ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine...............................................
Ning, juhul kui lubada, siis tuleb seadusega sätestades surrogaatemadusega kaasneda võivad võimaliku ohud miinimumini viia. 5. Asendusemadusega kaasneda võivad probleemid Kuigi asendusemaduse teema puudutab otseselt väga väheseid, on sellega seotud eetilised ja ühiskondlikud küsimused siiski väga põhimõttelist laadi. Uued avanenud võimalused lapse saamiseks seavad küsimärgi alla meie arusaamu perekonnast, sugulusest, soorollidest ja inimõigustest. Tänapäeva meditsiin võimaldab lapse eostamist ja emaks olemist lahutada mitmeteks eraldiseisvateks osadeks. Kombinatsioonide hulk on päris aukartust äratav doonorrakkude kasutamisel võib laps olla geneetiliselt sidumata nii asendusema kui ka sotsiaalse emaga (ja isaga). Tõsi, sotsiaalse ema rolli on võimaldanud bioloogilisest lahutada juba pikaajaline lapsendamise traditsioon. Nagu ikka tundlike eetiliste teemade puhul, on riikide kogemused asendusemadusega erinevad
Geograafia Kliimavõõtmed Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajär
suurem. 9. Maalihked tekivad maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajäriel. Maalihete teket soodustavad- kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv)all. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis eneses suuri muutusi ei toimu. Mõisted: Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200km. On liigenenud laamadeks. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks.
3 Sissejuhatus. Valisin oma kursusetöö teemaks ,, Indigolapsed" . Miks selline teema? Töötan lastega ning neid vaadeldes ja samas kirjandust lugedes jääb mulje, et kõik lapsed, kes saadetakse psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et
Maalihked tekivad maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel. Maalihete teket soodustavad- kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lasumine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv)all. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis eneses suuri muutusi ei toimu. Maalihked võivad tekitada majanduslikku kahju- kui lihete teele jäävad elamud, teed või muud infrastruktuuri üksused. Samuti võivad tekitada üleujutusi, kui orus oleva jõe tee blokeeritakse maalihke tagajärel. Jne. MÕISTED: Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200km. On liigenenud laamadeks.
SISSEJUHATUS Ühiskonnaõpetuse õppimine koolis annab teadmisi ja oskusi selleks, et ümberringi toimuvatest sündmustest ja protsessidest aru saada ning neis vajadusel kaasa rääkida. Vabadus ja võimalus osaleda omaenda elu korraldamisel on iseloomulik demokraatlikule ühiskonnale. Eesti on demokraatlik. Demokraatlik ühiskond on seda tugevam, mida aktiivsemad on tema liikmed ning mida paremini nad oskavad pakutavaid vabadusi ja võimalusi kasutada. Riigieksam ühiskonnaõpetusest annab nii õpetajatele kui ka eksami sooritajatele võimaluse saada ülevaade sellest, millise taseme on õppija kaheteist kooliaasta jooksul saavutanud. Eksam mõõdab õpilase erinevaid oskusi ja teadmisi. Selleks, et saada võimalikult täielikumat ülevaadet omandatust, on eksamitöös erinevaid tööülesandeid: arutlus, dokumendianalüüs ning mitut tüüpi ülesanded. Oluline on eksamitöö sooritamisel silmas pidada seda, et ülesannete lahendamisel tuleb kasutada ka neid õpitulemusi, mida on o
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Meeleolu mõjutavad aga väga palju inimese enda tegevused ja teiste inimeste mõjutused. Hea tuju aitab tunda end hästi ja mõni kehaline häda võib hoopiski ununeda. Paha tuju muudab inimese enesetunde halvemaks ja lisaks emotsionaalse tervise halvenemisele võib inimene tunda end halvasti ka teistes tervise valdkondades. (Lepik, 2007) Vaimne tervis. Viimastel aastatel rõhutatakse vaimse tervise olulisust ja pööratakse palju tähelepanu sellele, et inimesed oleksid vaimselt terved. Mida see tähendab? Vaimne tervis on seotud inimese ajutegevusega ja selle kaudu kogu organismiga. Tavaliselt ei tunta selle komponendi mõju seni, kuni vaimne tervis on töökorras. Märku annab see aga siis, kui hakkavad esinema häired aju tööga seotud tegevustes. Olles väsinud ja õppides õhtul hilja, ei taha õppimine hästi edeneda. Tegelikult on inimese ajule väga oluline, et ta saaks tööd teha. Aju töötab küll kogu aeg, aga
-) Ta lõi oma assotsiatsiooni testi, kus oli välja valitud sada haiguste ilmingutega ja kompleksidega seotud sõna ning seejärel lastakse katseisikul vastata koheselt, mis neil meelde tuleb seal mõõdeti nii vastamis aega, vastatud sõnu, vererõhku, südame tuksumise kiirust jms. *) See test oli seotud Jungi komplekside ideega alateadlike mälestusi või ideid, mille vahel on samasugune emotsionaalne seisung. *) Skisofreenia kui normaalsete inimeste vahel toimub üleminek ühelt isikult teisele väga sujuvalt, siis skisofreenikutel on see üleminek häiritud. -) Jung võttis endale abikaasa nii, et nägi üht patsidega tüdrukut, kes talle kohe meeldis ja seejärel ta siis ootas mitmeid aastaid enne kui see tüdruk täiskvasvanuks sai ning siis tegi ta talle abielu ettepaneku. Arvatakse, et suur osa Jungi ideid tulid ka tema naiselt, kes oli samuti väga intelligentne. -) Jung ei võtnud kunagi vastu Freudi seksuaalsus teooriat.
Passiivne suitsetaja on see, kelle juuresolekul suitsetatakse. Näiteks lapsed, kelle juuresolekul teised suitsetavad. Suitsuse ruumi õhutamisel muutub tubaka lõhn minimaalseks, kuid suitsu keemilised komponendid kaovad vaid osaliselt. Õhu kvaliteet ruumis, kus on viibinud suitsetaja, püsib halb veel kaua pärast suitsetaja lahkumist. (Eesti, 2015) Lapsed muutuvad märkamatult tundlikeks tubakasuitsule. On teada, et suitsetavates kodudes on lastel sagedamini nohu ning põsekoopa- ja kõrvapõletikke. Ameerikas läbi viidud uuringust selgus, et passiivne suitsetamine kahjustab ka laste hambaid. Samuti on tõestatud, et passiivne suitsetamine võib põhjustada südame-veresoonkonna haigusi ning olemasolevat haigust ägestada. Mõju on suurim kinnises ruumis, nagu näiteks autos. Suurem osa sigareti suitsust läheb mujale kui suitsetava inimese kopsudesse. See n.ö kõrvaline suits sisaldab rohkem kahjulikke aineid kui kopsudesse sattuv suits.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Tegelikult: Juhendame Nõustame Selgitame Vestluse juhtimine Kliendi abistamine Ottawa konverents 1986. a. Terviseedendus ehk uus üldine tervis: on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ja oma tervist parandada. Seega nii indiviid kui rühm peavad realiseerima oma püüdlused selleks, et rahuldada oma vajadusi ja toime tulla ümbritsevas keskkonnas. Lapse avastamine Meditsiin on pööranud vähe tähelepanu laste kaitsmisele tulenevalt ükskõiksusest ning võimetusest mõista, mida noortel on pakkuda. Igal päeval tehakse jõupingutusi hoidmaks veidi kauem elus jõuetuid, kokkuvarisemise äärel olevaid vanu kehasid, samas kui teised, kes hiljem võiksid olla kasulikud, surevad tuhandete kaupa, ilma et keegi vaevuks neid aitama või isegi läbi vaatama. - Šoti arst, 1769 Arvamused lastest
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Loengukonspekt 11-ndatele klassidele MAJANDUSE ALGKURSUS ETTEVÕTLUSE ALUSED Koostas Taavo Roos Haapsalu, 2009 1 Sisukord 1. Tootmistegevus 2. Elu nöuab tootmistegevust 3. Vajadus. 4. Hädapärased- ja tungivad vajadused. 5. Tootlik tegevus, kui vajaduste rahuldamine. 6. Tootlik tegevus, ehk majanduslik tegevus. 7. Tootlik tegevus on sõltuv mitmesugustest tingimustest. 8. Kolm tööstusharu. 9. Tingimused, mille olemasolul mitmesugused tööstusharud tekivad. 10. Tarbeasjade valmistamise põhitunnused. 11. Tarbeasjade valmistamise põhitunnused. 12. Tarbeasjade vahetamise põhitunnused. 13. 1. Tarbeasjade tootmine. 13.2 Loodusvarade kasutamise viisid 13.3 Töö tähtsus inimese majanduslikus tegevuses. 14.1 Majanduslik töö 14
Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline. Et pooluselähedased alad on asustamata, siis paikneme ka asus
näited. Tahaks uskuda, et loodaval kontrollinstitutsioonil (praeguses käsitluses Soolise Võrdõiguslikkuse Komisjon) on piisavalt aega ning ka ehk tahtmist kontrollida paragrahvis 8, lõige 1 sätestatut. Sellega keelatakse avalikustada reklaami, mis kujutab või süvendab naiste ja meeste vahelise ebavõrdsust kujutavaid stereotüüpseid soorolle, samuti reklaami, mis on üht sugu halvustav või mõjub ühe soo inimväärikust alandavalt. Siinkirjutaja peab seda punkti üsna oluliseks, sest ühelt poolt on reklaam ühiskonnakorralduse peegeldus ning teisalt on reklaam ka see, mis arusaamu kujundab. Ühtegi seadust ei täideta enne, kui selle normid on isiklikul tasandil aktsepteeritavad. Suhteliselt loosungi tasandile jääb paragrahv 9, lõige 1, mis ütleb, et riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused on kohustatud naiste ja meeste võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Nende ülesanne on
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTURU JA HÕIVE PROBLEEMID EESTIS Kursusetöö Juhendaja: Enn Uusen Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Mõisted ja andmeallikad ............................................................................................................4 1. Tööturu teooriad .............................................................................................................7 1.1. Neoklassikaline tööturu mudel .............................................................................7 1.2. Alternatiivsed tööturu teooriad
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp
MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus innovatsiooniks/uus kord (karismaatiline juht) stabiiline ühiskond… Valitsuse evolutsioon: ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus. Passioners energilised juhid, kellel on võime suunata
Koolil on lapse edaspidiseid huvialasid silmas pidades nii palju pakkuda, et sellega tutvumist ei või jätta juhuse, s.t lapse enda valiku hoolde. Kool suudab lastele tagada mingilgi määral võrdsed võimalused ühiskonnas hakkama saada. Koolitust ei saa mitte ainult need, keda kodu poolt suunatakse, ega ka mitte ainult rikaste lapsed, vaid kõik lapsed. Kool kaitseb last - koolikohustus ei luba teda saata tööle, et ta hakkaks perele raha teenima. Ühiskonnal on õigus olla huvitatud sellest, kuidas tema liikmeid kasvatatakse, s.t nii üldinimlike moraalinormide õpetamist kui ka selliste isiklike oskuste õpetamist, et igaüks saaks hiljem iseseisvalt hakkama. Ka R. Barrow (1978) kinnitas, et koolikohustus on lapsele turvaline kasvuaeg. Üldhariduslikule põhikoolile ei näinud ta alternatiive. Kasvatus on elava tagakiusamine
1843. aastal näitas du Bois-Reymond, et elektriimpulss pole oluline mitte ainult lihaste töös, vaid ka närviimpulsi edasikandmisel. Sellised näited iseloomustavad õhkkonda, kus senised vitalistlikud kontseptsioonid taganema hakkasid. H. v. Helmholtzi panus vitalismile surmahoobi andmisel seisnes selles, et ta sõnastas energia jäävuse seaduse (mille kohaselt suletud süsteemi energia on ajas muutumatu, energia ei teki ega hävine, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele). Helmholtz mõõtis erutuse kiirust närvikoes ning tegeles nii nägemis- (leiutas oftalmoskoobi ning püstitas silma akommodatsiooniteooria6) kui kuulmismeele füsioloogiaga. Tema õpilane Wilhelm Wundt oli eksperimentaalpsühholoogia rajaja. C. Ludwigit mäletatakse eeskätt kui õpetajat ja saksa teaduskoolkonna toetajat, veendunud anti-vitalisti, kelle arvates saanuks füsioloogilisi fenomene seletada vaid teadaolevate füüsika ja keemia seaduste alusel
Need mõlemad kaks tüüpi jagunevad omakorda neljaks ???alatüübiks: mõtlev, aistiv, tundev ja intuitiivne alatüüp . Nende kahe tüübi kohta on huvitav öelda seda, et Jung jagas vaimselt terveid inimesi selleks kaheks tüübiks. Ta ütleb, et kuna inimkehas pidevalt on vastandlikud protsessid, vastandlikud jõud, siis on olemas ka need mõlema tüübi alged. Üks võib olla ülekaalus, aga alged on olemas. Need tasakaalustavad üksteist. Muidugi võivad ka terved inimesed vaimselt haigestuda. Kummalgi tüübil on oma tüüphaigused, millesse nad haigestuvad. Tüüpilised ekstraverdi vaimsed hädad on seotud näiteks maniakaal-depressiivse psühhoosiga, seksuaalelu häiretega, hüsteeriliste sümptomitega. Introvertidel esineb sagedamini sundhäireid (korduvad sundusliku iseloomuga teod, näiteks korduv ülemäärane kätepesemine, puhastamine, kontrollimine), aga ka skisofreeniat
Esimene loeng Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega. Kõik inimesed on võrdsed ja kõik kultuurid on võrdsed. Mis on kultuur? Keskne mõiste on kultuur. Mõtleme kultuurist millestki, mille on loonud ühiskonnas inimesed, kes on üle keskmise andekad. See on vähemuse privileeg. Kultuur on ühiskonna intellektuaalse tippkihi privileeg. Kultuuri mõiste on intellektuaalide seas väga pikka aega olnud valitsev. Kultuur on kõik inimtegevuse avaldused. Igapäevane elu ja argised tegevused kuulub ka kultuuri alla. Kultuuri mõiste on etnoloogias hästi avar. See pole koguaeg nii olnud kultuuriuurimise ajaloos. Ühiskonnas on kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kihid ja enamik suurem mass on mittekultuurne. 2 võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1) Kultuur on see, mida inimese poolt kõrgemalt hinnatakse 2) Kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur See hakkas arenema 19.saj teisel poolel. 1871 inglise teadlane Edward Tylor esitas esimese antropoloogilise k
......................................................................... 34 AuR-uM meetod võimaldab.............................................................................................34 10 Kaanirani ehk hirudoteraapia...............................................................................................36 10.1 Milline ta on?................................................................................................................ 36 10.2 Apteegikaan ja endisaegne meditsiin............................................................................37 10.3 Miks kaaniravi oli nii populaarne? ...............................................................................37 10.4 Hirudiin - biokeemiline salarelv nii kaanide elus kui ka biomeditsiinis.......................38 10.5 Apteegikaanide kasutusvõimaluste ring avardub..........................................................39 10.6 Haiguste vastu...........................................................
dispositsioonidest, siis tulenevad sellest paratamatult erinevad praktilised soovitused võrrelduna ettekujutustena, et inimene ise määrab oma käitumist (vaba tahe). Väga suur osa psühholoogidest ja psühhiaatritest, kes on uurinud kriminaalset käitumist, on olnud positsioonil, mille järgi inimesed on põhimõtteliselt loomad ning nende käitumist kontrollivad bioloogilised tungid, instinktid ja vajadused. Nõnda on terved koolkonnad (nt etoloogia) uskunud, et uurides loomi, eriti primaate, saab sealt saadud teadmisi olulisel määral ka inimkäitumise seletamisel kasutada. Eelkõige C. Darwini evolutsiooniteoorial on oluline roll niisuguse lähenemise põhistamisel ja väljaarendamisel. Inimliik ja teised loomariigid on selle järgi üks kontiinum. Elu on arenenud madalamatelt astemetelt, vormides kõrgemate suunas ja 8 inimliik on üksnes selle tipp
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus,
8 Jean-Jacques Rousseau meditsiini vastu kuulda enamiku tervete inimeste suust, küll aga küsin, kas leidub kindlaid vaatlusandmeid, millest võiks järeldada, et maades, kus ravikunst on kõige rohkem unarusse jäetud, oleks inimese keskmine eluiga lühem kui teistes maades, kus seda kunsti suurima hoolega edendatakse. Ja kuidas võiks see nõnda olla, kui me hangime endale hädasid rohkem, kui meditsiin jaksab ravimeid pakkuda? Äärmuslikult ebavõrdne eluviis -- kellel liigne jõudeelu, kellel ülemäärane töö; oma isu ja meelelisuse üleskütmise ja rahuldamise lihtsus; liiga rafineeritud toiduained rikastel, mis nuumavad neid kuumutavate mahladega ning koormavad nende seedimist; vilets toit vaestel, ja pealegi pole neil sageli sedagi, mistõttu nad kalduvad võimaluse korral oma magu ahnelt üle koormama; öine ärkvelolek, kõikvõimalikud
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
11 12 6. Individuaalne kasu 7. Hirm sanktsioonide ees "Ühiskonna heaks" Easton piirab riigi tegevuse nendele aladele, kus väärtusi jagatakse ühiskonna heaks (vrd res publica). See määrab ära riigi tegevuse ulatuse, samas seab ka sellele piirid. Siiski, iga poliitiline süsteem defineerib neid piire erinevalt. Näit: mõnel maal on tasuta meditsiin kõigile, mõnel mitte, mõni nõuab iga päev kirikus käimist jne. Poliitilise süsteemi kontseptsioon Eastoni poliitilise süsteemi kontseptsoon baseerub "sisend-väljuand süsteemi" ideel. See tähendab, et mingis konkreetses keskkonnas, poliitilise süsteemi sisendiks on kõik ühiskonnas toimuvad nähtused, süsteem teeb selle sisendiga mõned protsessid ja siis genereerib väljundid tagasi keskkonda. (Brr, kui keeruline, aga raamatus on selle kohta üks ilus pilt. Kui
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
kodanikuosaluseks. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. Ühiskonna arenguvõime. Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal,
(Ewers 2000: 150). Nii on läbi sajandite kurdetud, et lastekirjanduses tegutseb liiga palju diletante ja igaüks, kes oskab kirjutada kirjavigadeta lause, arvab endal otsekohe olevat võime teisi kirjasõna kaudu juhtida ja kasvatada. Juba aastal 1787 kurtis saksa koolidirektor Friedrich Gedike järgmist: ,,Tudengid ja kandidaadid, saksa ja ladina koolide omanikud, kasvatajad ja mittekasvatajad, lühidalt kõik, kel vaid terved käed on kirjutamiseks ja kasvõi ainult juurdekirjutamiseks, valmistavad raamatukesi armsa nooruse jaoks." (Ewers 2000: 150). 9 Eesti ei erine selles osas muust maailmast. Lastekirjanduse debütantide arv aina kasvab. Hetkel võivad kirjutada kõik, kellel on soov näha oma nime raamatu kaanel. Kui vaadata eestikeelse laste- ja noorsookirjanduse aastanimestikke, siis leiab sealt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
