Tartu Ülikool Majandusteaduskond EEESTI PIIMATÖÖSTUSE RAHVUSVAHELISTUMISE OHUD JA VÕIMALUSED PIIMAÜHISTU E-PIIM NÄITEL Kodutöö Kadi Lood & Annika Ojala Tartu 2014 1. Iseloomustage lühidalt valitud ettevõtet ja majandusharu ning selle rolli riigi majanduses. Piimatööstusena käsitletakse kõiki piimatöötlemisettevõtteid, kes tegelevad värske piima töötlemise, rõõsa koore, juustu, vadakujuustu ja kohupiima tootmisega, muude piimatoodete tootmisega, piimapõhiste jookide tootmisega, kuiv või kontsentreeritud piima tootmisega, tahke piima või koore tootmisega, või ja muude piimarasvade ning piimarasvavõiete tootmisega, jogurti tootmine, kääritatud või hapendatud piima ja koore tootmisega, kaseiini ja laktoosi tootmise ning jäätise ja muu söödava jää tootmisega. (Lukk 2014: 2) Eesti piimanduse ajalugu algab aastal 1894, kui asutati esimene erapiimatööst
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann
või võtte mõni juba inf osavalt ära sihtkoha unikaalset mida visioonis ja valmis olevatest ol kultuuri ja loodust. tunnuslauses pakettidest. e kasutatakse. Eesti turundus minu arvates vastab täiesti visioonile. 6. ETTEPANEKUD PIIRKONNA ARENDAMISEKS LÄHTUVALT ANALÜÜSIDEST, EESTI RTAK-ST JA PIIRKONNA VISIOONIST/ TURISMIARENGUKAVAST. Hiiumaa Eesti Gotland Välja töötada sihtkohta iseloomustav ja turundav
· Nafta hinna tõus · Suhteliselt madalad tootmiskulud · Toodangu hea kvaliteet · Uue tehnoloogia arendamine · Kvalifitseeritud tööjõud Võimalused: Ohud: · Euroopa Liitu kuulumine · Intresside tõstmine · Euro kasutuselevõtt · Ülemaailmne majanduskriis · Eesti soodne maksupoliitika · Tugev konkurents välisturgudel · Investeeringud teadus- ja arendustegevusse · Põhjalikud teadmised sihtturgudest · ISO sertifikaadid 5. SWOT-analüüs 5.1 Keemiatööstuse tugevad küljed Kuulumine rahvusvahelistesse kontsernidesse soodustab eksporti. Sihtturud on usalduslikumad rahvusvaheliste ettevõtete tootekvaliteedi suhtes. Samuti on välisinvestorid huvitatud pigem rahvusvahelistesse ettevõtetesse investeeringute tegemisest, sest riskid on
Eesti majanduse areng 1990-2011 Juhendaja: Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 2. Majandusarengu eesmärgid................................................................................................. 4 3. Eesti majanduse areng aastatel 1995-1998......................................................................... 4-7 4. Majanduspoliitika aastani 2003.............................................................................................7 5. Eesti majandus aastal 2004....................................................................................................7 6. Eesti majandus aastal 2005................................................................................................. 7-8 7. Eesti majandus aastal 2006...........................................
EESTI MAJANDUSE OLUKORRAST 1900 1918. a. Majanduse üldiseloomustus Majanduse areng sõltus ülevenemaalise turu nõuetest ja vajadustest Kohalikul toorainel baseeruv ja kohaliku turu vajadusi rahuldav tööstus oli valdavalt väiketööstus. Tähtsamateks harudeks olid: · mineraalide töötlemine · toiduainetööstus · puidutööstus Perioodil 1900 1913 suurenes tööstustoodang umbes 2,4 korda. Tööstuse kogutoodangus moodustas 1/3 tekstiilitööstuse toodang Teisel kohal oli toiduainetööstus (peamiselt viina ja piirituse tõttu) Kolmandal kohal oli metallitööstus. Kergetööstus andis sajandivahetusel 62 % tööstuse kogutoodangust. Metallitööstus hakkas üle kanduma Tallinnasse, kus paiknes ¾ metallitööstuse ettevõtetest.
Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika ja innovatsioon Eesti ettevõtluses Innovatsiooni juhtimine Referaat Juhendaja/õppejõud: Üliõpilane Üliõpilase meiliaadress Õppekava nimetus Tallinn 2017 Sisukord 1Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika..............................................................................4 3Innovatsioon Eesti ettevõtluses.......................................................................................7 4Kokkuvõte.....................................................................................................................13 5Kasutatud kirjandus.......................................................................................................15
CRC for Sustainable Tourism Pty Ltd, Queensland. 5. Narva- Jõesuu arengukava 2011-2025. [https://narva- joesuu.kovtp.ee/et/c/document_library/get_file?uuid=2b7d00d9-0705-42ad- a30d-acc388412481&groupId=1324387] 15.10.2012. 6. Narva- Jõesuu linna arengustrateegia ja kava 2004-2014. [http://www.ida- virumaa.ee/docs/base_1287381633_4.pdf] 15.10.2012. 7. Tooman, H., Müristaja, H. (2008). Turismisihtkoha arendus ja turundus. Argo kirjastus, Tallinn, 166lk. Sissejuhatus Narva- Jõesuu, kui kuurortlinn, asub Soome lahe lõunarannikul Narva jõe suudmes. Linna kaugus Narvast on 14km, maakonnakeskusest Jõhvist 47km, Tallinnast, Tartust ja Peterburist 200km (Narva Jõesuu 2012). Narva- Jõesuu on tuntud nii Eestis kui ka välismaal, eelkõige Venemaal. Statistika andmebaasi põhjal elab Narva- Jõesuus elanikke 16.03.2012 a. seisuga kokku 2 564 (Statistika...2012).
................................................................................................7 Industriaalajastu põllumajandus...........................................................................................8 Infoajastu põllumajandus.....................................................................................................9 Põllumajandus Eestis........................................................................................................... 9 Toiduainetööstus ja kaubandus......................................................................................10 Kokkuvõte..........................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 13 2 3 Sissejuhatus
luuakse alla 20 töötajaga ettevõtetes. Ligemale pooled ettevõtetest on koondunud Kataloonia (18,2% Andaluusia (15,3%) ja Madridi (15,1%) piirkonda. 4.4.1 Teenused Sarnaselt teistele arenenud riikidele moodustab suurima osa (66,1%) SKP-st teenuste sektor, kus on hõivatud 66% töövõimelisest elanikkonnast. Üle poole Hispaania ettevõtetest tegutseb kaubanduse, toitlustuse ja majutuse alal. Järgnevad finants- ja äriteenuseid osutavad ettevõtted (13%). 4.4.2 Turism Hispaania suurim majandusharu on turism, mis moodustab 12% SKP-st ja millega seotud aladel töötab 10% tööealisest elanikkonnast. 2006. aastal külastas Hispaaniat rohkem kui 96 miljonit turisti, kellest vaid 10% olid ärireisijad. Briti majanduse arenemine aitas kaasa ka Hispaania turismisektori arengule, kuna iga kolmas turist on Ühendatud Kuningriigist, järgnevad sakslased ja hollandlased. Hispaania on Euroopa
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja- hooldus Kati Zoobel Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutavad tegurid Referaat aines Loodusvarade majandamise ökonoomika Juhendajad: Risto Sirgmets, Paavo Kaimre Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Põllumajanduse areng............................................................................................ 4 Tegurid ja arutelu.................................................................................................... 5 Kokkuvõte..................................................................................
