tööpuudust noorte seas. Eesmärgiks on ka jõuda lõpuks järeldusele, et kui kriitiline on olukord tööpuudusega ning mis seda põhjustab. Uurimuseks vajalik informatsioon kogutakse enamasti eestimaistest, kui ka välismaistest artikklitest. Töös kasutatakse statistilisi andmeid, mis pärinevad kõik Statistikaameti andmebaasidest. SISUKORD 1. TÖÖPUUDUS JA TÖÖOTSIMINE 1.1. Tööpuudusest üldiselt Maie Pihlamägi (2010) arutleb täpsemalt tööpuuduse olemuse üle. Tööpuudus sündis käsikäes turumajandusega: turumajandus areneb tsükliliselt, mistõttu kõigub ka nõudlus tööjõu järele. Teatud tingimustes, näiteks kriisiajal või tehnilise progressi tulemusel, väheneb see järsult. Töötust mõjutab ka mõnede tootmisharude sesoonsus, ja seda isegi majanduse tõusuaastatel, samuti räägib kaasa rahvastiku kiire kasv. Kui sellises tempost rahvastikukasv aina kasvab, siis võib lähitulevikus oodata erinevaid kriisi moemente. 20
.................................................3.lk. TÖÖTUS JA TÖÖ OTSIMINE.......................................................................4.lk. Töötu või tööotsija............................................................................................4.lk. Teenused töötule ja tööotsijale.........................................................................5.lk. TÖÖPUUDUSE LIIGITAMINE......................................................................6.lk. Siirde tööpuudus...............................................................................................6.lk. Struktuurne tööpuudus......................................................................................6.lk. Tsükliline tööpuudus.........................................................................................6.lk. Vabatahtlik tööpuudus.......................................................................................7.lk. Varjatud tööpuudus...............................
................................................................10 1.3.3. Töö hind .....................................................................................................11 2. Põhilised muutused tööturul ........................................................................................11 2.1. Eesti tööturgu mõjutanud tegurid .......................................................................11 2.2. Tööhõive vähenemine ja töötuse suurenemine ...................................................12 2.2.1. Tööpuuduse liigid ......................................................................................15 2.2.2. Tööpuuduse põhjused ................................................................................16 2.2.3. Võimalused ja meetodid tööpuuduse vastu ...............................................16
Vanad andmed: Kas Eestis on Euroopa Liiduga võrreldes suur tööpuudus? 2001. aasta alguses oli Eestis tööta üle 14 protsendi töövõimelistest inimestest. See on kõrge näitaja. Euroopa Liidus on sama näitaja keskmiselt 8 protsenti. Töötuse tase Eestis langeb ühte nende Euroopa Liidu piirkondade omaga, mida peetakse regionaalpoliitiliselt probleemseteks. Näiteks Ida-Saksamaa, Lõuna-Itaalia, Hispaania ning Soome ja Rootsi kesk- ja põhjaosa. ..Praeguseks on need näitajad tunduvalt kõrgemad.
Indrek Saar Muraste 2009 2 SISSEJUHATUS Eestis on siirdeprotsessist tingitud ümberkorraldused kaasa toonud tööpuuduse, mis omakorda on tekitanud palju negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi. Mitmete riikide kogemused on näidanud, et mida ulatuslikumad ja pikemad on töötuse juhtumid, seda sügavamad ja komplitseeritumad on sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid ühiskonnas. Tööturu nõudluse poolelt vaadatuna pidurdab tööpuudus majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning vähendab reinvesteerimise võimalusi. Tööturu pakkumise seisukohalt erodeerib tööpuudus inimkapitali, suurendab ebavõrdsust ja õõnestab inimesi psüühiliselt. Pikaajalisel töötusel on omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab töötuse tase, kuna pikka aega tööta olnutel läheb töö leidmine raskeks või peaaegu võimatuks. Töötute tagasitoomine tööturule nõuab suuri
