Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tegija, töötaja, lihtsas, kirjutamisel, korrektse, öeldud, lauseid, lihtsasti, keeruliste, dokumentides, selgem, ümberjutustamine, tsitaatide, juttu, omaette, vales, copy, paste, kompositsioon, jnejne, neutraalne, koostama, õigusaktid, aruanded, esmalt, kirjutatakse, eesmärgile, loetelu, eelpool, tugineda, tajuda, huvitab, liigendada, pealkirjadSõna ja lause 1. Kasutada konkreetseid sõnu ja vältida üldise tähendusega sõnu 2. Vältida tuleks kordusi. 3. Igal juhul vältida klišeesid. 4. Autoritekst tuleb kirjutada kirjakeelses sõnavaras ja vältida argikeelt-slängi. 5. Lausetele annavad elavuse verbid, mis panevad lause liikuma. Verbe tuleks kasutada öeldisena. 6. Palju tuleks kasutada isikulist tegumoodi. 7. Elavust tõstab see, kui tekst liigub kiirelt ja elavalt – nõuab lühikesi lauseid ja lühikesi lõike. 8. Elavust ei saa saavutada omadussõnade kuhjamise abil. Vältida sõnu nagu dramaatiline, kohutav, põnev jne. Loomulikkus ja ühtsus – loomulikkus toetub kahele sambale: stiili sobivus sündmusega ja uudise retoorilise olemusega. Ühtsus tähendab, et tekst on samas stiilis algusest lõpuni välja. Stiil ja sündmus 1. Tuleb valida toon ja tempo, mis sobib antud sündmusega. 2
huvi lugejas. Teine osa pakub samuti olulisema info resümeeritud kujul. Ehitatakse samamoodi kui juhtlõik. Esimene pool on huvilugu; teine pool on tuumlõik. Sissejuhatust kasutatakse pehmetes uudistes jne. Sellise alguse kasutamise on sellepärast, et lugeja on tuuminfoga juba kursus, aga ajaleht proovib uudist lugema meelitada. Algusele keskendunud vorm annab lugejale olulisema info ja lubab selle põhjal otsustada, kas tahab lugemist jätkata või lõpetada. Selline vorm on kasulik kirjutamisel ja toimetamisel. Kui alustada olulisema kirjutamisest, siis on kerge juttu koos hoida. Toimetades saab lugu lõpus lühendada, aga olulisem info jääb alles. UUDISE KIRJUTAMISE PÕHIREEGLID Juhtlõigu-tuumlõigu olemasolu ja asukoht määravad ära uudise ehitamise fundamentaalsemad reeglid. • Olulisim reegel on lihtne: uudise alguses peab alati olema lõik, mis annab edasi loo tuuma, kõige uudisväärtuslikuma info kogu loost. Selline lõik fokuseerib lugeja
Kui ei sobi, siis tuleks asendada kirjakeelse sünonüümiga või üldse mitte kasutada lauset. Kirjalik ja suuline grammatika. Harva on võimalik esitada suulist tsitaati täpsel kujul. Põhjuseks on see, et suuline ja kirjalik grammatika erinevad palju. Tavalised suulise kõne jooned, mis tuleb muuta, koonduvad viide rühma: • Suulises jutus on tihti antigrammatilisi vorme, mis on vastuolus kirjakeele reeglitega. • Suulises kõnes kasutatakse lauseid, mille ehitus erineb kirjalausete ehitusest. • Suulises kõnes kasutatakse erinevaid häälitsusi jm, et saama aega oma lause ehitamiseks – ee, noh, nagu jne. • Suulises lauses tuleb sageli midagi juba väljaöeldut parandada, kus jäetakse lause pooleli ja parandatakse lause. • Suulises lauses võib olla sõnu-fraase, mis on ajakirjaniku ja allika dialoogi osad. Sellised suulise kõne jooned tuleb välja jätta või muuta kirjakeele reeglitele vastavaks.