suurenenud. 2007 tootmise kasv 2,5% (12,8 milj m 3 ) . MDF-i tarbimine suurenes samal aastal aga 8%. Tarbimine oli elav kuna mööblitööstuse kõrge aktiivsus andis sellele hoogu juurde. MDF tarbimine aeglustus 2007 teisel poolel, see trend jätkub ka 2008 alguses. Euroopa näitas jätkuvalt tugevalt positiivsed MDF-i kaubavahetusbilanssi 2007 aastal, väliskaubanduse jääk oli enam kui 3,4 milj m3. Siiski USA ehitustegevuse vähenemise tõttu on konkurents sealsetel turgudel suurenenud. (EPF 2008) Euroopa OSB tööstus on laienenud kogu 2007 vältel, kuigi ka seda sektorid mõjutas eluaseme-ehituse langus Põja-Ameerikas ning nõudluse vähenemine aasta teisel poolel. EPF-i sõnul kasvasid nii OSB tootmine kui nõudlus 6%. Tootmine ja tarbimine pidurdusid võrreldes eelmiste aastatega, hoolimata sellest, et OSB oli jätkuvalt kõige kiiremini kasvav osa plaaditurul. Tootmisvõimsus kasvas 15% ja peaks samamoodi kasvama ka 2008 aastal
Tallinna Tehnikaülikool Innovatsioonipoliitika Euroopas ja Eestis Terje Tammekivi Tallinn 2017 Sissejuhatus Innovatsioon on majanduse mootor ja mis tahes organisatsiooni kestvuse alus. Majandusedu ja konkurentsivõime on otseselt seotud kõrgelt haritud isiksuste ja andekate tippteadlaste olemasoluga. Innovatsioon on laiaulatuslik tehnoloogiline ja majanduslik nähtus, mille "isana" tunnustatud Joseph Alois Schumpeter, aga ka Carlota Perez jt teadlased eristavad innovatsiooni põhimõtteliselt leiutusest. Leiutus muutub innovatsiooniks alles siis, kui see omandab turu jaoks väärtuse ehk sellest on saadud või saadakse majanduslikku kasu. Innovatsiooni mõiste on lai ja tüpoloogia mitmekülgne. Valdkondade järgi liigitatakse: sotsiaalne, protsessi-, tehnoloogia-, süsteemi-, organisatsiooni-, toote-, turu-, positsiooni-, komponendiinnovatsioon jt (Raivo Linnas, TTÜ dokto
Referaat Mida ma arvan praegusest majandus olukorrast Eestis ? Õppeaine: Majandus Õpetaja: Õpilane: Oma kooli nimi+aasta ja kuupäev Mida ma arvan praegusest majandus olukorrast Eestis ? Urmas Varblane Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor : Majanduse uus kasvutsükkel peab toetuma ideele, et Eesti kui piiratud siseturuga väikeriigi puhul on majanduskasvu peamine allikas müügiedu maailmaturul. - Arvan et kui suurendada müügiedu maalimaturul , siis peaks Eesti hakkama ise rohkem mõtlema asjade tootmisele kohapeal. Mitmes rahvusvahelises võrdluses on Eesti majandusliku konkurentsivõime alusel paigutatud väga kõrgele kohale, paljudest arenenud majandusega riikidest ettepoole. Näiteks World Competitiveness Scoreboard 2007 alusel on Eesti 22. kohal e
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km
kohal (2008. aasta andmed). 2009. aastal oli Leiburi netokäive 340 miljonit krooni, millest 99% moodustas pagaritoodete müük. Leiburi turuosa on püsinud stabiilsena, 1990. aastal oli see 28 ja 2009. aastal 29 % Eesti turust. Leibur toodab ligikaudu 50 nimetust pagaritooteid. Tuntuimad neist on Tallinna peenleib, Kirde sai, Rukkipala, Kuldne röstsai, Ela 100% täisterasaiad, Viljakas võileivaviilud, Toolse leib ja Kodune sepik. Leibur on üks Eesti Leivaliidu asutajaliikmetest, Eesti Toiduainetööstuse Liidu ja Eesti Rukki Seltsi liige. 14 Leiburi töötajat kuulub ka Eesti Pagarite Seltsi. Keskmiselt tarbis iga Eesti elanik aastal 2006 39,4 kg pagaritooteid. Võrdluseks võib nimetada, et soomlased söövad pagaritooteid aastas 54 ja rootslased 42 kg. Eestis ja Leedus süüakse rohkem leiba ning Lätis saia. Leibur toodab ligi 50 nimetust pagaritooteid. Tuntumad neist on Tallinna peenleib, Kirde sai, Rukkipala, Kuldne röstisari, Ela 100% täisterasaiad, Toolse leib, Kodune sepik.
