. Seal said hariduse paljud eesti ja läti rahvusliku ärkamisaja suurkujud, nagu Carl Robert Jakobson ja Krisjanis Valdemars. Postipapa Pideva ajakirjandue alguseks tuleb lugeda 1857.a, mil Vändra köster ja Pärnu Ülejõe vallakooli
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tšehhid, soomlased, lätla
Kooliajalooalane uurimistöö Juhendaja: õp. K. Tormilind Rakvere 2010 SISUKORD LISA 2 Rakvere Arvo Pärdi festival 2005. a LISA 3 Artikkel: Arvo Pärdi kuu Klassikaraadios LISA 4 7. klassi lõpupilt LISA 5 Elukoht Laada 17 I LISA 6 Elukoht Laada 17 II LISA 7 Puhkpilliorkester LISA 8 Arvo kooliajal LISA 9 Arvo akordioniga LISA 10 Arvo Pärdi teosed LISA 11 Näide küsitlusest LISA 12 Pisike poiss jalgrattal LISA 13 Arvo Pärt lapsepõlves LISA 14 Arvo klaveri taga LISA15 Diagramm sellest kuidas inimesed vastasid Arvo Pärdi õpingute kohta 1950-1954. Aastal SISSEJUHATUS Arvo Pärt on maailmakuulus eesti soost helilooja, kes on üles kasvanud ja õpinud Rakveres. Minu uurimistöö räägib Arvo Pärdi elust, loomingust ning tema õppimisaastatest Rakvere Gümnaasiumis. Lisaks kogusin mälestusi tema endistelt klassikaaslastelt ning küsisin kodulinlastelt, mida nad teavad Arvo Pärdi kohta
erinevat kihti. Suurem osa talupoegadest olid adratalupojad, kes alates 15. sajandist hakkasid järk-järgult muutuma sunnismaiseteks ning üha enam mõsinikest sõltuvamaks. Küllaltki suur osa talupoegadest olid sel ajal aga ka veel isiklikult vabad, nimelt vabatalupojad ja maavabad talupojad. Nende arv hakkas 16. sajandil aga, kui mõisastamine üha kiirenes, kahanema ning Liivi sõja ja Põhjasõja vahepeal kadusid nad peaaegu täielikult. · Kultuur Peamisteks kultuurikandjateks keskajal olid vaimulikud asutused. Eesti alal tekkisid esimesed koolid ilmselt just kloostrikoolidena, tõenäoliselt juba 13. sajandil. Üheks silmapaistvamaks õppeasutuseks oli Tallinna toomkool. Kõige enam tegid vaimuelu edendamiseks ära dominiiklased, kelle kloostrid olid Eesti ala Tallinnas, Tartus ja Narvas.
Eesti õiguse ajalugu I loeng Baltisaksa periood. (Berliin, unter den linden. Humboldti ülikooli ees kahe venna kujud, vennad Humboldtid, loodusteadlane Aleksander ja Wilhelm. Kahe peale katsid kõik alad ära. Seadus ja õpetamine peavad koos käima ütles Aleksander.) *Eesti ajalugu on, toimus teatud teritooriumil, mis ei pruugi tänaste piiridega kokku käia täielikult, aga kattub. *Hans Kruus kirjutas mitmeosalist Eesti ajalugu, kus juristidest oli ka Jüri Uluots kaasatud. Eesti rahva ajalugu hakkasid teised kirjutama ja tundus et need kaks seltskonda ei saa kokku leppida omavahel, aga ka nemad kaasasid Jüri Uluotsa ja ta arendas sama konseptsiooni nendes raamatutes. Jüri Uluots- Temast sai 38. aastal K.Pätsi poolt moodustatud Eesti teaduste akadeemia kooseisu esimene akadeemik, esimene jurist kes sai. Teaduste akadeemias pidi aga ka eesti ajalugu uurima. Kirjutas Eesti õiguse ajaloo uurimisest. Kui baltisakslased ei tahtnud.
