Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti seadusandlik võim". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
bürokraatia, riigieelarve, elluviimine, igapäevase, komisjonid, erakonnad, fraktsioon, maavanem, maavalitsus, ametnikkond, rahvahääletuse, kohtuvõim, järelevalve, õigusemõistmine, spiiker, opositsioon, rühmitus, lobism, poliitikuid, ombudsman, õiguskantsler, teostab, üldjuhtimine, riigiametnik, maakonnas, hierarhia, juhtimiskorraldusÜhiskonna II Perioodi KT 12.klassile 1. Erinevate võimude ülesanded lähtuvalt võimude lahususe põhimõttest Riigikogu on Eestis seadusandlik võim, kelle ülesanne on seadusi välja töötada ja vastu võtta ning esindada kodanike huve. Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. Otsustab rahvahääletuse korraldamise. Valitsus on Eestis täidesaatevvõim, kelle ülesanne on seaduste elluviimine ja riigi igapäevase toimimise korraldamine. Koostab riigieelarvet ja esitab selle Riigikogule. Korraldab suhtlemisi teistee riikidega. Kohtusüsteemil on Eestis kohtuvõim, kelle ülesanne on seaduse kuulekuse tagamine, järelevalve võimu üle ning sõltumatu ja aus õigusemõistmine. Hoolimata lahutatusest kontrollivad võimud üksteist ning täidavad kohati ka teineteise funktsioone 2
esindajana valitakse ülemkoda kas otse rahva poolt (nt. USA) või sinna delegeeritakse regionaalvõimude esindajad (nt. Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa). · Töövaldkondade jaotuses: Seisuslikus kojas on saadikukoht eluaegne. Regionaalseid huve esindav ülemkoda on regulaarselt ümbervalitava saadikukohaga. Parlamendi struktuur: · Parlamendi juhatus (esimees ehk spiiker, aseesimehed). · Alatised ja ajutised komisjonid. · Fraktsioonid ehk saadikurühmad. · Koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees, kelle valivad parlamendisaadikud. (nt. Suurbritannias nõutakse spiikrilt täielikku neutraalsust, kuid Mandri-Euroopas jääb ta edasi partei liikmeks. USA-s ja Indias on spiiker aga oma erakonna juhtiv tegelane). Eestis kuulub parlamendi esimehe koht koalitsiooniparteile, kuid üks aseesimeestest esindab opositsiooni. 1
majandusküsimusi. 2) USA senat kinnitab presidendi poolt nimetatud kõrged riigiametnikud ja suursaadikud ning ratifitseerib välislepingud. USA Esindajatekoda arutab eelarve, maksude ja majanduspoliitikaga seonduvat. Parlamendi formaalõiguslik struktuur Formaalõiguslik struktuur on fikseeritud seadustega, poliitiline struktuur oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ja komisjonid, poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Eestis on Riigikogu esimehe ja aseesimehe valimine tähtis toiming, mis näitab parteidevahelist jõudude vahekorda. Esimene koht kuulub mõne koalitsioonierkonna liikmele, üks aseesimeestest esindab opositsiooni. Spiiker: 1) tagab istungite korrakohase toimumise ja päevakorra täitmise
seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Selle abil püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see looks eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. Seadusandlik võim Riigikogu Ülesanne: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine; kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus Ülesanne: seaduste elluviimine; riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine; õigusaktidest võib valitsus anda välja määrusi ja korraldusi. Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid (tegevpoliitikud). Valitsus jaguneb ministeeriumideks. Kohtuvõim õigust mõistev võim. Ülesanne: seaduskuulekuse tagamine; võimu seadusliku kasutamise järelvalve; sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. Õigusriik valitsetakse vastavalt seadustele. Eesmärk: inimeste heaolu.
Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses. Presidendil on vähem võimu ning teda ei vali rahvas otse. Plussid: Riigipeal pole liialt võimu, vaid ta tasakaalustab pigem valitsuse ja parlamendi suhteid. Miinused: Valitsuse eluiga sõltub parlamendi toetusest, sest viimane võib korraldada umbusaldusehääletuse valitsuse tagandamiseks (äkki lol, pole õpikus otseselt) 2.Kuidas moodustatakse parlamendi komisjonid? Millega nad tegelevad? Lk 103 Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Igas komisjonis peab olema liikmeid mitmetest erakondadest. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valimisalale. Näiteks väliskomisjon töötab välispoliitikat käistlevate seaduseelnõude kallal ning tegema koostööd välisministeeriumiga. 3..Kuidas toimub seaduseelnõu menetlemine? Lk 108-109 1)Seaduse algatamine (fraktsioon, komisjon, valitsus, üksiksaadik). 2)eelnõu antakse riigikogu juhatusele.
Sisukord Sissejuhatus .....................................................................................2 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine .........................3 Seadusandliku võimu ülesehitus .........................................4 Parlamendi ülesanded ja töökorraldus..............................................6 Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis.....................7 Avalik haldus ja bürokraatia..............................................9 Kohtuvõim.................................................................10 Regionaalne ja kohalik valitsemine....................................10 Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus...................................11 1 Sissejuhatus Valitsemise tähendus on viimastel aastakümnetel märgatavalt laienenud. Tänapäeval
Tema üle seatakse eestkoste. RIIGIKOGU STRUKTUUR FRAKTSIOONID erakondade saadikurühmad parlamendis -võivad moodustada ja peavad kuuluma väh 5 riigikoguliiget Koalitsioon – erakondade fraktsioonid, mille esindajad on moodustanud valitsuse. Opositsioon – moodustunud nende erakondade saadikutest, mille esindajad valitsusse ei kuulu. KOMISJONID ALATISED valmisavad ette ERIKOMISJONID moodust. Avalikku huvi seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus pakkuva sündmuse asjaolude arutamiseks uurimiseks(uurimiskomisjon) või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks(probleemikomisj.) PARLAMENDIRÜHM tõhustab kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Eesmärk on
* raha jagab parlament Parlamentaalne ( UK, Saksamaa, Eesti) *parlament valib presidendi *valitsus moodustatakse peale parlamendi valimist *1 ja 2 kojalised (USA-s senat - 2 saadikut igast osariigist ja esinduskoda rahvaarvu põhjal) Poolpresidentaalne *President pole valitsusjuht *Presidendil on suur võim ja veto õigus 2. Parlamendi ülesanded ja struktuur Parlamendi ülesanded - Seaduste algatamine, vastuvõtmine ja menetlemine - Valitsuse töö kontrollimine - Riigieelarve kinnitamine. - Läbirääkimiste läbiviimine (Huvide tasakaalustamine ja korruptsiooni vältimine läbirääkimiste ja eeltöö tulemusel) Parlamendi struktuur Poliitiline struktuur opositsioon ja koalitsioon Formaalne struktuur juhatus (Esimees/spiiker ja aseesimehed) ja komisjonid (alalised ja ajutised) 3. Seaduseelnõu menetlemine Algatus (tavaliselt valitus) -> valitsuses kooskülastus -> esitatakse riigikogujuhatusse -> Riigikogu komisjonid
Otsustab ka ministrite tagandamise. Seadusandliku võimu unstitutsiooniks on USA's kahekojalione parlament e. Kongress. · Seaduse algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. · Presidendile kuulub vetoõigus- õigus lükata parlamendis vastuvõetud seadus tagasi. · President vajab suurte kuluprogrammide kinnitmaiseks Kongressi heakskiitu. · Riigieelarve võetakse vastu Esindajatekoja ja Senati poolt. Senat kontrollib kõrgemate riigiametnike nimetamist ja ratifitseerib rahvusvahelised lepingud. · Kongress kinnitab sõja väljakuulutamise presidendi poolt. · Kongressil pole õigust avaldada administratsioonile umbusaldust. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim.
