VAESUS JA HUMANITAARABI TÄNAPÄEVA MAAILMAS. Annika Valving ja Andra Toom Rakvere Gümnaasium 12B MIS ON VAESUS? Vaesus on kui olukord, kus indiviidi käsutuses olevad ressursid on ebapiisavad tema vajaduste rahuldamiseks. Vaesed inimesed on isikud, kelle sissetulekud on väiksemad kui väljaminekud mistõttu ei suuda nad saavutada normaalset elujärge ühiskonnas. Vaesust jaotatakse : Absoluutne vaesus inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratletud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks Suhteline vaesus inimese elatustase on allpool ühiskonna (tunnetavat) keskmist MIS ON VAESUS VIDEO https://www.youtube.com/watch?v=GL8HPdBroc MIKS TEKIB VAESUS? Väikesest sissetulekust tulenevad valed otsused. Majanduses oleva raske olukorra tõttu. Raha halb hoiustamine tulevikule mõeldes. Inimesed e
PAUL PINNA Näitlejast, teatritegelasest ja näitekirjanikust Paul Pinna sündis 21. September 1884. Aastal Tallinnas linnaametniku pojana, õppis 4- klassilises linnakoolis, hiljem (1916 ) lõpetas eksternina reaalkooli. Seejärel töötas 1899-1906. Aastani kantselei ametnikuna Tallinna ringkonnakohtus ja linnavalitsuses. 1906. Aasta suvel astus direktor Duve juhatusel töötavasse alalisse saksa näitetruppi ja siirdus sama aasta sügisel näitlejaks ja teatrijuhiks äsjaasutatud ,, Estonia "elukutselisse teatrisse, kus teotses kuni 1914. aastani, olles seega Tallinna eesti alalise teatri rajajaid. Vaheajal käis Pinna suviti Saksamaal, täiendas ennast E. Reicher´i teatriakadeemias Berliinis ja mängis 1913. aasta suvehooaja Kieli linnateatris. Sügisel 1914 asus ta Venemaale ja mängis Nizni--Novgorodi, Kaasani, Samaari, Saratovi ja Moskva (Nikitski) teatreis. 1915. aasta sügisel Tallinna tagasi tulnud teenis mobiliseerituna s�
Inimõigused Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26).
Kirjeldusi iseloomustab sügav kaastundmus ja põgenejate olukorra ja elamuste mõistmine. Humanismist kantud suhtumine merelt tulijate vastu nii avalikus sõnas kui ametivõimude esindajate, organisatsioonide ja üksikisikute poolt äratas tänutunde ja ja lõi soodsa õhkkonna uue maa ja ta rahva suhtes. Pärast sõdu ja okupatsioone, hirmu ja kannatusi, leiti end sõbralikult ja rahuaegsel maal, kus oli tahet mõista ja aidata. Rannavalve, sõjaväeüksused, politsei, kodukaitse, lotade organisatsioon, Päästearmee, Punane Rist, kogudused jt. organisatsioonid korraldasid põgenike esialgset vastuvõtmist suure energia ja heatahtlikkusega. Muretseti toitu, peavarju, arstiabi, kui seda vajati. Korraldati esialgsed majutuskohad, organiseeriti provisoorsed läbikäigulaagrid, milledele järgnesid karantiinlaagrid. Algas pagulaste esimene elujärk võõral pinnal. Et eestlastest põgenikkond Rootsis moodustas algselt sageli isiklikult üksteisele võõra massi, sest
sünniaeg ulatub 12. sajandisse. Heraldika uurib nii vappide ajaloolist kui kunstilist arengut. Heraldika vapindus, ajaloo abiteadus, mis uurib riikide, linnade, korporatsioonide, dünastiate, suguvõsade, perekondade ja üksikisiku jm vappide teket, kasutamist, sümboolikat ja kujundust. Vapp on heraldiliste reeglite järgi kilbikujulisele alusele maalitud värviline märgis, mida valitseja riik, viimase osa (maakond, linn, vald), organisatsioon, suguvõsa, perekond või üksikisik kasutab püsiva tunnusena. Vapidiplom vapi juurde antud spetsiaalne tunnistuskirjeldab vappi ja mille eest antud. Kilbihoidjaks nimetatakse vapil olevat inimese või looma figuuri, kes hoiab vappi. Vapimantel omapärane kaunistus keep, mis langeb kroonitud kiivri alt. Vapiraamat vappide kogumik; vanim Zürichi vapiraamat aastast 1320. Linnavapp meil 16saj. Sunfidel vapid ja ka kaupmeestel olid kinnitatud vapid
ulatub 12. sajandisse. Heraldika uurib nii vappide ajaloolist kui kunstilist arengut. Heraldika vapindus, ajaloo abiteadus, mis uurib riikide, linnade, korporatsioonide, dünastiate, suguvõsade, perekondade ja üksikisiku jm vappide teket, kasutamist, sümboolikat ja kujundust. Vapp on heraldiliste reeglite järgi kilbikujulisele alusele maalitud värviline märgis, mida valitseja riik, viimase osa (maakond, linn, vald), organisatsioon, suguvõsa, perekond või üksikisik kasutab püsiva tunnusena. Vapidiplom vapi juurde antud spetsiaalne tunnistuskirjeldab vappi ja mille eest antud. Kilbihoidjaks nimetatakse vapil olevat inimese või looma figuuri, kes hoiab vappi. Vapimantel omapärane kaunistus keep, mis langeb kroonitud kiivri alt. Vapiraamat vappide kogumik; vanim Zürichi vapiraamat aastast 1320. Linnavapp meil 16saj. Sunfidel vapid ja ka kaupmeestel olid kinnitatud vapid
1951 taasalustas tööd LUS-i looduskaitse sektsioon. nähtav. 1930 võeti kaitse alla Abruka saare laialehine 1955 asutati ENSV Teaduste Akadeemia looduskaitse mets. Gustav Vilbergi (Vilbaste) väljaandel komisjon (TA LKK), mis hakkas teaduslikult hakkas ilmuma populaarteaduslik ajakiri suunama ja algusaastatel ka korraldama
Tõendamiskohustust ei ole ex officio esindajatel: (1)riigipeal, (2)valitsusjuhil, (3)välisministril, (4) diplomaatilise esinduse juhil rahvusvahelies lepingu osas, mis sõlmitakse tema asukohariigiga või rahvusvahelise organisatsiooniga, mille juurde ta on akrediteeritud; (5) rahvusvahelisesle konverentsile, rahvusvahelise organisatsiooni või selle organi juurde akrediteeritud isikul rahvusvahelise lepingu osas, mille tekti võtab vastu nimetatud konverents, organisatsioon või organ. Eestis korraldab või kontrollib välislepingu teksti ettevalmistamist ja allakirjutamist või vastuvõtmist Välisministeerium. Enne allakirjutamist või vastuvõtmist peab lepingu eelnõu heaks kiitma Vabariigi Valitsus. Rahvusvahelise lepingu jõustamisviis lepitakse kokku lepingus endas või lepingu ettevalmistamise käigus. Rahvusvahelised tavad. Rahvusvaheline tava moodustub kahest elemendist: objektiivne
Ilmselt oli tegu piirkondlikult erinevate käitumismallide ja tavadega. Väiksemates maahaiglates kutsuti omaksed sageli surnut pesema ja riietama. Suuremates haiglates jäi pesemine enamasti sanitari ülesandeks ning levisid jutud, kui halvasti surnut koheldi. Surnut kardeti ka sel perioodil, kuid surnuid alati kurjadeks ei peetud (Järve 2007:14). Tänapäeval tegelevad lahkunu pesemisega ja riietumisega peamiselt matusekontorid, haigla sanitar või surnukuuri vastav töötaja võõras, kes saab oma töö eest palka. Palveid surnu pesemisel ei loeta. Nende töötajate puhul ei loe ei sugu, vanus, ammugi mitte tema sugueluline aktiivsus. 3.1.2. Esemete kirstupanek Surnule esemete kirstu kaasapanek on iidne tava, mis tänapäevani eksisteerib mõlema rahva matmiskombestikus. Ristiusk antud tava ei poolda. O. Looritsa väitel põimub nimetatud