unustamatuid elamusi ja harivat meelelahutust. Visioon OÜ Agentuur on konkurentsivõimelisim konverentside, eriürituste ja elamusturismi valdkonna ettevõte Balti riikides. Agentuur on tuntud kui uuenduslik ja usaldusväärne partner ka kõige nõudlikumale kliendile. Regiooni ühe juhtiva agentuuri mainet toetavad kvaliteetsed sisemised tööprotsessid, pidev tootearendus ja sihipärane turundus, motiveeritud töötajad ning win-win suhe partneritega. Tunnuslause Empower Your Life. Anna elule hoogu. Meelespea - Missiooni, visiooni ja brand'i kirjeldamisest peaks ilmnema ka ettevõtte positsioneering ehk konkurentidest eristumine (Unique Selling Pont). - Missioon ja visioon ei pea 100% õpikudefinitsioonidele vastama. Hästi sõnastatud
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi elanud väga mitmeid kriise ning ka tõusuaegu. Eesti on küll tänu Nõukogude Liidu võimu all olemisest põhjanaabritest, kellega talle meeldib end alati võrrelda, majandusliku arengu poolest mõnevõrra maha jäänud, kuid vaatamata sellele Eesti riigi majandus areneb jõudsamalt, kui kunagi varem. On tõsi, et Eesti on kõrge
Teadus- ja arendustegevuse ning efektiivselt töötava tehnosiirde tulemuseks on konkurentsieeliste olemasolu mitmes suurt lisandväärtust andvas majandusvaldkonnas, ideede juurdevool uute toodete ja teenuste jaoks ning ühiskonna teadlikkus arenguvõimalustest. Innovatsioon uute ideede kasutamine: 1) turul konkurentsivõimelise toote või 3 teenuse pakkumiseks; 2) organisatsiooni sisemiste protsesside (tootmine, turundus, tarnimine, juhtimine jne) ümberkorraldamiseks; 3) uue või oluliselt täiustatud tehnoloogia kasutuselevõtmiseks tööstuses, teeninduses või avalikus sektoris. Eristatakse järgmisi innovatsiooni alaliike: tooteinnovatsioon kaup või teenus, mis erineb oluliselt ettevõtte senistest toodetest omaduste või kasutusviisi poolest; protsessiinnovatsioon uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi, tarnimismeetodi
SISUKORD 1. SEKTORI TUTVUSTUS: ELEKTRI- JA ELEKTROONIKASEADMETE TOOTMINE................................................................................3 2. ELEKTROONIKASEKTORI VÄLISMAJANDUSE ANALÜÜS PERIOODIL 2005-2009..................................................................................4 2005 aasta.........................................................................4 2006 aasta.........................................................................4 2007 aasta.........................................................................5 2008 aasta.........................................................................6 2009 aasta.........................................................................7 3. ETTEPANEKUD ELEKTROONIKASEKTORI VÄLISMAJANDUSE ARENDUSEKS LÄHITULEVIKUS..................................................10 4. ELEKTROONIKASEKTORI SWOT ANALÜÜS.......................