1997 845 3573 1998 1100 4125 1999 1250 4418 2000 1400 4907 2001 1600 5511 ANDRES ARRAK 2 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tööjõu nõudlus ja pakkumine. Tööturg tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta väljendab ettevõtete huvi tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes mingi kindla tahavad töötada mingi kindla palga eest väljendab töötajate soove Tööturg turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja
Töötus. Autorid: Triinu Habakuk, Kai Õunapuu Madis Mustasaar, Sven Meltsas. Mõiste töötus tähendab ühelt poolt tööpuudust kui sotsiaalset nähtust, teisalt aga tööeas töövõimeliste ja tööd teha tahtvate isikute töötaolekut. Töötus e tööpuudus esineb ühiskonnas siis, kui inimesed, kes soovivad ja suudavad olemasoleva palgataseme juures tööd teha, ei ole võimelised leidma sobivat tööd. Tööjõu-uuringuga kogutakse andmeid Eestis alaliselt elavatelt tööealistelt isikutelt, s.o 1574- aastastelt elanikelt. Juhusliku valiku teel valitakse 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse aadressbaasist leibkonnad, mille tööealisi liikmeid küsitletakse. Leibkond on põhiliselt ühel
....................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................8 1. SISSEJUHATUS 2 Euroopa Liidus on tööpoliitika üheks kõige olulisemaks majanduspoliitika valdkonnaks. Täna, aina kasvav tööpuudus tingib selle, et tööturu- ja tööpoliitika tähtsuse teadvustamine ja senisest põhjalikum analüüs on muutunud möödapääsmatuks ka Eestis. Tööpoliitika eesmärgiks on tööealise elanikkonna võimalikult täielik hõivatus tööga. Selle eesmärgi saavutamise eelduseks on aktiivse tööpoliitika arendamine, riskigruppidesse kuuluvate isikute integreerimine tööturule ja tööhõive tugisüsteemide arendamine. Alates 01.05.2009 muutus
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool NOORTE TÖÖPUUDUS Kodutöö õppeaines majanduspoliitika Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. ÜLEVAADE NOORTE TÖÖPUUDUSEST ............................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Euroopas ............................................................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Eestis .................................................................................................. 7 2. TÖÖPOLIITIKA TÖÖPUUDUSE VÄHENDAMISEKS ...................................... 11 2.2 Noortele suunatud tööpuuduse leevendamise meetmed Eestis ..................................... 13 KOKKUVÕTE ........................................................
PIKAAJALISE TÖÖTUSE KASV (probleemi analüüs) Tänase Eesti kõige suuremaks probleemiks on tööpuudus ja väikesed palgad. Enne 2008. aastat, kui Eestis oli majanduskasv märgatav, siis tööd oli palju ja pidevalt vajati tööjõudu juurde. Vaatamata sellele, et Eesti Panga prognoosi kohaselt on 2010. aastast alates majandus tõusulainel1, on töötuse määr olnud kõrgel. Suurimaks probleemiks on pikaajaline tööpuudus ja selle kasv. Pikaajaline tööpuudus on suur probleem, millega puutuvad kokku paljud riigid. Pikka aega kestev töötus toob endaga kaasa raskeid tagajärgi nii töötule endale, tema perekonnale kui ka ühiskonnale tervikuna. Mida kauem vältavad tööotsingud, seda keerulisem on töötul uut töökohta leida. On hulk sotsiaalseid ja majanduslikke põhjuseid, miks peaks pikaajalise töötuse kasvu pärast muret tundma. Antud töö eesmärk on analüüsida töötuse kasvu algprobleeme ning
SISUKORD 1.Sissejuhatus ............................................................................................................... .....................2 2.Ülevaade tööturu olukorrast üldiselt.......................................................................................... 3.Pikaajaline töötus......................................................................................................... .................. 4.Erineva haridustasemega eestlased ja mitte-eestlased tööturul............................................ 5. Tööjõu vaba liikumine................................................................................................... ................ 6. Kokkuvõte..................................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Marko Vabrit AÜSR 1 TÖÖTUS JA SELLE TAGAJÄRG EESTIS Referaat. Juhendaja: lektor Airi Noppel . Pärnu 2012 SISUKORD 1.1.Sissejuhatus. 1.2.Majanduskriisi mõju Eestile. 1.3.Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus. 1.4.Pikaajaliste töötute valmidus ja tagasitulemise võimalused. 1.5.Noorte töötus. 1.6.Tööturu seis Eestis. 1.7.Kokkuvõte. 1.8.Viited. 2 1.9.Lisa.1.1Sissejuhatus. Me kõik teame olukorda,kuhu Eesti sattus paar kolm aastat tagasi.kui hakkasid kaduma ettevõtted ja seetõttu jäid ka töötuks tuhanded inimesed siin Eestis.See on praeguseks aastaks 2012 tõusnud ja hetkel on meil päris suur hulk inimjõudu tööta,kuna kasutusele võetakse tänapäeva tipptehnoloogia.Samas ei saa väga võrrelda inimressurssi masinatega
