Kas Eestil on vaja sõjaväge? Et sellel teemal arutleda peaks tegema endale selgeks mõned mõisted. Mida tähendab üldse sõjavägi või kaitsevägi? Ning peab teadma, mis on selle eesmärk ja printsiip.Kaitsevägi on vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Eesti riigikaitse on üles ehitatud totaalkaitse printsiibil ja riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa - ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Riigikaitse juhtimisstruktuur tagab kaitseväe valmisoleku rahuajal ja kriisiolukordades. Sõjalise kaitse teostajad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Kas on siis meil seda vaja?? Kuigi Eesti riik on väike, tal on vaja kaitset
Üheks riigi tunnuseks on selle territoorium ning selleks, et riik püsiks on vaja seda hoida ning kaitsta. Milline on Eesti võime ennast ja oma piire kaitsta? Eesti ajaloo vältel on loodud mitmeid sõjalisi organisatsioone, mille eesmärk on alati olnud üks – kaitsta meie riigi territooriumit. Eesti kaitsejõud koosnevad tänapäeval kaitseväest ja Kaitseliidust. Et sellel teemal arutleda peaks tegema endale selgeks mõned mõisted. Mida tähendab üldse sõjavägi või kaitsevägi? Ning peab teadma, mis on selle eesmärk ja printsiip. Kaitsevägi on 1991. aastal taasasustatud vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseliit on 1990. aasta veebruaris taasasustatud vabatahtlik Eesti riigikaitseorganisatsioon. Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib kaitseväe juhataja, kelleks on praeguse seisuga kindralleitnant Riho Terras. Sõjaajal juhib neid aga kaitseväe ülemjuhataja
Nato North Atlantic Treaty Organization Tallinn 2008 Sisukord 2 1. Riigikaitse struktuur ja juhtimine 3 2. Eesti Kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse. Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus.
ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikainekava asub Kaitseministeeriumi koduleheküljel www.kmin.ee © Kaitseministeerium ISBN 9985-9339-9-0 Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 1 Sisukord Saateks ....................................................................................................... 7 1
(edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. (3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka: 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle;
sest usutakse ja usaldatakse juhti. 4. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused (lk.17-22) Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Täieliku, liberaalse demokraatia tunnused: - kodanikuvabadused - õigusriik ja võrdsus seaduste ees - võimude lahusus ja tasakaalustatus - kohtu sõltumatus 3 - pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Eeldab põhiseaduslikku valitsemist. Alles siis kui kogu rahvas, k.a. poliitiline eliit ja ametnikkond neid põhimõtteid tunnustavad, võib rääkida demokraatliku ühiskonna juurdumisest 5. Seadused ja õigusnormid Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum.
nüüd oodati seda riigilit. · Kodanlikud revolutsioonid, mille tulemusel kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid, kujunes kodanikuühiskond. Heaoluriik hakkas kujunema 19. saj lõpus 20. sajani alguses. Riik püüab parandada inimeste toimetulekuvõimalusi, sekkub sel eesmärgil majandusse, tulude jaotamisse. Riik pakub teenuseid (haridus, tervishoid, toetused). Heaoluriik täidab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele nagu seadusloome, õiguskord ja riigikaitse ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Majanduspoliitika abil jagatakse ümber tulusid, korraldatakse haridus, tervihoiu ja perepoliitikat. Heaoluriigi eesmärgiks on ühishüvede pakkumine. Heaoluriigil on 2 põhilist tunnust: 1. Ülekandeühiskond, ressursside ülekandmine. 2. Umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi põhimudelid: · konseravtiiv-korporatiivne - see ongi Bismarcki loodud saksa variant, mis on
kandidaatide poolt võ8i vastu . President annab ametivande,. EV riigipea peamised ülesanded: · Esindada EV rahvusvahelises suhtlemises · Kuulutada välja riigikogu valimised ja seadused · Määrata peaministrikandidaat ; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed · Teha riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks ; nimetada kohtunikud ja Eesti panga president · Olla riigikaitse kõrgeim juht. Vabariigi valitsus kõrgeim täidesaatev võim Üheparteiline valitsus erakond, kellele kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest. Enamasti moodustatakse mitmeparteiline ehk koalitsioonivalitsus . valitsuskriisid avalduvad erimeelsustes valitsuse sees või valitsuse ja parlamendi vahel. Valitsust juhib peaminister. Valitsuse liikmeteks on ministrid. Ministrid juhivad ministeeriumite tööd.
Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine. Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, selleks peavad olema täidetud järgmised tingimused: Vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte. Võitlus monopolidega ka mis tahes majandusharus. Ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende kohta alalise kontrolli sisseseadmine (näit erakonna seadus). Lobitöö kontroll. Ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. Püsimine Riigis tegutsevad poliitilised jõud ei tohi olla lepitamatus vastuolus ja risti vastupidiste eesmärkidega. Enesekaitsevõime. Fair play (ingl aus mäng). Riigi üldise välispoliitilise kursi suhtes peab parlamendi enamus saavutama parlamendis teiste poliitiliste jõududega teatud kompromissi. Demokraatia tugisambad on järgmised: rahva suveräänsus; valitsemine valitsetavate nõusolekul; enamuse võim; vähemuse õigused;
häälteenamus. Riigikogu tegevus Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid Võtta vastu seaduseid Panna ametisse valitsus ja kontrollida selle tegevust Demokraatlikule riigile kohaselt teostab valitsus kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise- ja valispoliitikat. Valitsust juhib peaminister (või riigipea) ja sinna kuuluvad täitevvõimu erinevaid valdkondi (majandus, haridus, kultuur, riigikaitse jne) valitsevad ministrid. Valitsuse struktuur: Peaminister juhib ja esindab valitsust, koordineerib valitsusasutuste tegevust. Minister juhib ministeeriumi, korraldab ministreeriumi valimisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduste alusel välja määrusi ja käskkirju. Määrusi ega käskkirju ei anna aga nn porfellita minister ehk minister, kes ei juhi ministeeriumi. Ministeerium on moodustatud vastava valitsemisala korraldamiseks. Ministeeriumi igapäevatööd juhib kõrgema
Eesti kodakondsus lähtub õiguslikustjärjepidevusest. 1992. aastal taasjõustati 1938 aasta kodakondsusseadus (koos hilisemate muudatustega). Seega on automaatselt Eesti kodanikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni NL- iga. Samuti nende järglased. Kodakondsusest vabastatkse kodanik tema enda taotlusel Vabariigi Valitsuse otsusega. Teatud tingimustel võetakse kodakondsus isikult ära. Suveräänne riigivõim Suveräänsus - riigi täielik välis- ja sisepoliitiline sõltumatus teistest riikidest (iseseisvus). Suveräänsus on rahvusvahelise õiguse peaprintsiipe. Suveräänsus on määratud ÜRO põhikirjas. Asumaadel (kolooniatel) ei ole mingisugust suveräänsust. Nad on emamaa (metropoli) ülemvõimu all. Osa iseseisvunud maadest on muudetud nn ülemerealadeks, mida loetakse emamaa tavaliseks osaks (Näitaks: Prantsuse Guajana, Prantsuse Polüneesia). Protektoraadiks nimetatakse territooriumi, mis on mõne suveräänse riigi kaitse all
seadlusteks. valitsuse üldakte määrusteks - Eesti riigiõiguses ei saa valitsuse määrustel riigiõiguse allikate tähendust olla. Valitsus saab ainult seadusi täpsustada määrustega seaduste alusel. 23. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete tähendus riigiõiguses. Eesti põhiseaduse § 3 järgi on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Nii üldtunnustatud põhimõtete kui ka normide all peetakse silmas rahvusvahelise avaliku õiguse üldtunnustatud põhimõtteid, mida on olemuselt kahesuguseid: 1) nn rahvusvaheline tavaõiguse põhimõtted, mis seovad eelkõige riike ja siseriiklikus tähenduses sellised põhimõtted praktilist tähendust ei oma (Näiteks: jõu kasutamise ja jõuga ähvardamise keeld, lepingute järgimise kohtustus).
negatiivse mõju klientidele, lepingupartneritele ja ka ettevõtetele endile. Riigi omandus peab tagama nende hüvede stabiilse pakkumise. Ettevõtete näideteks on Eesti Raudtee, Tallinna Vesi, Eesti Energia jms. 42.Milles seisneb avaliku hüve ja avaliku hüvise olemus ja milles nende erinevused? Avalikud hüved on hüved, mis on suunatud ühiskonnale tervikuna ja on selles suhtes ka indiviidide lõikes jagamatud. Näideteks on riigikaitse, õigussüsteem jms. Avalikud hüvised on aga küll riigi poolt pakutud, kuid individuaalseks tarbimiseks – näiteks pakutakse kõrgharidust, kuid selle omandab ja sellest saab kasu siiski indiviid, kes õpib. 43.Milles seisneb indiviidile majandusliku käitumise põhieelduste (metodoloogiline individualism; omakasupüüdlikkus; motiivide määratus ja tingimuste muutuvus; valikuvõimaluste olemasolu) olemus? Metodoloogilise individualismi kohaselt on
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
elada siin kodakondsust taotlemata vastavalt välismaalaste seadusele alalise või ajutise elamisloa alusel. Eriliste teenete eest võib Vabariigi Valitsus praegu anda Eesti kodakondsuse lihtsustatud korras kuni 10 inimesele aastas. Põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused kehtivad kõigi Eestis elavate inimeste (nii kodanike kui ka välismaalaste) suhtes. 3) iseseisev (suveräänne) riigivõim ladina k supremus `kõrgeim, ülim'. Täielik sisemine ja väline iseseisvus e sõltumatus. Riikluse ajaloost Vana-Kreeka ja Vana-Rooma olid orjanduslikud klassiühiskonnad, milles leidus mitmesuguseid sotsiaalseid kihte (patriitsid ja plebeid, varatud kodanikud). Tegemist oli linnaühiskondadega (polis - linnriik). Rooma seadused kujunesid kreeklaste mõjul, kuid Kreeka ühiskond ei tundnud mõistet "õigus", see pärineb roomlastelt. Kreeklased kasutasid mõistet "seadus", mis tähendas kohustust õigesti käituda, järgida jumalate ja kodanike
Eesti maast ja rahvast: Maailmasõjast maailmasõjani, Tallinn 1998 Ilmar Talve. Eesti kultuurilugu: keskaja algusest Eesti iseseisvuseni, Tartu 2004 väga tõsiseltvõetav raamat. Poliitiline majandusaren nõrgemalt käsitletud, omariiklusperioodi enam ei käsitle. 2 Eesti ajalugu VI: Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Peatoimetaja Sulev Vahtre, Tartu 2005 Eesti iseseisvus ja selle häving. Koostaja Mart Laar, Tallinn 2000 Eesti ja maailm: XX sajandi kroonika. I-IV, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002-2007 Välismaa Georg von Rauch. Balti riikide ajalugu 1918-1940. Tallinn 1995 Michael Garleff. Die baltichen Länder: Estland, Lettland, Litauen vom Mittelalter bis zur Giegnwart; München-Regensburg 2001 Vilho Niitemaa, Kalervo Hovi, Baltian historia, Helsinki 1991 Seppo Zetterberg, Viron historia, Helsinki 2007 Kohustuslikud raamatud:
Konverentsil arutati interventsiooni Venemaa vastu ja natuke ka Balti küsimust. Enamlasi taheti Venemaa kukutada, sest nemad olid kukutanud kodanluse. Tekkis vastuolu Venemaa ja kapitalistlike riikide vahel. Lääneriigid tahtsid kaitsta maailma demokraatiat - intervetsiooniga oleks Venemaal taastatud kodanluse või tsaari võim. Rahulepingutes öeldi, et Saksa väed ei tohi baltikumist lahkuda enne Antante'i luba. Samas tunnustati ka Poola riiki, mis iseseisvus novembris 1918. Võitnud riikide hulgas etendas tähtsat rolli nn Suur kolmik: USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. USA-d esindas president Wilson (esimene USA president, kes oma ametisoleku ajal külastas euroopat). Suurbritanniat - David Lloyd George. 17 Prantsusaad - peaminister G. B. Clemenceau. Itaaliat esindas peaminister Orlando. USA president Wilson esitas rahukonverentsil oma ettepanekud ehk nn 14 punkti. Nende eest sai ta
Jäid maksma sõja-seisukorraaegsed määrused, end karistused olid pehmemad. Poliitilised streigid olid keelatud, ametiühingute tegevus kitsendatud, raske oli saada luba koosolekuteks. Eriti jälgiti inimeste liikumist. Duuma tasemel lubati eestlastele vaid kultuurilise enesemääratlemise õigust, mitte mingil juhul autonoomiat. Sedagi vaid sotsialistlikud parteid, teised tahtsid tsentraliseeritud suurriiki. venestuse uus pealetung. Põhiseaduse järgi pidi olema Venemaa ühtne ja ja jagamatu. Ägenes võitlus Balti separatsimi vatu, eriti üritati õigeusule tõuget anda. Neid süüdistati venelaste kiusamises, nende kuluk elamises, et nad on haaranud võimupositsiooni, et osalevad vandenõudes jne. 1910 nõudsid vene rahvuslased karme, sesoluutseid meetmeid balti lahtisaksastamiseks ja kiireks venestamiseks. Uue laine juhatas siiss Stolõpini tsirkulaar. Pooldas maaomavalitsuste ja kiriku reformimist venestamist silmas pidades, pooldas ka venelaste ja õigeusklike
Olenevalt oma sidemetest antud riigiga jaguneb rahvas välismaalasteks ja kodanikkonnaks. Välismaalasteks võivad olla nii teiste riikide kodanikud kui kodakondsuseta isikud. Kodanikud on antud riigi kodakondsusega isikud. Kodakondsus tähendab inimese ja riigi vahelist õiguslik-poliitilist sidet, millega on määratud mõlema poole õigused ja kohustused teineteise ees. 3)suveräänne riigivõim Suveräänne riigivõim tähendab nii välimist kui sisemist iseseisvust. Välimine iseseisvus põhineb teiste riikide de jure või de facto tunnustusel. Sisemine iseseisvus tähendab, et riigis kehtib ainult tema poolt loodud ja tema poolt kontrollitav õiguskord. Riigivõimu teostaja on vaba oma tegevuses ega allu marionetina mingile välisjõule. Legitiimsus tähendab, et võim kuulub võimukandjatele kooskõlas seadusga ning on vastavuses rahva kui kõrgeima võimu kandja tahtega. Peamised funktsioonid, mida riik peaks täitma:
Olenevalt oma sidemetest antud riigiga jaguneb rahvas välismaalasteks ja kodanikkonnaks. Välismaalasteks võivad olla nii teiste riikide kodanikud kui kodakondsuseta isikud. Kodanikud on antud riigi kodakondsusega isikud. Kodakondsus tähendab inimese ja riigi vahelist õiguslik-poliitilist sidet, millega on määratud mõlema poole õigused ja kohustused teineteise ees. 3)suveräänne riigivõim Suveräänne riigivõim tähendab nii välimist kui sisemist iseseisvust. Välimine iseseisvus põhineb teiste riikide de jure või de facto tunnustusel. Sisemine iseseisvus tähendab, et riigis kehtib ainult tema poolt loodud ja tema poolt kontrollitav õiguskord. Riigivõimu teostaja on vaba oma tegevuses ega allu marionetina mingile välisjõule. Legitiimsus tähendab, et võim kuulub võimukandjatele kooskõlas seadusega ning on vastavuses rahva kui kõrgeima võimu kandja tahtega. Peamised funktsioonid, mida riik peaks täitma:
Samas on selge, et enamlaste saagi ajas kõrgeks vene sõjaväelased. Eriti edukad olid enamlased edukad Tallinnas, Narvas ja ka mitmetes maakondades (Harjumaa, Virumaa, Viljandimaa ja Võrumaa). Järvamaal ja Läänemaal võitis Tööerakond?. Demokraatlik blokk oli valimistel Eestis II kohal - 22,5 protsenti, Tööerakond 21%. Kokku valiti Venemaa Asutavasse Kogusse 8 saadikut, nendest neli olid enamlased. Teatavasti saadeti Venemaa Asutav Kogu aga õige pea laiali. Eesti iseseisvus 1905. a lõpus Järvamaal Koeru kihelkonnas koostasid mõned ettevõtlikumad talupojad Eesti Vabariigi põhiseaduse, andsid tõotuse, et kui peaks vabaduse sõja puhkama, siis nad kavatsevad Eesti riigi eest võidelda. Iseseisvuse mõte jõudis nendest ringkondadest natuke kaugemale - Andres Dido - suhteliselt hea hariduse sai, Jakobsoni tulihingeline toetaja, ühena esimesena
Välismaalasteks võivad olla nii teiste riikide kodanikud kui kodakondsuseta isikud. Kodanikud on antud riigi kodakondsusega isikud. Kodakondsus tähendab inimese ja riigi vahelist õiguslik-poliitilist sidet, millega on määratud mõlema poole õigused ja kohustused teineteise ees. 3)suveräänne riigivõim Suveräänne riigivõim tähendab nii välimist kui sisemist iseseisvust. Välimine isieseisvus põhineb teiste riikide de jure või de facto tunnustusel. Sisemine iseseisvus tähendab, et riigis kehtib ainult tema poolt loodud ja tema poolt kontrollitav õiguskord. Riigivõimu teostaja on vaba oma tegevuses ega allu marionetina mingile välisjõule. Legitiimsus tähendab, et võim kuulub võimukandjatele kooskõlas seadusga ning on vastavuses rahva kui kõrgeima võimu kandja tahtega. Peamised funktsioonid, mida riik peaks täitma: - nende huvide väljendamine, täpsustamine, mida inimesed riigilt ootavad;
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut
a. K (koma ) ja g (TJ)/ o-l ei ole kriipsu. c,z c (katus), ž,š nimisõnad: mees ja naissoost (a,e) 7 käänet -hulgaliselt eessõnu minevik, tulevik , olevik loetakse nii nagu kirjutatakse erinevus e (katus) (vesture- västere ajalugu) Eesti ja läti sarnasus Ühiselt kaotati muistne iseseisvus- ristimisele võeti omaks luterlusele sõdade periood: Venemaa- Liivimaasõda Põhjasõda elati Vene keisririigist- Balti kubermangud sai alguse Rahvuslik liikumine kaotati iseseisvus II Ms järel ja vabaneti ka. Erinevusi on ka. Läti ajaloo uurimine- langeb kokku ka eesti omadega: Liivimaa Henriku kroonika Balti- sakslased. Läti enda rahvuslik ajaloo uurimisel pärast läti vabariigi loomist. Tingimused polnud eriti soodsad (polnud oma ülikooli). 1919 Riiga rajati oma rahvuslik ülikool. Läti ülikool- koondusid ajaloolased peamine uurimus 1936 aastani
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
1) preventiivsete meetmete abil jäätmete koguse vähendamine; 2) jäätmete ohtlikkuse vähendamine, kasutades juba toodete valmistamise juures vähemohtlikke aineid ja materjale. Kasutusel on mõiste probleemtoode. See on toode, mille jäätmed võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Rõhk pannakse saastuse ja jäätmetekke ennetamisele juba toodete valmistamisel, arvesse võttes seda, et jäätmeteke on lahutamatu osa iga toote olelustsüklist. Seepärast rakendatakse ka tootja vastutuse põhimõtet, mis käsitleb probleemtoodeteks nimetatud toodete jäätmete käitlemist ja pakendijäätmete käitlemist. Ehk teisisõnu tootja peab vastutama enda valmistatud toodete eest ka siis, kui need on muutunud jäätmeteks; vajadusel jäätmed kokku korjama ning korraldama nende käitlemise. Eri õigusaktidega on sätestatud tootja vastutusega hõlmatud jäätmete taaskasutamise sihttasemed.
rahvusvahelisele keskvalitsusele, kuid säilitavad ise peamise võimu. Luuakse tavaliselt siis, kui saadakse aru, et teiste riikidega koos on mingi eesmärk kiiremini või paremini saavutatav. Enamjaolt luuakse kindluse või kasusaamise eesmärgil. Konföderatsioon sõltub liikmesriikide jätkuvast toetusest, muidu laguneb, nendest kolmest ebapüsivaim. Konföderatsiooni plussiks on koostöö kergendamine, miinuseks nõrkus ja ebastabiilsus. Konföderatsioonid on näiteks ÜRO, EL, NATO. 16 17 TÄIDESAATVA / SEADUSANDLIKU VÕIMU VORMID Poliitilise süsteemi kirjeldamiseks võib kasutada ka seadusandliku võimu (edaspidi SA) ja täidesaatva võimu (edaspidi TS) vaheliste suhete ja vastavate mõjutuste defineerimist. Levinuumad sellised vormid on: 1. Presidentaalne valitsus Peamine iseloomujoon on TS ja SA lahutamine
kaotus.” Zero-sum põhimõte on viinud politoloogid seisukohale, et poliitika on küllaltki räpane (dirty game). Stabiilsetes riikides on võimalik täheldada pidevat huvi langust poliitika vastu. Inimesi huvitab rohkem praktiline elu, kuna ei usuta, et midagi muutub, hoolimata sellest, kes on võimul. See väljendub kõige paremini valimiskäitumises – lääne demokraatiates on osalusprotsent madal (50% kandis). Eesti näide – iseseisvuse algul oli osalus suur, kuna oli oht, et iseseisvus kaob. 1992 67,8%, 1995 69,1%, 1999 57,4% (heaolu saavutatud), 2003 58,2% (Res Publica osaliselt tõstis see aasta, noored), 2007 61% (Tallinn 65,8%) esmakordselt e- hääletamine (eelhääletusel 19% võrrelduna 14% 2003!!!), 2011 63%, 2015 64%. Nüüd on iseseisvus kindlustatud ning inimesi huvitab rohkem enese heaolu. Küll aga on suurenenud huvi igasuguste organisatsioonide, ühenduste, parteide vastu, mille läbi siis ennast
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otsese
saab anda nõu Kontrollikoja kohtumistel 4)EP määrab ametisse Euroopa Ombudsmani Euroopa Kohus jt institutsioonid Euroopa Kohus Euroopa Kohus on Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõimuorgan, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel. Koosneb 28-st kohtunikust ning 9-st kohtujuristist. Iga kohtunik on määratud tööpostile 6-aastaseks perioodiks. Kohtunikud määratakse liikmesriikide valitsuste poolt ning valik käib inimeste vahel, kelle iseseisvus pole kaheldav ning kes omab vajalikke iseloomujooni ja kvalifikatsioone, et töötada kõrgeimas õiguslikus institutsioonis kõrgel positsioonil. Reaalsus on tegelikult teistsugune - igal riigil on lubatud üks nominatsioon ning see on automaatselt vastu võetud, lisaks vaatavad valitsused valiku tegemisel pigem head tagatausta ning aktiivset avaliku teenistuse kogemust, kui õigusalaseid oskusi. Kohtunikud valivad
1953. a ja vaibus Stalini surmaga samal aastal. 1959 – Rahvaloenduse andmeil elas okupeeritud Eesti territooriumil 5 436 juuti. 1988 – Tallinnas taastati esimesena Nõukogude Liidus juudi kogukonna tegevus juudi kultuuriseltsina, mis oli Eestimaa Rahvaste Ühenduse liige. 1989 – Rahvaloenduse andmeil elas okupeeritud Eesti territooriumil 4 613 juuti. Tallinnas alustas taas tegevust juudi kool. 1991 – Taastati Eesti iseseisvus. Taastusid kõik enne sõda Eesti juutidele kehtinud õigused. 1992 – Juudi kultuuriselts reorganiseeriti Eesti Juudi Kogukonnaks, mis koondab kõiki Eestis elavaid juute. 2000 – Rahvaloenduse andmeil elas Eesti Vabariigis 2 145 juuti. 2005 – Tallinnas hakati ehitama uut sünagoogi, sellele tõi Jeruusalemmast sümboolse nurgakivi Iisraeli president Moshe Katzav. 16 HOLOKAUST
Ryti mõisteti 10 a-ks kinni, pääses 4- ga. Nõudmine ei laienenud kõigile juhtivatele poliitikutele. Mannerheim jäi presidendiks edasi, Paasikivi, kellest oli saanud peaminister, säilitas positsiooni jne. Ždanovi komisjonil olid kontaktid Soome kommunistidega, õhutati tegutsema Moskva vaimus, aidati kommunistide esiletõusule. VALPO, kaitsepolitsei, ajakirjandus läksid suures osas kommunistide kontrolli alla. Kõik oli suhteliselt tühine, Soomel õnnestus säilitada oma riiklik iseseisvus ja vältida rahvademokraatia mudelite pealesurumist. Balti riigid Balti piiride lähedusse jõudis Punaarmee 1944 veebruaris, pärast Leningradi ründamist. Algasid ka Narva lahingud jne, otsustavat edu esialgu saavutada ei õnnestunud. Punaarmee tähelepanu keskendus teistele piirkondadele. 1944 juuli keskpaigaks töötati Punaarmee kindralstaabis välja Balti riikide strateegilise pealetungi kava, koondati 4 rinde jõud- Leningradi, 1,2,3 Balti rinded, koordineeris marssal Vassilevski. 13