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56
tiitel (Inglismaa). 2. Teisel juhul moodustatakse esinduskoda, mis esindab regionaalseid huve (venemaal, Saksamaal). 3. USA valitakse ka ülemkoda otse rahva poolt (3 varianti) Parlamentide nimetusi Riigikogu Eduskunta Knesset Kongress Parlamento Bundestag Rikstag Seim Duuma Parlamendi formaalõiguslik struktuur(1) Fikseeritud seadusega parlamendi juhatus (esimees ehk spiiker ja aseesimehed) ja komisjonid (tööorganid alatised keskenduvad ühele valitsemisalale; ajutised komisjonid erakorralised küsimused Poliitiline struktuur oleneb erakondlikust kooseisust fraktsioonid (ühe erakonna saadikud moodustavad) koalitsioon (valitsusparteid) ja opositsioon (ei osale valitsuses). Muutub pärast parlamendivalimisi Parlamendi poliitiline struktuur(2) 1. Koalitsioon versus opositsioon. 2. Fraktsioon parlamendi mõlemad pooled moodustavad ka saadikurühmi e.
Valitsemine ja avalik haldus Avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine. Parlamendis ja valitsuses tehtud otsused on kohustuslikud ning nende põhjal kujunebki riigi poliitika. Huvide moodustamise seaduseks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimese etapi sisu. Haldusinstitutsioonide ja ametnike tegevusest oleneb, kuidas otsused teostuvad. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatlikku valitsemisvormi nimetatakse ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks.
eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3. Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis? Nende ülesanded? Seaduseandlik võim: parlament-algatada, võtta vastu ja menetleda seadusi; riigieelarve kinnitamine Täidesaatev võim: valitsus, riigipea-viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule Kohtuvõim:kohtusüsteem- kaitsta kodanike, nende ühenduste, ettevõtete, kohaliku omavalitsuse organite ja riigiasutuste õigusi ning seaduslikke huve vastavuses Eesti Vabariigi seadustega. 4. Mis on vertikaalne?
...................................................................15 4.Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis............................................17 4.1Valitsuse suhted riigipea, parlamendi ja erakondadega...............................17 4.2Kuidas valitsust moodustatakse?.................................................................18 4.3Valitsuste elueast......................................................................................... 19 5.Avalik haldus ja bürokraatia.............................................................................. 21 5.1Bürokraatia mõiste ja tegevuse põhjused....................................................21 5.2Bürokraatia funktsioonid.............................................................................. 22 5.3Avalike teenistujate värbamine ja karjäär....................................................22 5.4Järelvalve ametnike tegevuse üle..............................................................
*rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi *valitsus moodustatakse parlamendi valimiste tulemusena *riigipea- erapooletu võimuorgan, nim.ametisse kõrgemad riigiametnikud *parlament- valitsus vastutab parlamendi ees, võtab vastu seaduseid, saab umbusaldust SEADUSANDLIK VÕIM: (Toompea loss- RK) *parlament võib olla ühekojaline(balti riigid) või kahekojaline (SB, Sks) ning seisulik (pere kaudu), regionaalne(valitud esindaja) *RK ül: võtab vastu seadusi ja otsuseid, võtab vastu riigieelarve, valib presidendi, kontrollib valitsuse tegutsemist, kuulutab sõjaseisukorra *RK töö-iga saadik annab ametivande lubades tegutseda lähtudes E põhisds-st. *RK tegevus-täiskogu istungid, komisjonide istungid, töö valijatega (täiskogu võtab vastu sds-d, otsused) *RK juhatus: esimees E.Ergma, 1. aseesimees L.Randjärv, 2.aseesimees J.Ratas *sdseelnõu teke: 1) valitsusest eelnõu 2) juhtivkomisjon 3) RK
b) Fraktsioonid- Riigikokku valitud parteide / erakondade saadikurühmad. Fraktsiooni saavad moodustada vähemalt viis parlamendisaadikut, kes on valitud sama nimekirja järgi. Fraktsioone, mille esindajad moodustasid valitsuse, nimetatakse koalitsiooniks ehk võimuliiduks. Fraktsioone, mille esindajad valitsuse koosseisu ei kuulu, nimetatakse opositsiooniks ehk poliitiliseks vastasrinnaks. c) Komisjonid- Alatised komisjonid teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning valmistavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks. Erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks (uurimiskomisjon) või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks (probleemkomisjon). d) Parlamendirühmad- nende tegevuse eesmärgiks on aidata kaasa Eesti välispoliitika elluviimisele ning tõhustamaks koostöödteiste riikide parlamentidega.
Riigikogu juhatusse kuuluvad esimees, I aseesimees ja II aseesimees. b) Fraktsioonid- Riigikokku valitud parteide / erakondade saadikurühmad. Fraktsiooni saavad moodustada vähemalt viis parlamendisaadikut, kes on valitud sama nimekirja järgi. Fraktsioone, mille esindajad moodustasid valitsuse, nimetatakse koalitsiooniks ehk võimuliiduks. Fraktsioone, mille esindajad valitsuse koosseisu ei kuulu, nimetatakse opositsiooniks ehk poliitiliseks vastasrinnaks. c) Komisjonid- Alatised komisjonid teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning valmistavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks. Erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks (uurimiskomisjon) või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks (probleemkomisjon). d) Parlamendirühmad- nende tegevuse eesmärgiks on aidata kaasa Eesti välispoliitika elluviimisele ning tõhustamaks koostöödteiste riikide parlamentidega.
Näiteks Saksamaal tulid natsid 1933 demokraatlike valimiste tulemusena võimule, kasutades oma valimispropagandas osavalt ära majanduslangust, rahva soovi „kõva käe poliitika” järele ning selle, et Esimese maailmasõja võitjariigid käitusid Saksamaa suhtes ebaõiglaselt. Demokraatia kui „enamuse diktatuur vähemuse üle”. Valimistel võitnud parteid / erakonnad ei pruugi arvestada valimistel alla jäänud parteide toetajaskonna või valimistel mitteosalenud inimeste arvamusega. Osalusprobleem valimistel. Ideaalse demokraatliku ühiskonna puhul peaks oma tahet valimistel demonstreerima kogu rahvas, Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 3
Näiteks Saksamaal tulid natsid 1933 demokraatlike valimiste tulemusena võimule, kasutades oma valimispropagandas osavalt ära majanduslangust, rahva soovi ,,kõva käe poliitika" järele ning selle, et Esimese maailmasõja võitjariigid käitusid Saksamaa suhtes ebaõiglaselt. · Demokraatia kui ,,enamuse diktatuur vähemuse üle". Valimistel võitnud parteid / erakonnad ei pruugi arvestada valimistel alla jäänud parteide toetajaskonna või valimistel mitteosalenud inimeste arvamusega. · Osalusprobleem valimistel. Ideaalse demokraatliku ühiskonna puhul peaks oma tahet valimistel demonstreerima kogu rahvas, ent tavaliselt jääb hääleõiguslike valijate osalusprotsent 50-70% vahemikku. · Ebaõiglane valimissüsteem. Näiteks USA presidendivalimistel 2000.a
ametipostil) • Vertikaalne – liikumine erinevate ühiskonnagruppide vahel (NT: tõus või langus tööpostil) Eelduseks on haridus! Ühiskonnamudelid Agraarühiskond Enamik inimesi elab maal. • Rikkuse allikaks maavaldus • Pärisorjuse kriis Industriaalühiskond Enamik inimesi elab linnades. • Teaduse ja tehnika areng Nõudlus lihttööliste järele. • Rahakapital ja tööjõu • Ratsionaalsus • Bürokraatia (ametnike hulk, kes hoidis kõike ohjes) • Töö ja puhkuse sfäär eraldus • Ühiskonna sotsiaalne jaotus muutus (muutus tööhõive erinevate majandussektorite vahel) Postindustriaalne ühiskond Suurimaks tõuseb teenindussektor. • Kõrgtehnoloogia Nõudlus spetsialistide järele • Info, teadmised ja loovus kui uus kapital (kõrgtehnoloogia programmeerijad). • Haritud spetsialistid • Tootmine kolib arengumaadesse
Eesti valimissüsteem · Proportsionaalsed valimised, 5% künnis, 12 ringkonda, igas 6-13 mandaati · Valituks osutumiseks peab kandidaat koguma hääle miinimumnormi kvoodi o Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle nimekirjakaaslastele häälte ülekandmise põhimõte · Mandaadid o Isikumandaat lihtkvoodi täis saanud isik Lihtkvoot = kehtivad hääled / mandaatide arv ringkonnas Erakonnad ei võida midagi, kuna isikumandaadi võitnud kandidaadid arvestatakse ringkonnamandaatide hulka o Ringkonnamandaat erakonna poolt antud hääled liidetakse ja jagatakse lihtkvoodiga o Kompensatsioonimandaat isikumandaadid + ringkonnamandaadid ei täida ära kõiki mandaate Üleriigiliselt erakonna poolt antud hääled liidetakse, jagatakse modifitseeritud d'Hondti jadaga Eesti erakonnad (3.5) Eesti Keskerakond (1991) · Esimehed: E. Savisaar, S. Oviir, A
