Eesti rahvastikupoliitika ülerahvastuvas maailmas (0)

Eesti rahvastikupoliitika ülerahvastuvas maailmas
Ülerahvastumust maailmas saab võtta mitmeti. Ühelt poolt on see hea, sest kes meist ei sooviks saada lapsi ning kasvatada neist terved ja elujõus inimesed. Kuid alati ei ole see kahjuks võimalik. Arengumaades, kus paljudes riikides on meditsiin vähe arenenud ning tihtipeale raskesti kättesaadav, võib see viia inimeste surmadeni.
Peamiseks probleemiks võikski lugeda just selle, arengumaade meditsiini. Tegelikkuses on see väga kurb teema, sest tavaline laps nagu mina, võib surra ka kõige lihtsamatesse haigustesse näiteks köha või nohu . Mina ei suudaks seda ettegi kujutada, et üldse võimalik surra sellistesse haigustesse. Arenenud maades on lihtne, lähed apteeki , ostad ravimi ning haigus on kadunud kui võluväel. Kahjuks arengumaades ei ole ravimid nii kättesaadavamad, samuti ei ole seal arste, kes ütleksid mis inimesel viga. Kes ikka sooviks näha oma last suremas köhasse? Sellest tingituna , tehakse aregumaades rohkem lapsi, sest tööjõudu on vaja. Kes korjab põllult kive, kes külvab seemet, kes teeb kolmandat tööd. Iga väiksema töö jaoks on vaja inimesi. Arenenud riikides on sellejaoks masinad, mis teevad inimese eest sellised tööd väga lihtsalt ära. Seepärast ei sünni arenenud maades niipalju lapsi.
Aga kuidas soosida laste sündi arenenud maades? Üks variant, mis on ka juba rakendatud on niinimetatud „ emapalk “. See on tasu, mida siis makstakse perele tulenevalt laste arvust. Mida rohkem lapsi, seda rohkem maksab riik perele toetust. Vägagi loogiline ning tulus viis aidata peredel lapsi kasvatada. Kuid kahjuks see „emapalk“ on Eestis suhteliselt väike, mistõttu pered ei soovi perre rohkem kui 2-3 last. Kui riik tõsiselt sooviks iivet tõsta siis tuleks alustada kõige lihtsamast. Alandada üleriigiliselt imiku- ning lastetarvete hindasi. Suurendada „emapalka“. Need mõlemad tegurid on väga lihtsad, kuid kahjuks ei tegeleta nendega piisavalt, Eesti iive tõuseks.
Lahenduseks ülerahvastumisele just arengumaades oleks väga lihtne teoorias. Kindlasti tuleks hakata harima inimesi, andma neile teadmisi kuidas saada hakkama ka vähemate lastega. Tuleks võtta kasutusele masinaid, mis aitaks neil teha igapäeva töid, näiteks traktorid, kombainid ning muud põllutöövahendid. Lisaks sellele, peaksid inimestel olema võimalus käia arsti juures. Kes pakuks neile vajadusel esmaabi ning annaks ravimeid. Kõik see tundub väga lihtne, kuid elu on näidanud et tihtipeale lihtsatele asjadele ongi kõige raskem lahendusi leida.