Iga päev võib ajalehest või internetist lugeda, et töötude hulk suurenenud järjekordselt. Samuti vähenevad ka palgad ja toetused ning seetõttu on paljudel peredel raske. Isegi kui inimesed soovivad väga leida uut tööd, pole see kerge ettevõtmine, sest tööd on väga raske leida. Praegusel ajal lastakse rohkem töölt lahti kui tööle võetakse, sest nii mõneski firmas jääb tellimus väiksemaks ning sellega väheneb ka töömaht selles ettevõttes. Koondamisi ja firmade pankrotistumiste tõttu jääb väga palju inimesi töötuks. Paratamatult jääb töömaht väiksemaks, sest inimene tarbib vähem ning enam ei ole vaja kõiki inimesi tööl hoida. Minu arvates laheneks see probleem natukenegi, kui riik looks juurde uusi töökohti, aga ka see ei kata töötude arvu, sest pole lihtsalt vaja ja võimalik nii palju töökohti luua, et kõik saaksid tööd.
seas Uuring näitab, et alkoholi tarbimine on suurenenud nii meeste kui ka naiste seas, nii et sooline lõhe nende vahel on vähenenud, eriti noorte täiskasvanute seas. Uuring baseerub era- ja grupiintervjuudel Eesti noorte täiskasvanutega nii maalt kui linnast. Naiste alkoholi tarbimine on justkui kahekordsete normidega määratletud, kuid mehed eemaldavad end nendest normidest ning arvavad, et näiteks meeste seas viina joomine on OK, sest see on kujutatud juba nõukogude ajast tugeva maskuliinsuse tunnusena. Alates 1991 aastast, kui Eesti sai taasiseseisvaks, on alkoholi tarbimine, kuni 2008, pidevalt suurenenud. 2004 vähenes, sest Eesti astus Euroopa Liitu ning sealsed regulatsioonid pärssisid seda. Mehed joovad rohkem kui naised, kuigi joomine on märgatavalt suurenenud noorte ja haritumate naiste seas.
Eestis hetkel eksisteerivad sotsiaalprobleemid Mõeldes tänasele olukorrale on üheks sotsiaalprobleemiks tööpuudus, mis on tingitud majanduskriisist. Tänu tehnika kiirele ja tugevale arengule on paljudes kohtades asendatud inimesed masinatega. Nii on jäänud paljud ilma tööta. Tööpuudusega väheneb ka tarbija ostujõud ning see annab ka ettevõtetele vähem tööd, mistõttu võib see viia nende sulgemiseni ja viibki. Ilma tööta on isegi kõrgharidusega noored, töövõimelised inimesed, kuna ei ole piisaval töökohti nende poolt õpitud erialadele. Paljud kõrgharidusega inimesed töötavad kas
Seda näitab ka aastast aastasse suurenev alkoholi müük Eestis. Kõige rohkem juuakse eestlaste hulgas kanget alkoholi. Iganädalased tarbijad moodustavad sõltuvalt alkoholisordist 1025% täisealisest elanikkonnast. Eestlaste hulgas viidi läbi ka küsitlus, et miks juuakse alkoholi. Kolm kõige esiletõusvamat põhjust olid: tähtpäevad, tarbimine seltskonna pärast ja lihtsalt maitsevad. Lisaks toodi välja ka, et alkohol aitab lõõgastuda ja pingetest vabaneda. Küsitluses tõusis esile ka see, et linnainimesed joovad just rohkem oma probleemida pärast ja kaaslaste survel tarbivad alkoholi madalama sissetulekuga inimesed. Elanike hinnangul on alkoholist tingitud probleemides süüdi ka ühiskonna üldine soosiv hoiak alkoholipruukimisse ja nad arvavad, et alkoholi tarbimine pole aastate jooksul oluliselt muutunud. ALKOHOL JA NOORED
Kogu aeg korrutatakse, et eestlased on vaiksed, tagasihoidlikud ja otse loomulikult endassetõmbunud. Eestlaste üks armastatumaid romaane „Tõde ja õigus“ on ka seda stereotüüpi vaid süvendanud. Ma mäletan, kuidas Pearu ja Andres käisid kõrtsis kesvamärjukest joomas. Kõik see toimus tavaliselt raske töönädala lõpus ja siis tarbiti ikka päris palju. Pearu ja Andres suutsidki üksteise vastu avameelsed olla ainult purjus olles. Kogu ühiskond edastab sarnast suhtumist väga üksmeelselt, nagu Pearu ja Andres, nii ei suuda ka üks tüüpiline Eesti inimene ilma alkoholita oma tundeid avameelselt väljendada. Arvukates arvamusartiklites imestatakse, miks küll Eesti inimene ja mis eriti kurb, et Eesti noored tarbivad üha rohkem alkoholi ja arvukad juhtumid tõendavad, et ei suudeta piiri pidada. Alkoholimürgitusest tingitud surmade arv on meil kolm korda kõrgem kui Euroopa keskmine.
