Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik. - sarnased materjalid

esti, rahvastik, alev, stus, lisrahva, elanik, ukogu, ukogude, asulat, mber, lisi, lade, alevit, geva, haridus, ikese, ljar, alevid, maakonda, poliit, elise, tulnukad, haldusjaotus, nest, omavalitsus, tulnukat, suremus, igust, iguse, tulnukate, imalus, sellep, maarahvas, rumaa, ndimus, ksid, harjumaa, vallad, rahvastikuprotsess, integratsioon, peipsi
thumbnail
21
doc

Eesti ühiskonnageograafia

Ka raudtee ei paku enam nii palju töökohti nagu varem. Tapagi muutub Tallinna magalaks. Rapla (5700 elanikku) on praegu isegi omaette maakonnalinn rea niisugusele iseloomulike väikeettevõtetega (piimatööstus, Sadolini värvivabrik), kuigi ka siit käiakse palju Tallinnas tööl. Tallinna linnastusse kuulub ka juba Lääne-Virumaal asuv suvitusalev Võsu, mille klientidest valdava osa moodustavad tallinlased. Regioonis on veel kaks nimetamisväärset asulat, mis on Tallinnast kaugel, sellega halvasti ühendatud ega kuulu Tallinna linnastusse. Raudteest eemal, mere ääres asub Loksa, mis kaotas samuti hulga elanikke seoses Vene sõjaväe lahkumisega. Loksal asub laevatehas-alltöövõtja, mis kuulub Taani kapitalile, kasutab aga ka endisi Vene sõjaväe remonditöökodasid. Taanlased aga kavatsevad selle maha müüa, ja kui ostjat ei leidu, võib Loksa tulevik tumedaks kujuneda

Keskkond
22 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Kultuurigeograafia konspekt

Piir ulatub ka vertikaalselt nt probleemid maavarade kaevandamisel. Kultuuride ja poliitlised piirid tihti ei kattu. Eesti haldus ja asustussüsteem- igas riigis tegeleb keskvõim ainult kogu riigi jaoks oluliste probleemdidega, kuna piirkondliku tähtsusega küsimuste lahendamine jäetakse kohalike omavalitsuste ülesandeks. Igal sellisel omavalitsusel peab olema kindel haldusterritoorium, millele ta võim levib (maakond, vald, kihelkond, küla). Eesti asustusüksused on maakond, linna, alev, alevik, küla. Eesti haldussüsteem on maakond, linn ja vald. 17-18 saj tähendas vald mõisamaad., vallad on välja kasvanud mõisatest.19 saj vallaseadusega eraldus vald mõisast, kokku üle 1000 valla, saj lõpuks 400 valda. Enne maakondi olid eestis kihelkonnad. Mihkli kihelkond oli määratud looduslikuga piiriga (sootasandikud ümber). Enne praeguseid maakondi olid muinasmaakonnad: nt ugandi, sakala, revala, mõhu vaiga jt. MÕISAD-VALLAD-KIHELKONNAD-MUINASMAAKONNAD-MAAKONNAD

Kultuurigeograafia
35 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur

Ühiskonnaõpetus
1044 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Hetkel moodustavad 65+ aastased rahvastikust 15%. Selline suund on aga täiesti tavaline kogu Euroopas. Välismaale tööotsinguile on suundunud peaaegu 3 miljonit portugallast. See arv on rahvaarvu arvestades küll jahmatavalt suur, kuid suurema osa neist 3 miljonist moodustavad siiski Hispaanias tööl käijad, kes lähevad hommikul Portugalist üle piiri naaberriiki tööle. 33 Portugali rahvastik Aasta Kokku Muutus Aasta Kokku Muutus 1864 4,188,419 - 1950 8,510,240 10.2% 1890 5,049,729 20.5% 1960 8,851,240 4.0% 1911 5,969,056 18,2% 1970 8,648,369 -2.3% 1920 6,032,991 1,1% 1981 9,833,041 13.7% 1930 6,825,883 13

