Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti noorte suhtumine seksuaalsusesse". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
seksuaalsus, seksuaalsuse, suguhaiguste, seksuaalsusesse, noortega, selgunud, lapsevanemad, seksist, kusagilt, ootavad, adekvaatne, mõjuteguriks, reklaamid, partnereid, isad, sugugi, erinevast, eetilised, tõekspidamised, diskreetne, poisse, suguelu, noortestLapsevanemad ja pedagoogid saavad tänu väärtushinnangutele, selgetele piiridele ja avameelselt seksuaalsusest rääkides aidata sellele väga palju kaasa. Noorte Seksuaalseid õiguserikkumisi ei võta tihti täiskasvanud, vanemad, aga ka õpetajad piisavalt tõsiselt, peavad neid tähtsusetuks. Moto ,,see kasvab välja" /"sellest saab üle" järgi ei süveneta asjasse piisavalt ega käsitleta seda. Seejuures on aga noored just seksuaalsuse teemadel suunatud sellele, et suunda ja tuge täiskasvanutelt saada. ---------------------------------------------------------------------------------------- Mis on seksuaalsed õiguserikkumised noorte hulgas? Nt Seksuaalsed sõimusõnad ja zestid Ropud/nilbed telefonikõned Piilumine Intiimsete fotode, filmide tegemine ja nende edasine kasutamine ilma isiku nõusolekuta ekshibitsionism: -nismi, -n`ismi> med haiguslik tung suguelundeid v rindu
majandust, kultuuri ja isegi intiimelu. Kindlaks kujunenud moraalsed väärtused ning normid muudavad maailma kaootiliseks, sest viimasel ajal leidub aina rohkem inimesi, kes püüavad tõestada nii endale kui ka teistele, et nad erinevad teistest, tehes vahel isegi rumalaid tegusid. Stereotüübid on tunginud sügavalt inimellu. Tänapäeval ei suuda me ilma stereotüüpideta oma elu ette kujutada. Siiski - mõningates sfäärides oleks vaja korrigeerida olemasolevaid norme. Näiteks nagu seksuaalsus. Seksuaalsus on inimese jaoks väga oluline ja väärtuslik tunne ning seda ei tohiks alahinnata ning summutada ühiskonnas eksisteerivate normide tõttu, muidugi välja arvatud juhul, kui see väljub moraalse eetika raamidest. Stereotüüpne mõtlemine pidurdab isiksuse arengut, takistab eneseteostust ühiskonnas, pärsib inimvajaduste rahuldamist. Mitterahuldamise tagajärjeks võib inimene kaotada ennast ühiskonnas ning muutuda agressiivseks ning sisemiselt rahutuks ning rahuldamatuks.
teabest kui ka miimikast, zestidest, asjasse suhtumisest 15.09.2008 Seksuoloogia arengulugu Et aru saada olevikust, peame pöörama pilgu minevikku. - Eelajalooline periood inimese eellaste ajal monogaamiat ei eksisteerinud. Polügaamia. Polügüünia, polüandria. Elati grupiviisilist elustiili, u 12-40 inimest koos. Mehed ja naised mõlemad andsid panuse, et sugukond ellu jääks. 20-30 tuhat aastat tagasi olid seksuaalsus ja sensuaalsus täiesti olemas. 2 Tolle aja kunstilised esemed olid erootilise tähendusega. U 5000 aastat tagasi avastati, et ka meestel on roll laste saamisel. Siis said mehed autoriteeti juurde. Tekkis ka selektiivsus partnerite valikul. Hiljem paiksemaks jäädes jäi naiste põhifunktsiooniks laste kasvatamine ning mehed hakkasid ,,mehetööd" tegema. Suguküpsusaeg oli lühem
Paljudel neist on isiklik reaalne kogemus või kokkupuude kanepitarbimisega sõpruskonnas. Vastukaaluks täiskasvanute kogenematus ja akadeemilised teadmised. Proovida muuta uimastikogemust omava noore suhtumist kanepisse, moraliseerides ja hirmutamistaktikat kasutades, on riskantne. Pigem mõjuvad noorele adekvaatsed teadmised ja tõde. 1.3. Kanepi tarbimise motiivid ja võimalikud tagajärjed Koolinoorte seas läbiviidud uuringute põhjal on selgunud, et madalamad sotsiaalsed oskused seonduvad tugevalt uimastitarbimisega alustamise võimalusega. See väljendub eelkõige rahulolematusega suhetes sõprade, vanemate ja õpetajatega. Pingete maandamisel uimastiga on tavaliselt esmaseks valikuks kanep, põhjuseks kerge kättesaadavus (Saat, Vorobjov 2012, 45). Hirm saada tõrjutud, erineda või eralduda kaaslastest on sageli esmase kanepitarbimise põhjuseks. Suur osa kanepist koolinoorte seas hangitakse ja tarbitakse sõprade ning tuttavate
Pilet 1. 1. Räägi lahti: Tervis: vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne. Näited. 2. Loetle seedesüsteemi organid, nende ülesanded ja omapära. 3. Mis on seksuaalsus, seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu? 1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted,
hooletusse jätmine märgib lapse füüsilist hooletusse jätmist, sisaldades hooletusse jätmist või võimetust osutada lapsele vajalikku arstiabi. Füüsiline väärkohtlemine väljendub Londoni Ülikooli professori David Gough arvates alljärgnevalt: Mürgitamises; Kõrvetamises; Raputamises; Löömises; Tõukamises; Uputamises; Lämmatamises. Või muus kehalisi vigastusi või kehalist kahju põhjustavas tegevuses. Füüsilise vägivalla alla kuulub ka see, kui lapsevanemad varjavad lapse haiguse sümptomeid või teevad tahtlikult lapsele haiget, et endale tähelepanu saada (Münchhauseni sündroom). Füüsilise vägivalla ohver tuntakse ära seletamatute verevalumite, luumurdude, sidumisjälgede, küünejälgede, põletusmärkide ja esemete löögijälgede järgi. Kõige rohkem on märgatavad juusteta laigud peas ja seletamatud muutused käitumises (laps on olnud enne rõõmsameelne ja aktiivne, nüüd endasse tõmbunud). Vägivallaga kokku puutunud lapsel
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
Autorid vastandasid oma käsitluse psühholoogilistele ja sotsiaalsetele kriminaalse käitumise käsitlustele. Tsentraalne idee nende teoorias oli, et kurjategija lihtsalt mõtleb ja tajub maailma teistmoodi kui seaduskuulekas enamus ühiskonnas. See eriline mõtlemise protsess, mida tähistati terminiga "mõtlemisvead", viibki kokkuvõttes hälbekäitumise ja kriminaalse käitumise kujunemiseni. Mõtlemisvigade maailm on kõikehaarav, millest religioon, õppimine, töötamine, seksuaalsus ja tervisekäitumine on vaid mõned näited, mille poolest kurjategija erineb seaduskuulekast indiviidist. (Saar, 2007. lk 156) 1.5 Intelligentsus ja kriminaalne käitumine Tänapäevased uuringud näitavad, et madalama intelligentsuse ja kuritegeliku käitumise vahel on selge ja stabiilne seos. See tähendab, et kui võtta ühte gruppi kõik kurjategijad ja võrrelda seda mittekurjategijatega, saaksime resultaadi, mille järgi kurjategijate keskmine üldine
...194 Nooruse arenguväljakutsed....................................................................................194 Nooruse kriisid.......................................................................................................196 Inimsuhete kriis, 13-16 a., murdeiga......................................................................196 Füüsiline areng...................................................................................................196 4 Seksuaalsus.........................................................................................................197 Mõtlemise areng.................................................................................................198 Isiksuse areng.....................................................................................................200 Sotsiaalne areng..................................................................................................202