asuvad kohad nagu näiteks Uulu, Reiu, Audru ja ka mõned kaugemal olevad nagu Vändra pakuvad võimalusi majutuseks, toitlustuseks ja vabaaja veetmiseks. Kaugemates piirkonadades on olukord pisut erinev. Turismiettevõtteid on vähem, kuid see on võimalus, kuidas tuua elule neid piirkondi, mis on seni veel avastamata ning kus elanikel puudub tihti ühistranspordi kasutamise võimalus. Pärnu maakonnas tegeletakse teistegi valdkondadega, kuid see ei ole üldsusele niivõrd nähtav kui on seda turism. Pärnumaa on viimasel aastakümnel olnud üks Eesti edukama majandusega maakondi ja pakkunud tugevat konkurentsi Tartumaale. Pärnu rahvastik on kahanenud vähe: kõikjal madalat iivet on aidanud tasa teha uuspärnakad, keda on Pärnumaale meelitanud uued töökohad ja suhteliselt kõrge palgatase. Eesti oludes suur keskus Pärnu, on turu 7 suuruselt kolmas linnaruum Eestis. Pärnut läbib kasvava rahvusvahelise tähtsusega Via Baltica maantee
Rakendatakse ka haruspetsiifilisi toetusmeetmeid eriti terava rahvusvahelise konkurentsi korral (auto-, tekstiilitööstus jt). Jaapani tööstuspoliitika VANA TP UUS TP Peale sõda oli majandus purustatud. Suur siseturg, intensiivne konkurents Majanduspoliitika jagunes järgneval ajaperioodil 4 Võimsad majandusrühmitused (keiretsu) järku: Palju VKE-sid I periood: suunatud tootmispotentsiaali taastamisele, Palju sotsiokultuurilisi eripärasid: ranged tööreeglid, maksebilansi tasakaalustamisele ja valuutanappuse ulatuslik konsensusepüüdlikkus. ületamisele. Siseturg lõigati välisturust ära
ka kuritarvitamine hoogustus, kui põhiliselt Saksa päritolu valitsev klass rajas paar sajandit tagasi mõisate juures viinaköögid. Joogitoodangu eksport on püsinud 1995. aastast alates 1020% vahemikus. Eesti viinatootjatel on õnnestunud rahvusvahelise turunduspartneri abil jõuda näiteks ka tihedale USA turule Eestis toodetud viinaga, näiteks ühe Eesti väikelinna nime kandva kaubamärgiga -- "Türi Vodka". Kergetööstus Üks suuremaid harusid toiduainetööstuse järel -- kergetööstus, millest peamise osa annab tekstiili- ja rõivatootmine, ahenes 1990. aastate algul tooraine- ja müügikanalite ümberkorraldamise tõttu, kuid hakkas 1990. aastate keskel uuesti kosuma. Pärast vahepealset paigalseisu aastatel 19981999 on tekstiilitootmine aastas suurenenud 1020%. Peamiselt suurenes puuvillase riide, sukkade, sokkide ja vaipade toodang. Ka rõivatootjate toodang on viimastel aastatel jätkuvalt kasvanud suuremate eksporttellimuste tõttu.
tasakaaluhinnani. Turul võib tekkida lühiajaliselt ka turu ülejääk ehk liigpakkumine. Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Graafiliselt väljendatuna jääb liigpakkumine nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktist kõrgemale. Turu ülejäägi tingimustes hakkavad need tootjad, kes ei saa hinnaga 10 eurot oma kaubast lahti, pakkuma kaupa madalama hinnaga. See omakorda sunnib ka teisi pakkujaid hinda alandama. Kui konkurents surub hinna alla, vähendavad tootjad pakkumist.Tarbijad hakkavad madalama hinna juures rohkem kaupu ostma. Ülejääk väheneb, kuni hind jõuab punkti E, kus nõudlus ja pakkumine lõikuvad. Turu tasakaal püsib nii kaua kuni turul toimivad jõud hakkavad muutma kas nõudlust või pakkumist. Graafiliselt väljendatuna tähendab see kas nõudluskõvera või pakkumiskõvera nihkumist,mis viib uuele tasakaalupunktile, millel vastavad uus tasakaaluhind ja tasakaalukogus.