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

HUVE. Ühiskonna jätkusuutlikkuse eesmärgid on tagada kultuuri elujõulisus, heaolu kasv, ökoloogiline tasakaalustatus ja ühiskonna sidusus. Vaja on hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust, ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Jätkusuutlik valitsemine ­ võim peab olema õiguspärane ja rahvas peab hindama samu väärtusi kui võimulolijad.; võim peab olema tulemuslik, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Jätkusuutlik deomgraafia ­ rahvastik vananeb, tekib probleem nt pensionide maksmisega. Demograafilise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb suurendada sündimust või soodustada sisserännet. Oluline on ka rahvastiku kvaliteet ­ haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus. Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted: · majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele

Ühiskonnaõpetus
194 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja ­väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ­ ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles ­ inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin

Ühiskonnaõpetus
1235 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ühiskonnaõpetus - poliitika

o vananev, tervisenäitajad viletsad, kinnipeetavate arv suur · KAPITAL o Reaalkapital ­ toodete valmistamiseks vajalikud masinad, tehased jne o Finantskapital ­ tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarved ja aktsiad Alternatiivkulu · Loobumine millegi tootmisest või tarbimisest 22 o Nt kui teame, et rahvastik on vananev, ei saa ehitama hakata uut noortele keskenduvat asutust jms · Tarbijakaitse ­ Euroopa päevikust lk 42 ­ 51 o Taaskord riik sekkub majandusse o Riik tuleb nõrgemalt poolele appi, kontrollib reeglite täitmist Ressursside tõhus kasutus · Vabaturumajanduses otsustab turg, milliseid ressursse milliste toodete valmistamiseks kasutada · Käsumajanduse ja vabaturumajanduse võrdlus

Ühiskonnaõpetus
103 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�

Ühiskond
187 allalaadimist
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus

Ühiskond
52 allalaadimist
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................

Geograafia
368 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

marginaalne võrreldes fossiilsete kütustega, kasutusel pliivabad kütused.  Globaalsed keskkonna muutumise trendid: Inimtegevuse koormus hakkab planeedile üle jõu käima. Ökoloogilise jalajälje mõõtmine näitab, et 21. saj alguses ületas inimkonna tegelik ökoloogiline jalajälg maakera jätkusuutlikkusele vastava keskkonna taluvuse võime keskmiselt 0,4 hektari võrra inimese kohta ehk 23%. Aastaks 2007 on see näitaja tõusnud juba 30%ni. Maailma rahvastik kulutab ökoloogilisi ressursse kiiremini, kui lubab keskkonna taastumisvõime, tulevastele põlvkondadele ei saa lubada ressursside jätkumist (kasvõi selle kättesaadavuse näol nt nafta jne). Lootust annab, et viimasel aastatel on pidevalt käsitletud kliimamuutuste ja elurikkuse teemasid ning on loodud rahastamisabinõusid olukorra leevendamiseks. Ka Kopenhaageni kohtumiseks on riikidel olemas tahe sõlmida uus kliimakokkulepe

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Rassid, rahvad ja usundid

Vabrikutööstuse arengule aitas kaasa raudtee ehitus. · 1870 avati Paldiski-Tallinn-Narva-Peterburi liin. · 1887 avati Tallinn-Tartu-Valga-Riia liin. Tööstuspöördega kaasnesid: I Panganduse kiire areng. II Kaubanduse kiire laienemine. III Kutsehariduse kiire kasv. TÖÖSTUSÜHISKOND Kui tööstuses hõivatud rahvastiku osakaal jõuab juba põllumajadusega võrreldavasse suurusjärku, siis on rahvastik jõudnud tööstus ühiskonda. Tööstus annab sel juhul põhiosa rahvamajanduses toodetud väärtustest. Maailma majandus - riike siduv rahvusvaheline tööjaotuse ja majandus suhete süsteem. Maailma majanduse elemendid on maailma turg, rahvusvahelised arveldused ja krediidid, rahvusvahelised majanduse organisatsioonid ja rahvusvaheline tööjaotus. Maailma turg - maailma majanduses kaupade ja teenuste vahetamise sfäär, mis väljendub nende pekkumises ja nõudmises