Samuti ei soovitata kõrge kofeiinisisalduse tõttu tarbida energiajooke last rinnaga toitvatel emadel. Energiajoogid ja riskirühmad Energiajooke tasub vältida südamehaigetel, vähese kontsentreerumisvõimega hüperaktiivsetel, söömishäiretega inimestel, diabeetikutel ja ravimeid ning alkoholi tarbivatel inimestel. Alkoholi ja energiajoogi ohtlik kombinatsioon Suur riskitegur on energiajookide ning alkoholi koostarbimine. Kofeiin on stimulaator, alkohol aga depressant. Seetõttu võib inimesele tunduda, et alkoholi tarbimine koos energiajoogiga varjab joovet ja parandab enesetunnet. Tegelikult aga ei vähenda energiajook alkoholisisaldust väljahingatavas hingeõhus, veres ega paranda reaktsioonikiirust. Petlikult hea enesetunne võib panna inimese tegema valesid otsuseid, näiteks innustuma veelgi rohkem alkoholi tarbima või istuma autorooli. Näiliselt väike joove võib endaga kaasa
kõik. Ja siis tekib lastevanematel mure, miks nende järglased nendega enam ei räägi. Kuid vanemad on ju üha kauem tööl ja ei leia samuti oma õrnas eas laste jaoks piisavalt aega. Ma arvan, et põhiprobleem on ikkagi selles, et töö ja karjäär nõuavad täiskasvanutelt üha enam pühendumist ja aega, ning seetõttu jäävadki lapsed hooletusse, ja noori kasvatab ühiskond, mitte need, kes seda tegelikult tegema peaks. Peaagu iga päev võib ajalehest lugeda, et järjekordne purjus alaealine on sattunud mõnda avariisse või siis on olnud noorteseltskonnal probleeme politseiga. Alkohol on üha kättesaadavam ning see ei puudu enam üheltki noortepeolt. Miks see nii on, et joomalembus haarab üha nooremaid-veel lapseohtu- inimesi? Üheks suureks mõjutajaks võib olla see, et stressis lapsevanemad on ka ise järjest rohkem hakanud oma muresid alkoholi uputama. Saabutakse koju õllepurkide ja veinipudelitega, kuid maimuketele neid proovida ei anta
Hiljem muutuvad ootused kaaslase suhtes realistlikumaks ja ka suhted muutuvad püsivamaks (www.estl.ee, 2013). 3. PROBLEEMID 3.1. Meelemürgid Kõigi kolme raamatu tegelased tarbisid suurtes kogustes alkoholi ning suitsetasid. Prooviti ka kangemaid narkootikume. Proovima hakkasid nad sõprade õhutusel ning murede unustamiseks. Meelemürkide tarvitamine tõi kaasa väga raskeid õnnetusi. Kati, kellele purjus peaga peol tablett suhu topiti, langes vägistamise ohvriks. Kuna ta oli viimasel ajal pidudel mitmete poistega maganud, siis oli ta maine väga halb. Nii pidas ka tema vägistaja Markus Kati vastuhakkamist lihtsalt tüdruku mänguks. Ka Markus ise oli tugevas joobes. Kati süüdistas Markuse käitumises ennast. "Markus vägistas mu ära, sest ma olen selline allakäinud lits" (M. Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, lk 79).
. 5 1.2 Alkoholi mõju ja kahjulikkus.......................................................................................5 1.3 Alkoholi tarbimine Eesti ja muu maailma noorte seas.................................................6 1.4 Avalik arvamus alkoholi tarbimise kohta. ...................................................................7 1.5 Joobe astmed................................................................................................................ 7 1.6 Alkohol ja tervis........................................................................................................... 8 1.7 Alkoholi tarbimisega seonduvad terviseriskid.............................................................9 2. Metoodika ja andmeanalüüsi meetodid............................................................................11 2.1 Valim..........................................................................................................................11 3
.........................................................................................4 1.1 Alkoholi ajalugu ja olemus..................................................................4 1.2 Alkoholisituatsioon...........................................................................5 1.3 Alkoholi mõju organismile...................................................................6 1.3.1 Alkoholi mõju lapse organismile..........................................................7 1.4 Alkohol ja noored..............................................................................8 1.5 Ühiskondlikud probleemid.........................................................................................9 2.Uuring Tallinna 37.Keskkooli noorte suhtest alkoholiga.....................................10 2.1 Uuringu hüpotees...............................................................................10 2.2 Uuringu sisu....................................................................
eest peitupugemine. Nõrga iseloomuga on sõltuvus kiire tulema, mistõttu tuleks oma probleemidele leida teistsugune lahendus. Selle töö eesmärk on lahti seletada erinevate meelemürkide mõju organismile, sõltuvuse tagajärgi ning suurendada selle teema suhtes natukenegi teadlikust. 3 MEELEMÜRKIDE LIIGID Meelemürkide alla kuuluvad suitsetamine, narkootikumid, alkohol ning ka retseptiravimid, mida võetakse ettenähtust rohkem. Kanep (Lisa 2) Kõige tuntum,levinum ja arutlust tekitavam narkootikum on praegu vaieldamatult kanep. Näiteks 1516aastaste noorte seas on kanepi tarvitamine alates 1995. aastast ainult kasvanud ja seda sugugi mitte ravieesmärkidel. Poisse on proovijate ja tarvitajate hulgas tunduvalt rohkem kui tüdrukuid: vastavad näitajad olid 2007. aasta andmete kohaselt 33,4% ja 19%
vaesemasse kihti. 27% elasid vanemad koos. Lapse sündimise järjekord ei lugenud. Kohtu poolt karistatud vanemad 48%, õed-vennad karistatud, 63% perek. koos sugulastega kohtulikult karistatud. Vanemate kohtulik karistus mõjub perekonna liigetesse eetiliselt, laps kui kooli läheb(klimoo – märk küljes, väga halvasti mõjub lastele, hakatakse kõrvale hoidma).Üldine arvamus negatiivne. Miljöölise faktorina esineb alkohol, kui perekonna lõhkuja, majanduse 3 Kuritegevus EVs ARVESTUS viletsuse allikas. Kas vanemad teenisid sõjaväes või mitte – isa füüsilise ja vaimse tervise indikaator. Asotsiaalsuse esimeseks avalduseks ulakus(pisihuligaan), järgneb peaaegu alati vanemate kaotusele. Mille eest on lapsed saadetud?:
aseaineks emotsionaalsele lähedusele. Kõige kergemini tekib selline situatsioon problemaatilistes peredes, kus vanemate vahel on sagedased tülid ja erimeelsused. Samuti võib see juhtuda siis, kui vanemad on tööga niivõrd hõivatud, et neil ei ole laste jaoks aega. 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus.....................................lk.2 2. Sisukord............................................lk.3 3. Alkohol..........................................lk.4 · Mida peaks teadma alkoholist? · Mis juhtub, kui tarbida alkoholi? · Alkohol, narkootikumid, HIV 4.Narkootilised ained..............................lk.7 · Miks hakatakse kasutama narkootilisi aineid? · Mõjutajad · Mis on kanep? 5.Tubakas............................................lk.11 6.Kokkuvõte.........................................lk.12 7.Kasutatud kirjandus..............................lk.13
12 klass ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE Uurimistöö Juhendaja: Valev Kald Maardu 2014 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 4 1.1.ALKOHOL................................................................................................................................5 1.1.1 Alkohol seaduse mõistes.........................................................................................................5 1.1.2. Alkohol teaduslikus mõistes..................................................................................................5 1.2. Eesti alkoholikultuur.................................................................................................................5 1.3. 2013.aasta Eestis...............................................................................
Tallinna Laagna Gümnaasium Kersti Annok 11IT ALKOHOL NING SELLE MÕJU LAAGNA KOOLINOORTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Pille Alonov Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ALKOHOL....................................................................................................................6 1.1. Alkoholi olemus.....................................................................................................6 1.2. Alkoholi mõju........................................................................................................7 1.2.1. Südame- ja veresoonkond..............................................................................8 1.2.2
tarvitamisest, kuid võib ilmneda ka hasartmängude mängimisel või interneti kasutamisel. Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad siin nii inimese isikuomadused, aine või tegevuse omadused, väärkasutuse intensiivsus ja paljud teised tegurid. Eksisteerib erinevaid sõltuvuse liike: · Psüühiline · Füüsiline · Sotsiaalne · Seksuaalne · Majanduslik Alkohol Miks alkohol nii ohtlik on? Enamik noori ei usu, et joomine on neile kuidagi ohtlik. Kui alkoholi tarbida targalt ja mõõdukalt, siis võib see nii olla, kuid enamasti ununeb mõõdukus peo käigus. On leitud, et tervelt 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. eluaastat, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Võrdluseks võib tuua, et peale 21. eluaastat alkoholi tarbimist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%. Niisiis tegelikkuses võib alkohol meie igapäevaelu tõsiselt mõjutada
Eesti riigil on ka väga ilus keel.Seda on väga paljud maad ka väitnud.Kahjuks aga pole Eesti noorte seas eesti keel enam nii väga olulisel kohal ja paljud noored on hakkanud kasutama inglise keelt eesti keelega läbisegi.See ei ole sugugi hea,kuna see mõjub eesti keelele üpriski rüüstavalt.Keel muutub laisemaks ja paljud sõnad võivad üldse ära kaduda. Võibolla üks kõige häirivamaid asju Eestis on minu arvates see,et paljud venerahvusest inimesed ei pea eesti keelt oluliseks ning arvavad,et nad ei pea seda siin oskama.Arvan,et see on üpris nõme,sest kui ta on valinud omale elukohaks Eesti ning soovib siin ka elada,siis peaks ju ka siin räägitavat keelt oskama.Ei saa öelda,et kõik venerahvusest inimesed on sellised.Tean ka palju väga korralikke ja intelligentseid venerahvusest inimesi,kes austavad ja peavad lugu oma elukohast. Ka poliitika on vahepeal Eestis lihtsalt naeruväärne.Vahel jääb tunne,et rahval ei olegi
