Igas keeles sisalduv algne «võõras» saab dialoogi käigus «teiseks», mis tähendab seda, et igas identiteedis on ühtlasi ka midagi «teist». See jäljeks redutseerunud «teine» on ühtlasi embrüonaalseks sillaks erinevate kultuuride vahel. Hulga sajandeid valitses vastandus DeutschUndeutsch, ehk maamehe jaoks saks ja mittesaks. Rahvusest, täpsemini ehk rahvustundest, mida tollal ei olnud olemas, olulisem oli sotsiaalne seisund. Saksa keele oskamine ja haridus andis võimaluse tõusuks sotsiaalsel redelil. Mats muutus uhkeks oma matsiseisusele alles 19. sajandi lõpul rahvusliku ärkamise käigus. Tegelikult tekib Eesti rahvas koos nn katkestuse kultuuriga, otsustavalt lahti rebides ennast oma talupoeglikkusest ja luterlikkusest. Tänase eestlase kultuur ei juurdu kuigivõrd kunagises ugrilises karukultuses ega kristlikus feodaalajas, vaid 19. sajandi positivistlikus teaduses ja sotsialismiideedes
sakraalsuse. Ent enne, kui piiblimotiividest saab kirjanduskultuuri orgaaniline osa, enne kui see metaforiseerub, on piibel siiski esmatekst, mis reguleerib, korrastab inimkollektiivi teatava väärtussüsteemi ümber, seob ja keskendab ühes keeles kõnelevat rahvast mõisteliselt. Piibel on võetav siis algmõistena, mis antakse rahvale teksti kujul. See on ühe keele suur narratiiv. Nagu see oli ka eesti keelele ja eesti keeles. 5. Haridus kultuuritekstina. Rahvakoolidest Eesti Aleksandrikooli ja rahvusliku ülikoolini. Seega pani reformatsioon aluse süsteemsele kooliharidusele põlisrahva hulgas. Religioon soodustas eesti kirjakeele kujunemist, käivitas eesti kirjakultuuri ning jumalasõna aitas kujundada rahva eneseteadmist. Kirik ning selle ümber moodustunud kogudus toimis esialgse rahva ühendajana. Vennastekoguduse liikumine andis talurahvale suure tõuke lugemise, kirjutamise ja muusika õppimiseks
aastal, 1860. aastate alguse püüdlustega, 1857. aastaga, mil hakkas ilmuma J.V. Jannseni "Perno Postimees". Peale majandusliku arengu ning sotsiaalsete, kui ka poliitiliste olude ajakohastumise, virgutas rahvuslikku ärkamist uue kirjakultuuri sünd eestlaste endi etnilise eripära alusel, tänu millele sai arenema hakata ka meie rahvuskultuur. Näiteks Euroopa etnitsistliku koolkonna tuntuima esindaja Anthony D. Smithi käsituses ei kajasta rahvuslus mitte üksnes poliitilist ideoloogiat, vaid eeskätt kultuuritaset, mistõttu ta peab täiesti võimalikuks etnilise identiteedi kestmist läbi ajaloo ka ilma riikluseta (Smith A.D. National Identity). Meie äratajate pikem eesmärk aga ise seda sel hetkel veel lõpuni teadvustamata, oli siiski iseseisev vabariik - seda nii poliitilises, kui ka kultuurilises mõttes. Selle ajajärgu kolm kõige enam silmatorganud meest olid kahtlemata Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson ja Johann Voldemar Jannsen
........................................lk19 Kasutatud kirjandus..............................................................................lk25 2 Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj. keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi. Paari aastakümnega tehti läbi hüpe harimatust, sotsiaalselt defrentseerumata ning tulevikuväljavaadeteta maarahvast sotsiaalselt kihistunud, oma haritlaskond kultuuri ja organisatsioone omavasse rahvusesse. uute ideede-suhtumiste ja inimsuhete sissetung, talude päriseksostmine, kaubalis-rahaliste suhete areng, tehased ning laienenud sidemed maailmaga kõik see kujundas Eesti ümber peaaegu ühe inimpõlve jooksul. Pikkamisi kasvas maarahva mõju kohalike asjade otsustamisel. Vallakohtud õpetasid neid pabereid vormistama ja asju ajama. 1863. aastal laiendati uue
Suur tähtsus rahva muistsete tekstide koguma innustamisel oli ajalehel "Postimees", kes Jakob Hurda kogumisülevaateid ja -üleskutseid igakuiselt avaldas. Tolle aja tegelik olukord tingis saksa põhja eelistamist eesti kultuuri loomisel. Sellest lähtuvate arengusuundade toetamine oli 19. saj. lõpus üldine. Ka Mattias Johann Eiseni rahvaluule kogumine toetas seda omal viisil, tema koostatud rahvaväljaanded kujunesid aga äärmiselt oluliseks Eesti järgmise põlve haritlaskonna vaimse põhja kujunemisel. Jakob Hurda pärandikogumisprogramm oli ilmse suunaga kaugemasse aega, mis tervikuna eeldas rahvuslikul põhjal elamist ning pidevalt uueneva identiteeditunnetuse loomist. Eesti rahvusliku identiteedi kujunemise teel on suur mõju olnud paljude loojate ja mõtlejate töödel, maarahva tunnetusel põhineval Kristian Jaak Petersoni luulel, August Annisti eepostel ja rahvuspsühholoogilistel artiklitel, Oskar Looritsa rahvaraamatutel ja rahvusjõu-uurimustel,
Sel aastal kuulutati Eesti esimest korda iseseisvaks . Mis siis on Eesti Vabariigi pikaealisuse saladus ? Ma arvan, et eelkõige eestlaste tahtejõud olla iseseisev rahvas. Kellele meeldiks elada teise riigi rõhumise all ? Ma arvan, et Eesti Vabariigi tekkepõhjuseks on ka tugev eestluse tunne ühiskonnas. Defineerin natuke oma nägemust eestlusest. Eestlus, see on omapära, rahvuslik karakter, mis eristab meid teistest, me peame end identifitseerima ja järgima rahvuslikku ideoloogiat ( mitte, et me jubedad natsionalistid olema peaks, vaid, et me austame oma oma riiki, järgime oma juhte, seadusi ja ei klassifitseeri end mitte-eestalasena ). Samamoodi tähendab eestlus, et me kuulume eestlaste kooslusesse ja teadvustame seda (näiteks muinasajal teadvustati end kas külakogukonna järgi, valla järgi, kuni 19. sajandini ütles eestlane enda kohta maarahvas...ja see tähendas just eristumist baltisaksast, mitte teadvustamist, et olen eestlaste koosluse liige) kui aga sai
sotsiaalselt kõige aktiivsem ja vitaalsem rühm. Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. Vene keskvõimu dikteeritud poliitilisest olukorrast ja baltisakslaste poolt domineeritud kultuurisituatsioonist tingitud tõrjutus, ahistatus ja otsustamisõiguse puudumine motiveeris "ärganud talurahva" eliiti ehitama üles oma rahvust ja eesti rahvusühiskonda juba "valmis" saksa ja vene ühiskondade kõrvale, mitte nende osana.
Kelle huvides on kirjutatud? Autori hoiak, sh kohalike suhtes.) - 1180ndad1227; 1578, täiendustega 1584. - Eestlaste alistamine ja ristimine; eestlaste ajalugu alates 12. sajandist, kaasaeg. - Matsid; veidi rahvalähedasem. b) Missugusele 19. sajandi eesti rahvust loovale tekstile saab Henriku kroonika üheks oluliseks aluseks? Kuidas selles algteksti kasutatakse? - Jakobsoni ,,Valguse-, pimeduse- ja koiduaeg". - Algteksti kasutatakse valikuliselt oma ideoloogiat toetavana. c) Missugusele 19. sajandi lõpu ajaloolisele romaanile saab aluseks Russowi kroonika? ,,Vürst Gabriel" Esimesed eestikeelsed tekstid. Lühidalt: mis aastatest pärinevad, miks kirjutati ja mida sisaldavad · Kullamaa käsikiri: · 15241534. · Luterlus -: rahvakeelsed jutlused. · Üksikud eestikeelsed palved (Pater Noster, Ave Maria, Credo) ja fraas Whamkayra nynck yotoraa Wayack monnest to(nz)ull pastust. · esimene eestikeelne raamat:
Püünsi 2012 Sisukord Sissejuhatus.... 3 Kasutatud kirjandus....4 Ristsõna....5 Mõisted....6 Johann Voldemar Jannsen....6-8 I Üldlaulupidu....8-10 Kokkuvõte....10 Sissejuhatus 19.sajandi keskpaigas algas Eestis rahvuslik ärkamine. Selleks ajaks oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud juba vabana. Eestlastel oli tekkinud oma haritlaskond, kes ei seadnud oma sihiks enam kiiret saksastumist, vaid tööd oma rahva hüvanguks, eelkõige rahvusliku eneseteadvuse kasvatamist. Eestlaste rahvustunnet tõstsid erinevate ajalehtede ilmuma hakkamine ja mitmete seltside loomine. Esimesena hakkas ajalehte välja andma Johann Voldemar Jannsen, kes hakka välja andma ajalehte Perno Postimees. See pani aluse ka püsivale Eesti ajakirjandusele. Jannseni tütar Lydia Koidula oli talle igati abiks ning nende perekonna algatusel loodi 1865.aastal
Noore rahvuse eneseteostust ja tulevikulootust väljendasid Koidula, M. Veske, A. Reinvald, J. Kunder, J. Bergmann sügavatundelistes ja pateetilistes värssides. 22. Milles seisneb „Noor-Eesti” liikumise uuenduslikkus? Millised on „Noor-Eesti” kultuuriideoloogiline platvorm, esteetilised tõekspidamised ja suhtumine keele arendamisse? Noor Eesti. Kirjanduslik rühmitus, esitab 20. saj kirjanduse murrangut. Tekib Tartus noore haritlaskonna eneseotsingute tulemusena. Tekib salajastest üliõpilasringidest. Vene riik oli keelanud kõiksugused kogunemised. Diskuteeriti uute ideede üle, mis levisid Euroopas või Venemaal. Nad koondusid mingite sotsiaalsete, majanduse teemade üle. Sotsiaaldemokraatlikud mõtted. Räägiti riigivastast juttu, arutleti poliitika üle. 1905. a ilmub album pealkirjaga Noor Eesti ja selle ümber kogunenud inimesi hakati nimetama nooreestlasteks
populaarteaduslikule kirjandusele ning andis välja esimest sisukat ajalehte. Oma sõnavararikka ning rahvapärase stiiliga kujunes Masing kõige tähelepandavamaks eesti rahvuskeele ettevalmistajaks. Masingut hindame valgustaja-ratsionalistina, kellel enne Faehlmanni ja Kreutzwaldi olid eesti kultuuri arendamisel suuremad teened kui ühelgi teisel. 10. Fr.R. Faehlmanni pseudomütoloogilised muistendid Valgustusfilosoofia, loodusteaduslik haridus, usuline vabameelsus, tihe kokkupuude talupoegadega, ajas toimuvad arengud ning ametist tulenevalt laialdased kontaktid intelligentsiga kujundasid Faehlmanni tõekspidamisi. Faehlmanni osaliselt rahvaluulele tugivead 8 müüti. (Vanemuise laul, Emajõe sünd, Loomine jt, trükis saksakeelsetena 1840-1852) said peagi tuntuks võõrkeeltes ning kujundasid positiivse suhtumise eesti kirjandusse- rahvaluulesse. Faehlmann loob romantiliselt üleva pildi Emajõe
kultuuriharrastuste ning emakeelel etuginevate kultuuriinstutsioonide loomine, rahva silmaringi laiendamine, kutseoskuste jne arendamine, euroopaliku rahvakultuuri loomine talurahvakultuuri asemele. Teisalt oli üheks põhieesmärgiks eesti oma eliitkultuuri väljaarendamine sest miks oleks pidanud siinmail domineerima saksa kultuur? Rahvusliku liikumise eesmärgik oli ka uue, modernsele ühiskonnale omase struktuuri väljaarendamine. Siht oli kõigepealt "oma" haritlaskonna kui eesti eliidi kujundamine. Uus ühiskond, mis end nüüd eesti ühiskonnana määratles, tekkis otsekui vana kõrvale; sellele ühiskonnale olio mane ka uus organisatsiooniline struktuur- eestlaste vabatahtlikud ühendused ja (esialgu küll vaid alama astme) omavalitsused. Kolmandaks eesti rahvusliku liikumise põhitaotluseks sai rahvuse eksistentsiks soodsate poliitiliste tingimuste loomine. Liiguti aina edasi eestlaste rahvuslik-territoriaalse autonoomia suunas
Kellel on õigus tõmmata piiri, et siitmaalt, sina oled eestlane, ja siitmaalt, sina enam mitte? Kas me ikka arvame, et kolm, viis või kuus põlve eestlane on parem-õigem eestlane kui see, kelle ema või isa on mõnest muust rahvusest? Kes nad kõik on? On nad eestlased või mitte? Rahvuslus (eestlus) on ühtsustunne oma (eesti) kultuuri ja keelega, oma päritolu- või kasvukeskkonnaga. See on ühine vaimne ruum, kuhu kuulume või ei kuulu, sõltuvalt sellest, kas me seda ühtsuse- ja kodususetunnet tunneme või ei tunne, sõltumata sellest, kas oleme sündinud Eestis või Stockholmis, Venemaal, Kaukaasias või USAs. See protsess, mida me tavaliselt ei söanda nimetada õige nimega assimilatsioon võib võtta aega mitu inimpõlve. Ei piisa vaid siin elamisest, vaja on ka emotsionaalset tahet, huvi ja motivatsiooni. Me oleme võõra vere ja teised kultuurid ikka vaikselt endasse sulatanud, oleme nad omaks võtnud, kodustanud ja tasapisi ära eestistanud. Eestlaste ja muulaste s
Kadrioru Saksa Gümnaasium KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI ÕPETAJAD VÕIMUKEERISES Uurimistöö Triinu Jaanhold 11b Juhendaja: õp. Reet Viikholm Tallinn 2010 1 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö teema valimisel osutus oluliseks kriteeriumiks huvi selle vastu, kuidas mõjutasid 20. sajandi keskpaigus toimunud võimuvahetused üksikute inimeste elu ja olmet ning, mis tundeid tekitab võõra võimu all elamine. Otsustavaks valiku juures oli ka autori isiklik kokkupuude teemaga, nimelt on võimukeeristes olnud ka tema vanavanemad. Antud teema on eestlaste jaoks aktuaalne, sest palju Eesti inimesi on pidanud üle elama võõrvõimude terrorit ning ka võitlema oma riigi tekkimise eest. Teadaolevalt on võimuvahetused Eestis toimunud läbi
Kes on tõeline eestlane? Põhiseaduse sissejuhatuses on meie riik pandud tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Meie rahvuslikud aated, rahvuslik võitlus, ärkamised, märkamised, isamaalisus jne jne on kestnud läbi kolme sajandinumbri. Meil on isamaaluule, isamaalaulud, isamaalikud erakonnad. On emakeelsed kõrgkoolid, uurimisinstituudid, teaduskeskused. Aga meil pole ikka veel korralikku ja vettpidavat teoreetilist ja teaduslikku alust kogu selle rahvusluse põhjendamiseks. Kogu see meie jaoks nii tähtis rahvuslus põhineb ju tõesti vaid tunnetel, emotsioonidel ning meil pole isegi omavahel veel siiani selgeks saanud, kes siis on tõeline eestlane. Kui aga peaksime oma rahvuslikke aateid ja põhimõtteid kuskil mujal ja kellelegi teisele põhjendama ja arusaadavalt seletama, oleksime täiesti abitud. Kusjuures, see on kogu aeg niimoodi olnud. Alates juba 19. sajandi ärkamisajast, esimestest laulupidudest, Kreutzwaldist ja
organiseerimistööst annab tunnistust tema ainult osaliselt säilinud, kuid ikkagi veel tuhandeid kirju sisaldav kirjavahetus. 10. K. J. Peterson: a) mida kirjutas ja mis on tema loomingu tuum, b) mis on olnud K. J. Petersoni roll eesti kirjanduses (tema kaasajal ja hiljem), c) iseloomustage lähemalt K. J. Petersoni luulet. 11. F. R. Faehlmanni pseudomütoloogilised muistendid Valgustusfilosoofia, loodusteaduslik haridus, usuline vabameelsus, tihe kokkupuude talupoegadega, ajas toimuvad arengud ning ametist tulenevalt laialdased kontaktid intelligentsiga kujundasid Faehlmanni tõekspidamisi. Faehlmanni osaliselt rahvaluulele tugivead 8 müüti. (Vanemuise laul, Emajõe sünd, Loomine jt, trükis saksakeelsetena 1840-1852) said peagi tuntuks võõrkeeltes ning kujundasid positiivse suhtumise eesti kirjandusse- rahvaluulesse. Faehlmann loob romantiliselt üleva pildi Emajõe
kokku, see on mõjuvõimsam ja tugevam kui üksikindiviidi vastupanu sellises olukorras. Teadagi on väikerahvastel püsimajäämine eriti raskendatud, kuna suurriigid himustavad tihtipeale "lihtsasti kättesaadavaid", nõrku palasid. Eesti on üks neist, kellele on läbi aegade püssitoru ähvardusega kuklasse hingatud. Praegune Eesti on just selline, tänu minevikus tehtud otsustele ja tegudele. Vabanemaks võõrvõimust pidi meil, kui rahvusel, olema vajalikud eeldused nagu keel, haritlaskond ja ühistegevused, mis õhutasid rahvuslikkusele. Eesti keele kõnelejaid on maailmas väga vähe. Eesti keelt kõneleb umbes 1,1 miljonit inimest, mis on väga väike arv, võrreldes inglise keele kõnelejatege, keda on ligi kolm miljardit. Eesti keeleteadlane Johannes Aavik on öelnud: ,, Kui meil tunnistatakse rahvusliku ja omakeelse kultuuri aadet ja soovi rahvusena püsida, siis on paratamatult vaja keelt arendada, rikastada".
Eesti on seisnud aastatuhandeid Euroopa lääne ja ida piiril ja eestlaseks nimetav kooslus Läänemere idarannikul peab seda kohta kangekaelselt enda omaks. Eestlastel on õnnestunud vältida teravaid vastuolusid nii oma vaimses kui materiaalses kultuuris ning sulatada ühte enda vana ja ürgne ning saabunud uus ja võõras. Eestlaste jõud, tarkus ja töökus on alati olnud seotud maa ja loodusega. Meie uhkus ja rahvuslik identiteet ei ole kunagi olnud hoonetes ja rahas, vaid ikka maas ja looduses. Eestimaa tulevik on seotud loodushoiu tulevikuga, sest inimese eksistents sõltub loodusressurssidest ja inimkond peab olema jätkusuutlik. Eesti poliitikute teadvusesse peab jõudma arusaam loodushoiu vajadusest. Loodusressursside ja nende kasutamise üle tuleb hakata pidama samasugust arvestust nagu peetakse rahas mõõdetava kapitali üle. Kas mürgitame õhu ja vee, jätame oma lapsed ja lapselapsed ilma puhta õhu ja veeta?
Tallinna 32. Keskkool Anna-Liisa Allas EESTI, EKSIIL JA VÄLIS-EESTI Teadusliku teksti refereering Juhendaja: Kerstin Vessik Kernu 2008 SISUKORD Sisukord............................................................................................1 Sissejuhatus.......................................................................................2 Kodanlik ja demokraatlik Eesti................................................................ 3 Okupeeritud ja pagendatud Eestis............................................................. 3 Välis-Eesti ja Kodu-Eesti........................................................................4 Üksainus Eesti....................................................................................4 Kokkuvõte.........................................................................................5
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.
Tartu Ülikool Eesti rahvaluule FLKU.04.082 Kadri Sado Rahvaluule kaasaegses maailmas noore inimese identiteedi kujundajana Juhendaja: Tiiu Jaago Tartu 2009 Sissejuhatus Rahvaluule on püsiv kunstiväärtus, mis traditsioonilises tähenduses hõlmab kõike, mis seondub meie esivanemate poolt pärandatud vaimse loominguga. Rahvaluuleteadlasi on läbi aegade paelunud küsimus traditsiooni sarnasusest ja erinevusest eri rahvastel, eri kohtades ja eri aegadel. Hilisemal ajal on üles kerkinud küsimus, kas ka tänapäeva noored oskavad ja suudavad hinnata rahvaluulet. Huvi pakkuv on kas see, kas noortel on aimu, et rahvusliku elujõu taga peituvad endisaegsed kombetalitlused, uskumused, tavad ja traditsioonid, mis on sotsiaalse kapitalina ravusliku identiteedi teenistuses. Käesoleva töö käigus üritati välja selgitada, missugune roll on rahvalu
Friedrich Reinhold Kreutzwald - ,,Kalevipoeg" Rahvusliku ärkamise algus Ühiskonnaelus toimusid suured muutused ka täna raudteede, tööstuse, linnade arengu läbi. Majandusliku aluse pani murrang omandisuhetes - talude päriseksostmine ja eestlastest maaomanike kihi tekkimine. Kultuuris toimus suur edasiminek: kirjaoskus sai üldiseks, eestikeelne trükisõnas kasvas, aegapidi tekkis laiahaardeline eestikeelsete kultuurikanalite võrk. Eestlaste jõukus kasvas ja haridus laienes, millega hoogsustus rahvusliku liikumise kandepind ja aktiiv. Rahv liik sai alguse jõukamast Lõuna-Eestist, eeskätt Viljandimaalt, kus kujunesid esimesed rahvusliku liikumise keskused. Pealinnas juhtis Johann Köler. Haritlased innustasid eestlasti osa võtma avalikust elust, sõnastasid ja panid kirja nende nõudmised. Eestlaste rahvusliku liikumise alguseks võib pidada aastat 1857. Sel aastal hakkas ilmuma ,,Kalevipoeg". Sel aastal võttis köster ja ajalehetoimetaja J.V
,,Lühhike Õppetus" (17661767), sellele järgneb Otto Wilhelm Masingu ,,Marahwa Näddala- Leht" (182123 ja 1825). Oluliseks meheks Masingu jt kõrval oli sel perioodil Kristjan Jaak Peterson, kes oli esimene eestlane, kes ei häbenenud oma päritolu ja rahvust. Peterson õppis Tartu Ülikoolis ning tegi kaastööd teaduslikule väljaandele ,,Beiträge", mis tegeles eesti keele uurimisega. 6. Ärkamisaeg (18601900) Käsitletaval perioodil võib esimest korda rääkida eesti haritlaskonna tekkimisest. Suuresti aitas sellele kaasa 1802. aastal taasavatud Tartu Ülikool, kus õppis juba väike rühm eestlasi. Siiski oli eestlastest haritlaste osakaal väga väike ning paljud eestlased saksastusid, võttes üle saksa nimed ja kombed ning sulandudes nö. ,,massi". Eesti rahvakoolide arengukäiku jälgides tuleb tõdeda, et 19.sajandi algul toimus rahvahariduse allakäik ning talurahva kirjaoskus pidurdus, kuid talurahvaseadused andsid tõuke madalseisu ületamiseks
20. Kirjelda, kuidas tekkis 19.saj algul Eestisse hulgaliselt popse, mis probleeme kaasa tõid ja mis neist hiljem sai? AT5 Eesti rahvuslik ärkamisaeg põhjused: 1. Euroopas rahvusriikide (nt. Prantsusmaa) tekkimine, mida võeti eeskujuna 2. Eesti talupojad olid muutunud iseteadvamaks peale pärisorjuse kaotamist. 3. Eestlaste majanduslikud olud paranesid 4. Vallaomavalitsuste kujunemine, kus eestlased said kohalikke otsuseid langetada 5. Tekkinud eesti-keelne haritlaskond. 6. Ärkamist elavdas ka uus-vennastekoduste liikumine, mis jälle tõid kaasa kasinuse tõusu, uued prohvetid (Maltsvet, Järva Jaan) 7. Ühtse Eesti kirjaviisi ja grammatika tekkimine sh. üldise kirjaoskuse saavutamine eestlastel. 1838.a. loodud Õpetatud Eesti Selts tegeles estofiilidest balti-sakslaste juhtimisel Eesti maa ja rahva uurimisega, mis valmistas samuti ette eestlaste rahvuslikku ärkamist. Seltsi tuntuimad liikmed olid
Tallinna Kunstigümnaasium UURIMUSTÖÖ MART SAARE OSA EESTI MUUSIKAAJALOOS Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mart Saare lapse - ja koolipõlv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.1 Lapsepõlv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 1.2 Kaansoo külakool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.3 Suure-Jaani kihelkonnakool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 1.4 Eesti Aleksandri-linnakoolis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .8 1.5 Õpingud A.Kapi juures . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.6 Peterburi konservatooriumis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 2. Mart Saare edasine elu . . . . . . . . . . . . . . . . .
Eestlased kõrvaltvaates Essee Olles ise eestlane, oman üsnagi pealiskaudset ettekujutust sellest, millisena paistan kõrvalt teistele rahvustele ja kultuuridele. Loomulikult olen tuttav erinevate stereotüüpidega, a la legendid eestlaste külmusest inimsuhetes ja ennastsalgavast tööarmastusest, kuid leian, et kõik on suhteline ning laialt levinud stereotüüpe ei tohiks liiga tõsiselt võtta ei eestlase ega ühegi teise rahvuse esindaja puhul. Käesoleva essee näol teen katse näha eestlast teiste rahvuste peeglis, eeskätt lähinaabrite soomlaste ja venelaste omas, kuna nendega puutume igapäevaselt kokku kõige rohkem. Üritan näha eestlast võimalikult objektiivse ja erapooletu vaatlejana, jättes kõrvale rahvusliku uhkustunde, sest ainult nii on võimalik mõista kultuuride vahelisi erinevusi ning nende erinevuste najal tekkinud stereotüüpe. Kirjutamise käigus üritan ühtl
Hugo Treffneri Gümnaasium Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos Referaat Merlin Paas Juhendaja Maia Käppa Tartu 2008 2 3 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................5 1 C. R. Jakobsoni noorusaastad...........................................................................................6 1.1 Lapsepõlv ja kasvatus................................................................................................6 1.2 Vanemad....................................................................................................................7 1.3 Õpilasena Cimze seminaris .......................................................................................8 1.4 Isa surm..........
VÄÄRTUSKASVATUS EESTI ÜHISKONNAS Referaat Sisukord Sissejuhatus ... ... ... ... ... ... ... ... ... ...... ... ... ... 2 Väärtuskasvatus Eesti koolides ... ... ... ... ..... ... ... .2 Väärtushinnangud muutuvas ajas ... ... ... ... ..... ... ...3-6 Väärtushinnangute kujunemine... ... ... ... ... ..... ... .6-7 Väärtushinnangud põlvkondade kaupa ... ... ... ... ... .6-9 Eestlus kui väärtus ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ..9-10 Kokkuvõte ... ... ... ... ... ... .... ... ... ... ... ... .. .. .10 Kasutatud kirjanduse loetelu ... ... ... ... ... ... ... ... .12 2 SISSEJUHATUS Tunnustada midagi väärtusena tähendab arvestada sellega valikute tegemisel. Väärtustada võib au, ilu, tõde, ratsionaalsust, heaolu, raha, teiste inimeste tunnustust, väärikust, puhast südametunnistust, tarkust jne. Väärtuste valik on isiklik ning siin tekibki probleem, et mille alusel siis inimene
1868- Teotöö kaotamine koormisena. Õiguslikud ümberkorraldused alates 19. sajandi viimasest veerandist: Venestamise periood- Venestamine ei mõjutanud õigust otseselt, Eestis kehtestus Euroopa õigus, kuid tuli läbi Venemaa, kus seda õigust kohandati vene oludele Euroopalik õigus Eesti ja Läti aladele. Üldkohtud- Olid mõeldud kõikide seisuste jaoks. seaduse ees kõik seisused olid võrdsed. Juriidiline haridus ja õigusteadus: Varem õpetati Rooma õigust ja Rootsi õigust Tartu Ülikoolis, hiljem sajandi lõpu poolel tuli Ülikooli õppekavasse ka loomuõigus. Rootsiaegses Tartu Ülikoolis ei tegeletud kohaliku õigusega ehk kohaliku Balti provintsiaalõigusega. Õigusteaduskond oli olemas Tartu Ülikoolis. Balti provintsiaalõiguse uurimine algas Tartu Ülikoolis 19. sajandil. Lisaks uuriti Vene, Saksa ja Rooma õigust. Paljud eestlased õppisid ka Peterburgi Ülikoolis.
Vastureformatsioon. Seega 16.saj jäi ref. Eestis suures osas teostamata. Üldiselt reformatsioon tõi kaasa vaimse uuestiorganiseerumise. Luterliku reformatsiooni toetajaiks Baltikumis olid linnad ja linnakodanikud. Luterlik kirik tõi kirikulaulu. Jutluse keskne tähendus. Vajadus piibli tõlke järele emakeelse kirjanduse algus. Koolid, et rahvas oskaks omapühakirja lugeda. Eesti keel sai kiriku ja koguduse keeleks Humanismi levik. Humanism klassikaline haridus. ROOTSI JA POOLA AEG Aadli opositsioon kõigi katsete vastu kirikut ja talupiegade olukorda parandada. Eesti ja Liivimaa rüütelkonnad oli pidevas opositsioonis ja kaitseasendis Rootsi kesk- ja kuningavõimu suhtes. Rootsi ametnikkude talupojasõbralikkus. Karl 11. absoluutne monarhia, vastuolu aadliga, siinse talurahva toetus. Mõisate reduktsioon. Mõisnikud muutusid rentnikeks. Talupoegade olukorra reguleerimiseks: vakuraamatud, pärimisõiguse
mitmesuguseid vahevorme(vaimulikud rahvalaulud). Huvi uue muusika ja laulu vastu ületas piirid, mille tagajärjel hakati maal moodustama omaalgatuslikke laulu-ja pillikoore ning lauluseltse. Eestlaste senine pärimuskultuur oli lagunemas ja neil seisab ees kultuuriline valik: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks. Ajalugu näitas,et valiti viimane. Kirjasõna, keel ja haridus 19.saj sai kirjakeel täiendust nii hulga poolest kui zanriliselt. Nt tehti juba saj algul katset esimese ajalehega "Tarto maa rahwa Näddali-Leht". See sai ilmuda vaid pool aasta ja suleti võimude käsul, kes kartsid,et leht tekitab talurahva seas rahutusi. 1820ndatel pidas mõna aasta vastu Otto Wilhelm Masingu "Maarahwa Näddala-Leht", sajandi keskel aga üritas Kreutzwald välja anda populaarteadusliku ajakirja "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"
Kitzberg ,,Veli Henn"- eestlane on uhke olla, kadakasakslasi naeruvääristatakse. (keelte segunemine hübriiduse puhul), tüdruk õppis Tallinnas juuksuriks, tagasi tulles oli võtnud üle uusi kultuurilisi hoiakuid(valimatult), kokkuvõttes mõjub koomiliselt (K naeruvääristab, kujutab tüdrukut karikatuurina). Kadakasakslane (kate =hurtsik), sakslase jäljendaja kommetes, keeles, välimuses jne. Johanson kirjeldab alaväärsustunnet 20. 30l aastatel , idee et haridus kuulub sakslastele, seega haridus ka kadakasakslase tunnus, päritolu varjaine (nt arhiividest oma päritolu viidete kustutamine). Raamat kirjandus on näide sellest mis hübriiduse avab (Bornhöhe Tasuja ,,Eks sa ikka ogaraks lähed nende raamatutega" külanaine Jaanusele). Kirjanduse- hariduse kaudu segunevad eestlased ja sakslased (lugemine seotud sakslastega, eestlastega külaidentiteet). Alkoholi narratiiv Kõrts avalik ruum, kus kohtub mõis ja küla
Reduktsiooniga 1680 läks suurem osa eramõisatest taas riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle vähenes. Sisse seati ka vakuraamatud, kus määrati ära koormised. Talupoegadele anti ka õigus mõisnike peale kaevata, kui nad seadustest kinni ei pidanud. 4. Rootsi aeg. Vaimuelu Liivi sõda oli viinud luteri kiriku haletsusväärsesse seisundisse, talurahva seas levisid taas muinasusu kombed. Soovida jäid ka pastorite kõlblus ja haridus. Liivimaal oli takistanud luteri levikut Poola võim, kes pooldas katoliiklust. Nagu ka Eestimaal loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent. Nimekaim Liivimaa kindralsuperintendent oli Johann Fischer, kes edendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust. Siinne luteri kirik püüdis vastu seista ka erinevatele usuvooludele, eriti aga pietismile. Võideldi ka teiste väärusunditega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