Terror kulmineerus suurküüditamisega 25.03.1949. See andis hoobi relvastatud vabadusvõitlusele, metsavendade liikumisele. 25. märts 1949 4. november 1956 Stalinismi aeg Küüditamise hirmuga sunniti talurahvas 1949. Aastal astuma kolhoosidesse. 1950. Aasta algul tugevdas Moskva keskvõim ideoloogilist survet ning Venemaalt tulnud eestlaste ja venelaste osa kohapealse võimu teostamisel kasvas kohalike kommunistide ja kaasajooksikute arvel. J.Stalini surm (5.03.1953) ei toonud kohe muudatusi. 1953-54 lakkasid vahehaaval massirepressioonid ning algasid majanduslikud uuendused. NLKP XX kongress (veebruarus 1956) lõi elu inimlikkuks ja demokraatlikuks loomise illusiooni. See purunes NSV Liidu sõjavägede viimisega Ungarisse 4.11.1956. 4. november 1956 20. august 1968 Stabilisatsiooni aeg Illusioonide purunemine tõi kaasa rahva demoraaliserimise, poliitilise kaasajookslikuse (mis eeskätt väljendus eestlaste kommunistlikku parteisse astumises)
Ühendriikides, Rootsis ja Kanadas on paarikümne tuhande inimesega kogukonnad. USA-s, Rootsis, Kanadas ja Venemaal elab hinnanguliselt kokku ¾ väliseestlastest. 24 välisriigis paikneb vähemalt sajaliikmeline Eesti kogukond. (Wikipedia 2016) Välja on rännatud erinevatel põhjustel. Minu arvates on suuremaks põhjuseks Eesti astumine Euroopa Liitu 2004. aastal ja ühinemine Schengeni viisavaba alaga. Piirid avanesid. See on avanud Eesti elanikele välisriikide tööturud ning kaasa toonud välismaal töötavate inimeste arvu kasvu. Peale töölemineku mindi õppima ja lihtsalt maailma avastama. Väljaränne sai uue hoo majanduskriisi alguses. Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis oli põhjustatud 6 ülemaailmsest suurest majandussurutisest, mis algas 2007. aasta detsembris. 2010. aasta lõpuks hakkas Eesti majandus taas kasvama, kuid surutisest taastumine on osutunud
Valgustusideede mõjul hakkasid estofiilid ja esimesed eesti soost haritlased kujundama eesti rahvale ühiste traditsioonide ja ühise ajaloo kontseptsiooni. Selles protsessis on olnud määravaks faktoriks suhestumine teiste rahvuste ja rahvuskultuuridega. Alguses avaldasid siinsele kultuurikeskkonnale kõige enam mõju kaks keele- ja kultuurisfääri: saksa ja vene. Paljude tolle aja eesti kultuuri nähtuste kujundamisel võeti eeskuju (balti)saksa kultuurist (ajakirjandus, laulupeod, seltsid, kirjandus, haridussüsteem, teater, muusika, kunst). Saksa kultuuriga seostumisele aitasid kaasa saksa ülemklassi kohalolu, jagatud religioon ja ladina tähestik. Viimased eristasid eesti kultuuri selgesti vene kultuurist (vrd õigeusk ja kirillitsa). Samal ajal kuulus Eestimaa 18.-19. sajandil Vene impeeriumi koosseisu, mis ühtlasi tähendas osaliselt ühtlustatud poliitilist ja majandussüsteemi ning sellega kaasnevas bürokraatias vene keele kasutamise paratamatust
11. Johannes Vares-Barbarus -sai uue nukuvalitsuse (Eesti vabariigi valitsus) etteotsa 12. J.Lauristin -1940 luges Ülemnõukogu liikmetele ette Kremlis koostatud kõne, milles paluti Eesti Vabariik NSV Liitu vastu võtta Märksõnad: Eestlaste suhtumine I maailmasõtta- Eestlaste jaoks oleks nii Venemaa, kui Saksamaa võit maailmasõjas halvendanud nende olukorda: - Venemaa võiduga oleks kaasnenud uus venestamiselaine ning sovinismi kasv. - Saksamaa võit oleks toonud kaasa baltisakslaste majanduslike ja poliitiliste positsioonide tugevnemise antud piirkonnas ja võimaliku saksastamise ohu. Oma tegelikke mõtteid isevalitsuse tingimustes avaldada ei saanud ning seetõttu toetati ajakirjanduses ja avalikes pöördumistes sõja puhkemist. I maailmasõja mõju Eesti majanusele- Eestist mobiliseeriti Vene armeesse 100 tuhat parimas tööjõueas meest, mis tõi enesega kaasa tööjõu puuduse. Tootmine langes tööstuses kui ka põllumajanduses
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
Pilet nr. 1 1. Absolutismiajastu Euroopas 17.-18. sajand. Iseloomulikud tunnusjooned, seisused, merkantistlik majanduspoliitika. 2. Põhjasõda ja Eesti. Põhjused, üldine käik, tagajärjed Eestile. Pilet nr. 2 1. Napoleoni sõjakäik Venemaale. Napoleoni Sada päeva ja Napoleoni langus. 2. Eesti 19. sajandil. Talurahvareformid, pärisorjuse kaotamine. Pilet nr. 3 1. Napoleon ja Prantsusmaa. Keisririik, kontinentaalblokaad, Napoleoni sõjad Euroopas. 2. Vaimuelu Eestis pärast Põhasõda 18. sajandil. Piibli tõlge, haridus, vennastekoguduste liikumine, A.W. Hupel Pilet nr. 4 1. Valgustus ja valgustatud absolutism Euroopas 18. sajandil. Prantsuse valgustajad Voltaire, Montesquieu, Rousseau. 2. Tartu rahu. Pilet nr. 5 1. Suure Prantsuse revolutsiooni algus ja põhjused, monarhia kukutamine, vabriigi kehtestamine. 2. Rahvusliku liikumise eestvedaja C. R. Jakobson Pilet nr. 6 1. Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp ja tagajärjed. Muutused olustikus revolutsiooni ajal. 2. Eesti
tõid Venemaal endaga kaasa huraa-patriootilised meeleolud ning loodeti Saksamaa kiiret kokkuvarisemist. Eestlased seevastu said aru, et nii Venemaa, kui Saksamaa võit maailmasõjas halvendaks eestlaste olukorda: - Venemaa võiduga oleks kaasnenud tõenäoliselt uus venestamiselaine ning sovinismi kasv. - Saksamaa võit oleks toonud kaasa baltisakslaste majanduslike ja poliitiliste positsioonide tugevnemise antud piirkonnas ja võimaliku saksastamise ohu. Oma tegelikke mõtteid isevalitsuse tingimustes avaldada ei saanud ning seetõttu toetati ajakirjanduses ja avalikes pöördumistes sõja puhkemist. Maailmasõjas nägid eesti poliitilised ringkonnad ka võimalust baltisakslaste võimu piiramiseks, mis mingil määral läks ka korda.
tõid Venemaal endaga kaasa huraa-patriootilised meeleolud ning loodeti Saksamaa kiiret kokkuvarisemist. Eestlased seevastu said aru, et nii Venemaa, kui Saksamaa võit maailmasõjas halvendaks eestlaste olukorda: - Venemaa võiduga oleks kaasnenud tõenäoliselt uus venestamiselaine ning šovinismi kasv. - Saksamaa võit oleks toonud kaasa baltisakslaste majanduslike ja poliitiliste positsioonide tugevnemise antud piirkonnas ja võimaliku saksastamise ohu. Oma tegelikke mõtteid isevalitsuse tingimustes avaldada ei saanud ning seetõttu toetati ajakirjanduses ja avalikes pöördumistes sõja puhkemist. Maailmasõjas nägid eesti poliitilised ringkonnad ka võimalust baltisakslaste võimu piiramiseks, mis mingil määral läks ka korda.
