Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti muutused keskajal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
talupoeg, teotöö, piiskopkond, nõudma, haridus, neljaks, maaisandad, peapiiskop, põlisrahva, maaomand, meresõit, põlluharimisviisid, tööriistad, koormiseks, kümnis, tasuti, muudes, raharendile, hinnus, tekkima, linnused, majapidamised, müür, keskaegses, asulat, linnaõiguse, tegevusega, kaupadel, põgenema, adratalupoeg, üksjalg, nooremadMüüri ees olid ka jõed mis takistasid vaenase tulekut(nagu snelli tiik mis kaitseb Toompea lossi). Keskaegses Eestis sai 9 asulat linnaõiguse. Oma sissetuleku said linnad peamiselt kaubandus tegevusega. Tähtsamaks väljaveoartikliks oli teravili ja sisseveoartikliks sool.Tänu linnadele teravilja vajadus suurenes ja selle hind tõusis, mis oli hea võimalus mõisnikel raha teenida. Üha enam kerkis juurde uusi mõisasid ja vilja hakati rohkem kasvatama. Talupoegadelt hakati juurde nõudma teotöö, kuna vilja oli palju. Raske töötõttu hakkasid talupojad põgenema linnadesse, kus nad said 1 aastab viibimisel seal linnakodanikuks.Maa elanikud hakkasid kolima linnadesse kuna seal oli rohkem võimalusi raha saada ja seal oli ka ilusam elu. Linnadele oli talupoegade põgenemine linna kasulik, kuna oli vaja rohkem tööjõudu,et linna arendada ja suurendada. Linnades hakkas ka looma üha rohkem uusi koole , et kallimatest peredest lapsed saaksid õppima minna
· o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad. o Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne). Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. 3) Saare-Lääne piiskopkond kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks Saare-Lääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul Vana-Pärnu, hiljem Haapsalu 4) Tartu piiskopkond, maahärraks Tartu piiskop, kuulusid Ugandi ja Vaiga lõunaosa, keskus Tartu, allus Riia peapiiskopile. Põlisrahva olukord: Eestlased olid esialgu sunnitud leppima võõraste võimude jäämisega nende aladele, samas aga püüdsid kaitsta endist loomupärast elukorraldust. ·
· o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad. o Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne). Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. 3) SaareLääne piiskopkond kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks SaareLääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul VanaPärnu, hiljem Haapsalu 4) Tartu piiskopkond, maahärraks Tartu piiskop, kuulusid Ugandi ja Vaiga lõunaosa, keskus Tartu, allus Riia peapiiskopile. Põlisrahva olukord: Eestlased olid esialgu sunnitud leppima võõraste võimude jäämisega nende aladele, samas aga püüdsid kaitsta endist loomupärast elukorraldust.
-vaenlaste suur ülekaal - relvastuse erinevus osapoolte vahel - venelased ei pidanud sõna ja ei tulnud appi/tulid hilinemisega Kaasnähtused: -Piiskop Albert sai Liivimaa uueks piiskopiks - toimus Ümera lahing - toimus suur ülestõus Tulemused: -Eestit hakati nimetama Maarjamaaks -Eesti ristiusustati ja vallutati - Eesti alale jõudsid lõpuks keskaegsed uuendused ning eestlased arenesid edasi Üleminek muinasajast keskaega Keskaegsed Eesti alal olnud feodaalriigid: 1. Tartu piiskopkond 2. Saare-Lääne piiskopkond 3. Saksa ordu Liivimaa haru 4. Eestimaa hertsogkond Põlisrahva olukord: ·Vallutajad olid sunnitud sõlmima alistatud eestlastega lepinguid, millega fikseeritikaotajate kohustused, aga ka õigused. ·Püsima jäi Muinas-Eesti kombe ja tavaõigus (kohut mõistis feodaal, aga kohtus oli kamaarahva esindajaid) ·Eestlastega arvestati kui sõjalise jõuga, sunniti sõjakäikudega kaasa minema.
aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad. o Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne). Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. SaareLääne piiskopkond kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks SaareLääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul VanaPärnu, hiljem Haapsalu Tartu piiskopkond maahärraks Tartu piiskop, kuulusid Ugandi ja Vaiga lõunaosa, keskus Tartu, allus Riia peapiiskopile. MÕISTED . Mõis eraldi suurem majapidamine. Maapäev kohalike aadlike kokkukutsumine Bürgermeister linnapea Raad linnavalitseja (24) Sündik advokaat Linnafoogt kaitses feodaali huve, kelle maal linn asus
Üleminek muinasajast keskaega. Talurahva olukord 1. Feodaalsete riikide teke Vana-Liivimaal. Osata kanda kaardile nii riike kui maahärrade residentse. Pärast vallutusi tekkis Vana-Liivimaal 6 feodaalriiki, neist Eestis asus 4. Sellega oli kujunenud feodaalne killustatud ja alanud keskaeg. a) Taani kuning Eestimaa hertsogkond, maahärraks Taani kuningas, residents Tallinnas. b) Liivi orduriik, maahärraks ordumeister, residents algul Riias, hiljem Võnnus. c) Tartu piiskopkond, maahärraks piiskop, residents Tartus. d) Saare-Lääne piiskopkond, maahärraks piiskop, residents algul Lihula, edasi Vana- