Kellele: Urmas Lehtsalu
Teema: Eesti sotsiaalprobleemid
Kellelt: Maria Maripuu P-3
Viimasel
ajal on suurimaks Eesti sotsiaalprobleemiks tööpuudus. Tänu masule
on see võrreldes eelmise aastaga tublisti suurenenud. Iga päev võib
ajalehest või netist lugeda, et jälle on töötude hulk suurenenud.
Samuti on ka palgad ja toetused jäänud väiksemaks. Selle tõttu on
nii mõneski peres rasked ajad. Kahju on peredest, kus on palju lapsi
eriti kui seal on väiksed lapsed. Sest, kui üks vanemadest või
mõlemad kaotavad töö, siis neil on majanduslikult raske aeg. Kuna
ka laste toetused on vähenenud. Ja uut tööd saada pole kerge.
Praegusel ajal lastakse rohkem töölt lahti kui tööle võetakse.
Sotsiaalprobleemid Eesti ühiskonnas ja nende lahendamine Eesti ühiskonnas on palju probleeme. Iga päev räägitakse kuritegudest, tööpuudusest, kellegi halbadest elutingimustest ja perevägivallast need ongi ühed meie Eesti riigi sotsiaalprobleemid. Iga päev võib ajalehest või internetist lugeda, et töötude hulk suurenenud järjekordselt. Samuti vähenevad ka palgad ja toetused ning seetõttu on paljudel peredel raske. Isegi kui inimesed soovivad väga leida uut tööd, pole see kerge ettevõtmine, sest tööd on väga raske leida. Praegusel ajal lastakse rohkem töölt lahti kui tööle võetakse, sest nii mõneski firmas jääb tellimus väiksemaks ning sellega väheneb ka töömaht selles ettevõttes
Erisooliste alkoholi tarbimine: Tähendused ja normid noorte eesti täiskasvanute seas Uuring näitab, et alkoholi tarbimine on suurenenud nii meeste kui ka naiste seas, nii et sooline lõhe nende vahel on vähenenud, eriti noorte täiskasvanute seas. Uuring baseerub era- ja grupiintervjuudel Eesti noorte täiskasvanutega nii maalt kui linnast. Naiste alkoholi tarbimine on justkui kahekordsete normidega määratletud, kuid mehed eemaldavad end nendest normidest ning arvavad, et näiteks meeste seas viina joomine on OK, sest see on kujutatud juba nõukogude ajast tugeva maskuliinsuse tunnusena. Alates 1991 aastast, kui Eesti sai taasiseseisvaks, on alkoholi tarbimine, kuni 2008, pidevalt suurenenud. 2004 vähenes, sest Eesti astus Euroopa Liitu ning sealsed regulatsioonid pärssisid seda
Neid on vaja aidata ja tagant sundida. Nii väheneks asotsiaalide/alkohoolikute/narkomaanide arv tunduvalt. Kolmas probleem on kindlasti see, et riik ei kasuta oma raha õigetes kohtades. Näiteks on riigikogus palgad ülisuured, võrreldes (ligikaudu 3380 eurot) tavainimesega. Sinna lisandub veel kuluhüvitis 30% kogu palgast. Sellajal kui tavainimesed elavad vaevalt otsotsaga kokku ja paljud neist saavad miinimumpalka (278,02 eurot). Riigikogulaste palk tõuseb kui Eesti keskmine palk tõuseb. Minu arvates võiks ära jätta kuluhüvitised ja selle raha eest hoopis rahastada selliseid ja kohti, mis seda tõsiselt vajavad. Veel on riigi kaitsekulud liiga suured, selleasemel võiks neid rahasid kasutada hoopis õpetajate, päästeteenistuse ning politsei palga tõstmiseks, mitte sulgeda päästekeskuseid, koole ja koondada õpetajaid. Otsus sulgeda päästekeskuseid on väga vale, kuna kui on vaja kiiret abi, ei ole see vähendatud abiga eriti võimalik
säilitab. Sellise eestlasliku, ennastvabandava alkoholitarbimisega kaasnevadki enamasti terviseprobleemid, vägivaldsus ja muud õnnetusjuhtumid. Statistika näitab, et vaid 15% täiskasvanutest on need, kes ei tarbi üldse alkoholi. Sugu ja vanus ei mängi alkoholi tarbimisel enam ammu mingit rolli. Meeste hulgas on alkoholi tarbmine küll suurem ,kuid mitte oluliselt. Enese purju joomine hakkab Eestis juba väga noorelt. Euroopa maade edetabelis on Eesti noored masendavalt ees, püsides 3. - 4. kohal. Nii meeste kui ka naiste seas joovad kõige sagedamini üksi elavad kuni 25aastased noored. Igapäevaselt tarbivad aga rohkem alkoholi siiki mehed, lausa 10% täiskasvanud meestest joob vägijooki igapäevaselt, naiste hulgas jääb see alla 1%. Statistika näitab ka seda, et sagedamini tuleb alkoholitarvitamist ette just suurema kuusissetulekuga inimeste seas. Eesti Konjunktuuriinstituudis läbi viidud uuringu andmetel tarbiti 2010