Ühiskonnaõpetus
477 allalaadimist
thumbnail
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko

Ühiskond
29 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ­ ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)

Ühiskonnaõpetus
127 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Ühiskonna riigieksami materjal

eest palka. Tööandja (on enamasti ettevõtja) on huvitatud võimalikult suure kasumi teenimisest ja tööjõukulude ohjamisest Kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori tööandja on riik Tööturu erinevad osapooled on: töötaja, tööandja, riik. Töötaja on huvitatud võimalikult kõrgest palganubrist ja headest töötingimustest Valitsuse huvi on kõigi kodanike hõivatus ja edukas toimetulek Tööhõive Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud- inimesed, kes soovivad töötada ja on selleks ka võimelised (töötajad ja töötud) . Majanduslikult passiivne rahvastik ehk mitteaktiivne rahvastik ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised (koduperenaised, tudengid, töövõimetud). Töötajad ehk hõivatud: palgatöölised, ettevõtjad, vabakutselised, kes saavad oma töö eest tasu ka inimesed, kes töötavad perefirmas või talus otsest palka saamata

Ühiskonnaõpetus
87 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Geograafia rahvastik ja asustus

Slovakkiaks. Jugoslaavia endistel aladel on praeguseks 7 erinevat riiki. 4. Millised riigid kuuluvad Euroopasse poliitiliselt ja majanduslikult, kuid mitte geograafiliselt? V: Taga-Kaukaasia riigid Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan. Istanbul, Türgi 5. Millistest rahvastikuprotsessidest oleneb riigi rahvaarv? V: Sõjad, ränne, haigused, sünnid, surmad 6. Kuidas on aja jooksul muutunud Euroopa rahvaarv? Kuidas on muutunud Euroopa rahvastiku osatähtsus maailma rahvastikus? V: Euroopa rahvastik (umbes 740 milj) moodustab tänapäeval umbes 10% kogu maailma rahvastikust. Seevastu 1800 ja 1900 oli Euroopa rahvaarv vastavalt 21% ja 25% kogu maailma rahvastikust. Euroopa rahvaarv kasvab aeglaselt võrreldes Aasia ja Aafrika riikidega. Ka sisseränne on aidanud tõsta Euroopa rahvaarvu. 7. Nimeta Euroopa suurriigid, kus rahvaarv on enam kui 30milj. V: Poola, Ukraina, Hispaania, Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa. 8. Iseloomusta Eesti rahvaarvu muutumist läbi ajaloo.

Inimgeograafia
66 allalaadimist
thumbnail
94
doc

Läti ajalugu

1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid 1,70% 0,90%

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

Tootmisüksus: mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis-või teeninduskeskus Osalemine Üksteisest isoleeritud Globaalse ulatusega maailmamajanduses: majandussüsteemid majandussüsteemid; ühtne üksikute kaupade osalemine maailmamajandus 23 7. Rahvastik ja asustus 42. Maailma rahvaarvu kasvu põhjused ja tagajärjed: Rahvaarv hakkas kasama umbes 800 aastat e.m.a, kui inimesed olid muutunud paiksemaks, hakanud põldu harima, koduloomi kasvatama. 1650. aastaks oli maailma rahvastik suurenenud ligi 50 korda (10 miljonilt 500miljonini) ­ meditsiini areng ja elumistingimuste parenemine. Umbes 1800. aasta paiku elas maailmas juba miljard inimest. Iga järgmine miljard on täitunud üha lühema aja joksul.