erinevustele spordiklubide tegvuse ja üldse spüordiharrastuse osas tuleb arvestada ja piirkonna eripäarade, traditsioonide jmsga. Vanus. 20 Lisaks sellel, et spordile on iseloomulik meeste domineerimine on sport jäänud kuni täanaseni pöhiliselt noorte pärusmaaks. Vaadeldes pöhilisi argumente spordi vastu näeme, et pöhiliseks on see, et ühiskonna vanemad ja nörgemad liikmed on teataval määral ebavördeses seisundis vörreldes noortega. Kuna tänapäeva sport on suunatud körgtulemustele on vanemad inimesed paratamatult piiratumates tingimustes spordiga tegelemisel. Analüüsides tänapäeva spordiklubi ealist koosseisu näiteks Saksamaal näeme, et üle 35 aastased on märgatavas vähemuses. Eriti vähe osaleb spordiklubide tegevuses vanemaealisi madalama klassi naisi. Siiski vöib viimastel aastatel ka selles osas märgata teatavat muutust. Kui
Falliline faas - 3.-5.eluaasta; oidipuse ja elektra teooriad; huvi oma soo (poiss/tüdruk) vastu; kiindutakse vastassoo isikusse; faasi läbimisel - soo identsus, uudishimu areng ja toimetulek nii välis-kui ka sisemaailma impulssidega; võimu ja konkurentsi probleemid, ei suudeta alati adekvaatselt käituda; suhted Latentne faas - surutakse seksuaalsed ihad maha Genitaalne faas - 14.-20.eluaastat; enese seksuaalsuse tunnistamine Alati ei saa olla lineaarne areng - võivad olla ka kahesuunalised ja keerulisemad arengud. Alati ei ole tingitud üks olukord/probleem teisest. (Võtame inimeselt ära need asjad, mis teevad teda õnnelikuks. Õnnelik ja kurb olemine ei ole lineaarne, seal on rohkem sisu ja keerukust). Erik Homburger Erikson (1902-1994) - Epigeneetiline lähenemine Psühhosotsiaalne arenguteooria, 1968 Tähtsaim isiksuse komponent on EGO - analüütiline lähenemine
identifitseerivad naissooga, distanseerivad vastassoost. 3-6 eluaastat. Tekib ka kiindumus vastassoost vanemasse. Laps avaldab armastust (võtan su naiseks), edukas läbimine annab sooidentsuse, toimetulek välismaailma ja sisemiste impulssidega. Tohutu soov konkureerida ja silma paista (kui ei läbi edukalt?) Latentne faas 6-14 eluaastat, seksuaalsete ihade mahasurumine, Genitaalne faas 14-20 adekvaatne seksuaalsus, iseenda seksuaalsuse tunnistamine Faaside vahel liikumine ei tähenda, et eelmine faas on täielikult rahuldatud, aga piisav, et edasi liikuda. Margaret Mahler (1897-1985) Psühhoanalüütiline paradigma - psühhosotsiaalne arengukäsitlus Normaalse lapse jaoks kõige olulisemad mäng ja armastavad suhted, et nad kasvaksid üles mentaalselt ja psüühiliselt tervetena. Arenguetapid : Sündides psüühiliselt eikeegi, tal on suur hulk valmidusi ja ajusse kodeeritud
1997. aastal registreeriti alla 21-aastasi vargaid 0,6% rohkem kui 1996. aastal. Neist umbes 30% olid naisterahvad ja 70% mehed. Alla 14-aastaste hulgas oli varguste arv 1997. aastal Raamat lastevanematele ja kasvatajatele kasvanud 1996. aastaga võrreldes 8,6%. See raamat on kirjutatud teile, lapsevanemad ja kasvatajad. Sellest raamatust leiate abi probleemsete arenguteede pare- Röövimised maks mõistmiseks ning konkreetseid juhtnööre, mis peaksid Alla 21 -aastaste seas esines 1997. aastal röövimisi 1996. aas- aitama teid vastutusrikkas kasvatustöös. Vastutavatena peak- Vanemadki
Ei kombineeri sõnu lausungiteks. Ka passiivne sõnavara on ka väike. Nt saavad aru, aga ise oskavad öelda vähem. Oluline vaadata, kas laps ise saab asjadest aru, mida öeldakse, kui aru ka ei saa on juba väga ohtlik. Lapse kõne uurimismeetodid: Kõnetestid ja nende kohaldamine. Sageli kasutatakse Soome norme. Suur osa teste koosnevad mingitest mänguasjadest, oluline on, mida lapselt küsitakse ja mida laps peab tegema. Sageli on sellised testid, kus laps ei vasta, vaid vastavad lapsevanemad, et mida laps oskab teha. Võõras inimene ei saagi sageli lapse temperamenti mõõta. Seega on teste nii lastele kui ka lastevanematele laste kohta. Kasutataks ka eri vaatlusmeetodeid. Vanematel lastakse täita päevikuid; analüüsitakse spontaanset kõne; intervjueeritakse. Testid: ekspressiivne kõne; 8 arusaamisülesanded; imiteerimisülesanded. Intervjueerimise puhul analüüsitakse lapse keelt nagu võõrkeelt. Spontaanne kõne.