Aastal 2004 Tallinna koolides läbiviidud küsitluse põhjal olid 14-aastastest õpilastest suitsetamist juba alustanud 100 protsenti. Ning alkoholi tarbimist alustatakse juba põhikoolist. Samas ei ole see eriti üllatav, sest eestlased on Euroopa riikidest alkoholi tarbimises teisel kohal (esimene on Tsehhi). Ilmselgeks põhjuseks on vanemate halb eeskuju ja pidev alkoholi tarbimine. Ka seadused peaksid olema karmimad ja alkohol võiks olla kallim. Alaealistele on meelemürgid liiga kättesaadavad. Mitte ükski täisealine isik ei tohiks lastele neid osta või pakkuda,see peaks olema karmilt karistatav. Minu jaoks kõige suurem laste heaoluga seonduv valupunkt on turvalisuse tagamine igale lapsele. Mõtlen kaitset vaimse- ja füüsilise vägivalla eest. Meie ühiskonnas on inimesi, kes tahavad teistele halba teha. Vahel valitakse ohvriteks lapsed, sest nad ei oska veel enda eest seista ja end kaitsta
Uimastid Referaat Nimi: Sinu nimi Kool: Sinu kool Klass: Sinu klass Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2009 Eessõna. Uimastiprobleem on Eestis muutumas sensatsioonilisest sündmusest paratamatuks igapäevanahtuseks. Ühelt poolt laiendab rahvusvaheline narkoäri oma turgu ja teisalt soovib meie tarbija eksperimenteerida demokraatliku "vabadusi". Eestis on uimastite tarvitajate ja narkomaanide arv esialgu veel väiksem kui Lääne-Euroopas, Ameerikas või meie naaberriikides Soomes, Lätis ja Venemaal. Samas uimastikuritegevus peaaegu kahekordistub iga aastaga, suurenevad konfiskeeritud narkootikumide kogused ning kasvab mürgituse või psühhoosi vältimatu arstiabi vajadus. Läbiviidud õpilasküsitlused kajastavad järjest ulatuslikumat narkootikumide levikut noorte hulgas. Võib arvata, et uimastitega seotud küsimused muutuvad lühiaastatel Eesti ühiskonnas palju teravamaks. Praegust perioo
Tallinna Tööstushariduskeskus ALKOHOL Referaat Õpilane: Caroline Sünd Juhendaja: Aire Brük Tallinn 2012 Sisukord Mis on alkohol? ............................................................................................................................. 3 Alkoholi olemus .............................................................................................. 4 Kui palju on liiga palju? ................................................................................................................ 5 Alkoholi mõju tervisele...................................................................................... 6
Püsivad kahjustused suurte koguste puhul, haigused. • Purjusolek = traumad, kukkumised liiklusõnnetused, uppumised jm. • Maksahaigused, haavandid, südame – ja veresoonkonnahaigused, ajukahjustused • Kaalutõus Alkoholi tarvitamine • Noored alustavad alkoholi tarbimist keskmiselt vanuses 12–13 ning varakult alustajate osakaal on tõusmas. • 11–15aastaste koolinoorte hulgas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 76,8% ja purjus olnud 41%. • Noorte puhul on probleem enese purju joomine. Üha sagedamini joovad end purju tüdrukud, mis on osaliselt seletatav traditsiooniliste soorollide mõju vähenemisega. • Eesti koolide õpilaste seas on purjutajaid rohkem kui vene koolide õpilaste seas, suur on erinevus eesti- ja venekeelsete tüdrukute vahel. • Alkohol on otseselt seotud noorukite surmade kolme enamlevinud põhjusega: liiklusõnnetused, tahtmatud vigastused ja tapmised. Alkohol – miks?