NOORED TÖÖTURUL Referaat Õppejõud: SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti hakkab noorte tööpuuduse osas jõudma paljude Euroopa riikide tasemele. Ka Eesti tööandjad on hakanud töötajates hindama stabiilsust ja kogemust, möödas on ajad, kus esmatähtsaks peeti noorust ja rikkumata mõtlemist. Töö leidmine on praegu suur probleem kesk- ja kutseharidusega noortel, kuid kasvama hakkab ka kõrgharidusega töötute hulk. Noorte töötus on sotsiaalne riskitegur nii inimesele kui ühiskonnale, mistõttu tuleb noori puudutavate probleemidega tegeleda nende võimalikult varajases staadiumis, neid ennetavalt lahendades. Oma töös üritan välja selgitada mis on noorte töötuse peamised põhjused ja milliseid võimalusi on olukorra leevendamiseks. Materjali otsimiseks kasutasin interneti ja raamatuid. 1. NOORED JA TÖÖTURG Noored inimesed on suurim väärtus tuleviku jaoks, kuid tööturupoliitika valdkonnas
3 Isik, kes ei ole tööga hõivatud, kuid soovib rakendust leida, otsides aktiivselt tööd ja on valmis töö leidmisel kohe ka tööle asuma, klassifitseeritakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO reeglite kohaselt heitunud isikuks. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Heitunud isikute hulka loetakse need isikud, kes on loobunud edasistest tööotsingutest, kuna nad on kaotanud igasuguse lootuse tööd leida. Küsimus 3 3 Mittevabatahtlik ehk sunnitud töötus on olukord, kus tööotsijad võiksid kiiresti leida tööd, kuid nad otsivad edasi parema palga ja tingimustega töökohta. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Kirjeldatu vastab pigem vabatahtliku töötuse tunnustele. Küsimus 4 Heitunud ja ,,mustalt" töötajate arvu kasv suurendab otseselt ka töötusemäära näitajat. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Töötuse määr väljendab töötute osakaalu majanduslikult aktiivsest rahvastikust
kindluse taastamine, et inimene ei tunneks ennast mittevajalikuna ja ühiskonnast eemale tõugatuna. Passiivne tööpoliitika on valitsuse poliitika, mis tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, mis seisneb peamiselt mitmesuguste sotsiaalsete garantiide pakkumises töötutele. Passiivse tööpoliitika moodustavad enamasti mitmesugused abirahad ja stipendiumid, mis võimaldavad töötul ennast ülalpidada ja ümberõppida. Töötu abiraha suurus varieerub erinevates riikides väga palju. Enamikes arenenud riikides saavad töötud lisaks riiklikele töötu abirahadele ka töötuskindlustuse toetusi, mille suurus sõltub eelnevates sissemaksetest. Keskmiselt ulatuvad Euroopa liidus töötu abirahad ca 40- 60%-ni töötajate eelnevast kesmisest palgast. 1. Eesti tööpoliitika Tööpoliitika Eestis tänasel päeval
,,tööturu numbrites". 4) Tööpuuduse mõõtmise metoodikad (2 tk) (1) Eesti Statistikaamet esitab vastavalt ILO (International Labor Organisation Rahvusvaheline Tööorganisatsioon) harmoniseeritud metoodikale hinnangulise töötute arvu tuginedes kvartaalsetele küsitlustele ETU (Eesti Tööjõu-uuringu) raames. (2) Eesti Töötukassa esitab töötuse määra tuginedes registreeritud töötute osakaalule tööjõus. töötuse määr = tööpuuduse määr 5) Töötu defineerimine (2 tk) ILO definitsiooni kohaselt on töötu (unemployed person) 15-74 aastane inimene, kelle puhul on üheaegselt täidetud kolm tingimust: 1. on ilma tööta; 2. on töö leidmisel valmis kohe tööga alustama (kahe nädala jooksul); 3. on tegelenud aktiivselt tööotsingutega (viimase nelja nädala jooksul). 4. Registreeritud töötu on inimene, kes ei tööta, on arvele võetud töötukassas ja otsib tööd. 6) Olulised mõisted tööturu kontekstis (5 tk)
RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 2 (Hoolekande- ja pensionisüsteem, tööturg) Sotsiaalministeeriumi haldusala institutsioonid · Tööturuamet likvideeritakse 01.05.2009, muutub Töötukassa struktuuriüksuseks · Tööinspektsioon · Sotsiaalkindlustusamet · Ravimiamet · Tervishoiuamet · Tervisekaitseinspektsioon SP küsimused EL poliitikavaldkonnas Põhisisu: tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused · Rohkem ja paremaid töökohti · Töötamine välismaal (sotsiaalsed garantiid) · Sooline võrdõiguslikkus · Mitmekesisus ja mittediskrimineerimine · Puuetega inimeste probleemid · Sotsiaalsed ja demograafilised suundumused (statistika, uuringud) SP küsimused EL poliitikavaldkonnas · Sotsiaalne kaasamine · Sotsiaalkaitse · Pensionid · Tööõigus · Töötervishoid ja tööohutus · Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise
Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud
II Inflatsioon ja erinevad kaubad Inflatsioon Kütuse ja mõningate kaupade hinna muut Elektrienergia ja laenuintressid 1998 15,30 ööri/ kwh 1999 14,7 ööri/ kwh 2000 12,9 ööri/ kwh 2001 17,4 ööri/ kwh 2002 11,2 ööri/ kwh 2003 11,1 ööri/ kwh 2004 11 ööri/ kwh Palgad Norra erinevates tööstusharudes Võrdlus erinevate kaubagruppide ja inflatsiooni vahel II Töötus Kes on töötaja? · Töötanud ja saanud selle eest tasu, kas palgatöölisena, vabakutselisena või ettevõtjana. · Ei töötanud ajutistel põhjustel, kuid formaalselt säilis side tööandajaga · Töötas tasuta tunnikese talus või pereettevõttes · ( ILO- International Labour Organisation) andmetele toetudes. Kes on töötu? · Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid on võimeline töötama ja soovib tööd leida. Töötud jagatakse
Seminari küsimused 1. Millistel tingimustel palga vähendamine taastab täieliku tööhõive? W Ls a b z W' Ld2 Ld1 Ld0 La Lb Lz L
suurusi mõõdetakse enamasti tööjõu- uuringute- suurte üleriigiliste küsitluste käigus. Tööpuuduse määr on protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui töötute inimeste arv jagatakse tööjõuga. Näitab kui lihtne on inimestel tööd leida- nendel, kes seda tahavad. Tööpuuduse määr = töötud/ tööjõud * 100% Tööhõive määr on protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga. Tööhõive määr = hõivatud/ tööealine elanikkond * 100% Tööjõus osalemise määr= tööjõud / tööealine elanikkond* 100% Tööpuudus; Tööpuudus ehk töötus väljendab seda osa tööjõust, kes soovivad töötada, kuid ei suuda leida sobivat tööd. Tööpuudus on koos SKT ning majanduskasvuga üks kõige enam kasutatavaid statistilisi majandusnäitajaid. Tööpuudust mõõdetakse töötute osakaaluna tööjõus. Isik
TÖÖPUUDUS Tööpuudus või töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus . Töötu on isik, kes ei tööta ja on töötuna arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses ja otsib tööd. Töötu peab täitma individuaalset tööotsimiskava ning olema valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma; Isik kvalifitseeritakse töötuks, kui ta: Kuulub vanuse poolest tööjõu hulka. Ei töötanud kogu arvestusperioodi (nt. eelneva kuu) jooksul. Otsib aktiivselt tööd. Muu hulgas tähendab see, et ta ei ole õpilane , üliõpilane , ajateenija , kinnipeetav , haige ega pensionär . On võimeline kiiresti tööle asuma. (näiteks kahe nädala jooksul)
Neoklassikud (liberaalid)väidavad: Tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna nagu iga teist turgu. Tööjõu liigne pakkumine põhjustab tööpuuduse. tööpuuduse Tööpuudust saaks vältida palkade vähendamise kaudu. Tööjõu liigne nõudlus toob kaasa palkade tõusu ja inflatsiooni. 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Keynes: Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi siis kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu. Kui Keynesil oli õigus: siis võib ühelt p poolt tööpuudus p olla p püsiv teisest küljest aga pealesunnitud nähtus Seega võib valitsuse tööhõive poliitika olla aeg-ajalt vajalik Kui Keynesil ei olnud õigus ... ... siis võib valitsuse sekkuv poliitika ainult segada tööturu isereguleerivaid
Martin Tiitson, Sander Laide, Peep Bergštein Tööturg REFERAAT Õppeaines: Mikro- ja Makroökonoomika Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 31 Juhendaja: lektor Martin Toding Esitamiskuupäev: 8.01.2014 Tallinn 2014 Sisukord Üldine..................................................................................................................... 3 Tööturu mõiste...................................................................