Alkoholitarbimise mõju Eesti ühiskonnale - kas vajame uut lähenemist? „Kuidas vähendada alkoholitarbimist? Mida saab teha riik, mida inimesed ise?“ Kahju, mida Eesti riik alkoholi kuritarvitamise tõttu kannab on asjatundjate hinnangul 2-5% sisemajanduse koguproduktist, ehk siis umbes 10 miljardit krooni. Näiteks sama suur on ravikindlustuseelarve. Mis paneb ometi Eesti inimesi nii tohutult alkoholi kuritarvitama? Kogu aeg korrutatakse, et eestlased on vaiksed, tagasihoidlikud ja otse loomulikult endassetõmbunud. Eestlaste üks armastatumaid romaane „Tõde ja õigus“ on ka seda stereotüüpi vaid süvendanud. Ma mäletan, kuidas Pearu ja Andres käisid kõrtsis kesvamärjukest joomas. Kõik see toimus tavaliselt raske töönädala lõpus ja siis tarbiti ikka päris palju. Pearu ja Andres suutsidki üksteise vastu avameelsed olla ainult purjus olles
ANTIREKLAAM Sissejuhatus: Me valisime selle teema sellepärast, kuna liiga paljud noored tarvitavad energiajooke. Kuid tavaliselt ei tea keegi täpselt, kui ohtlikud on energiajoogid tegelikult või mõtlevad, et asi pole üldse nii hull. Inimesed võtavad neid kui tavalisi karastusjooke, kuid ei mõtle kahjulikkusele. Energiajoogid ei ole tavalised joogid. Neid eristab teistest jookidest kofeiini, tauriini ja muude toimeainete ning taimsete ekstraktide oluliselt suurem sisaldus. Müügil olevate energiajookide hulk maailmas on enneolematu. Tootjad hiilgavad aina uute lubadustega - kiire kaalukaotus, suurenenud töövõime ja koguni "seaduslik pilvesolek" on need omadused, millega ahvatletakse tarbima uusi jooke. Faktid: Energiajoogi nimetus on veidi petlik, sest eriliselt suurt energiakogust tema joomisest ei saa. Peamiselt tuleneb energiajoogist saadav energia seal sisalduvatest süsivesikutest ning see on võrdne tavalise karastusjoogiga (ca 40-
Teet Suurkivi Bak. VIII rühm Eripedagoogika "Käbi ei kuku kännust kaugele" Öeldakse, et tänapäeva noorus on hukka läinud. Lapsed saavad üha varasemas eas tuttavaks alkoholiga, käiakse vähem koolis ja huviringides, ning veedetakse üha enam aega lihtsalt niisama ,,hängides". Virisetakse küll, et teismelised ei oska oma vaba ajaga midagi peale hakata, kuid mida need lapsed ikka teha oskavad, kui neid mitte keegi ei suuna ega tagant ei utsita? Lapsevanematel on üha vähem aega, et oma järeltulijatel silma peal hoida ning nendega tegeleda. Töö ja karjäär on saanud tähtsamaks kui huvi nende laste tegevuste ja tuleviku kohta. Oma essees proovin välja selgitada, miks tänapäeva noorte ja laste olukord on selline nagu
aastat: Aidi Valliku "Kuidas elad Ann?", Mare Sabolotny "Kirjaklambritest vöö" ja Ene Sepa "Medaljon" ning tegi nende raamatute peategelaste põhjal järeldusi tüdrukute kujutamisest kirjanduses. Võrdluseks reaalsusega, otsis uurimistöö autor artikleid, mis kajastaksid samasuguseid probleeme, nagu on kujutatud teostes. Uurimistöö autor valis just need raamatud, kuna need on saanud väga positiivset vastukaja ja on võitnud kirjandusvõistlusi: "Kirjaklambritest vöö" saavutas Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2006. aasta noorsooromaanivõistlusel 2. koha. Võistluse korraldamist toetas ka Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium. "Kuidas elad, Ann?" võitis Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2000. aasta noorsooromaanivõistlusel peapreemia. Ene Sepa "Medaljon" saavutas Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008. aasta noorsooromaanivõistlusel 3. koha. 1. ÜLDISELOOMUSTUS 1.1
Kõik kommentaarid