Geograafia
1231 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä

Geograafia
257 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

D 11 EESTI AJALUGU RAHVUSLIK LIIKUMINE.......................................................................................................................................42 KRIIS RAHVUSLIKUS LIIKUMISES. VENESTAMINE...............................................................................................44 EESTI XX SAJANDIL......................................................................................................................................... 46 RAHVASTIK.........................................................................................................................................................46 MAAMAJANDUS...................................................................................................................................................46 TÖÖSTUS.............................................................................................................................................................46

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
102
rtf

Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad

1. 1) Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine. Ühiskond tähendab kollektiivsel identiteedil põhinevat suhtlemist. Kollektiivne identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtuhinnangutega inimesed. Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND->INFO-JA TEADUSÜHISKOND 2) ''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'' Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifesti”. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” teist

Ühiskond
31 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Balti riikide poliitiline ajalugu

Balti riikide poliitiline ajalugu EESSÕNA -,,Balti" ei ole mõiste, mida kasutasid algselt tänapäeval Balti ehk Läänemereks nimetava veekogu ääres elavad inimesed. Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab ,,valge" või ,,soo". Esimesena nimetas merd Mare Balticum'iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, liivimaa, kuramaa)

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Ühiskonna valitsemine

Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea, kuid tegevus on piiratud

Ühiskond
9 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Terve 10 klassi õpikute lühikokkuvõte.

põlvkondade vahldumine(negatiivne loomulik iive,rahvastiku vähenemine) +82 skeemid! Tööhõive ­ näitab rahvastiku hõlmatust tööga. Tööhõive määr ­ väljendab tööga hõivatud ning tööealise rahvastiku suhet ning on riigi majandusliku seisundi oluline näitaja. Tööpuuduse määr- väljendab töötute arvu ja majanduslikult aktiivse rahvastiku üldarvu suhet Tööjõud ­ majanduslikult aktiivne rahvastik, jaguneb töötajaiks ja töötuiks. Tööviljakus ehk töötootlus on mingi ajaühikus valmistatud toodangu või osutatud toodangu mahu ja kulutatud tööaja suhe. Majandustegevus jaguneb : primaarne(põllu- ja metsamajandus,kalandus), sekundaarne(töötlev tööstus,ehitus) ja tertsiaarne(teenindussfäär), kvarternaarne sektor(infotehnoloogia,mis võimaldab kodus töötamist ja paindliku tööaega).Asula on kompaktsete perede(talude,elamute) paigutsega

Geograafia
219 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid

aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda protsessi on oma erakordsuse tõttu hakatud nimetama demograafiliseks plahvatuseks ­ rahvasikuprotsess, mil suremus langub, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku kooseisus on palju lapsi ja noori. 2002. a keskel elas maakeral 6,23 mld inimest, mis on rohkem kui kogu varasema inimkonna ajaloo jooksul kokku on elanud. ÜRO 2001. a hinnangu kohaselt suureneb maakera elanike arv minutis 140 inimese võrra. See tähendab

Geograafia
153 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Ühiskonnaõpetuse konspekt

21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON ­ minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine ­ urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ­ ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I ­ infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber

Ühiskonnaõpetus
255 allalaadimist
thumbnail
320
doc

Majanduspoliitika

Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat

Akadeemiline kirjutamine
55 allalaadimist
thumbnail
46
rtf

Demokraaia ja demokratiseerimine

KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Martin Seymour Lipset: demokraatia on poliitiline süsteem, mis pakub reeglipäraseid konstitutsionaalseid võimalusi valitsusametnike vahetamiseks ning sotsiaalset mehhanismi, mis lubab suurimal võimalikul elanikkonna osal mõjutada peamisi otsuseid, valides poliitilisi ametimehi erinevate kandidaatide seast. Jean Grugel: Olla demokraat tähendab uskuda inimesesse, arvata, et inimestel on võõrandamatu õigus teha enda jaoks otsuseid ise, ja olla veendunud arusaamas, et kõik inimesed on fundamentaalselt ja sisuliselt võrdsed. Autokraatia on siis vastupidine. Äkki kellegil midagi lisada sinna? 2. Polity IV režiimide hindamise süsteem Analüüsib režiime kolme muutuja kaudu: 1) protseduuride olemasolu, millega kodanikud võivad väljendada erinevate poliitikate ja poliitikute eelistamist, 2) täidesaatva võimu kasutamise piirangud, 3) kodanikuvabaduste garanteeritus. Esimene versioon aastal 1975. H

Ühiskond
27 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade

Ajalugu
383 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine

Geograafia
1180 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun