Milline
tundub Eesti mulle tänapäeval.
Eesti on minu
kodumaa.Ma hoolin ja pean sellest väga lugu.Võin olla uhke,et elan ja käin siin koolis.
Arvan,et Eesti
olukord pole sugugi kehv ,võrreldes praegust olukorda maailmas.Eestil
on aga ka palju puuduseid,kuid ka plussidest ei tule puudust.
Arvan,et Eesti riik
on väga kiiresti edasi arenenud ja jätkab seda ka tegemast.Kui
tagasi vaadata ja mõelda.Siis ei olnud ju palju aega tagasi,kui
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Slof
Õppematerjali autor
unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise päritoluga sõna." See väide pole sugugi mitte vale. Kuid kas võime end pidada ka sadade aastate pärast eestlasteks, kui me ei räägi enam oma emakeeles, vaid oleme praktiliselt üle võtnud teised keeled ning unustanud oma rahvuse ja päritolu? Selles uurimustöös vastame küsimustele ,,Kes on eestlane" ja ,,Mida tähendab olla Eurooplane." Lisaks uurime, millised on klassikaaslaste seas läbi viidud küsitluste tulemused
........................................................ 9 Uuringu põhijäreldused ................................................................................................. 11 Kokkuvõte ..................................................................................................................... 12 Tulemused .................................................................................................................... 21 1. Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile ................................................................. 21 1.1. Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile tervikuna ............................................................ 21 1.2. Kõige olulisemad keskkonnaga seotud teemad .............................................................. 24 1.3. Hinnangud keskkonnavaldkondade olukorrale Eestis ..................................................... 27 1.3.1
........................ 20 2.3 Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused............................................22 3.teemaga seotud artiklid .............................................................................................25 3.2 Kas suurendame andekate laste pearaha?...........................................................25 3.3Tähelepanu andekatele........................................................................................ 26 3.4Ene Ergma: Eesti vajab kõiki oma andekaid noori............................................. 27 3.5Edu alus: olla hingelt saarlane.............................................................................29 3.6Hariduspoliitikas tuleb muuta mõtteviisi............................................................ 37 3.7Andekatest kui erivajadustega õpilastest.............................................................39 kasutatud kirjandus..........................................................
Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 481 Keel ja 7/2012 Kirjandus LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja hilisematele lugejatele, vahendab august Palm oma 1935. aastal ilmu- nud artiklis jaan roosi meenutuse Võnnu lahingus hukkunud mehest,
sest õlu ja viin on kasulikud joogid, kui neid mõistlikult tarvitada, aga mitte see karskus; nii et mina olen tänini rahva kasu taga ajand ja nüüd hakkan iseenda eest muretsema, lähen vana Mauruse juure õppima. Käisingi juba kord tema jutul, aga tema tahtis kõige pealt minu habeme maha tõmmata. Ütleb: ajage enne habe maha, tulge siis, habemega ei saa, sest habeme taha ei näe, mis mees teie olete, mis nägu teil on. Nõnda ütles vana Maurus ise mulle, sest nende teiste semlakutega ei võtnud ma juttugi. Ainult tema endaga... No mis te ütlete selle kohta? Mina peaks oma habeme enne maha ajama, kui pole saand proovidagi, kas ma õppida tahan või mitte. Sest kust sa seda asja tead, mis sa ilmaski pole katsunud. Ei, härra Maurus, ütlesin mina. Mina habemest ei lahku, ennem müün rahvale kasulikku toitu ja jooki edasi, pealegi kus ma ei tea, kas õppimisest ongi miskit kasu. Hää küll, ma saan tudengiks. Noh, ja siis? Mis ma
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp
Otsingute toeks võiksime reaalteadustest õppida vahetegemist tead- mise ja arvamise vahel ning psühholoogidelt vahetegemist objektiivse ja subjektiivse vahel. Oleme väga kaugel mõttest, nagu võiks siit või mõnest teisest õpikust hankida objektiivset teadmist keele või millegi muu kohta; pigem on rõhk oma arvamuste subjektiivsuse tunnistamisel ja selle ülestunnistusega toimetulemisel. Viimane pole kerge – kui ikka tõsiselt tundub, et lumi on valge, siis on väga keeruline hoiduda lihtsustatud väitest „lumi on valge” ja piirduda mõne teaduslikult paremini kaitstavaga, näiteks „mulle tundub, et lumi on valge”, „kõik mu senised intervjueeritavad on vastanud, et lumi on valge” või „mu senised mõõtmistulemused on näidanud, et lumi on valge” (viimased kaks muidugi eeldusel, et vastavad uuringud on tõepoolest läbi viidud ja selliseid tulemusi andnud)
muuseumid, <= st ametlik mälu. Elulood => mitteametlik. Valitsev teadmine <-> vastuteadmine. Valitseval teadmisel on lai interpreteerimise kiht ning väike seos tegevus- ja kogemustasandiga. Sotsiaalsed vastuteadmised on seevastu sündmus- ja kogemuslähedased, neil võivad olla välja kujunenud narratiivsed kultuurid, arenenud argieluliste interpretatsioonide praktika, kuid puuduvad institutsionaliseeritud interpretatsioonisüsteemid. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Euroopa aegumatuks kultuurisaavutuseks lõppenud aastatuhandel peetakse trükikunsti leiutamist. Johannes Gensfleisch zum Gutenberg hakkas 1440. a paiku tekste kokku seadma lahtistest tähetüüpidest (esialgu olid need puust, pärast tinast valatud). On andmeid, et Hollandis hakanud Costeri-nimeline mees Gutenbergist varem eraldi trükitüüpe kasutama. Gutenberg varjas oma trükkalitegevust, et mitte olla süüdistatud NÕIAKUNSTIS (oli ju keskaeg)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid