LEVIMUUSIKA EESTIS Levimuusika on üldnimetus muusikastiilidele ja -suundadele, mis kujunesid 20. sajandi teisel poolel ja mida iseloomustab levimine massiteabevahendite ja helisalvestustehnika abil. Eesti levimuusika hõlmab instrumentaalmuusikat, eriti džässi ja samuti rahvusvahelisi viise, millele on tehtud eestikeelsed tekstid. Eesti levimuusika sai alguse aastal 1925, kui Kurt Strobeli loodud ansambel “The Murphy Band” mängis Tallinna Raekoja platsil asunud kohvikus Marcelle tantsusugemetega jazzmuusikat. Marchelle oli ainus kohvik, mis oli lahti südaööni ja kus mängiti tantsumuusikat. Rohkem leviski popmuusika noorema linnarahva hulgas, kõlades peamiselt restoranides ja kohvikutes.Algusesl ei kiitnud kriitikud sellist käratsevat muusikat heaks. Pöördumatu jälje jättis kultuuri ja muusikasse II Maailmasõda ja Eesti olek Nõukogude Liidu koosseisus. 1930. aastate teisel poolel kirjutasid lööklaule Boris Kõr...
kohal · Linna tähtsaima kooli muusikaõpetaja, kantor, oli sageli ka kogu linna muusikajuht 50ndad Mängiti suuremalt osalt jazzi Tuntumad ansamblid: Rütmikud (Oit, Naissoo, Ojakäär, Järvi ) Mikid Kuldne 7 ´´Külma sõja´´ algusel (1949) hakkasid Eesti muusikud tegutsema nö põranda all Peale 1956. aastat oli juba vabam mänguruum 60ndad 3 muusikavoolu Jazz muutus keerukamaks Biit uus muusikastiil Estraad kõige populaarsem 70ndad Biitmuusika asemele tuli rockmuusika Paranes heli ja instrumentide kvaliteet Uus ja populaarne asi oli süntesaator Populaarsemad bändid olid näiteks Ruja Apelsin Kukerpillid Jne Kes alustasid 60ndatel olid nüüd tõelised tegijad 80ndad Eesti muusika oli NSVL tipus Põhilised muusikastiilid olid Rock Jazz Punk
1950 · Raimond Valgre(1913-1949) · Ans Rütmikud (A.Oit, U.Naissoo, V.Ojakäär, G.Podelski, E.Kõlar, V.Järvi)Esimene ansambel Eestis kes alustas elektrikitarride kasutamist. · Ans Metronoom(U.Naissoo,H.Lääts,K.Tennosaar) · E.Laansoo kitarriansambel(mitmekordne pealemäng) · Jazzimuusikat ei mängitud · Orkestris ei olnud saksofoni 1960 · Jazz,biit,estraad · Hakati korraldama TLN jazzifestivale · Ans Juuniorid,mille juhatajaks oli T.Kõrvits ja lauljaks T.Mägi · Ans Omega,solistiks A.Veski · Ans Virmalised(T.Urmet,Ü.Urmet,solist-J.Joala) · Ans Optimistid(T.T.H Kõrvits) · Ans Rütmikud (T.Mägi,P.Kõlar) · Ans Peoleo(T.Linna) · Ans Andromeda · Ans Mikronid(G.Kraps) · Ans Toomapojad(P.Tooma) · Ans Kristallid(blues)(M.Kuut) · Georg Ots 1920-1975 · ER meeskvartett · Horoskoop · Aarne Oit'i lauluvõistlus 1970 · Ans Justament(T.Lunge,J Elgule) · Ans Palderjan(T Pihlap) · ...
Poliitika ja kultuur · 1956-1965 SULAAEG · 1966-1972 uuendusliku liikumise haripunkt · 1973-85 seisakuaeg SULAAEG · Suurenes tegutsemisvabadus ja avatus igapäevaelus ja kultuuris · 1950. Aastate lõpust võimalused suhelda välismaaga · Tõlkekirjanduse teke · 1957. Raamatusari Loomingu Raamatukogu, 1958. Ajakiri Keel ja Kirjandus, 1960. Aastatel ajakiri Noorus · 50. Aastate lõpust üldine kultuurihuvi tõus · 60. Keskpaigas esimesed biit- ja rokkansamblid, kujunes hipiliikumine SEISAKUAEG · Poliitilise ahistuse suurenemine 60. Lõpus · 1970 lõpus poliitilised pinged haripunktis · Karl Vaino sai partei uueks juhiks · 1970 aastate lõpus levisid põrandaalused almanahhid · Süvenes poliitiline pessimism · Eestis toimus linnastumine · Punkliikumine · Suurenesid pinged kirjanduskiitika ja ilukirjanduse vahel LUULE · Kersti Merilaas, August Sang, Betti Alver nendepoolsete uute tekstide ...
Trummari peamised nipid Trummar olemine ei ole lihtsalt hobi, see on elustiil sedasorti eluviis mis nõuab ohvreid ja usinust. Aga kuidas jõuda muusiku tasemeni? Siin on põhimõtteline vahe, kas mängida trummi hobi pärast või elustiilina. Oluline erinevus on suhtumises ja harjutamise harjumustes. Ainus viis trummarina arenemiseks on omada tugevat enesekontrolli ning pühendumist regulaarselt harjutamiseks. Siin on mõned nipid, mille ma olen aastatepikkuse trummimänguga avastanud, mis aitavad trummarit tohutult- nipid, mis kiirendavad arengut ja muudavad harjutamise sunnitöö asemel nauditavaks. Aeg harjutamiseks, aeg mängimiseks! Üks suuremaid vigu, mida trummar saab teha, on jammimise ja harjutamise aja ühendamine. Usu või mitte, aga nende kahe asja vahel on suur vahe. Harjutamise aeg on selleks, et oma pulgakontrolli kallal töötada, uusi biite ja tehnikaid õppida. Jammimise aeg on võimalus äsja õpitud oskused ellu rakendada. Paljud tr...
Popmuusika Eestis 60-70ndatel 1960. aastad Selle aastakümne Eesti popmuusikas võib üldiselt jagada kolmeks: jazz, biit ja estraad. Varasematel aastatael poplaaren olunud jazz-muusika hakkas eemalduma svingistiilist, muutes helikeelt üha keerulisemaks. Iga aastased Tallina jazz-festivalid tõid endiselt suured massid kokku aga selle põhjuseks olid tunutd välismaa ansamblid. Sellelt festivalilt said tuule tiibadesse uus põlvkond jazz-muusikuid: Tõnu Naissoo, Tiit Palus, Lembit Saarsalu, Arvo Pilliroog jt. Positsioon, millelt jazz oli sunnitud taganema hõivas biitmuusika. Tekkis palju kitarriansambleid. 1963
1960.aastad. Popmuusikavoolud Eestis võib sel aastakümnel jaotada kolmeks: jazz, biit, estraad. Jazzmuusika hakkas eralduma tantsumuusikast ning muutus helikeelelt üha keerulisemaks. Tallinnas toimusid iga-aastased jazz-festivalid. Biitmuusika ansambli "The Beatles" eeskujul tekkis ka meil hulk kitarriansambleid. 1963. a. kogunes meie esimene biitansambel "Juuniorid". Nendega koos esines esimest korda laval ka Tõnis Mägi. 1963- 64 oli ,,raudne eesriie" hõredam ja tekkisid kitarriansamblid. Tuntud olid: Juuniorid,1964.a. A. Veski, Virmalised(kooseisus Toivo ja Ülo Kurmet
uut stiili. Kaasakiskuvad rütmid ja meloodiad segati kokku getoelu kirjeldavate poeetiliste riimidega. Algselt oli hip-hop muusikas 3 põhielementi: breaks, beats and scratches. Need on nüüdseks arenenud. Näiteks skrätshimine on peaaegu täielikult kadunud, tänu DJ'de osatähtsuse vähenemisele hip-hopis. Selle taga on räpparid, kes said aru, et saavad hakkama ka ilma DJ'ta ja teenivad endiselt sama palju raha. Biit pole siiski dramaatiliselt muutunud ja on endiselt hip-hopi süda. Õiget hip-hopi biiti on raske kirjeldada, kuid see on tavaliselt kergelt rütmist väljas, kerge "jõnksatusega". Parim võimalus aru saada tõelisest hip-hop biidist on kuulata näiteks Run DMC või Sugarhill Gangi lugusid. Paljud inimesed ütlevad, et "Hip Hop" on kultuur või elustiil, mis sai alguse sellistest tegevustest nagu graffiti, breiktants ja peod NYC's.