Riigi ametlik nimetus: Läti Vabariik Riigikeel: läti keel Kõrgeim riigivõim: Seim (Saeima), 100 liiget, valitakse neljaks aastaks, viimased valimised toimusid 05.10.2002. Praeguses, 8-ndas Saeimas on enim kohti parteil Uus Aeg (24 kohta), järgnevad Rahvapartei (20), Läti Esimene Partei (14), Roheliste ja Talunike Liit (12), Rahva Üksmeele Partei (9), Isamaale ja Vabadusele/LRSL (7), poliitiliste organisatsioonide ühendus Inimõiguste Eest Ühtses Lätis (6), Rahvapartei (20), Läti Sotsialistlik Partei (5) ja sõltumatud saadikud. President: Vaira Vie-Freiberga. President valitakse ametisse neljaks aastaks, Praegune president V. Vie-Freiberga on valitud ametisse kahel korral -1999.a. ja 2003.a. Valitsusjuht: Aigars Kalvitis (Rahvapartei) Välisminister: Artis Pabriks (Rahvapartei) Rahvuspüha: Iseseisvuspäev, 18. november Pindala: 64,589 tuh. km2 Elanikkond: Läti Läti rahvaarv 2005.a. juulis oli ca. 2 299 600 inimest, neist linnarahvastik 72% ja maarahvastik 28%. Rahvuslik k
Tehnika saavutused 19. sajandi lõpul Majanduselus etendasid olulist osa uuendused masinaehituses, metallurgias, keemiatööstuses ja elektrotehnikas. Nende eelduseks oli sisepõlemismootori kasutusele võtmine. 19. sajandi 20. aastatel loodi kivisöegaasil töötavad mootorid. Esimese sisepõlemismootori ehitas 1860. aastal Prantsusmaal E. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A. Otto. Suure tõuke sisepõlemismootori arengule andis bensiini ja petrooleumi kasutusele võtmine mootorikütusena 19. sajandi lõpul. Kompaktse bensiinimootori ehitasid Daimler ja Benz ning kasutasid neid 1885-1886 esimestel autodel. Esimese iseliikuva kolmerattalise aurusõiduki ehitas prantsuse sõjaväeinsener N. J. Cugnot. Tänapäeva auto sai alguse siis, kui G. Daimler paigutas 1886. aastal mootori algul jalgrattale ja siis neljarattalisele vankrile. Esimene Daimler kui terviklik auto ehitati 1889. aastal. Sajandivahetuse teiseks tähtsaks sündmuseks oli elektrienergia kasu
mujale, kui hakata välja selgitama õiguskeskkonna võimalikke mõjusid investeeringule. • Investeeringute juhtimine Mida keerulisemad on tingimused maailma majanduses, seda enam on hinnas inimesed, kes saavad aru kuhu ja kuidas raha tegelikult liigub. 6. millised põhjused sunnivad ettevõtteid rahvusvahelistuma? ● tootmise laiendamine suurema tulu saamise eesmärgiga ● uute klientide otsing ● konkurents ● rahvusvahelistumine võimaldab uutel ettevõttel siseneda uutele turgudele ● koolitab juhtkonda ja töötajaid, paranevad juhtimis- ja tööoskused (tõuseb töötajate kvalifikatsioon) ● rakendab uusi tehnoloogiaid ● turu suurendamist ja ressursside otsimist ● välismaise tarnija olulisus ● otsimine uusi väljakutseid mitte jääda pidama mugavustsooni, kuna ettevõtete kliendid on ka pidevas arengus.
Eksamiinfo ja kordamisküsimused Eksam koosneb 20st küsimusest, millest igaüks annab ühe punkti. Küsimused võivad olla nii valikvastustega testi vormis kui lühiküsimused, mis eeldavad lühivastust, milleks võib olla üks või paar sõna või numbrit. Eksamile võtta kaasa kirjutusvahend ja isikut tõendav dokument, midagi muud vaja ei lähe (ega kasutada ei tohi). Küsimused katavad kogu läbitud temaatikat, seega võiks lihtsalt ütelda, et vaadake kogu materjal üle. Et seda saaks süsteemsemalt teha ja olla kindel, et midagi olulist vaatamata ei jää on allpool toodud loetelu põhiteemadest/küsimustest. Kui loengu/seminarimaterjalid piisavat vastust ei anna, tuleb pöörduda õpiku poole. Märkus: oluline on süsteemne ülevaade, põhitõed, loogika st erinevaid definitsioone ja loetelusid (täpselt) pähe taguda pole vaja, samas tööd peaks ikka tegema. Põhiosa punktidest tuleb kodutööde baasilt kuid eksami roll seisneb kogu materjali terviklikus ülevaatamises
2.Konkurentsiulatus 3.Mastaabiefekti tugevus, konkurentide arv ja nende suhteline suurus 4.Kapitalivajadus 5.Vertikaalse integratsiooni levik harus 6.Harru sisenemise ja väljumise barjäärid 7.Tehnoloogiliste muudatuste kiirus harus 8.Konkureerivate toodete ja teenuste diferentseeritus 9.Tegevusharu keskmine rentaablus 10.Tootmisvõimsuste üle- või puudujääk Tegevusharu mõjutavate konkurentsijõudude hindamine: Michael Porteri viis konkurentsijõudu: 1. Konkurents tegevusharus konkureerivate ettevõtete vahel 2. Teiste harude ettevõtete katse lüüa tarbijaid üle asenduskaupadega 3. Uute konkurentide potentsiaalne sisenemine 4. Sisendite hankijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel 5. Toote ostjate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel 1. Konkurents tegevusharus konkureerivate ettevõtete vahel Konkurentide arv, suhteline suurus ja mitmekesisus Nõudluse muutumine Väljumisbarjäärid Ettevõtte rahulolu oma positsiooniga
Innovaatilne ühiskond on selline kus pidevad uuendused ühiskonna kõigis valdkondades (tehnoloogiates, koolitustes jne), mis mõjutavad tootmist ja elukvaliteeti. 4.)Missugustes maailma piirkondades toodetakse ja tarbitakse põhiosa väärtusi? Põhja riikides 5.) Missuguste maailma piirkondade vahel liigub valdav osa raha ja kaup? Põja riikides 6.)Too välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed (tagajärjed). Positiivsed *Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut. *Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel. *Investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka. *Rikkad muutuvad veel rikkamaks. (u 20% maa elanikonnast) Negatiivsed *Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda. *Uusim tehnoloogia on väga kallis, vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia.
Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) · Ettevõtlus - on prantsuse päritolu. 1437. a sõnaraamatus tähistati sellega isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. Esialgu olid sellisteks vahendajateks maadeuurijad. · Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide ja muusikaliste ürituste organisaatoreid. Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. · Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. · Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. · P. Burns (2001) ettevõtjad kasutavad in
Sisuliselt juhib organisatsiooni OÜ EHTE juhataja – kooli omanik. Vormiliselt on määratud rektori kohusetäitja, kes siiski saab juhised omanikult ega ole volitatud otsustama paljude kiirete küsimuste üle. Rektori töökohustuseks on kõige muu seas ka personalitöö (värbamisprotsessid ja palgaküsimused) ning personalitöö dokumenteerimine on juhiabi ülesandeks. Rektori otseses alluvuses on raamatupidamine, kohvik, täiendkoolituste osakond, turundus ja õppeosakond. Õppeosakonda juhib õppeprorektor. Õppetegevust koordineerivad erialajuhid. Pedagoogiline personal koosneb nii täistööajaga õppejõududest, kui lepingulistest töötajatest. Töö organiseerimisel rakendatakse erinevaid töövorme.Töösuhete, -aja ja -koha osas ollakse paindlikud. Ettevõtte põhiprotsessid on üldjoontes läbi mõeldud, kuid palju funktsioone on katmata. Struktuuris toimuvad pidevalt muudatused, mis häirivad mitmete protsesside tööd.
4. Maa-asulate probleemid tänapäeva Eestis: 1) Teenuse kättesaadavuse halvenemine; 2) Kõrged kommunaalkulud; 4) Väikeste külade elujõulisus 5) Sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemsed, kiiresti tühjenevad keskasulad 6) Visuaalselt väheatraktiivsed maastikud MAAPIIRKONDADE ARENG (L14) 1. Maakohtade kumulatiivne allakäiguspiraal: KUMULATIIVNE ALLAKÄIGUSPIRAAL: 1a. Töökohtade vähenemine: • Vähene nõudlus nn maatoodete järgi, tugev konkurents 2a. Väljaränne ja mitte tagasipöördumine: • vähene valikuvabadus • vajadus minna õppima 3a. Vähenev sündide arv: 4a. Teenindus-asutuste klientide vähenemine: 2. Vana ja uue maakohtade arengu paradigma võrdlus: Vana lähenemine: farmide sissetulekud ja konkurentsivõime; põllumajandus; subsiidiumid; riikide valitsused/farmerid. Uus lähenemine: maakohtade konkurentsivõime, kasutamata ressursside kasutuselevõtt;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