............74 9.5.2. Niclas Luhmanni kommunikatiivse ühiskonna teooria ............................. 74 9.5.3. Siirdeühiskonnad ....................................................................................... 74 9.6. Sotsiaalne struktuur ja põhimõisted......................................................................75 9.6.1. Sotsiaalne struktuur ................................................................................... 75 10. Sugu ja seksuaalsus................................................................................................... 76 10.1. Seksuaalsus ........................................................................................................76 10.1.1. Sugu ............................................................................................................76 10.1.2. Sugu ja bioloogia.........................................................................................77 10.1
See on raamat, mis on leidnud ka kõige rohkem kriitikuid, eriti just tolleaegses küllaltki konservatiivses Austria ühiskonnas. On öeldud, et Freud oli see mees, kes rebis maha lapseealt süütuse loori ja sidus seda samuti seksuaalsusega. Selles raamatus tänapäevases mõttes midagi sokeerivat ei ole. Selle raamatu põhiidee on see, et Freud väidab, et seksuaalsusel on märksa laiem tähendus, kui üldlevinud arusaam, et seksuaalsus on seotud ainult suguorganite või -vahekorraga. Seksuaalsus ei alga mitte puberteedieas, vaid tegelikult seksuaalsuse ilminguid võib näha sünnimomendist alates. Raamatu teine põhiseisukoht on selles, et mõisted seksuaalne ja genitaalne on erinevad. Esimene on märksa laiem ja hõlmab ka selliseid toiminguid, kus genitaalid ei osale. Freud väidab selles raamatus, et seksuaalelu põhifunktsiooniks on inimesel oma kehaosade kaudu naudinguelamuste hankimine. Teatud momendil võib see viia soojätkamiseni. Kuid ta rõhutab seda, et
Jälgimisperioodi kestel tehti regulaarseid vaatlusi kuni indiviidide 65 aasta vanuseks saamiseni. Neid võrreldi 38-inimeselise grupiga, kus keskmine IQ oli 115.Kõik indiviidid kuulusid abielupaar Glueckide 1950. aasta uuringu valimisse. Kogu valim jagati kaheks grupiks sõltuvalt elukäigu edukusest, mida hinnati 45. ja 50. eluaasta vahel. ,,Edukuse" kriteeriumiks oli aastane sissetulek üle 15 000 USD, stabiilne tööalane karjäär, osalemine prosotsiaalsetes tegevustes noortega (nt treenerina) ja lähedased peresuhted 10 aastat ja enam.Uuringu tulemused näitasid, et edukate ja ebaedukate gruppidesse kuulus praktiliselt sama arv madala intelligentsusega indiviide.See tähendab, et edukal ei olnud madal IQ iseenesest takistuseluga hakkama saada. Varase lapsepõlve asjaolude täpsem analüüs näitas, et madala intelligentsusega elus edukad indiviidid näitasid kõrgemat sotsiaalset kompetentsust lapsena (nt hea
Economisation of power conflict. Selleks, et hoida võimustruktuuri samasuguselt ebasümmetrilisena, peab majandus kasvama. Tarbimine on püüd oma vabadust tagasi saada, oma eneseuhkust tõsta. Tarbimine ei ole rõõm kontrollist keha üle, see on rõõm keha kontrollida nii nagu seda vajab võimusüsteem (tooted). Keha treenitakse kauem naudingutele altis olema (seks, muusika, teater jne) Kommenteerib Foucault 1926 1984: Seksuaalsuse ajalugu, Hulluse ajalugu, Vangla sünd - 17-18 sajandil Campbell 1987 The Romantic Ethic and the Spirit of Consumerism Tarbimisele tõmbas romantitsismi mõjutatud uudsuse ja originaalsuse ihalus. Tema jaoks modernismi üks peamine omadus ongi uue otsimine. 18 sajandil uudsuse soov nii suur, et taheti hakata uut moodi pooma. Tänapäeva tarbija on ,,hedonist...kes tõmbub tagasi reaalsusest sama kiiresti kui ta
Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi
tagaküljele olid kirjutatud sõnad, puslede ja raamatutega. Nelja-aastasena oli lapse lemmikmänguks mälumäng, kus pildipoolega allapoole asetatud kaartide seast tuli üles leida paarid. Huvitava uuringu tegi Tartu Ülikooli psühholoogiaosakonna töörühm Olev Musta juhtimisel 1997/98. aastal, kui nad kordasid Torki omaaegset uuringut sooviga kontrollida, kas ka Eesti laste puhul kehtib nn Flynni efekt, s.o paljudest uuringutest selgunud fakt, et IQ-tase on viimastel aasta- kümnetel oluliselt kasvanud. Uurijad kasutasid sama testi, mida Tork 60 aastat tagasi ja võrdlesid 381 tänapäeva Eesti 12–14-aastase koolilapse Intelligentsus ja erivõimed 17 tulemusi Torki valimist sarnaste tunnuste alusel valitud 307 lapse testide tulemustega (Must, Must & Raudik, 2003). Selle uuringu andmed kinni-
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
3 Töövõtuleping (mitte-FIE) 94 Noorsootöötajale vajalikud seadused 97 Valik noortelaagri tegevusega seonduvaid õigusakte 100 Hierarhia noortelaagris 100 Noortelaagri kodukord 103 Esmaabi ja puhtus noortelaagris 104 Mida lapsevanemad meilt ootavad ja loodavad 111 Laagriprogramm 112 Sina ja laps 117 Maslow motivatsiooniteooria 118 Lapsepõlvestress läheb laagrisse 123 Juhtimisstiilid 126 Kuulamise kunst 129 Käitumise juhtimine laagris 131 Probleemide lahendamine 137
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Kristlaste kirikus toimus revolutsioon usuliste riituste ja traditsioonide vastu. Oli popp kuulutada: ,,Jumal on surnud" . Seepärast töötas LaVey välja alternatiivsed ütlused, mille ta iidsete tseremooniatena üles ehitas. Ainus vahe oli selles, et ta asendas negatiivse ütlemise positiivse pühitsemise ja puhastusega: saatanlikud pühad mis pühitsesid lihalikke rõõme, saatanlikud matused, kust puudusid vagatsevad labasused, orgiad, mis aitasid inimestel leida rahuldust seksist, hävitusrituaalid, mis võimaldasid Saatanakiriku liikmeil triumfeerida oma vaenlaste üle. Erilistest üritustest nagu ristimine, pulmad ja matused, mis olid pühendatud Saatanale, kirjutas press harukordselt palju, kuigi keegi polnud seda palunud. 1969. aastaks hakkasid ajalehed ja ajakirjanikud saatma üha rohkem oma reportereid satanismist kirjutama. Reportereid tuli üle Vaikse ookeani Tokyost ning üle Atlandi ookeani Pariisist.
