Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kohtunik, lahend, käesolev, tõend, kohtuistungi, jõus, prokurör, kriminaalmenetlus, menetleja, kriminaalmenetluse, arutamisem, hagi, asjas, istungil, tsms, kohtumenetlus, advokatuur, asjaolud, kostja, hageja, süüdistatav, tõendi, saladuse, kahtlustatav, üldkoosolek, advokaat, prokuröri, teenistus, advokatuuri, ametnik, karistusmõistetavad käitumisreeglid, mille alusel kohtunikud ja kodanikud minimaalselt Just õiguse poolt korrastatus annab sellisele käitumisele, sellistele ühiskondlikele pingutades võiksid määratleda, millisel viisil tuleb probleem lahendada. suhetele spetsiifilise iseloomu ja me saame rääkida õigussuhetest. Õigusnormide ülesandeid tähistatakse ka järgmiselt: Kui õigusnorm on üldine käitumiseeskiri, siis õigussuhe on võrreldes õigusnormiga 1) õigusnormide keskne funktsioon on suunata ja juhtida kodanike ja ametnike alati konkreetne. käitumist; 2) Peale selle stabiliseerivad õigusnormid suhteid ühiskonnas; Õigussuhtes leiavad antud abstraktsest faktilisest koosseisust tulenevad õiguslikud 3) Õigusnormid soodustavad inimeste sotsialiseerumist; tagajärjed oma konkreetse väljenduse.
Kedagi ei tohi piinata ega muul viisil julmalt või ebainimlikult kohelda. Isiku perekonna- või eraellu on lubatud ainult Kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud juhtudel ja korras kurjateo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks, kriminaalasjas tõe tuvastamiseks ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks. 6) Kriminaalmenetluse keel (§ 10) – kriminaalmenetluse keel on eesti keel, vajadusel tagatakse tõlgi abi. Kõik dokumendid peavad olema eesti keelsed või tõlgitud eesti keelde. 7) Kohtuistungi avalikkus (§ 11) – kõik kohtuistungid on avalikud, kuni kohus ei ole esitanud taotlust istung kinniseks kuulutada, sest on vaja kaitsta: *äri- või riigisaladust või salastatud välisteavet; *perekonda või eraelu; *kannatanu või alaealise huve; *õigusemõistmise huve. 8) Kohtumenetluse võistlevuse printsiip (§ 14) – süüdistusfunktsioon (prokuröri ülesanne) ja kaitsefunktsioon (kaitsja ülesanne)
6) tagama vahistatu alaealise lapse järelevalve või vahistatu abi vajava lähedase hooldamise; 7) selgitama füüsilisest isikust kannatanule tema õigust pöörduda ohvriabitöötaja poole ning saada vajaduse korral ohvriabiteenuseid ja vägivallakuriteo ohvritele ettenähtud riiklikku hüvitist ning selgitama seda, milliseid käesolevast seadustikust tulenevaid võimalusi kannatanu turvalisuse tagamiseks saab kasutada. 11. Kohtuistungi avalikkus (1) Igal isikul on võimalus jälgida ja talletada kohtuistungit käesoleva seadustiku §-s 13 sätestatud korras. (2) Avalikkuse põhimõte toimib kohtulahendi kuulutamisel piiranguta, välja arvatud juhul, kui selle kuulutamist kinnisel kohtuistungil nõuavad alaealise, abielupoole või kannatanu huvid. (3) Kohtuistungi avamisest kuni kohtulahendi kuulutamiseni toimib avalikkuse põhimõte käesoleva seadustiku §-des 12 ja 13 sätestatud piirangutega.
viisil vabaduse võtmise põhjus, b) süüdistataval ning kohtualusel on õigus teada, milles teda süüdistatakse (Kriminaalmenetluse koodeksi § 35' lg 2 ja 3) , c) kohtueelse uurimise lõpul on süüdistataval õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega s.t. teada saada süüdistuse tõendid (KMK § 35' lg 2), jne. 8) Kaitseõiguse printsiip Kaitse õiguse printsiip tähendab seda, et isikul, kelle vastu on esitatud süüdistus või hagi peab olema õigus ennast selle vastu kaitsta kas ise või kaitsja (esindaja) abil. Ka see printsiip aitab kaasa vigade vältimisele, kuna võimaldab mõlemal poolel esitada omapoolseid tõendeid ja seisukohti. Samuti aitab selle printsiibi järgimine kaasa sellele, et ka kaotanud pool võtaks otsust kui õiglast ja et üldsus suhtuks süsteemi funktsioneerimisse positiivselt.
Osalised peame teadma, kelle kohta see mentelus käib. Selleks et krm toimiks, me peame leidma õigeid inimesi (kes on süüdi) Kuidas läheneme kriminaalmenetlusele? - Funktsionaalne, mitte institutsionaalne; - Keskelt väljapoole, mitte väljast keskele; - Eesmärgist lähtuv. Põhimenetlus kohtus Miks on hea, kui kohtusaalis on pealtvaatajad? Nad hoiavad kohtunikku vaos, kohtunik kontrollib ja jälgib hoolikalt, mida räägib, kuidas kohut mõistab. Lõuna-Euroopas prokurör nagu kohtunik, vahetegemine on minimaalne. Pigem põhja pool öeldakse, et prokurör on täitevvõimu käepikendus ja vahetegemine on väga suur. Mittu vandekohtunikku on USA kohtus? Vandekohtunikud ka tsiviilprotsessis, seal vandekohtunikke min. 6, föderaalprotsessis 12 vandekohtunikku. Eestis pooled paigutatud vastamisi (lauad), USAs pigem kohtuniku poole.
arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus, b) süüdistataval ning kohtualusel on õigus teada, milles teda süüdistatakse (Kriminaalmenetluse koodeksi § 35' lg 2 ja 3) , c) kohtueelse uurimise lõpul on süüdistataval õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega s.t. teada saada süüdistuse tõendid (KMK § 35' lg 2), jne. 8) Kaitseõiguse printsiip – Kaitse õiguse printsiip tähendab seda, et isikul, kelle vastu on esitatud süüdistus või hagi peab olema õigus ennast selle vastu kaitsta kas ise või kaitsja (esindaja) abil. Ka see printsiip aitab kaasa vigade vältimisele, kuna võimaldab mõlemal poolel esitada omapoolseid tõendeid ja seisukohti. Samuti aitab selle printsiibi järgimine kaasa sellele, et ka kaotanud pool võtaks otsust kui õiglast ja et üldsus suhtuks süsteemi funktsioneerimisse positiivselt. Põhiseadus näeb ette ainult kuriteos kahtlustatava õiguse viivitamatult valida endale kaitsja ja
Sellise arengu oluliseks tõukejõuks on Euroopa Inimõiguste Konventsioon (EIÕK), mille sätete tõlgendamise ja kohaldamise küsimustes konsulteeritakse Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid. EIÕK artikkel 6 on erinevate Euroopa riikidele ühine menetlusõiguslik allikas ning see on andnud elu üldpõhimõtetele, mis on rikkalike ja mitmekesiste siseriiklike süsteemide kõrval ja nende üleselt on mõeldud tagama õigust kohtusse pöörduda, õigust saada lahend mõistliku aja jooksul, asja õiglase arutamise ja erapooletu menetluse tulemusena ning õigust sellele, et tehtud kohtuotsused täidetaks . TsMS § 2 sätestab: ,,Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasjas õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega." Tsiviilasja õiget lahendamine saab toimuda vaid läbi võistlevuse ja uurimisprintsiibi, mida käsitlen eraldi. Mõistlik aeg Mõistlik aeg on mitmetasandiline avatud mõiste
Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. (Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). 4. Tsiviilkohtumenetluse põhimõtted Dispositiivsus, arutelu, seaduslikkus, suulisus, avalikkus, vorminõuete rangus, hea usu põhimõte,menetluse ausus, riigikeele nõue, menetlusosaliste võrdne kohtlemine, menetlusökonoomia. 5. Kohtu koosseis erinevates kohtuastmetes Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna maakohtunik tema nõusolekul. Kaasatud kohtunik ei või olla asjas eesistuja ega ettekandja. Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Kui
Riigi ja poolte kulud peavad olema võimalikult väikesed. 3. Ainujuhtimise ja kollegiaalsuse vahekord. 4. Seaduslikkus kohtunikud peavad olema sõltumatud, alluma seadustele. 5. Poolte võrdsus õigus kasutada tõlki ja esineda kohtus oma emakeeles või muus keeles. 6. Poolte võistlevus isikute võrdsus kohtu ees. 7. Kohtu seotus poolte esindatud asjaoludega kohus peab ise seadust hästi tundma, poolte arvamus ei loe. 8. Asja arutamise suulisus kirjalik lubatud seaduses sätestatud juhtudel. 9. Menetleva kohtukoosseisu muutmatus ökonoomsuse seisukohalt ja ühiskondl.usalduse tagamiseks. 10. Menetluse avalikkus kinnine võib olla seaduses sätestatud juhtudel, materjalid pole avalikud riigisaladuse või delikaatsete andmete korral. Salvestamised lubatud kohtu loal. 11. Õigus õiguslikule ärakuulamisele õigus esitada kohtule hagieseme suhtes
I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3
Kohtud nüüd jaotatud nelja piirkonda – Harju Maakohus (Tallinn ja Harjumaa, esimees Särgava, 66 kohtunikku; Viru Maakohus (Jõhvi, Narva ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku). Need on piirkondadesse jagatud kohtud, 4 piirkonda, millel on oma filiaalid. Kohtumaja juht – 1 kohtunik 5 aastat, tema nimetab ametisse kohtuesimees (igas filiaalis oma juht). 2) halduskohtud – Tallinnas ja Tartus. Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu). Juhul kui isik leiab, et tema õigusi on rikutud, n. erastamised, maksuküsimused jne. Tallinna halduskohtud – Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja. Tartu halduskohtud – Tartu kohtumaja ja Jõhvi kohtumaja.
käigus väljalöödud hambad või loata ehitatud ehitise lammutamine). Avalikkuse printsiip PS § 24 kohtuistungid on avalikud. S.t tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Õigusmõistmise läbipaistvus, erapooletus, avalikkuse kontroll. Kriminaalmenetluses alati ei kehti, nt alaealiste, ärisaladuste, riigisaladuse, ka jälitustegevusega seotud). Teatud juhtudel võib kohtuistungi ka kinniseks kuulutada. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip tuleb PS § 12 lg 1 Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse. Õiguskatisesüsteem peab reageerima olukorrale alati õigusnormide kohaselt ning mitte tegema õigusvastaseid erisusi mõnest isiku tunnusest või eriomadusest lähtudes. Vrd. Teatud juhtudel on mõnele isikule tagatud teatud privileegid või eristaatus – nt diplomaadid, õiguskantsler, riigikoguliikmed. Poolte võrdsuse printsiip
Mat. kahju füüs. ja jur isikud Mor. kahju ennekõike füüs. isikud Mor kahju kannatused, hingelised üleelamised Mor kahju ei pea alati rahas hüvitama kohtu poolt fakti tuvastamine 4. Avalikkuse printsiip PS § 24 kohtuistungid on avalikud Õigusemõistmise läbipaistvus, erapooletus, avalikkuse kontroll (demo põhimõte) Krim men avalikkuse põhimõte alati ei kehti täielikult Teatud juhtudel võib ka kohtuistungi kinniseks kuulutada 5. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip PS § 12 Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse 6. Poolte võrdsuse printsiip Pooltel peavad olema võrdsed õigused õiguslikud vaidluses Kohus on sõltumatu Pooltel on võrdne õigus esitada kohtu ees oma väiteid ja tõendeid Üldjuhul kohus ei kogu tõendeid, erand uurimispõhimõte HKMS-s 7
Objektiivsus – kohus peab olema objektiivne ja erapooletu. Optimaalsus-protsessiökonoomika põhimõte. Riigi ja poolte kulud peavad olema võimalikult väikesed. Seaduslikkus – kohtunikud peavad olema sõltumatud, alluma seadustele. Poolte võrdsus – õigus kasutada tõlki ja esineda kohtus oma emakeeles või muus keeles. Poolte võistlevus – isikute võrdsus kohtu ees. Kohtu seotus poolte esindatud asjaoludega – kohus peab ise seadust hästi tundma, poolte arvamus ei loe. Asja arutamise suulisus – kirjalik lubatud seaduses sätestatud juhtudel. Menetleva kohtukoosseisu muutmatus. Menetluse avalikkus – kinnine võib olla seaduses sätestatud juhtudel, materjalid pole avalikud riigisaladuse või delikaatsete andmete korral. Õigus õiguslikule ärakuulamisele – õigus esitada kohtule hagieseme suhtes omapoolseid faktilisi asjaolusid, avaldada arvamust ja vastuväiteid vastaspoole faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. Kohus peab jääma erapooletuks.
enud; Oportuniteet on otstarbekohustus. Oportuniteedi printsiip - otstarbekuse printsiip, mille kohaselt on prokuroril oigus lopetada kriminaa lasja. Kriminaalmenetluse lopetamine oportuniteedi pohimottel (prokurori poolt). Aluseks on prokurori ett epanekul kohtu otsusega lopetada otstarbekuse pohimottel. Millal prokuror ise kohaldab oportunitee di? - § 201: kui tegu on enne 14aastasega; materjalide saatmine alaealise komisjoni. 3. Millal võib prokurör lõpetada kriminaalmenetluse oportuniteedi alusel? Prokuror saab lopeatada kriminaalsasja oportuniteedi alusel (saastlikkuse pohimottes): - kui puudub avalik menetlushuvi ja - kui süü ei ole suur (teise astme kuriteod ehk kuni 5 aastat). 4. Tõendamisese kriminaalmenetluses (tõendamisele kuuluvad asjaolud) Tõendamiseseme asjaolud on: 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 2) kuriteokoosseis; 3) kuriteo toimepannud isiku süü;
Otsene kulutus on nt bensiinikulu, mis võib lõppkokkuvõttes olla suurem kui vea hind. Õiguskaitsesüsteemi puhul tekivad eksliku otsuse tegemisel samuti kahjud. Näitena saab vaadelda kohtute ekslike otsuste tagajärgi. Kohtualune on kas süüdi või süütu. Otsused: 1) Süüdlane mõistetakse süüdi 2) Süütu mõistetakse õigeks 3) Süüdlane jääb süüdi mõistmata 4) Süütu mõistetakse süüdi Vigased on 3) ja 4). Tsiviilkohtumenetluses on pooled võrdsed; kohtunik peab vaatama, kas kummalgi poolel on rohkem õigusi kui teisel; Kriminaalmenetlus; tõendamise kohustus on riigi poolel; kahtlustataval, süüdistataval seda kohustust pole (ainult alibi); isikut ei saa süüdi mõista, kui riik pole leidnud piisavalt tõendeid erinevad lähenemised; kontinentaal-euroopas: selleks, et isik süüdi mõista, peab olema kohtunikul kujunenud siseveendumus, aga seda on raske hinnata, millal see tekkinud on;
.................................................17 Vigade parandamine otsuses, kassatsioonimenetlus, määruskaebus Riigikohtus...............18 Teistmine, kassatsioonimenetluse piirid, Riigikohtus menetlustaotluste lahendamine tsiviilasjades...................................................................................................19 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................20 Lisa 1 - Riigikohtu lahend 3-2-1-113-05 -2- TSIVIILKOHTUMENETLUS Sissejuhatus Alates Napoleoni koodeksist on Euroopa tsiviilseadusandlus kodifitseeritud, näiteks koodeks, milles on juhendid kuidas toimida. USA ja Inglismaa tsiviilõigus on üksikjuhtumi põhine, ladina keeles „ Casus“. Kaasuse põhine õigus on sissetoodud sellisel viisil, et kui riigkohus on mingi kohtuasja
............... 6 4. Kohtumenetluse keel..................................................................................................7 5. Menetlusdokumentide vormistamine.........................................................................7 6. Tsiviilasja hind (hagihind)......................................................................................... 8 7. Menetluskulud............................................................................................................9 8. Hagi esitamine..........................................................................................................11 9. Hagi tagamine.......................................................................................................... 12 10. Kinnisasja müük täitemenetluses...........................................................................13 11. Hagi tagamise avaldus............................................................................................13 12
Kas ja millised on õiguslikud võimalused A-le juurdepääsu saamiseks? A saab tugineda Aõs §155-le millega ei tohi C takistada tee kasutamist A-le. §156 kohaselt kui tasu osas kokkuleppele ei saada siis määrab selle kohus. Pöörduda kohtu poole. PS §15 Omaabi -erandlikel olukordadel. Esitan avalduse kohtule. Meenutab negatoorhagi. Maakohus- tsiviil , kriminaal Hagita menetlus §477 Avalduses- Probleem, miks, mida ma saada tahan, hagi avamine §618 prim 3 §377 kiiremas korras läbivaatamine §477 prim 1 Kaasatakse kõik kohalikud elanikud menetlusse. Hagi tagamise nõue §384 lg 1 Hinnatakse hüvesid Esialgne õiguskaitse - määrus Kas A võib menetlusliiki kohtus valida? Jah? Kas midagi muutub, kui C on välisriigi konsul Eestis? TsKms §10 lõige 1 kohtute pädevus ei laiene diplomaatidele. Ei muutu 2. A on töövõtjana sõlminud kohaliku omavalitsuse B kui tellijaga lepingu koolimaja rajamiseks
Kriminaalmenetlus 1. Kriminaalmenetlus on kuritegude kohtueelne menetlus. Fikseerib, kuidas toimub tõendite kontrollimine, et tuvastada isiku süü. Kriminaalmenetluses on välja kujunenud kohtueelne menetlus kohtumenetluse ettevalmistus. 2. Printsiibid väljendavad kriminaalmenetluse üldist iseloomu: isikupuutumatus inimese füüsiline puutumatus; õigusemõistmine ainult kohtu poolt isikult võib vabaduse võtta/süüdi mõista üksnes kohus. Isik ei pea oma süütust tõestama; võrdõiguslikkus kõik on kohtu ees võrdsed; kollegiaalsus I astme kuritegude puhul ainuisikuliselt või 2 rahvakohtunikuga II astme kuritegude puhul. Ringkonnakohtus vähemalt 3 kohtunikku; menetluse keel eesti keel
10-st 8 seminari on kohustuslikud. Eksam: 30 valikvastustega küsimust, 1 vabateksivastusega kaasusülesanne, avatud paberkandjal materjalid. Riigiteatajas kohtupraktika kokkuvõtted. 95% kokkuvõtetest on kasulik. Kuidas läheneme kriminaalmenetlusele? - Funktsionaalne, mitte institutsionaalne; - Keskelt väljapoole, mitte väljast keskele; - Eesmärgist lähtuv. Põhimenetlus kohtus Miks on hea, kui kohtusaalis on pealtvaatajad? Nad hoiavad kohtunikku vaos, kohtunik kontrollib ja jälgib hoolikalt, mida räägib, kuidas kohut mõistab. Lõuna-Euroopas prokurör nagu kohtunik, vahetegemine on minimaalne. Pigem põhja pool öeldakse, et prokurör on täitevvõimu käepikendus ja vahetegemine on väga suur. Mittu vandekohtunikku on USA kohtus? Vandekohtunikud ka tsiviilprotsessis, seal vandekohtunikke min. 6, föderaalprotsessis 12 vandekohtunikku. Eestis pooled paigutatud vastamisi (lauad), USAs pigem kohtuniku poole.
reputatsiooni kaotust jmt. Mor. kahju ei pea alati rahas hüvitama- kohtu poolt fakti tuvastamine. Avalikkuse printsiip PS § 24- kohtuistungid on avalikud. Avalikkuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Õigusemõistmise läbipaistvus, erapooletus, avalikkuse kontroll (demo. põhimõte). Krim. men. Avalikkuse põhimõte alati ei kehti täielikult. Teatud juhtudel võib ka kohtuistungi kinniseks kuulutada. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip Isikute võrdsuse printsiip tuleb PS § 12 lõikest 1. Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse. Õiguskaitsesüsteem peab reageerima olukorrale alati õigusnormide kohaselt ning mitte tegema õigusvastaseid erisusi mõnest isiku tunnusest või eriomadustest lähtudes. Vrd. teatud juhtudel on mõnele isikule tagatud teatud privileeg või erisus- nt diplomaadid. Poolte võrdsuse printsiip
on võimalik ära hoida, siis ilmselt on otstarbekas näha tähtsamate vaidluste lahendamiseks ette kulukam protseduur ja vastupidi. 4. Avalikkuse printsiip Õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Avalikkuse tagamine toob kaasa selle, et: · õigusliku vaidluse pooled tajuvad resultaati õiglasena · ühiskond tajub resultaati õiglasena Samuti väldib avalikkuse printsiip tahtlike vigade tekkimist. Küll aga võib kohtuistungi kinniseks kuulutada: · riigi- või ärisaladuse hoidmiseks; · kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks; · protsessiosalise edastatud või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatud sõnumite saladuse hoidmiseks; · lapsendamissaladuse hoidmiseks; · alaealise huvides; · õigusemõistmise huvides;
Koostaja: Teneli Onkel Pärnu 2008 1. Karl Kask lõhkus linnahaigla lukustatud garaaziukse ja ärandas sealt haigla sõiduauto. Suurel kiirusel ei suutnud ta autot juhtida ja sõitis sisse AS-le Levi kuuluvale ajalehekioskile. Kioskimüüja Laine Vee sai vigastada. Ta viibis 2 nädalat haiguslehel, selle aja eest hüvitati talle 80% töötasust. Sõiduauto kahju hinnati eksperdi poolt 14380 kroonile. Kes kelle vastu võib hagi esitada ja millises nõudes? Hagi esitamise võimalusi on mitmeid: Linnahaigla hagi Karl Kase vastu varalise kahju summas 14380 krooni nõudes (hageja sõiduki rikkumisega tekitatud kahju.) AS Levi hagi Karl Kase vastu määramata summas varalise kahju nõudes ( seoses kioski remondi, kioskis olnud vara hävimise või müügikõlbmatuks muutumisega tekitatud kahju). Eesti Haigekassa hagi Karl Kase vastu kannatanule hüvitatud ravikindlustuse regeress-ehk
on võimalik ära hoida, siis ilmselt on otstarbekas näha tähtsamate vaidluste lahendamiseks ette kulukam protseduur ja vastupidi. 4. Avalikkuse printsiip Õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Avalikkuse tagamine toob kaasa selle, et: · õigusliku vaidluse pooled tajuvad resultaati õiglasena · ühiskond tajub resultaati õiglasena Samuti väldib avalikkuse printsiip tahtlike vigade tekkimist. Küll aga võib kohtuistungi kinniseks kuulutada: · riigi- või ärisaladuse hoidmiseks; · kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks; · protsessiosalise edastatud või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatud sõnumite saladuse hoidmiseks; · lapsendamissaladuse hoidmiseks; · alaealise huvides; · õigusemõistmise huvides;
Õigusõpetus EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Antud lepingu järgi on töötaja kohustatud tööd tegema ja peab alluma tööandjale. · Selles lepingus on töötaja nõrgem pool. Töö eest peab töötaja saama tasu. Lepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult · Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) Tööülesannete kirjeldus 4) Ametinimetus 5) Töötasu, töötasu maksmise kord. Maksmise kord ja aeg -> Töötaja pangakontole, kui ei ole teisiti kokkulepitud. Nüüd peab ki
tagandatud; 3) kes on advokatuurist välja heidetud; 4) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest; 5) kes on pankrotivõlgnik; 6) kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel; 7) kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel. Kohtuniku ametikitsendused: Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe või teadustööl. Kohtunik peab oma ametivälisest töötamisest teatama kohtu esimehele. Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel. Kohtunik ei või olla: 1) Riigikogu liige ega valla või linnavolikogu liige; 2) erakonna liige; 3) äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja; 4) pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja;
kontrollinud. Kaljumäe viitab ka, et tulenevalt Riigikohtu halduskolleegiumi 21. novembri 2000.a määrusest haldusasjas nr 3-3-1-51-00 (RT III 2000, 28, 305), ei pea halduskohus tähtaja ennistamise küsimuse otsustamiseks tingimata kohtuistungit korraldama. Kui aga kohus on otsustanud küsimuse lahendamiseks istungi korraldada, tuleb järgida halduskohtumenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohtuistungi pidamist ja menetlusosaliste kohtuistungile kutsumist reguleerivaid sätteid. (Haldusasja kohtuliku läbivaatamise... 2003) . 5. Menetlusosaline halduskohtus 5.1 Kaebuse esitaja HKMS §14 lg 1 järgi on halduskohtus menetlusosalisteks pooled ja kohtu poolt kaasatud isikud; lg 2 järgi poolteks on kaebuse või protesti esitaja, haldusorgan, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud (vastustaja); halduslepingu pooled; üksikisik või eraõiguslik juriidiline isik, kelle vastu on kaebus esitatud