(aja)kava, tutvuda uurimisobjektiga ja uurimuse metodoloogiaga, täpsustada töö eesmärk ja vaatenurki ning formuleerida juhtmõte. Uurimuse läbiviimisel tuleb kindlaks teha, et uurimuses osalevad inimesed on teadlikud sellest, mil moel nende vastuseid kasutatakse. Uurimistöös ei tohi olla ebaausust (n plagiaat, tulemusi ei tohi väänata), sisu peab olema kvalifitseeritud ja võimalikult sõltumatu keele- ja stiilivarude poolest. Tekst tuleb liigendada. Uurimuse kirjutamisel tuleb see lugejaskonnale arusaadavaks teha, tuleb valida lugejaskond, võimalikult lihtsalt seletada võhikutele. Uuurimuse lõppjärgus tuleb täpsustada ja viimistleda kirjutamise abil töö tulemused esitamiskõlblikeks. Uuurimuse läbiviimiseks on hea teha kavandeid, sest kirjutamine on distsiplineeritud tegevus. Esimene kavand kirjutatakse üldpildi saamiseks. Esimene versioon on lähtekohaks uuele
(Kasik jt. 2007: 22). Kuna seminaritöö keskendub kirjalikule tarbekeelele, siis pikemalt käsitletakse vaid seda keelekasutuse liiki. Tarbekeelt liigitatakse omakorda ajakirjandus-, ameti- ning teaduskeeleks. Kõige suuremad erinevused nende keele variantide vahel seisnevad nende grammatilises ülesehituses - kui palju kasutatakse tekstis isikulist ja umbisikulist tegumoodi, lihtlauseid, põimlauseid ja lauselühendiga lauseid, grammatilist olevikku ja minevikku, sünonüüme, täiendeid, isikulisi asesõnu ning aja- ja kohamääruseid. (Hennoste, Pajusalu 2013: 34-37) Tiit Hennoste ning Karl Pajusalu sõnul varieeruvad tarbetekstid väga laialt ning neid võib paigutada kahte gruppi. Esimese grupi moodustavad tekstid, milles on oskuskeele kasutamise tase kõrge: asjaajamistekstid, juhendtekstid, teadustekstid, populaarteaduslikud tekstid, haridustekstid ja teatmetekstid. Teine rühm moodustub
mis ei sobi. b. Teema-arenduse korrastamine. selle too tulemuseks on alateemade kaupa korrastatud ja kooskõlas materjal. Esmalt tuleb kontrollida, kas ühe alateema materjalid on kokku kogutud. Teine ülesanne on vaadata, kas juhtlõigus olev fakt on lahti räägitud ja vastav osa paikneb kohe pärast juhtlõiku. Kolmandaks kontrollida, kas kompositsioon vastab valitud struktuurimudelile ja tõsta vajadusel lauseid ringi. c. Tausta jagamine. Siis tuleb üle vaadata lisainfo, eelkõige taust. Taustainfo jagatakse uudises laiali. Tuleb kontrollida, et uudise juhtlõigus ja teema-arenduse osas oleks ainult minimaalselt taustainfot tegelaste tuvastamiseks. See info peaks olema täiendina. Pikem eraldi lausetena vormistatud taustainfo tuleb viia uudise lõppu. 4. Info kustutamine ja lisamine Kustutada mittevajalik ja lisada vajalikku materjali uudise alaosadesse
kas kohe või järgmisel leheküljel järgnema tabel. Kui samal leheküljel ruumi ei jätku, täidetakse lehekülg täielikult viitele järgneva tekstiga ja tabel paigutatakse järgmise lehekülje algusesse. Suuremad tabelid paigutatakse eraldi lehtedele, mille formaadid võivad olla töö formaadist kaks korda suuremad (A3). Kui tabelis kasutatakse andmeid kirjandusest, siis peab tabeli all olema viide allikale. Valemid ja matemaatilised avaldised Töös tuleb kasutada valemite kirjutamisel ühtset kirjaviisi. Üksikud sümbolid ja lihtsad matemaatilised avaldised esitatakse tavaliselt teksti sees omaette reale viimata. Võrdsust ja võrratust väljendavad valemid ning võrrandid esitatakse omaette real paigutatuna soovitavalt selle keskele. Pikad valemid ja nende teisendused paigutatakse mitmele reale. Üleminek järgmisele reale tuleks teha tehtemärgi kohal. 9
romaani kirjanikuna". 2. Pealkirjad, mis eeldavad ühiskondlike probleemide tundmist: ,,Noorte probleemid tänases Eestis." 3. Pealkirjad, mis eeldavad isiklike kogemusi: ,,Sport minu elus", ,,Üksi iseendaga". 4. Pealkirjad, mis ühendavad endas teadmise ja kui ka isiklikud kogemused: ,,Internet maailm läbi lukuaugu". Tuumsõna(d) pealkirjas Tuumasõna peab aitama lahti mõtestada ja abistada kirjandi kirjutamisel. ,,Noorus on tegude aeg" ,,Kuidas vältida loodustulekahjusid?" ,,Töö ei ole veel kogu elu" ,,Millest seisneb kollaseajalehe edu saladus?" ,,Roheline liikumine Euroopas" KIRJANDI MUSTAND 1. Igal juhul peaks iga kirjandi puhul mustandi. 2. Enne mustandit võiks teha mandala ja seejärel koostada kava. 3. Analüüsile viivad järgmised küsimused : Miks? Kuidas? 4. Mustand
KUIDAS KOOSTADA REFERAATI? SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks on ,,Kuidas koostada referaati?" ning annabki vastuseid sellele küsimusele. Referaat koosneb peatükkidest, mis selgitavad näiteks referaadi üldnõudeid ning on abistavaks materjaliks selle kirjutamisel. Annab täpseid juhiseid, mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus
KUIDAS KOOSTADA REFERAATI? SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks on ,,Kuidas koostada referaati?" ning annabki vastuseid sellele küsimusele. Referaat koosneb peatükkidest, mis selgitavad näiteks referaadi üldnõudeid ning on abistavaks materjaliks selle kirjutamisel. Annab täpseid juhiseid, mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus
1.1. Teksti ülesehitus Pealkiri - see on reklaam. Selle põhjal teeb lugeja otsuse, kas lugeda või mitte. Sageli võib olla paljulubava pealkirja taga täielik tühjus. Pealkirjal on täita mitu ülesannet. Pealkiri võib osutada sellele, mida kasulikku, uut või olulist lugeja tekstist leiab; informeerida lugejat teksti teemast, põhiideest, probleemist, tegelastest; äratada tähelepanu, uudishimu, huvi. Pikemate tekstide kirjutamisel kasutatakse ala-ja vahepealkirju. Need vajavad tähelepanu nagu teksti pealkirigi, sest nad muudavad lugemise lihtsamaks ning aitavad iga osa tuuma ära tunda ja meelde jätta. Sissejuhatus - sellega algab tekst. See puudub vaid harvadel juhtudel. Sissejuhatuse ülesanded: annab lugejale vastuse, miks ta võib/ peab seda teksti lugema, aktiviseerib lugejat, loob eeldused, et ta saaks seostada vana ja uut infot. Lõik - igasuguse teksti ehitusplokk. Sisulõik on ühe mõtte terviklik esitus
järeldused, veidike uut mõtlemisainet, sujub ja selge lõpp. 17. Mis on viimistlemine? Viimistlemine on teksti ühtseks tervikuks ja ladusalt loetavaks muutmine. 18. Mis on sisulõigud? Sisulõigu esitavad väite ja selle põhjenduse. Koosneb tuumlausest ja tugilausetest. 19. Mis on sidelõigud? Sidelõigud seovad sisulõigud üheks loogiliseks tervikuks. Korrastavad mõttekäiku, ei sisalda tuumlauset ega selle põhjendust. 20. Mis on üleminekud? Üleminekud on sõnad ja fraasid, mis seovad lauseid omavahel terviklikuks tekstiks. Neid kas, et mõtete vahel liikuda või mõttekäigu osasi siduda. 21. Mis on toed? Toed on selleks, et meelde tuletada, millest on jutt, mis on mõttearenduse tuum. Nendeks on võtmesõnad ja fraasid, mis seovad mõtteid omavahel. 22. Mida tähendab sõnastuse viimistlemine? Tähendab lause vormistuse parandamist, sõnavaliku jälgimist(mitte kasutada kulunud väljendeid ja liigset emotsionaalsust, liiga keerulist
Enim võib vahest soovitada kaht viimasena nimetatut vormi. Kõige paremini omandab teadusstiili mõistagi asjakohast kirjandust lugedes. 4 TÖÖ VORMISTAMINE Tekst vormistatakse arvutikirjas: Times New Roman, tähekõrgus 12 (v.a pealkirjad), reavahe 1,5. Tekst tuleb joondada mõlemalt poolt, ei ole soovitatav kasutada mitut srifti ja kirjasuurust. Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud, paksus või kaldkirjas. Vasakule lehekülje poolele jäetakse köitmise tarvis kõige suurem äär, vähemalt 3 cm. Lehekülgede numeratsioon on kogu tööd läbiv, algab tiitellehest (numbrit ei näidata), sissejuhatusest alates on kõik lehed nummerdatud. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega. Pealkirja järel punkti ei panda, pealkirja alla ei kriipsutata. Iga peatükk algab uuelt lehelt, alapeatükid (pealkiri väikeste tähtedega, v.a
Mis peab olema kirjatöö kokkuvõttes? - *Kordama kirjandi põhiseisukohti *Pakkuma veidi uut mõtlemisainet *Lõpetama kirjutatu sujuvalt ja selgelt. 17. Mis on viimistlemine? - *Lõikude viimistlemine *Üleminekute ja tugede viimistlemine *Sõnastuse viimistlemine. 18. Mis on sisulõigud? - sisulõik esitab väite ja selle põhjenduse. 19. Mis on sidelõigud? - sidelõik juhib ühe mõtte juurest teise juurde. 20. Mis on üleminekud? - sõnad või fraasid, mis seovad lauseid omavahel terviklikuks tekstiks. 21. Mis on toed? - märksõnad, mis meenutavad, millest jutt käib. 22. Mida tähendab sõnastuse viimistlemine? - *Lause vormistus... võib juhtuda, et lauset lõpetades ei mäletata enam täpselt, kuidas seda alustati *Sõnavalik... väldi kulunud väljendeid ja liigset emotsionaalsust keel, stiil ja terminoloogia *Lauserütm... ladusalt koostatud laused, milles on kerge jälgida mõtte liikumist. 23. Mis on toimetamine
· kõik joonistused köidetakse kokku raamatukeseks. Ulesanne 7. Ahvatlev algriim · paberile kirjutatud kirjatähed asetatakse kotti; · iga õpilane valib kotist ühe või kaks tähte; · õpilane peab nimetama looma, kelle nimi algab selle tähega (häälikuga); · õpilane püüab leida antud tähega algava tegusõna, omadussõna ja määruse; · nendest ühe häälikuga algavatest sõnadest koostab õpilane lause; · laused näidaku võimalikult palju loovust; · lauseid võib läbi arutada kogu klassiga; · õpilane kirjutab oma algriimiga lause paberile ning illustreerib selle joonistusega; · lehed köidetakse raamatukeseks. Nimi ____________________ Kuupäev ________________ 101 KASUTUST Kirjuta, kuidas saad neid asju kasutada. Kirjaklamber- panen paberid kokku, teen keti, kasutan meisterdamiseks. Juuksenõel- ______________________________________________ ______ Kamm- ______________________________________________ __________
referaat; kodutöö; kursusetöö; praktika aruanne; lõputöö. Üldreeglina on kirjalike tööde keeleks eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Töö koostamisel tuleks vältida kõne- ja konspektistiili. Soovitav on kasutada umbisikulist vormi. Näiteks “töös käsitletakse, analüüsitakse” või “on käsitletud, analüüsitud” jne. Töö kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: töö sõnastus peab olema korrektne ja loogiline; väldi võõrsõnadega liialdamist; hoidu võõrkeele liigsest mõjust; väldi sõnakordusi ja kasuta rikkalikumat sõnavara; kirjuta nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik; väldi slängi, ajakirjanduslike, populistlike, käibe- ja poeetiliste fraaside kasutamist; mitte eksida keeleloogika vastu.
uurimistöö on objektiivne, süsteemne ja vastuoludeta terviklik süsteem: järeldused on kooskõlas uurimistulemustega, töö ülesehituses, sisus, mõistetes, järeldustes ja sõnastuses valitseb selgus; uurimistöö autor on nii teiste autorite kui ka enda seisukohtade suhtes kriitiline: kogutud materjali hulgast selekteeritakse uuritava teema käsitlemiseks kõige olulisem; uurimistöö on terminoloogiliselt täpne ja selle kirjutamisel kasutatakse kirja- ja teaduskeelt (mitte argikeelt ega slängi); uurimistöö pikkus on 15–25 lehekülge, mis hõlmab sissejuhatust, töö põhiosa, kokkuvõtet. 1.2. Praktiline töö Praktiline töö on õppija loominguline töö: etenduse lavastamine, kontserdikava ettevalmistamine ja esitamine, kirjandus- või kunstiteose, filmi, heliplaadi vm loomine; õppija korraldatud üritus: konverentsi, konkursi, kontserdi, näituse, õppekäigu vm korraldamine;
17. Mida tähendab kokkuvõtte struktureerimine? *Kordama kirjandi põhiseisukohti *Pakkuma veidi uut mõtlemisainet *Lõpetama kirjutatu sujuvalt ja selgelt 18. Mis on viimistlemine? *Lõikude viimistlemine *Üleminekute ja tugede viimistlemine *Sõnastuse viimistlemine 19. Mis on sisulõigud? sisulõik esitab väite ja selle põhjenduse 20. Mis on sidelõigud? sidelõik juhib ühe mõtte juurest teise juurde 21. Mis on üleminekud? sõnad või fraasid, mis seovad lauseid omavahel terviklikuks tekstiks 22. Mis on toed? märksõnad, mis meenutavad, millest jutt käib 23. Mida tähendab sõnastuse viimistlemine? *Lause vormistus... võib juhtuda, et lauset lõpetades ei mäletata enam täpselt, kuidas seda alustati *Sõnavalik... väldi kulunud väljendeid ja liigset emotsionaalsust keel, stiil ja terminoloogia *Lauserütm... ladusalt koostatud laused, milles on kerge jälgida mõtte liikumist 24. Mis on toimetamine? *Keeletoimetamine *Tehniline vormistamine 25
- Suurtähtlühendi lõppu ega sisse punkte ei panda. Suurtähtlühendeid loetakse kas tähekaupa veerides või kokku sõnana, kui lühend annab kõlaliselt vastuvõetava häälikuühendi. Käänamine lähtub lühendi hääldamisest: EHISe, PÖFFi, FIATiga, RRile, EList... Järgi ka arvutiteksti ,,grammatikat"! 7 - Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud, paksus või kaldkirjas. Mitut võtet korraga ei kasutata. - Ära kujunda teksti tühikute, tabulaatoriklahvi jada v tühjade ridadega. Taande, loetelu, tulba, tabeli jms jaoks on omad tööriistad! - Pane tähele tühikute kasutamist (eriti nt kirjavahemärkide juures). Tühikud Sõnade vahel on igal pool ÜKS tühik. Kirjavahemärgi järel on tühik. NB! Sulgude ja jutumärkide sees märgi kõrval tühikut ei ole. Erista side- ja mõttekriipsu
1 Õppeotstarbelised teadustekstid 1.1 Referaat Referaat on kõige lihtsam teadustekst, referaat on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik teaduslik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikate uurimisele. Hea referaat koostatakse mitme alusteksti põhjal. Referatiivse töö eesmärk on saada erialase kirjanduse otsimise ja sellega töötamise kogemusi, korrektset kirjalikku väljendusoskust (õppida teaduskeelt ja erialast terminoloogiat), omandada töö korrektse vormistamise nõuded. Referaat ei piirdu üksnes materjali refereerimisega, vaid referaadis tuleb esitada ka töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Seega refereerija esitab teksti oma sõnadega, tsiteeritakse ainult olulisemate mõistete definitsioone. Referaadis tuleb alati viidata alusteksti autorile, pealkirjale ja ilmumisandmetele. Referaadi koostamine algab teemakohase materjali otsimisest ja korrastamisest. Seejärel koostatakse referaadi kava
olevatest tsitaatsõnadest. Sellistest võõrsõnade rohkest kasutusest on ajendatud ka minu uurimistöö. Töö eesmärgiks oli uurida erinevate väljaannete muusikaalast sõnavara, et vaadata, kas rohke tsitaatsõnade kasutamine on õigustatud ja kuidas võõrapäraseid sõnu ja nimetusi eesti keeles koheldakse. Töö käigus tekkis vajadus vaadelda ka seda, kas võõrsõnade leksikon aitab muusikahuvilisel orienteeruda keeruliste nimetustega stiilide seas ehk kui paljud leitud sõnadest on kirjas võõrsõnade leksikonis. Lisaks nendele eesmärkidele andis töö võimaluse mingil määral otsustada Eesti erinevate väljaannete keele korrektsuse üle. Vaatluse all olid Eesti trükiväljaanded. Ajalehtedest Postimees (PM), Eesti Päevaleht (EPL), SL Õhtuleht (SLÕ), Eesti Ekspress (EE), Sakala ning nende väljaannete lisad: Arter, Versus, Areen, Hip. Ajakirjadest Muusika, Teater. Muusika
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
13 700 asemel 13,7 tuh.). 14. Hoiduda mitme mõõtühiku üheaegsest kasutamisest (näit. 15,5 kr., mitte 15 kr.50 senti). 15.Pööra tähelepanu keelekasutusele: Igas lauses on üldjuhul vähemalt üks tegusõna Kasuta ühesugust ajavormi Väldi liigseid kordusi Otsene kõne on selgem kui kaudne Mina-vormi võib kasutada, kuid sellega ei maksa liialdada Ära kasuta liiga pikki lauseid Kasuta arvuti õigekirjakontrolli vahendeid Arvutil vormistamisel: Iga kahe sõna vahele käib üks tühik. Kirjavahemärkide ette tühikut ei jäeta, kirjavahemärgi järele pannakse üks tühik. Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad. Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad. Üldreeglina jäetakse arvu ja mõõtühiku vahele tühik, erandiks on protsendi, kraadi, nur-
15. Pööra tähelepanu keelekasutusele: · Igas lauses on üldjuhul vähemalt üks tegusõna Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest · Kasuta ühesugust ajavormi · Väldi liigseid kordusi · Otsene kõne on selgem kui kaudne · Mina-vormi võib kasutada, kuid sellega ei maksa liialdada · Ära kasuta liiga pikki lauseid · Kasuta arvuti õigekirjakontrolli vahendeid Arvutil vormistamisel: · Iga kahe sõna vahele käib üks tühik. · Kirjavahemärkide ette tühikut ei jäeta, kirjavahemärgi järele pannakse üks tühik. · Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad. · Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad. · Üldreeglina jäetakse arvu ja mõõtühiku vahele tühik, erandiks on protsendi, kraadi,
2.1 Referaat Referaat on teatud probleemi või teema süstemaatiline ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikate (raamatud, artiklid ajakirjanduses) ja elektroonsete (Internet) materjalide uurimisele. Referaat koostatakse mitme alusteksti põhjal. Referaadi koostamise eesmärk on saada erialase kirjanduse või materjalide otsimise ja töötamise kogemusi, õppida korrektset kirjalikku väljendusoskust (teaduskeelt ja erialast terminoloogiat), omandada töö korrektse vormistamise nõuded. Referaat ei piirdu üksnes materjali refereerimisega, vaid referaadis tuleb esitada ka töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Seega esitab refereerija teksti oma sõnadega, tsiteeritakse ainult olulisemate mõistete definitsioone. Referaadis tuleb alati viidata alusteksti autorile, pealkirjale ja ilmumisandmetele. Referaadi koostamine algab teemakohase materjali otsimisest ja korrastamisest. Seejärel koostatakse referaadi kava
võib see inimene proovida teist poolt oma arvamuse õigsuses veenda. Veenmine toimub aga ainult inimkommunikatsiooni abil. · Paranenud suhted inimkommunikatsiooni abil on võimalik luua positiivne kliima, usaldus. · Tegevus veenda teine pool tegutsemise vajalikkuses. 4. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnalised. Tahtlikud, mis on ette mõeldud ja siis välja öeldud või tahtmatud, näiteks vihahoos välja vupsatavad sõnumid. 5. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Kehakeel, näoilmed, zestid, prokseemika ehk ruumikasutus, puudutused, pilk, miimika, välimus, riietus, nn signaalid jne. Neid ei öelda välja, kuid teine siiski tajub neid. Võib tekitada arusaamatusi ja neid sõnumeid on märksa raskem kontrollidaMitteverbaalsete sõnumite saatmine võib sagedasti olla mitteteadlik. Teadlikud ja
Osa nimetatakse (isikunimega) ja kategoriseeritakse (funktsiooni: diplomaat, peaminister, fraktsiooni esimees; identiteedi alusel: vanus, sugu, rahvus, elukoht, usk jne). Protsessid ja protsessiosaliste rollid Situatsioon ehk protsess vormistatakse lausena, sh protsessid, osalised, tingimused. Protsessiliigid: - Materiaalsed (nt väed viiakse Iraagist välja) osalised: agent, siht (nt valitsus toob väed Iraagist koju) – on tegija ja see, mille või kelle suhtes tehakse. Kas on lauses kirjeldatud aktiivsena (agent) või passiivsena? metafoorne agent (nt kujunduse ühtlustamine lihtsustab rahatähe äratundmist) – kas toimija on inimlik tegutseja (agent) või on metafoor (asi, nähtus, mis protsessidele mõju avaldab)? Toimumisprotsessid (nt koalitsioon lagunes). - Mentaalsed: 1) Mõtlemisprotsessid (nt valitsus mõtleb tuleva aasta eelarve peale)
ja andmeid ning neid töödelda. Kuidas seostada teooria uurimusliku osaga; · anda õpilasele võimalus uurida põhjalikumalt mõnd probleemi või ainevaldkonda; · suurendada õpilase oskust iseseisvalt mõelda, luua seoseid, teha järeldusi ja kokkuvõtteid; julgust avaldada oma arvamust ja võtta vastu otsuseid; · arendada õpilase koostöö- ja ajaplaneerimisoskust; · korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine; · teadustöö korrektse vormistusoskuse omandamine; · suurendada õpilase avaliku esinemise kogemust uurimistöö kaitsmise kaudu. 6 3. UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD SISULISED NÕUDED Teadustöödele, sealhulgas ka õpilastöödele kehtivad üldtunnustatud kriteeriumid:
Uurimustöö on uurimusliku suunitlusega. Töös tuleb selgelt välja tuua käsitletava teema valiku põhjendus, üldteoreetiline taust koos viidetega senitehtule, uurimuse probleem, põhieesmärgid ja töö hüpoteesid, uurimismetoodika ning –tulemused, tulemuste analüüs ja järeldused. Õpilasuuriumuse põhieesmärkideks on: erialase teaduskirjanduse ja andmete kogumise ja nendega töötamise kogemuse omandamine; korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine; töö korrektse vormistusoskuse omandamine. Uurimistöö vormistatakse kindlas järjekorras esitatud osade kaupa. Uurimistöö orienteeruvaks mahuks tiitellehe ja lisadeta on 15 - 20 lk. Uurimustöö kirjutamisel on õpilasele toeks juhendaja. Juhendaja aitab teema valikul, suunab allikmaterjalide otsimisel, abistab vormistamisel ja töö käigus tekkivate küsimuste puhul.