.................................................................................................. 5 5.Presidendi valimise kord Eestis....................................................................................5 6.Parlamendi ühe- ja kahekojalisus (sh kahekojalise parlamendi moodustamise võimalused).................................................................................................................... 6 7.Parlamendi formaalõiguslik struktuur – juhatus, alatised komisjonid, erikomisjonid (Riigikogu näide)............................................................................................................. 6 Juhatus......................................................................................................................... 6 Komisjon...................................................................................................................... 6 8
· Alamkoda moodustatakse üldvalimistega. Ülemkoda on kas seisuslik esindusorgan(valimisi ei korraldata, eluaegne, päritav/omandatav) VÕI regionaalsete huvide esindamiseks( delegeeritakse esindajad või valitakse rahva poolt). 3.Parlamendi formaalõiguslik(fikseeritud seadusega) ja poliitiline struktuur(oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust): · Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus (esiasemees, aseesimehed) ja komisjonid. · Poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon 4. Parlamendi ülesanded: · Algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi · Erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. · Kuluaarpoliitika roll: ???????????????????????????? · Parlament kontrollib valitsust: Kaudselt ja otseselt. Kaudne mõjutab parlamendi ja valitsuse suhteid varjatult. 1.Otsese kontrolli vormid:
4. Selgitage Riigikogu valimise süsteemi ja mandaatide jagamise põhimõtteid (üldloogika, arvutada ei ole vaja). Majoritaarne - riik jaotatakse 1-mandaadilisteks valimisringkondadeks, esindusorganisse saab kandidaat, kes saab valimisringkonnas kõige enam hääli, teiste hääled lähevad kaotsi. Võidab üks suur erakond, kes saab enamuse parlamendis ja valitsuses. Võrdeline ehk proportsionaalne valimissüsteem - mitmemandaadilised valimisringkonnad, erakonnad nimekirja järgi, isiklikud mandaadid ja häälte ülekandmise süsteem. (Eestis avatud, ehk vastavalt häälte arvule erakonna nimekirjad. Valimis- künnis 5% ) Eestis tulemuseks on mitmeparteiline poliitiline süsteem ja parlament. Riigikogu valimissüsteem - valimisringkondades jagatakse isikumandaate ja ringkonnamandaate. Lihtkvoot arvutatakse kehtivate häälte arv ringkonnas/ringkonna mandaatide arv. 5% künnise ületanud erakonnad osalevad ringkonna ja kompensatsioonimandaatide jagamisel
parlamendi uue koosseisu kokkukutsumist. Osadeks: parlamendi juhatus ja komisjonid; poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Igapäevatööd juhib parlamendi esimees e spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Põhiülesandeks on tagada istungita korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Riigipea pikaajalise eemaloleku korral muutub riigipea kohusetäitjaks. Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Kattub suures osas ministeeriumide loeteluga. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Erakorraliste ning oluliste probleemide uurimiseks võib parlament luua ka ajutisi komisjone. Töö kestab mõned kuud ja lõpeb ametliku raportiga parlamendile. Parlamendi erakondlik jaotus Parlament jaguneb koalitsiooniks ja opositsiooniks. Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuluvad valitsusse. Opositsiooni kuuluvad need
ÜHISKONNA EKSAMIKS 1. Nüüdisühiskonna tunnused, muutused ühiskonnas ..ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. I. Tööstusühiskond (konveiertööstus, ratsionaalsus, bürokraatia, urbaniseerumine, meelelahutuse areng, ühiskonna sotsiaalne muutus linnas rohkem, maainimeste arv kahaneb) II. Postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millel on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. (teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti, teadus ja tehnoloogia on majanduses tähtsad,
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
erakonnad nimekirja järgi, isiklikud mandaadid ja häälte ülekandmise süsteem. Eestis avatud, ehk vastavalt häälte arvule erakonna nimekirjad valimiskünnis 5% Eestis tulemuseks on mitmeparteiline poliitiline süsteem ja parlament Riigikogu valimissüsteem - valimisringkondades jagatakse isikumandaate ja ringkonnamandaate. Lihtkvoot arvutatakse kehtivate häälte arv ringkonnas / ringkonna mandaatide arv 5% künnise ületanud erakonnad osalevad ringkonna ja kompensatsioonimandaatide jagamisel Isikumandaadi saab persoon, kes ületab ringkonna lihtkvoodi Ringkonnamandaat - osalevad erakonnad, kes ületasid 5% valmiskünnise Ringkonnas liidetakse erakonnas saadud hääled kokku ja võrreldakse lihtkvoodiga Erakond saab nii palju mandaate, kui mitu korda ületab ringkonnas saadud häälte arv lihtkvooti ( miinus isikumandaadi alusel saadud mandaadid) Kandidaadid reastatakse vastavalt häälte arvule.
liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond – küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond – sai alguse tööstuspöördest Inglismaal 17. sajandil • töö oli korraldatud konveieritel • tootmine muutus ratsionaalsemaks tänu konveieritöö kasutuselevõtuga • tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle • linnad arenesid kiiresti • tugevnes bürokraatia • kujunes töölisklass ja kodanlus • leibkonnamudeliks kujunes väikepere • tööstustööliste ja linnaelanike osakaal rahvastikus tõusis põllupidajate arvelt • suurenes elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgne ühiskond • teenindussektori osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt • kõrgtehnoloogia massiline kasutamine • vajatakse haritud spetsialiste
liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest Inglismaal 17. sajandil · töö oli korraldatud konveieritel · tootmine muutus ratsionaalsemaks tänu konveieritöö kasutuselevõtuga · tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle · linnad arenesid kiiresti · tugevnes bürokraatia · kujunes töölisklass ja kodanlus · leibkonnamudeliks kujunes väikepere · tööstustööliste ja linnaelanike osakaal rahvastikus tõusis põllupidajate arvelt · suurenes elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgne ühiskond · teenindussektori osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt · kõrgtehnoloogia massiline kasutamine · vajatakse haritud spetsialiste
Maksude maksmine Seos erasektoriga: tööjõud, teadmised-oskused, müügitulu 2. Põhiseaduslikud institutsioonid 1)Riigikogu- EV parlament, millele kuulub seadusandlik võim. Kõrgeim riigiorgan, valitud rahva poolt. Volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise hetkest. Pädevus: Võtab vastu seadusi ja otsuseid, otsustab rahvahääletuse korraldamise, valib presidendi, ratifitseerib välislepinguid, annab peaministrikandidaadile volitused, võtab vastu riigieelarve, nimetab ametisse riigikohtu esimehe ning liikmed, eesti panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja Otsustab riigilaenude tegemise üle, umbusaldus valitsusele ja ministritele, riiklikud autasud. Lahendab riigielu küsimusi. 2) Vabariigi President- esindusfunktsioon rahvusvahelises suhtlemises. Nimetab ametisse ning vabastab diplomaatilised esindajad. Kuulutab välja Riigikogu valimised. Kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu.
Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab kohad komisjonides, kinnitab komisjoni koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Millega tegelevad alatised komisjonid? Riigikogu alatine (alaline) komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Millal luuakse erakorralisi/ajutisi komisjone? Erakorralisi/ajutisi komisjone luuakse erakorraliste ja oluliste probleemide uurimiseks. Töö kestab mõned kuud ja lõpeb ametliku raporti esitamisega parlamendile.
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks on tagada rii
annaabi.ee 