Allikaõpetus :D Allikaõpetus on ajaloo abiteadus, mis käsitleb ajaloo allikaid, nende liike ja uurimismetoodika üldisemaid seaduspärasusi, selle nurgakiviks on allikakriitika. Allikaõpetus tegeleb algallikatega, mitte juba kokkukirjutatud ajaloo uurimisega. Allikakriitika arengulugu Allikakriitika oli tuntud juba antiikajal. Juba Thucydides kasutab allikakriitilisi meetodeid ning allikate kriitilist võrdlemist, sarnaselt käitus ka Tacitus. Renessansiajal kirjutati allikakriitikast traktaate, paljastati võltsinguid. Lorenzo Valla ,De falso credita et ementita Constantini Donatione declamatio' näitas, et Constantinuse kinkeürik oli pärit VIII, mitte IV sajandist. Allikakriitika põhikomponendid: allika sisene ja allika väline kriitika (Veiko B.) Jean Mabillon 'De Re Diplomatica' vt Aigit ?? Klassikalise allikakriitika väljakujunemise ajaks loetakse 1840.aastaid, mil 1842 1849 ilmunud Pierre Claude François Daunoni `Cours d'études historiques' esimeses
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (
7. Üleminek ühtluskoolile. Tartu ülikool · 1920 avalikkude algkoolide seadus haridus emakeelne, tasuta, kohustuslik · 1922 keskkoolide seadus · 1934 keskkoolireform · 1919 Tartu ülikool + Pallas, Konservatoorium · 1936 Tehnikaülikool · 1938 Teaduste Akadeemia 1925 Kultuurkapitali seadus. 6 sihtkapitali 8. 1919. a põllumajandusreform 9. Parteide tüübid kuni 1934, parteide keelamine (nn vaikiv ajastu). Punane rist, skaudid · Kuni 1934 palju erinevaid, siis ainult Isamaaliit · Parempoolsed Põllumeestekogud Kristlik rahvaerakond Majaomanike seltside liit · Keskparteid Eesti Rahvaerakond Eesti Tööerakond Asunikud · Vasakparteid Sotsid Iseotsid Kommunistid (pärast 1.12.1924 keelatud 10. Kutsekojad Alates 1938. aasta valimistel
tundma, andes ka emadele samal ajal nõu ning neid aidates. 6 Kõik nõuande-koha ruumid tuleb täieliselt õlivärviga värvida, et neid oleks õige tihti võimalik pesta. Sellega on nõuande-kohad oma ümbruse emadele kooliks saanud ja üldiselt rääkides rahva tervishoiuolude tervendajaiks. 1921. a. avas Lady Muriel Paget`i missiooni kliinik Tallinnas esimese nõuande-koha emadele ning 1922. a. avas Ameerika Punane Rist teise samasuguse. Lisaks samal aastal ka Tartus ja Narvas. Peale ameeriklaste lahkumist meilt võtsid Linnavalitsused nõuande.kohad üle. 1925 aasta jooksul tuli neid kohti veel juurde. Abiandmine rasedaile ja sünnitajaile Eestis Selles suunas ei ole veel Eestis palju tehtud. Suuremais linnades on olemas sünnitusasutused. Ei ole isegi niisugust asutist olemas, kuhu vallasemad võiksid minna ja jääda emakssaamise aega ootama
4 Puudusid reserv väed. Võitlesid killustatult. Relvastus ja sõjatehnika vilets. Eestlaste vastu oli mittu riiki: Saksamaa latgalite ja liivlastega, Taani, Rootsi, alguses Venemaa. Rüütlid: Elukuttselised sõdurid keda toodi iga aasta Saksamaalt juurde. Sõjatehnika ja relvastu kaasaegne. olid olemas reservid. Mõõgavendade ordu - ladina keeles Fratres miliciae Crist [Kristuse sõjateenistuse vennad]. Tunnusmärk - valge mantel, rist ja mõõk. Ordu liikmed jagunesid rüütel-, preester- ja teeniavendadeks. Esimesi oli ordus 300, preestreid vähem aga teenijaid tuhandetega. Eestlased olid katoliiklased. Kui eestiala oli vallutatud algas Vanaliiwi ehk Orduaeg, mis kestis Liiwisõjani 1561. ORDUAEG (1227 1561) Eesti ala oli jaotatud maahärrade vahel peale Muistset vabadusvõitlust järgnevalt: Põhaj-eestis Taani valdus, maahärraks Taanikuningas. Tartupiikopkond, Tartu piiskop.
Seejärel liideti õpilased gümnaasiumiõpilastega. 1924. a alates muudeti tütarlaste gümnaasium ühisgümnaasiumiks (hakati vastu võtma ka poisse), nimeks sai Rakvere Linna Ühisgümnaasium. 1931. a ühendati Viru Maakonna Poeglaste Gümnaasium ja Rakvere Linna Ühisgümnaasium. Kooli nimeks sai Rakvere Ühisgümnaasium (direktor Martin Madisson (Madise), Harald Henno Jänes). 1939.a sai kooli nimeks Rakvere Gümnaasium. 1940.a ENSV Haridusministeeriumi koolivalitsus sulges Rakvere Gümnaasiumi ja Zeeh' erakooli, millede asemel avati Rakvere I Keskkool (a-st 1941 R I Gümnaasium) ja Rakvere II Keskkool (a-st 1941 R II Gümnaasium) (direktorid vastavalt Johannes Blauberg, Voldemar Raam; ja Jaan Meerits). Koolid töötasid endise RG majas kahes vahetuses. 1944.a koolid ühendati, nimeks sai Rakvere Keskkool. 1946.a muudeti kooli nimi Rakvere Eesti Keskkooliks ja 1950.a Rakvere I Keskkooliks (direktorid Voldemar
29. juuliga dateeritud kollase kirjanduse nimekirjas oli 29 raamatut (A.Dumas Krahv Monte-Cristo etc). Esialgu keelati üksikuid teoseid (A. Sipelgase Punase päikese lapsed, K. Traks Punases keerises. Nõuga jõu vastu. jms). Siseministri määrusega keelati igasugune kaastöö välisajakirjadele. Väliskirjanduse sissetoomine katkestati. Septembri alguseks keelati kõik koolides kasutusel olnud õppe-, käsi- ja abiraamatud.15. augustil saatis ENSV Haridusministeerium linna- ja maakoolivalitsustele ning riigikoolide juhatajale ringkirja, mille alusel tuli omal algatusel kõrvaldada kooliraamatukogudest 1)reaktsiooniline 2) kapitalistlikku kurnamist õigustav ja kaitsev 3) NSV Liidu vastane 4) kommunismi vastu sihitud kirjandus. 16. augustil uus korraldus, millega keelati 1) NSVL 2) ENSV 3) töötava rahva eluliste huvide 4) sotsialismi ülesehituse vastased teosed. Kindlasti tuli eemaldada kogu usuteaduslik
legaalsus teatud formaalsuse läbinud, seaduslikkus. legitiimsus puudutab tunnustamist. Nürnbergi rassiseadused nt on legaalsed aga mitte legitiimsed. IV loeng Rahvusvahelise õiguse subjektid Õigussubjekt kui isik on tsiviilõiguste ja kohustuste kandja. Seega en tegemist ektensiaalse küsimusega kas sa oled olemas või mitte? Selle määrab ära õigussubjektsuse olemasolu või puudumine. 1933.a Montevideo konventsioon defineerib riiki läbi selle tunnuste: - alaline elanikkond - kindel piiritletud territoorium - valitsus - võime astuda suhetesse teiste riikidega Riigi kolme elemendi teooria mõtles välja Saksa teadlane Georg Jellinek (rahvas, territoorium, iseseisev riigivõim). Sellele lisati hiljem tunnuseks võime astuda suhetesse teiste riikidega. Suveräänsuse mõiste võttis kasutusele Jean Bodin Prantsusmaalt. Siseriikliku
Majanduslik olukord 1918 lõpul: · majandus on ruineeritud · riigikassa on tühi · toidutagavarasid pole 14. nov. 1918 üleskutse loovutada vabatahtlikult vilja (saadi 15 korda alla eeldatu) 19. nov. 1918 toitlusministri määrused: · väljaveo keeld · piirangud tootjatele · rekvireerimised 28. nov. 1918 valitsuse otsus toiduteravilja sundrekvireerimise kohta Lahendused majandusprobleemidele: · Vene kaubalaevade kaaperdamine · Inglise vili · Ameerika Punane Rist · USA abi ja varustuslaod. Mõjus reibastavalt ja tõstis valitsuse prestiizi. · Inglismaa laen · Soome laenuabi Sissetoodud viljaga kaeti 2/3 rahva ja 1/3 sõjaväe vajadustest. Korrapärasem kaubavahetus välisriikidega algas veebruaris 1919. Seoses enamlaste väljatõrjumisega tõusis välisriikides huvi ja usaldus Eesti vastu. Esialgu oli Eesti endise Vene riigi osana blokaadi all (toidu- ja tarbeainete sissevedu oli keelatud), alles 1
Tallinna Saksa Gümnaasium Eesti kindraleid ja admirale. Sille Janu 11b Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord 1. Kindral - Johan Laidoner 2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor Richard Tomberg 15. Kindralmajor Rudolf Johannes Reimann Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks. Laidoner õppis 1892 - 1894 Viiratsi vallakoolis, 1895 - 1897 Viljandi
Selle ülesanded: pidid arvestama sissetulekuid, hoolitsema heakorra, kirikute, koolide, vaeste, haigete, julgeoleku, tuleohutuse, riietuse jne. eest Bürgermeister- neid oli 4 ja nad moodustasid midagi selle juhatuse taolist. Sündik- eelnevale neljale tähtsuselt lähedane õpetatud juristide seast välja valitud, kes tundis hästi seadusi. Linnafoogt- maahärra esindaja rae juures, kes suuremates linnades omas siiski väikest mõjuvõimu. Gild- suurem käsitööliste organisatsioon. Tsunft- gildist väiksem käsitööliste organisatsioon. Skraa- rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri. Tsunftijänes- ametivendadest konkurendid, kellel meistripabereid ei olnud. Kaubaartiklid: teravili ja sool. Agul- eeslinnad, kus elas vaesem rahvas. Seek- linnast veidi eemale rajatud hospidalid leepra ja pidalitõveliste jaoks. Johann von Üxküll- kuulus Riisipere mõisnik, kes oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja. Tallinna raekoda 1404- Raeapteek 1422- 15
Selle ülesanded: pidid arvestama sissetulekuid, hoolitsema heakorra, kirikute, koolide, vaeste, haigete, julgeoleku, tuleohutuse, riietuse jne. eest Bürgermeister- neid oli 4 ja nad moodustasid midagi selle juhatuse taolist. Sündik- eelnevale neljale tähtsuselt lähedane õpetatud juristide seast välja valitud, kes tundis hästi seadusi. Linnafoogt- maahärra esindaja rae juures, kes suuremates linnades omas siiski väikest mõjuvõimu. Gild- suurem käsitööliste organisatsioon. Tsunft- gildist väiksem käsitööliste organisatsioon. Skraa- rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri. Tsunftijänes- ametivendadest konkurendid, kellel meistripabereid ei olnud. Kaubaartiklid: teravili ja sool. Agul- eeslinnad, kus elas vaesem rahvas. Seek- linnast veidi eemale rajatud hospidalid leepra ja pidalitõveliste jaoks. Johann von Üxküll- kuulus Riisipere mõisnik, kes oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja. Tallinna raekoda 1404- Raeapteek 1422- 15
EELÄRKAMISAEG 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL 19. sajand on rahvusluse sajand. Venemaa ja rahvuslus 19. sajandi I poolel Venemaa paljurahvuselise impeeriumi valitsemiseks oli vaja uut ideoloogiat, mis vastaks valitsuse ja valitseva rahvuse (venelaste) huvidele. Selleks uueks ideoloogiaks sai rahvuslus. Seda ideoloogiat toetasid teoreetiliselt slavofiilsus ja õigeusk. Rahvuslusega kaasnevad probleemid: venestamine (eelkõige usuline, püüti rahvaid õigeusustada). Vanausulisi kiusati taga. 1840. aastatel läksid eestlased ja lätlased vabatahtlikult õigeusku (Eesti jaoks kasulik). Katoliiklasi kiusati taga. Eesti ja eesti rahvusluse ideed Estofiilid huvitusid põlisrahva kultuurist. Leidsid, et eesti kultuuril on kaks arenguteed: 1) eestlaste assimileerumine sakslaste sekka 2) eesti keele põhjal eesti kultuuri loomine. Eelärkamisaeg väikesearvulises inimeste rühmas huvi eesti keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 1800-1857 Perno Postimehe ilmumine. E
allikad. Perekonnaseisu aktide arhiiv Kohtu- ja Siseministeeriumi juures. Vabadussõja Ajaloo Komitee arhiiv Kaitseministeeriumi juures. Eesti Kultuurilooline Arhiiv 1929 ERMi juures. Samuti linnaarhiivide korrastamine Tallinnas, Tartus Pärnus ja Narvas. 1935 Eesti Arhiivinduse seadus, määras kuidas arhiivimaterjalid arhiividesse koondada ja millest moodustub rahvusliku arhiivi fond. Ehitati üles arvestades juhtivate arhiivi maade kogemusi. Organisatsioon, ajaloo seltside võrgustike kujunemine. Oluliseks 1920. aastatel TÜ õppejõudude asutatud Akadeemilise Ajaloo Selts, mis haaras üliõpilasi ja ajaloohuvilisi ka väljast poolt ülikooli. Liita professionaalsete ajaloolaste kui ka asjaarmastajate teadmised, oskused ja huvi. 1922 hakati välja andma Ajaloolist Ajakirja. Tutvustati üldisi probleeme, sisaldas informatsiooni uudiskirjanduse kohta ja infot ettevõtmistest.
........................................................................................................................................76 PTK 39 - 44............................................................................................................................................................ 76 EESTI NSV..........................................................................................................................................................76 ENSV 1944 1950.............................................................................................................................................77 ENVS 1950 - 1978............................................................................................................................................. 78 ENVS 1978 - 1988............................................................................................................................................. 78
Karskusühing, Võrumaa Õpetajate liit, Võru linnavalitsus, Võru Käsitööliste Abistamise Selts, ,,Kandle" selts, Võru Maakonna Valitsus, Eesti Karskus Liit. Pakuti välja mitu ettepanekut. Üks nendest oli anda kogu mälestamise asi Võru Rahvahariduse Seltsi ajada. Teiseks ettepanekuks oli moodustada ajutine mälestuskommitee, kes töötab välja seltsi põhikirja, millele toetudes edasi tegutsetakse. Lõpuks otsustati, et selle isamaalise asja ajamiseks tuleb luua uus organisatsioon, valiti 5-liikmeline komitee. Komitee koosseisu kuulusid: Jakob Teder, Frits Suit, Johannes Käis, Jaan Treumuth, August Kohver. Põhikiri kinnitati 25. aprillil 1923. aastal. Kreutzwaldi Mälestuse Jäädvustamise Selts asutati 10. juunil 1920. aastal ning kohe hakatigi tegutsema. Juhatusse valiti Johannes Käis, August Sermat, Hans Labi, Jakob Teder, Johan Pelovas. 4 Jakob Teder AUSAMBA PÜSTITAMINE
● 21.Juuni Tööliste meeleavaldus J.Varese valitsus “Valimised” 1940.a juulis. Kandideerida ei saa. Nõukogude aasta Ainupartei- Eestimaa Kommunistlik (bloševike) Parteri Juht Karl Säre Rahvakomissaride Nõukogu- esimees Johannes Lauristin ENSV Ülemnõukogu- presiidiumi esimees Johannes Vares. ● Maareform- 30ha ● Rahareform ● Natsionaliseerimine. 14.juuni 1941 - juuniküüditamine Küüditamist viis läbi operatiivstaap ENSV julgwolekujuhi Boris Kummi juhtimisel. Eestist küüditati 10 016 inimest, kellest umbes 60% hukkus Sõjategevus Eestis 1941.aasta suvel ja sügisel 3.juulil asuvad metsavennad võtma võimu üle Lõuna-Eestis Juuli keskpaigast augusti alguseni peatud rinne Pärnu-Emajõe joonel. Tartu 1941 28.aug langes Tallinn sakslaste kätte. Punaarmee lahkus Tallinnast mere kaudu, taganemisel hukkus 55laeva, hukkunuid umbes 15000. 21.okt lahkus Punaarmee Hiiumaalt 2
19 Esimene periood oli aastail 1919-1922, see oli ametiühingute ajajärk. Ametiühinguliikmeks võisid olla kõik Eesti Vabariigi miilitsatöötajad ja nende perekonnaliikmed. Liikmemaksu suurus oli 1% palgast. Ametiühingute tegevuses oli pearõhk majanduslikul omaabil. (2: 46) Teine periood - politseiametnike kogude aeg, oli aastatel 1922-1926. Politseiametnike kogu oli kinnine korporatiivne organisatsioon. Tema ülesandeks oli politseiametnike üld- ja erihariduse arendamine, ametioskuste ja - osavuste tõstmine.(2: 46) Kolmas periood - 1923 -1936, oli spordiringide aeg. Politsei spordiring loodi Tallinnas 07.aprillil 1923.aastal. See kasvas välja jalgpallimeeskonnast ja jalgpall oligi algul spordiringi peamine ala. Põhikirja järgi pidi spordiring tegelema ainult kehalise kasvatuse arendamisega. (2: 47)
Teiseks tugipunktiks Venemaa Odessa ja Peterburi. Türgis endas konstantinoopolis suur kreeklaste tugipunkt Fanar, kus olid põhiliselt rikkad kreeka perekonnad fanariootid. Kreekas endas toetus Venemaa, sest venemaa oli ka ortotoksne. Samuti ka PRM ja SB toetasid Kreekat. Samal ajal oli kreekas klassitsismi periood, mis oli pärit kreekast filhelleenid kreeklaste sõbrad. Kõige kuulsam filhelleen Lord Byron. Esimene suurem kreeka vabadusvõitluse organisatsioon 1814 Filiki Eteria. Sellest sai kreeka vabadusvõitluse sütitaja. Organisatsioon oli salaühing Odessas isamaa vabastamine türgi ikke alt. Üritati leida sõpru ka teiste balkanimaade hulgast. Uusbütsantsi idee. Liidriks tõusis Aleksander Ypsilantis. Vabadusvõitlus kandus edasi peloponnesosele. Kolokotronis. 1821-1822 kreeka esimene rahvuskogu, konstitutsioon. Kreeka esimeseks presidendiks Mavrokordatos. Kreeklaste vahel puhkes omakorda kodusõda, mis kehtis kaks aastat
soodustamiseks, kaitsti linna huve suhetes teiste linnade ja maahärradega, kanti hoolt kirikute ja koolide eest, korraldati vaeste ja tõbiste ülalpidamist jne. Kõrgeim kohtuvõim linnas. Sündik - õpetatud jurist, kes tundis hästi seadusi ja kuulus rae koosseisu. Bürgermeister - kuulusid rae koosseisu ja olid juhatu-ses(raesse kuulus neid 4). Linnafoogt maahärra. Gild -suurem käsitööliste organisat-sioon(Kanuti ja Oleviste gild, Toomgild). Tsunft - väiksem käsitööliste organisatsioon. Skraa - tsunfti põhikiri. Tsunftijänes - tsunfti välised käsitöölised. Teravili - olulisim kaubaartikkel. Suurem osa veeti läände. Sool - Soolaga saadi suurt vahekasu, kuna seda veeti Tallinna ladudesse ja sealt edasi Venemaale. Agul - eeslinn, kus elas vaesem rahvas. Seek - linnast eemal asuv hospidal. Johann von Üxküll - Riisipere mõisnik, kes hukati, sest ta oli surnuks piinanud ühe oma ära
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodustus Baltimaadel kaks erine
- Poola vallutamine; nn Orzeli juhtum · 28. september 1939 - vastastikuse abistamise pakti sõlmimine Eestiga (25 000) · 18. oktoober 1939 - nõukogude vägede saabumine · oktoober 1939 - algas baltisakslaste lahkumine Umsiedlung (13 000) 2. Esimene nõukogude aasta · 17. juuni 1940 - lisavägede sissetoomine (90 000) - Stalini esindaja Andrei Zdanov · 21. juuni 1940 - kommunistide meeleavaldused, Juunipööre - valitsuse vahetumine, Jüri Vilms > Johannes Vares-Barbarus · ENSV loomine - Juulis parlamendi valimine, 21. juulil nim. riik ümber ENSV-ks - 6. augustil 1940 liideti NL-iga 3. Saksa okupatsioon · 22. juuni 1941 Saksamaa ründas NSVL Liitu - ca kahe nädala pärast sakslased Eestisse - sundmobilisatsioon (33 000 meest valdavalt Põhja-Eesti peale, sest Lõuna-Eesti oli juba osaliselt sakslaste käes) - hävituspataljonid >nn Suvesõda (juuli-august 1941) · Eesti Omavalitsus - Ostlandi kindralkomissar Karl Litzmann - Hjalmar Mäe
● Hargmaised korporatsioonid ● Muud -> indiviidid, nt käivad eestlased Soomes riideid ostmas; terroristlikud organisatsioonid; katoliku kirik (kindel hierarhia, reeglid) Neoliitiline revolutsioon - ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele; ilmusid kõplapõllundus ja karja kasvatamine; eluviis muutus ühtlasi paikseks ning rahvaarv kasvas. MTÜd -> Greenpeace, Punane Rist, UEFA, ROK, Amnesty International Riik -> üksus, millel on kindel maa-ala, rahvas, seadused, juhid jne ● Montevideo 1933 - Territoorium - Rahvas - Valitsus - Võime suhelda - -> n-ö puudu on tunnustus! ● Suveräänsus Suveräänsus ● Jean Bodin (1530-1596) ● Realism - anarhia ● Ülim võim territooriumil ● Legitiimse vägivalla monopol (Max Weber) -> Valitsusel vms on legitiimne võim
ellu võimu ülevõtmise ning aitasid rakendada tegelikke meetmeid Eesti annekteerimiseks. Eelkõige kuuluvad siia: 1) 21. juunil 1940 ametisse määratud Varese valitsuse liikmed, kes vastutavad oma ametiko- hast tulenevalt rakendatud meetmete kasutamise eest; 2) 14. ja 15. juulil 1940 valitud Riigivolikogu liikmed, kes langetasid formaalse otsuse Eesti Vabariigi likvideerimise kohta; 3) 25. augustil 1940 ametisse nimetatud ENSV Rahvakomissaride Nõukogu liikmed, kes juhtisid Eesti sovetiseerimise meetmete rakendamist 1940.–1941. aastal; 4) EK(b)P Keskkomitee Büroo ja selle liikmed, kes juhtisid ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbü- roo ja ÜK(b)P Keskkomitee direktiivide praktilist rakendamist Eestis. 7 Kriminaalsed sündmused Eestis aastatel 1940–1941 1. Eesti Vabariigi kodanike ja elanike jälitamine ning süüdimõistmine 1940
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