Väga harva kohtab meessoost õpetajat kirjanduses, ajaloos või keeleõppes. Hästi vahva oleks näiteks meessoost lasteaiakasvataja. Kõikide toodud probleemide puhul on peamiseks teatavate stereotüüpide ja mõttemallide kehtimine ühiskonnas. Kuniks kehtivad need, ei kao ka meeste-naiste ebavõrdsuse probleemid ühiskonnast. Päevapealt ei ole muidugi võimalik ka ühtki stereotüüpi inimeste teadvuses murda, kuid kusagilt peaks alustama. Parim näide sellest, kuidas mingi arvamine kinnistub ja hakkab mõjutama inimesi on minu arvates viimase aja stereotüüp, et mehed on paremad kokad. Tõestatud see pole, kuid millegipärast otsitakse töökuulutustes järjekindlalt just meeskokkasid ja kokaeriala õppijate hulgas on peagi mehi rohkem kui naisi. Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS) Soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõuga tahetakse keelustada diskrimineerimine
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused Aserbaidzaani kirjandus Mehdi Hüsseini romaan ,,Apseron" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Iljas Äfandijevi romaan ,,Pajuarõkk" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Anar Rzajevi romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan ,,Dante juubel" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan ,,Õnneliku lõpuga lugu" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest ,,Värvide tsükkel" (Valida üks värv, kirjeldada, mis kirjaniku
”). Selles kajastub kodumaa kaotamise traagika. TOOMAS NIPERNAADI Tegevus toimub Eestis I vabariigi ajal, peategelaseks rändur Toomas Nipernaadi, kes käib suvel mööda ilma ringi, aga talvel on kodus naise juures (Katariina Jee). Nipernaadi armastab jutustada, fantaseerida ja noori naisi ära võluda. Annab lubadusi, mida ei täida, vastutustundetu ja luuleline, vanus neljakümne kanti. Probleemideks kergeusklike inimeste lollitamine ja neis tühjade lootuste tekitamine. Inimesed ootavad lihtsaid lahendusi, kuidas saada rikkaks ja õnnelikuks. Nipernaadi ei hooli teiste tunnetest, tuleb ja läheb siis, kui talle sobib. Probleemiks ka vaene elu, mille tõttu inimestel tekib lootus Nipernaadi lahenduste suhtes. Pilet 4 1. Ülevaade antiiklüürikast, Sappho, Ovidiuse, Vergiliuse looming põhijoontes Lüürika tuleb kreekakeelsest sõnast „lyra“, mis tähendab keelpilli. Lüürika: algselt eksisteeris luule ainult muusikalise saatega
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
ülesandeks on inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine". => üldine ühiskonnateadus (vrd. politoloogia, majandusteadus) => fookuses teadlikult tegutsev inimene Mis? Ja Miks? Küsimuste erinevus. Reaalteadused: need on sama. Kui me teame, mis juhtus, teame, miks juhtus. -Kuid me uurime vaba tahtega inimest. Weber uuris protestantismi ja industriaalse kapitalismi seoseid. Kui ta sai teada, mis juhtus, siis töö alles algas. Näide: rongi ootavad inimesed: lehvitamine, palvetamine, võimlemine, närvivalu. Ehk - me peame inimest mõistma. - def. 2 (Emile Durkheim 1856-1918: Les règles de la méthode sociologique): ,,Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid" => fookuses kollektiiv mis suunab indiviidide käitumist - näeme, et toonitatud pisut erinevaid asju - kuidas neid kokku viia? kuidas on võimalik, et inimeste subjektiivne tegutseminetoodab maailma, mis on objektiivselt esemeline?
Kes on rohkem ja kes vähem võimekas? 7. Mis on meie "liikumapanevateks jõududeks"? Miks me erinevate olukordade ja eesmärkide puhul erinevalt toimime (tegutseme)? Kas me saame läbikukkumisi vältida ja elus sihipäraselt edukad olla? 8. Milliseid hingelisi läbielamusi me tunda võime? Kuidas meie läbielamused seostuvad kehaliste seisunditega? Kuidas meie hingelised läbielamused avalduvad teistele? Kuidas mõista teiste hingelisi läbielamusi? 9. Millised on inimese seksuaalsuse psühhofüsioloogilised küljed? Kas meestel ja naistel on erinev psüühika? 10. Mis on teadvus? Milline on teadvuse, psüühika ja kehaliste nähtuste suhe? Milline on suhe teadvuse, ümbritseva maailma, inimkonna ja meie enese vahel? Milleks on teadvust vaja? Millised on teadvuse erinevad seisundid? Kuidas erinevad teadvuse seisundid tekivad? Kuidas neid teadlikult esile kutsuda? Millised teadvuse seisundi muutused võivad meile saatuslikuks saada? 11. Kuidas inimpsüühika areneb
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo
annaabi.ee 