aastal. Esimene eestikeelne ajaleht 1806. aastal ,,Tarto maa rahwa näddaliLeht." Püsiv eestikeelne ajakirjandus 1857. Johann Voldemar Jannseni nädalaleht ,,Perno Postimees." Rahvuslik liikumine 1840.-50. aastale palvekirjade aktsioonid. Johann Voldemar Jannsen. Perno Postimees. Programmiks oli tal eesti rahva eluolu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames. Tütar oli tal Lydia Koidula, temaga loodi 1865. aastal laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine." 1869. aastal oli esimene laulupidu. Jakob Hurt. Püstitas eestlastele üleasnde saada suureks vaimult. Eesti Kirjameeste Selts. 1872. loodi. Koondas haritlasi jms. Ülesandeks oli kooliõpikute väljaandmine. Seltsi esimene president oli Hurt. 1872. aastal mingi üle uue kirjaviisi kasutamisele. Senini kasutusel. Carl Robert Jakobson. Radikaalsem suund, nõudis kooliolude parandamist, karskusideed, usuõpetuse koormuse vastu protestis. Jagas eesti ajaloo kolme suure põhiajajärku: kadunud
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
ja kirikud, eestlased olid täis võitlusiha ning silmapiiril nähti juba kauaigatsetud vabadust. Kuid miski muutus ning õnn pöördus eestlaste vastu. Taas tuli langeda võõrvägede raske ikke alla hoolimata suurest eeltööst ning rohketest ohvritest, mis toodi eestlaste poolt ülestõusu õnnestumise nimel. 2. Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal Koos Poola võimu kehtestamisega taastati liivimaal katoliku kiriku organisatsioon. Vahepeal luterlaste poolt võetud kirikud anti katoliiklastele tagasi. Olulist osa selles mängisid jesuiidid. Liivimaad peeti tähtsaks kogu Põhja-Euroopa tagasivõitmiseks katoliku usule. Juba 1583. aastal asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud tol ajal eestis võrdset kooli. Gümnaasiumide kõrvale asutasid jesuudid tõlkide seminari, mille eesmärk oli tuua rahva seast välja järgmised preestrid või usulevitajad
"Kannel" , Pärnus "Endla" selts. - 11 - 7. Seoses läheneva piiruse 50. aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu organiseerimistöö võttis Jannsen enda kanda. Laulupidude traditsioon pärines Saksamaalt. 18. -20. juunini 1869 Tartus toimunud eestlaste üldlaulupole tuli ligi tuhat lauljat ja tillimeest. Laulupidu algas rongkäigu ning Maarja kirikus toimunud piduliku jumalateenistusega. 8. 1870. aastatel jõudis rahvuslik liikumine uuele tasandile. Üle kogu maa rajati rahvuslikke seltse ja organisatsoone. Rahvusliku liikumise liidriks tõusis nüüd Hurt (1839-1907). Kõrvuti õpingutega asus J. Hurt agaralt osalema rahvuslikus liikumises. Siit algas ka süvendatud huvi filoogia, esmajoones eesti rahvaluule vastu. Agaralt lõi Hurt kaasa "Vanemuise" seltsi töös, midades ettekandeid eesti ajaloost ja
Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944) Referaat õppeaines ,,Kultuuriloo alused" SISUKORD SISSEJUHATUS Tähtsamaks sündmuseks kodumaa ajaloos oli Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruaril 1918. aastal. "Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallatsemistest veel kord Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et kord "Kalev koju jõuab oma lastel' õnne looma". Nüüd on see aeg käes!" - oli iseseisvusmanifestis kirjas. Kuigi Eesti on väike riik, on ta suutnud lõppude-lõpuks on iseseisvuse säilitada. Võideldes küll Nõukogude Liiduga, Saksamaaga ning mõne muu väiksema riigiga, pole me eestlased, mitte kunagi alla andnud. 1. EESTI ISESEISVUMINE 1.1 1917. aasta Eestis Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Ve
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