Suitsetajad pole ära pahandanud ainult firmajuhte, nad mürgitavad õhku ka korterites. Kui seni oli ainus võimalus naabrimehele märkus teha, siis nüüd seisab õigus puhta õhu tahtja poolel. Tubakaseaduse üks paragrahve ütleb, et korterelamu ühistrepikodades suitsetamine on keelatud. Mittesuitsetajate õigusi peavad aitama jalule seada ka maksupoliitika ja ühiskondlik arvamus on ju igaühe isiklik asi see, et õhk tema ümber poleks saastatud. Nõukogude ajal valitses seisukoht, et alkohol ja tubakas peavad olema kättesaadavad ka madalapalgalisele. Nüüd on suund sinnapoole, et tubakatooteid kui tervistkahjustavat luksuskaupa ei pea saama osta igast putkast. Seetõttu müüakse arenenud riikides sigarette vaid mõningates spetsiaalsetes kauplustes ja üksikutes suuremates kaubamajades. (ibid.) Eesti tubakaseadus on paljudest Euroopa analoogsetest seadustest rangem selles osas, et keelab alla 18-aastastel tubakatooteid tarbida. Kuna uuringud näitavad, et pooltel
mineraalaineid, elektrolüüte (nt naartrium, kaalium, kaltsium, magneesium), maitse- ja lõhnaaineid, mõnikord ka vitamiine või teisi toitaineid ning mis on mõeldud treeningu käigus higistamise teel kaotatud vee ja elektrolüütide taastamiseks. Energiajoogid ei sisalda elektrolüüte, see-eest sisaldub neis kofeiini ja teisi stimulante (Tervise Arengu Instituut 2014). 2.2.2 Mõju koos alkoholiga Suur riskitegur on energiajookide ning alkoholi koostarbimine. Kofeiin on stimulaator, alkohol aga depressant. Seetõttu võib inimesele tunduda, et alkoholi tarbimine koos energiajoogiga varjab joovet ja parandab enesetunnet. Tegelikult aga ei vähenda energiajook alkoholisisaldust väljahingatavas hingeõhus, veres ega paranda reaktsioonikiirust (Pitsi 2014). Petlikult hea enesetunne võib panna inimese tegema valesid otsuseid, näiteks innustuma veelgi rohkem alkoholi tarbima või istuma autorooli. Näiliselt väike joove võib endaga kaasa tuua
maksumärk viinapudelil pikaks ajaks unustada, ükskõik kui kaugel lõpptarbija Läti piirist asub. Emotsionaalselt kehutab paljusid Lätist alkoholi ostma protest siinsete regulatsioonide vastu, ja lõpuks: kes tuvastab, millist päritolu vedelik täidab meie baarilettidel välja pandud legaalseid pudeleid, kuhu vilunud kõrtsipidajad on ajast aega parema puudumisel ka vett sisse seganud? Oleks naiivne arvata, et lõunapiirilt tulev odav alkohol ei leia läbiproovitud moel teed kommertskasutusse. Kirjeldatu on triviaalne tegelikkus, aga püüdkem kujustada kõnealuse veani viinud poliitilist argipäeva. Niisiis: pärast valimisi tulid kolm erakonda koalitsiooniläbirääkimistele oma kindlate põhimõtetega maksupoliitikas, aga alkoholiaktsiisist sai puhver, mille venitamist populaarsete lubaduste tõttu suurenenud kulude katteallikana pidasid tulevased valitsusliitlased üksmeelselt
Noorsootöö RKH Merlyn Jürgenson HAAVATAVATE SIHTRÜHMADE TOETAMINE NOORSOOTÖÖS Portfoolio Tallinn 2018 Sisukord 2 1 SISSEJUHATAV ENESEANALÜÜS Ma olen töötanud nüüdseks peaaegu juba kolm kuud Pärnu Noorte Vabaajakeskuses ning mind on mõjutanud võib olla suuresti see, et inimesed ei tea ega saa aru, et mis on noorsootöö ning räägivad sellest nii öelda halvas valguses. Nad arvavad, et kõik noored, kes noortekeskuses käivad ongi nende sõnul “pätid ja huligaanid”. Asendasin koolis, kus varem ise õppisin ja ka praktikal käisin õpetajat. Mul tuli seal teiste õpetajatega samuti juttu enda põhitööst noortekeskuses, kus õpetajad ütlesid, et noortekeskuses käivad ainult need noored, kellel pole normaalset pere ja/ või vanemad on alkohoolikud. Üks teine õpetaja aga ütles, et ta