ALGUS Reggaeton on pärit ladina urbani muusikast · · Algselt, 1990. keskel, kutsuti seda Panamas`hipaaniakeelseks reggae'ks. Hiljem, kui see levis Puerto Rico'sse, sai alguse uus stiil, mida nüüd tuntakse reggaeton'i nime all. Reggaeton on segu Jamaica muusikast, mida mõjutavad reggae ja dancehall, samuti ka · Ladina-Ameerika rütmidest nagu näiteks: bomba, plena, salsa, latin pop ja bachata. · Reggaeton'i on veel sisse segatud hip hop, kaasaegne R&B ja elektroonika.Kuid see stiil on suures osas ka segu räppimisest ja hipaaniakeelsest laulust . ALUSEPANIJA See zanr on laiemalt levinud suurtemates latiinode kogukondades USAs ja muidugi ka · Ladina-Ameerikas. Kuigi see võtab eeskuju hip hopist ja Jamaica dancehall'ist, siis reggaeton pole nende kumbki hispaaniakeelne versioon. Reggaetonis on oma kindel biit ja rütm. Shabba Ranks oli esimene kes kuulutas seda suuremale rahvale (1990-ndad). · Reggaetonile on iseloomulik...
EESTI MUUSIKA 60-ndad - 80ndad aastatel. Eesti levimuusika algusaastaks vib lugeda aastat 1925, kui Kurt Strobeli eestvtmisel loodud ansambel The Murphy Band mngis Tallinna Raekoja platsil asunud kohvikus Marcelle tantsumuusikat. See oli tantsusugemetega jazzmuusika. Rohkem levis tollane popmuusika noorem linnarahva hulgas, klades peamiselt restoranides. Algul ei kiitnud kriitikud sellist kratsevat muusikat heaks. 1930. aastate teisel poolel kirjutasid oma menukad lklaulud Boris Krver ja Raimond Valgre. Kui mitte varem, siis alates R. Valgrest vib kindlalt alata eesti levimuusika ajaarvamist. Prdumatu jlje jttis kultuuri ja muusikasse II Maailmasda ja Eesti olek Nukogude Liidu koosseisus. 1954 aastal Bill Haley oma palaga Rock Around the Clock andis stardipaugu rocknrollile. E estis aga oli sel ajal keeruline poliitiline olukord. Rahvusvahelised suhted avaldasid otsest mju ka kultuu...
Jazzmuusikutel tuli tegutsema hakata nö põranda all. Poliitiline olukord muutus 1956. a. Sel ajal tegutses virtuoosne pillimees, eksperimentaator ja ansamblijuht Emil Laansoo, kes katsetas juba siis stuudios mitmekordset pealemängu. Tema ansambel mängis väga mitmesugust muusikat ja oli saatjaks paljudele lauljatele, kellest hiljem said tuntud solistid. 1960. aastad Popmuusikavoolud Eestis võib sel aastakümnel jaotada kolmeks: jazz, biit, estraad. Jazzmuusika hakkas eralduma tantsumuusikast ning muutus helikeelelt üha keerulisemaks. Tallinnas toimusid iga-aastased jazz-festivalid. Biitmuusika ansambli "The Beatles" eeskujul tekkis ka meil hulk kitarriansambleid. 1963. a. kogunes meie esimene biitansambel "Juuniorid". Nendega koos esines esimest korda laval ka Tõnis Mägi. Estraadimuusika oli laia kuulajaskonna hulgas kõige populaarsem. Juba 1950. aastatel
Johann Sebastian Bach (1685 1750) Beethoven: "Mitte Oja, vaid Meri peaks ta nimi olema!" Bach ja Händel viisid lõpule sajandeid kestnud polüfoonilise muusika ajajärgu. Nende loomingus saavutas imitatsiooniline polüfoonia oma täiuslikkuse. Elust Sündis Eisenachis Saksamaal Suguvõsas palju muusikuid Jäi varakult orvuks, kasvas vanema venna käe all (õppis klavessiini, viiulit) Tohutu töövõime Tunnustust leidis orelimängijana, mitte heliloojana, sest tema muusika oli liiga sügavasisuline oma aja kohta Sünnimaja Eisenachis Monument Eisenachis Vokaalmuusika On sügav filosoofiline arutlus elust, õnnest, kannatustest, üksildusest Tema vaimulik muusika pole loodud palvetekstide saateks, vaid sunnib kuulajat mõtisklema sõnade sügavama tähenduse üle Kirjutas kõigis barokiaja zanrides, va ooper (põhjused?) Kantaadid Kantaat mitmeosaline teos...