TÖÖTUS Kes on töötaja? Töötanud ja saanud selle eest tasu, kas palgatöölisena, vabakutselisena või ettevõtjana. Ei töötanud ajutistel põhjustel, kuid formaalselt säilis side tööandajaga Töötas tasuta tunnikese talus või pereettevõttes ( ILO International Labour Organisation) andmetele toetudes. Kes on töötu? Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid on võimeline töötama ja soovib tööd leida. Töötud jagatakse vastavalt jäämise põhjuse alusel nelja kategooriasse: Vallandatud Töölt vabatahtlikult lahkunud Esmakordselt registreerunud ( isikud, kes ennast esmakordselt töötuna arvele võtnud) Taasregistreerunud ( varem töötanud kuid mingil põhjusel töölt kauem eemal viibinud) Tabel 6. Norras tööga hõivatud inimesed.
Rahvastiku vananemisega seoses soovitatakse riikidel rakendada järgmisi poliitika meetmeid: 1. Panna suuremat rõhku perepoliitikale ja lastega perede toetamisele; 2. Soodustada kõrgemat tööhõivet; 3. Viia läbi reforme, mis suurendavad töö efektiivsust; 4. Rakendada immigratsiooni ja lõimumispoliitikaid; 5. Kindlustada nendeks tegevusteks jätkusuutlik riigipoolne finantseerimine Osaajaga töötajate osa alates 25. eluaastast Kuna Eestis on juba kuni 69aastaste inimeste tööhõive suhteliselt kõrge, nagu ka naiste osalus tööturul (Joonis 8) ning osaajaga töötajate osatähtsus väike, jäävad lahendusteks eelkõige perepoliitika ja rändepoliitikaga seotud variandid. Tööhõive suurendamiseks on asjakohased tervisele suunatud investeeringud, mis vähendaks haiguste ja töövõimetusega seotud probleeme. Eakate arvukuse suurenemine ühiskonnas võib kaasa tuua siiski üldise innovatiivsuse taseme vähenemise. Selle vältimiseks on oluline anda
Vastata küs. Õppida (eksamiks) Makroökonoomika 1) Makroökonoomika mõiste Makroökonoomika uurimisobjektiks on majandussubjektide (majapidamiste, firmade, valitsuse, välissektori) tegevuse mõju majandusele. Selleks, et hinnata majanduse “tervislikku seisu”, on kõige olulisemateks makroökonoomilisteks näitajateks kogutoodang, tööhõive (või tööpuudus), hinnatase ning maksebilanss. 2) SKP(sisemajanduse koguprodukt) SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste väärtust rahas. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et SKP mõõdab üksnes lõpptoodete ja –teenuste väärtust. SKP puudused Ei arvesta vaba aega Ei arvesta varimajandust Ei arvesta keskkonna saastamist Reaalne ja nominaalne SKP
2 Isik, kes ei ole tööga hõivatud, kuid soovib rakendust leida, otsides aktiivselt tööd ja on valmis töö leidmisel kohe ka tööle asuma, klassi tseeritakse Complete Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO reeglite kohaselt heitunud isikuks. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 3 Mittevabatahtlik ehk sunnitud töötus on olukord, kus tööotsijad võiksid kiiresti leida tööd, kuid nad otsivad edasi parema palga ja tingimustega töökohta. Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 4 Heitunud ja „mustalt“ töötajate arvu kasv suurendab otseselt ka töötusemäära näitajat. Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one:
registreeritud töötutele ja tööotsijatele, kes on saanud teate töösuhte lõpetamisest. Samas tuleb töötuse ennetamiseks ja tööpuuduse vähendamiseks karjäärinõustamist laiendada ka töötavatele inimestele. Karjäärinõustamise laiendamiseks ning teenuse kvaliteetsemaks pakkumiseks avatakse Töötukassa osakondades karjääriinfotoad. Karjääriinfotubadesse on võimalik pöörduda karjääriinfo vastu huvi tundval inimesel olenemata sellest, kas ta on töötu või tal on kehtiv töösuhe. Lisaks esmasele infole (teave elukutsete, töövaliku ja -otsingu, tööturusituatsiooni ja -võimaluste kohta) on karjääriinfotubades võimalik kasutada arvutit karjääriinfo otsimiseks ja tööotsinguks vajalike dokumentide vormistamiseks. Koolituskaardi rakendamine Koolituste tavakorras hankimise kõrval on üksikisiku vajadustest lähtuvate spetsiifilisemate täiendkoolituste puhul kavas pilootida täiendkoolituste rahastamist