Raamatukogude olemus ja tüübid Raamatukogu on informatsiooni, teadus, arendus ja kultuurikeskus, mille ülesanne on dokumentide ja inforessursside kogumise, töötlemise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu tagada vaba juurdepääs üldkasutatavale informatsioonile. Raamatukogu on igasugune dokumentide korrastatud kogu, kus teenindavad koosseisulised töötajad. Eesmärgiks on hankida kasutajate vajadustele vastavaid dokumente. Oluline: 1. Dokumentide korrastatud kogu 2. Teeninduse olemasolu Põhiprintsiibid: - teabele võrdse juurdpääsu tagamine igale ühiskonna liikmele - rahvuskultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse säilitamine ning arengu tagamine - kultuuri, teaduse, hariduse, poliitika, majanduse edendamine nende valdkondade jaoks vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast Raamatukogude tüübid: 1. Rahvusraamatukogu riigi keskne t
........................................................................................................ Posterettekanne Vormilt on poster suureformaadiline teksti ja piltidega plakat, millel olevat teksti, pildimaterjali, jooniseid, skeeme jm kommenteeritakse esitlusel suuliselt. Posterettekande alguses esitatakse eesmärgid, järeldused, tulemused ja lõppsõna. Poster peab olema visuaalselt atraktiivne. Posterilt edasiantav info peab olema loogiliselt liigendatud, ilma keeruliste graafiliste kujundite ning liigsete detailideta. Pealkirjade ja alapealkirjade kujundamisel peab jälgima, et kiri oleks piisavalt suur ja nähtav, kiirelt loetav ja laused lühidad. Ettekanne suuline esitlus Kuulajate huvi suurendamiseks on võimalik tehnilisi vahendeid kasutades ettekannet illustreerida. Üks ettekande võimalikest näitlikustamise vahenditest on PowerPoint. PowerPoint esitluse koostamisel tuleb kasutada ühte slaidi ühe põhiidee edasiandmiseks,
anda nii aktiivsete kui passiivsete verbidega, eesti keele terminoloogias isikulist või umbisikulist tegumoodi ehk tegevikku versus tehtavikku kasutades. (Nt: Näiteks saaksime fakti esitada nii isikulises tegumoes ,,Politseinikud vigastasid mitut meeleavaldajat" kui ka umbisikulises tegumoes ,,Mitut meeleavaldajat vigastati politseinike poolt". Kui tegijamäärus (,,politseinike poolt") otsustatakse ära jätta, jääb tegija ja põhjuslikkus ebaselgeks.) Diskursusanalüüsis tuleb teha vahet, kas umbisikulist tegumoodi ilma tegijamääruseta kasutatakse lihtsalt korduse vältimiseks (kui tegija on tekstis eespool juba välja toodud) või on tõenäoliselt tegemist ideoloogilise taotlusega tegija varjamiseks. Kas laused on positiivsed või negatiivsed (eesti keele terminoloogias: jaatavas või eitavas kõnes)
6) ettepanekute originaalsus, konkreetsus, vastavus uurimusele, realistlikkus, rakendatavus; 7) kirjanduse ja muude allikmaterjalide piisavus, tänapäevasus, asjakohasus ning usaldusväärsus; 8) töö struktuuri loogilisus; 9) kasutatud oskuskeel, stiil; 10) vormistuse ja viidete korrektsus; 11) tabelite, jooniste ja muude illustreerivate materjalide piisavus, otstarbekus ja korrektsus; 12) tehtud töö vastavus nõutud töö hulgale. Juba töö kirjutamisel tasub arvestada hindamisel arvesse võetavate punktidega. Kui retsensent hindab tööd negatiivselt, otsustab töö kaitsmisele lubamise töö juhendaja. Kokku peaks uurimistöö kaitsmine kestma kuni 10 minutit. Kui kõik protokolli kantud kaitsjad on oma töö kaitsnud, jätkab kaitsmiskomisjon tööd. Kaitsmise tulemused tehakse kaitsjatele teatavaks pärast protokolli vormistamist (poole tunni jooksul pärast kaitsmise lõppu).
annaabi.ee 