12. KLASSI KIRJANDUSE TESTIKS 1 HARJUTAMINE / V KURSUS / õp Rita Metsmaker 1. Täida lüngad. Eesti kirjandus 1940-1955 JUUNIS 1940. aasta _______________ okupeeris Nõukogude Liit Eesti ja sündis nõukogude eesti kirjandus. Kehtestati TSENSUUR GLAVLIT __________________. Järelevalvet kirjanduse üle korraldas ____________________ ehk ENSV Kirjandus- ja KIRJANIKE Kirjastusasjade Peavalitsus. Paljud kirjanikud heideti _____________________ Liidust välja ja nende loomingut ei avaldatud. Olukord leevenes pärast riigijuhi Jossif ___________________ STALINI surma 1953. aastal, pärast seda julgeti kritiseerida ka kommunistlikke võltsmüüte. Pagulaskirjandus (1944-1992) Pagulaskirjandus sai alguse 1940ndate keskel, kui Eestist lahkusid nõukogude ...
O 1957.a toimus Moskvas Valter Ojakäär, ülemaailmne noorsoofestival Gennadi Podelski, (esinesid Uno Naisoo - Erich Kõlar, Vallo Järvi ansambel Metronoom ning - on enamik popmuusika Heli Lääts ja Kalmer arenguga seotud Tennosaar) 1960. aastad O Kitarriansamblite Võib jagada kolmeks-jazz, buumile valmistas biit ja estraad pinnast Emil Iga-aastased Tallinna jazz- Laansoo festivalid (tuntud välismaa ansamblid) O 1950. katsetas juba Tekkis uus põlvkond noori mitmekordset (Tõnu Naisoo, Tiit pealemängu Paulus, Lembit Saarsalu, O Vahelüli jazz-orkestrite Arvo Pilliroog jt) ja 1960. aastate Jazz oli sunnitud taganema,
1949. Aastal algasid muutused nn külma sõjaga Nõukogude Liidu ja Läänemaailma vahel. Kõik mis läänest tuli, kuulutati halvaks ja suruti maha. Jazz muusikutl tuli hakata tegutsema nö põranda all ning rock ‘n’ rolli areng Eestis oi mõeldamatu. Olukord hakkas muutuma alles 1959. aastal. Stalini poliitika hukkamõistmine andis ka muusikutele avaramat mänguruumi. 1960. aastad Selle aastakümne popmuusikavoolud Eestis võib jagada kolmeks: jazz, biit ja estraad. Jazzmuusika muutus tantsumuusikast üha keerukamaks. Iga-aastased Tallinna jazz-festivalid tõid massiliselt rahvast kokku, kuid selle peapõhjukseks olid heal tasemele rahusvaheliselt tutud välismaa ansamblid. Tänu neile festivalidele sai tuule tiiadesse uus põlvkond Eesti noori jazz-muusikuid. Näiteks: Tõnu Naissoo, Tiit Paulus, Arvo Pilliroog jt. 1963. aastal kogunenud ansambel Juuniorid oli esimene biitansambel. Nendega koos sai laval esineda ka Tõnis Mägi noorena.
Eesti kirjandus 1956-1985: Sulaajast seisakuaja lõpuni Aastatel 1956-1965 toimus ühiskonnas järk-järguline vabanemine, mida tähistati sõnaga "sulaaeg". Aastatel 1966-1972 jõudis uuenduslik liikumine haripunkti ja aastail 1973-1985 nimetatakse stagnatsiooniajaks e. seisakuajaks. Sulaaeg 1956-1965 Sulaaega iseloomustab tegutsemisvabaduse ja avatuse suurenemine nii igapäevaelus kui ka kultuuris. 50. aastate lõpus tekkisid esimesed väikesed võimalused suhelda välismaaga. Vaimseid väärtusi pakkus tõlkekirjandus, mille avaldamisel sai keskse rolli 1957. aastal algatatud raamatusari "Loomingu Raamatukogu". 1958. aastal asutati ajakiri "Keel ja kirjandus", 60. aastatel pakkus väärt kirjanduslikku lugemist ka ajakiri "Noorus". 50. aastate lõpust saab rääkida üldisest kultuurihuvi tõusust. Meelelahutust püüti asendada kõrgkultuuriga. 60. aastate keskpaigas tulid kokku esimesed biit- ja rokkansamblid ja kujunes välja hipiliikumine....