ta avalikust teenistusest seadusliku aluseta jne. Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat, nt üks isik põhjustab ettevaatamatuse tõttu teise isiku surma kriminaalasi, kohus otsustab isiku süütuse üle, süüdioleku korral määrab õiglase karistuse. Eesti kohtusüsteem Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust
jaanuarist menetlusdokumentide edastamisel kehtinud põhimõtteid. Muudatuste sisu seisnes eelkõige põhiseaduslikust ärakuulamise põhimõttest ja kahest põhimõttest, millest esimene on kohtuliku kaitse printsiip, mis tuleneb põhiseaduse §-s 14 sätestatud õigusriikluse põhimõttest ning igaühe õigusest pöörduda oma õiguste rikkumise kaitseks kohtu poole. Teine printsiip sätestab isiku põhiõiguse PS §-s 24 lg 2, mis ütleb järgmist: igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Nende kahe punkti rakendamisega tagatakse isikule, kelle kohtuasja menetletakse, et temast ei saaks õigusemõistmise objekt, vaid subjekt1. Samas aitab see ka kaasa menetluse selgusele ja efektiivsusele. Samuti peab olema ka tsiviilkohtumenetluse ülesandeks lahendada tsiviilasi mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kulutustega. Kuigi Eesti Vabariigi põhiseadus 2 ei sätesta expressis verbis
3) rakendada alluvate ametnike suhtes distsiplinaarvastutust.*6 Kohtute puhul on teenistusliku järelevalve reservatsioonideta rakendamine tinglik ning neid põhimõt- teid saab kohaldada vaid analoogia alusel. Näiteks ei kehti kohtunike üle teenistusliku järelevalve teostamisel üks selle kontrolliliigi peamisi tingimusi, mille kohaselt teenistuslik järelevalve toimib tsentraliseeritud ametkonnas, kus valitsevad subordinatsioonisuhted. Rangelt võttes ei allu esimese astme kohtunik tema üle teenistuslikku järelevalvet teostavale isikule. Eri kohtuastmete kohtunike vahel ei ole väljaspool edasikaebemenetlust alluvusvahekorda õigusemõistmise sisulistes küsimus- tes.*7 Kohtuniku täielik iseseisvus ja sõltumatus on mõistetav ja ainuvõimalik kohtuniku põhiülesande täitmisel õiguse mõistmisel. Kohtunik ei ole aga vaba kohtu administratiivsete ülesannete täitmisel. Siin järgib kohtunik kohtu esimehe seaduslikke korraldusi.*8
Kui isik on püsivalt maksejõuetu. Keskne küs- millal on isik maksejõuetu? Mida see täh? Isik on maksejõuetu siis, kui ta ei suuda täita oma rahalisi koh-i. Suutmatus on püsiva iseloomuga. Kui on tegemist sellise olukorraga, kui on võlgni, on võlad, ei suuda täita, miks on vaja p? Võlgnik--tema vastu on nõuded võlausaldajal, muutunud sissenõutavaks (tähtaeg saabunud, ei ole ära maksnud). Tuleb esitada nõue- kas kohtuväliselt on kõik ammendatud? Tuleks esitada hagi. Kui kohus rahuldab nõude, võlgnik ei maksa, täitemenetlus. See on asjade norm käik. Millal peaks esitama pankrotiavalduse? Alati on soovitavam hagimenetlus- 1. p men kestab kaua aega 2. täiendavad kulud 3. võlausaladaja kaotab eelise ajas, kõik on võrdses olukorras. Kelle huvides võib olla esiataid p avaldus? Kui vu 1 nõue on 1.09.08 ja vu 2 nõue on 1.09.09 ja vu 3 01.01.2008. kaks tükki saavad oma nõuded rahuldatud, kolmas ei saa midagi.
võlgniku vastu esitatud pankrotiavaldust. Üldise kohtualluvuse mõiste TsMS § 79 ■ Pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Kohtualluvus pankrotimenetluses ( TsMS §98¹) ■ Pankrotivõlgniku, pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna liikme vastu võib pankrotimenetlusega või pankrotivaraga seotud hagi, muu hulgas vara pankrotivarast välistamise hagi, esitada ka pankroti väljakuulutanud kohtusse. ■ Pankroti väljakuulutanud kohtusse võib esitada ka nõude tunnustamise hagi. ■ Pankrotivõlgnik võib esitada hagi, mis on seotud pankrotivaraga, muu hulgas tagasivõitmise hagi, ka pankroti väljakuulutanud kohtusse. Kohtukorraldus Eestis III RIIGIKOHUS – 3 kollegiumit: 1.Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium II RINGKONNAKOHUS(2) – 3 kollegiumit
annaabi.ee 