Noor on inimene , kes ei sõltu niipalju oma vanematest ja nende tegemistest, kellel hakkab juba oma elu ja omad tegevused. Lapsikud võivad olla nii noored kui ka vanemad inimesed. Vahest on isegi nii, et mõni laps on vähem lapsikum kui mõni vanainimene. Seda mõistet saab võtta erinevalt, näiteks vanemate inimeste seas on lapsikus väga talumatu ja mitte väga normaalne nähtus. Nooremate seas on see vägagi lubatud ja andeks antav. Noortepärane on uuem, kuid mitte nii väga hiljuti tulnud mõiste. Niipalju kui mina kuulnud olen, ei ole vanadel inimestel midagi muud enam ühiskonna kohta ütelda kui popp ja noortepärane. Nooruslik saab ütelda inimese kohta, kes on vanem kui käitub ja näeb välja nooruslikum. Kui oleks rohkem noori valitsuses, saaks riigi kohta ka ütelda nooruslik. Poliitikud on väga tihti lapsikud ning väljendavad seda üksteise ületrumpamise katsetega või üksteise maha tegemisega. Vahel
Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Omamoodi narkootikumideks võib pidada ka alkoholi ja tubakat. Nende kasutamine ei ole lihtsalt seadusega keelatud. Sajanditega on alkoholist ja tubakast saanud kultuuri osa, nende ärakeelamine pole lihtsalt enam õnnestunud. Küllap on põhjus ka selles, et alkohol ja tubakas pole mõõdukates kogustes tervisele siiski nii ohtlikud kui "päris" narkootikumid. Mis on sõltuvus? Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et peale narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja hangitaksegi uus kogus.
alkoholisõltuvus ehk alkoholism. Alkoholismi iseloomulikeks tunnusteks on : ·Geneetiline haavatavus : pärilikkuse roll 5070% ·Bioloogilised riskifaktorid : madal alkoholilävi ·Aju funktsiooni häired : dopamiinsüsteemi jt muutused 4 ·Efektiivsed neurobioloogilised ravisekkumised : opioidretseptori antagonistid ·Efektiivne neurobioloogiline preventsioon : ADHD ravi noortel (Lehtmets 2013) Oma omadustelt on alkohol kesknärvisüsteemiprotsesside pidurdaja (depressant). Kesknärvisüsteem on põhiline organsüsteem, mida alkohol kõige tõsisemalt mõjutab ning ka kahjustab. Kesknärvisüsteemi kahjustuse aste sõltub kõige otsesemalt alkoholi kontsentratsioonist inimese veres. Alkoholisisaldus veres sõltub joodud alkoholi hulgast, kangusest, inimese soost ja kehakaalust. Alkoholisisaldust veres väljendatakse promillides. Seda saab valemi abil välja
Seda on nüüd teadlasedki kuulutanud, et mida rohkem kolib elu nutiseadmetesse, seda väiksemaks jääb inimeste süvenemissuutlikkus. Olete sama märganud? Jah, paljud kurdavad, et ei suuda enam lugeda paksu raamatut. On inimesi, kellele käib juba kümneleheküljeline tekst üle mõistuse. Süvenemisvõime on tõsiselt kannatanud, lisaks psüühiliste haiguste tohutu kasv... ...nagu tähelepanupuudulikkus ja hüperaktiivsus ja muud sellised n-ö moe- või ajastuhaigused. Lugesin hiljuti statistikat, et õpiraskustega laste protsent on ületanud viiekümne. Järelikult on normaalne olla õpiraskustega. Järelikult need, kes ei ole õpiraskustega, on ebanormaalsed. Minu arust tuleks täiesti otsustavalt pöörduda verbaalsuse poole tagasi, ja näen üliõpilaste pealt, et see on võimalik, nad tulevad sellega kaasa. Ainult rahutusest tuleb lahti saada. Koomiline ja samal ajal kurb on vaadata näiteks Tartu-Tallinna rongis, kuidas inimesed ei suuda olla
supilusikatäis suhkrut! Alkohoolsed joogid jaotatakse kolme rühma: · kanged alkohoolsed joogid alkoholisisaldus enam kui 22 mahuprotsenti (viinad, viskid, rummid, liköörid) · lahjad alkohoolsed joogid alkoholisisaldus 622 mahuprotsenti (veinid, vermutid) · vähese alkoholisisaldusega joogid alkoholisisaldus 0,56 mahuprotsenti (õlled, siidrid) Kui inimene joob, imendub alkohol maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu. ALKOHOL KEEMILINE AINE ETANOOLI MÕJU INIMORGANISMILE Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi (alkoholdehüdrogenaas) toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast veel mitmeid
kaubavahetuskokkuleppes ehk tänapäevasemas mõistes töölepingus. Selle rikkumise eest saadav trahv oli kordades väiksem, kui tootmiselt saadav kasum. Samalaadset käitumist tuleb palju ette ka tänapäeval ning eriti hoogustub see suvekuudel. Turistide pealt püütakse koguda võimalikult suurt kasumit, et vaiksed talvekuud üle elada. Seeläbi hoitakse restorane kauem lahti, tehakse juurdeehitusi baaridele. Eesmärgiks on mahutada üha rohkem kliente. Seetõttu suureneb töömaht, millega hakkamasaamine on aga jäetud vaid tööliste õlgadele. Nii kapitaliste tol ajal kui ka tööandjaid tänapäeval huvitab vaid see, et töö saaks tehtud ja kasum oleks suur. See kõik kulmineerub tööpäeva ajalise kestvuse pikenemisega, mille piiridesse paigutamine oli ka Marxi eesmärk. Peatükist selgub, et defineerida saab vaid tööpäeva maksmimaalset pikkust. Tööpäeva maksimaalse pikkuse määrab ära tööliste füüsiline jõudlus ja ajaline piirang
jäämist. Kui teha väike lonks alkoholi, muutuvad probleemid iseenesest justkui lahendatuks. Mis siis, et järgmisel päeval on asi kaks-kolm korda hullem.» Alguses võttis Kert vähem, aga nüüd on alkoholist saamas ta sinasõber. Head tuttavad soovitavad küll, et mees, jäta maha, viimane aeg! Kuid Kert on juba niikaugel, et võtab viina isegi töö juurde kaasa, sest teab, et öövalvetes on üksi ja seal keegi ei sega. On juhtunud, et ülemus tabab teda purjus olekus, ning nüüd on Kert ettevaatlikum. «Kui ennast sõprade juures purju võtan, siis reeglina lülitub sisse autopiloot. See tekib siis, kui pilt kaob eest ära. Seda ma ei mäleta, kuidas koju jõuan. Tekib reaktsioon, mis viib tulemini, et jõuan iseenesest koju. Ja mida rohkem alkoholi tarbida, seda varem, seda väiksema kogusega hakkavad mälulüngad tekkima. Alguses mälulünkasid praktiliselt ei olnud, ikka mäletasin kõike, mis toimus; mõnda asja uduselt, aga mäletasin.»
PALDISKI GÜMNAASIUM 9.klass Agnes Blank SUITSETAMINE Uurimistöö Juhendaja Natalia Sidorova Paldiski 2010/2011 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Suitsetamine 4 Suitsetamine ja noored 5 Tervis ja rasedus 6 Passiivne suitsetamine ja passiivne suitsetamine Eesti kodudes 7 Sõltuvushaigus ja suitsetamine kui standard 8 Uurimistöö tulemused 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 SISSEJUHATUS Uurimistöö teemaks valisin ,,Noorte suitsetamine" , sest minu arvates t�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