aastal seoses Hrustsovi sulaajaga. Stalini poliitika hukkamõistmine andis ka muusikutele avaramat mänguruumi. 1960. aastate kitarriansamblite buumile valmistas omalt poolt ette pinnast Emil Laansoo, kes katsetas juba 1950. aastatel stuudios mitmekordset pealemängu. Emil Laansoo andambel sai omamoodi vahelüliks varasemate jazz-orkestrite ja 1960. aastate kitarriansamblite vahel. Selle aastakümne popmuusikavoolud Eestis võib kõige üldisemalt jagada kolmeks: jazz, biit ja estraad. Jazz-muusika hakkas eemalduma tantsumuusikas domineerinud svingistiilist. Iga-aastased Tallinna jazz-festivalid tõid endiselt massiliselt rahvast kokku, kuid selle peapõhjukseks olid heal tasemel rahvusvaheliselt tuntud välismaa ansamblid. Tänu neile festivalidele said tuule tiibadesse uus põlvkond jazz-muusikuid (Tõnu Naissoo, Tiit Paulus jt). Positsioonid, millelt jazz oli sunnitud taganema, hõivas biitmuusika
Payola skandaal, altkäemaksud raadiotes (1960), näitab muusikatööstuse ebaausat palet. Rockmuusika teke, selle vastandumine popmuusikale. Varem suhteliselt ühtne popmuusika killustus paljudeks stiilideks. "Sõnumiga" muusika ehk vastandkultuuri laulud 60ndate teisel poolel. Muusika, mis kätkes endas kriitikat ühiskonna aadressil. 4 Merseybeat'ile oli iseloomulik: · vokaalharmooniad · stabiilne ja suhteliselt kiire rütm ehk biit · uus kõla, milles puudus esituse virtuooslikkus (oluline pigem ansambel kui niisugune) · kõige olulisem instrument oli rütmikitarr · armastuslauludes oli vähem sinisilmset lüürilisust, rohkem noortepärast realismi ja suhteid (realistlikud laulutekstid). 5 THE BEATLES Love Me Do Lennon / McCartney Biitlite esimene hittsingel edetabelites 1962. aasta sügisel. Briti biidi võidukäigu algus. Tüüpiline biitlilugu,
..............................................................................9 Kasutatud materjal........................................................................................10 Sissejuhatus 20. sajandi teisel poolel hakkasid eestlased üha rohkem tähelepanu pöörama muusikale ja kultuurile. Nad hakkasid eeskujuks võtma traditsioone teistest maadest. Eestisse jõudsid mitmed popmuusika voolus, mida saab jagada kolmeks gruppiks: jazz, biit ja etraad. Üheks Eesti populaarsemaks pop muusika viljelejaks on Gunnsr Graps, kes oma elus osales 3 ansamblis, Mikronid ning veel kaks, tema ansamblid, Magnetic Band ja GGG. Temast võtsid eeskujuks paljud Eesti lauljad ja muusikud. Ta hoolitses järeltuleva põlvkonna ja jagas neile lahkelt oma kogemusi. Tema hoolitsemise tagajärjel andis paljudele praegustele pillimeestele julgust. Järgnevalt saate rohkem teada Gunnar Grapsist ning tema bändidest. 1
Kirjanduslik töö Ühest eesti kaasaegsest luuletajast Jürgen Rooste ja tema luulekogust „Higgsi boson“ Koostaja: M. Kõre Lühiülevaade luuletaja Jürgen Rooste elust ja tegevusest: 1979- 31. juulil sündis Jürgen Rooste Tallinnas 1997- lõpetas Tallinna Reaalkooli ja asus õppima Tallinna Pedagoogikaülikooli 1998- Sai Tallinna Noorte Tegijate (TNT) liikmeks 2000- lahkus TNT-st 2001- sai Kirjandusfestivali Sotsia juhtfiguuriks 2002- asus tööle kirjandus- ja tegevtoimetajana tööle ajalehes Sirp 2007- lahkus kirjandus- ja tegevtoimetaja kohalt ning sai Eesti Instituudi Soome filiaali juhatajaks 2008- lahkus juhataja kohalt, sai Eesti Kirjanike Liidu projektijuhiks, toimetas ajalehe Sirp internetiväljaannet ja aitas ETV-l teha luulesaadet 2012- sai Maalehe kultuuritoimetajaks Jürgen Rooste oli abielus õpet...