suurema ebastabiilsuse, sh töösuhetes. Vajalikud oskused vananevad kiiresti, kui töötajad neid ei uuenda. Pidev enesetäiendamine on möödapääsmatu ja see omakorda kiirendab inimkapitali arengut. Hea erialane ettevalmistus on võtmetähtsusega kõigis töövaldkondades. Samas ükski õpitud eriala ei anna tänapäeval ametit terveks eluks. Tööturul sobiva rakenduse leidmiseks loob paremad võimalused laiapõhjaline haridus, mis vastab muutunud töö iseloomule. 2.1 Muutuv tööturg: tööturu hetkeolukord, trendid, arengud, prognoosid, tööandjate ootused, tööseadusandlus. Muutuv tööjõuturg: tööjõuturu nõudlus ja pakkumine, konkurents, elukestev õpe, töömotivatsioon Käsitlus Majandus loob ühiskonda väärtust ressursside tootmise teel. Majandus kujundab riikide staatust ühiskonnas ja riikide omavahelisi suhteid. Majanduse tõusud ja langused, mis on loomulikud protsessid, mõjutavad tööturu olukorda, trende, ka tööandjate ootusi jms. Veel
Referaat Kas Eestis valitseb praegu tööpuudus või tööjõupuudus? 2009 Mis on tööpuudus? Tööpuudus väljendab seda tööjõu osa, kes soovivad ja tahavad töötada, kuid ei suuda leida endale sobivat tööd. Nende omandatud haridustase, oskused ja töökogemus ei ole vastavuses tööturu nõuetega. Sageli ongi hõivatutel haridustase kõrgem, kui töötutel. Kui haridustase on madal, siis seda pikem on tööotsingute kestus ja seda kõrgem on töötuse määr. Isik klassifitseeritakse töötuks, kui ta: 1. on aktiivselt otsinud tööd eelneva nelja nädala jooksul 2
nende rühmade osakaalud kogu elanikkonnas. Eesti rahvastiku vanusestruktuuri muutused on tööjõus osalemise aktiivsuse kasvu oluliselt mõjutanud. Samuti on sooliste ja vanuseliste rühmade sisemised osalemisotsused viimastel aastatel teinud suuri muutusi, mis mõjutab üldist keskmist näitajat. Meeste tööjõus osalemise kogumäär on alates 2000. aastast püsinud suhteliselt kõrge (vt tabel 3). Peale Euroopa Liiduga ühinemist, kui majandus ja tööhõive kasvasid kiiresti, suurenes meeste aktiivsus tööturul keskmiselt 23 protsendipunkti ja püsis majanduse tsüklilistele võnkumistele vaatamata suhteliselt stabiilsena. 2012. aasta esimesel poolel suurenes mõnevõrra 5074aastaste meeste tööjõus osalemise määr. Noorte ehk 1524 aastaste meeste tööturul osalemise aktiivsus on majandussurutisest saadik alanenud. Keskmises tööeas ehk 2549 aastaste meeste tööjõus osalemise määr suurenes tööhõive
osutamiseks Maksuseadused valmistab ette haridusministerium, kuid maksuseaduste muutmine on Riigikogu otsustada, niisamuti kui valitsuse kulutuste muutmine (Riigikogu peab eelarve heaks kiitma). 13. Kuidas jaguneb tööealine rahvastik? · Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud: Hõivatud , Töötud. · Majanduslikult mitteaktiivsed rahvastik: Lapsed, vanurid, kodused. ; heitunud. 14. Tööpuudus. Töötus. Mis see on? Kuidas tekib? Kuidas jaguneb? Tööpuudus või töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. · Siirdetööpuudus on seotud töökohavahetustega (parema töö otsimisega). Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed mingit aega vahepeal tööta. Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks. · Struktuurne tööpuudus on põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