20. sajandi rock ja popmuusika stiilid Sisukord Kantri ehk country and western Progressiivne rock, jazz rock ja fusion Rock'n'roll Disko Briti 1960. aastate pop ja rock Punk rock ja grunge muusika Elektrooniline popmuusika Folk rock Superstaarid Soul Popmuusika Eestis Funk Kasutatud allikad Heavy Rock Hiphop Kantri ehk country and western Kantri sai alguse USA lääneosa kauboilauludest ning inglise, soti ja iiri uusasukate folkloorist. Keskuseks on Nashville. Lihtne, maalähedane ja meloodiline muusika. Instrumentidest kasutatakse kitarri, akordioni, trumme jm. Kantrilauljate riietus on enamasti teksa või nahkpüksid, ruuduline särk, tagi või jope, kaabu ja võib kasutatud olla ka narmaid. Tuntuimad nimed kantrimuusikas: Hank Willi...
Levimuusika ajalugu 1 LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. ...
ORISSAARE GÜMNAASIUM Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Uurimistöö Autor: Keili Simastel 12. klass Juhendaja-metoodik: Anne Kann ORISSAARE 2011 2 ANNOTATSIOON Orissaare Gümnaasium Töö pealkiri Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Kuu ja aasta: mai 2011 Lehekülgede arv: 43, jooniste arv: 25, lisade arv: 2 Referaat Töö koostaja valis uurimistöö teema ,,Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel", kuna muusika osatähtsust meeleolu kujundamisel pole alati peetud väga oluliseks. Tegelikult mõjutab muusika kuulajate meeleolu väga, seda kinnitavad mitmed uuringud, mida on tehtud erinevate teadlaste poolt üle maailma. Tänapäeva ühiskonnas ei räägita väga palju muusika tähtsusest inimeste meeltele ja füsioloogiale, kuigi inimesed pu...
02.11.10 POPMUUSIKA KULTUURILUGU (60ndatest) ROMANTISM (1819.s algus) Kui teadus tegeleb fenomenaalse vallaga, siis miksmitte kunstivaldkond suudab tabada nonmenaalset. Kunstil on omadus jõuda selle ülemeeleliseni. Põhimõtteline hoiak: kõik mis seotud valgustusajastu tehtud üldistuste inimese ja maailma kohta, võib pidada teatud mõttes vägivallaks. Romantismi vastus: kõike ei saa mõõta (Galilei tahtis Kõike mõõta). Inimese loomust ei saa välja arvutada. Tekkis mõtteline konflikt (valgusajastul), et inimene on mõistuslik olend, siis romantismi vastus: inimesel mingi loomus, mida ei saa taandada mõistuspärasusele. Romantismil tuli ületada Gutenbergi kuulus leiutis, kõike sai paljundada ja levitada (trükipress, trükilevik). Kunsti individuaalsus läheb kaduma. Teemaks sai inimese loomuse peidus osa, mida pole võimalik teaduslikult seletada. Inglise poeet W. Blake. Romantismi kalduvus märgata ja välja tuua kirgi, kirgede ...
soolopilli rollis). Džässrütmikas valitseb meloodiasektsiooni ja rütmisektsiooni vahel loo- minguline pinge, mis ei esine mitte ainult rühmade vahel, vaid ka rühmades enestes, ja pole midagi haruldast, kui nende algsed funktsioonid lähevad omavahel segamini, s.t meloodia- instrumendid täidavad rütmifunktsioone ning rütmipillid mängivad meloodiat. Nii sünnib mitmekihiline rütmika, mille ankruks on biit – regulaarsete aktsentidega põhirütm, millest 41 Glenn Milleri (1904–1944) orkester oli üks tuntumaid svingiajastu orkestreid, Euroopas tänu filmile “Päikesepaistelise oru serenaad” ilmselt tuntuim. G. Miller sai arranžeerijana kuulsaks tänu tema avastatud saksofonide spetsiifilisele seadele, mis muutus bigbändide muusikas suurmoeks. 42 William Count Basie (1904–1984), innovatiivne minimalistliku mängustiiliga pianist, edukaima musta-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
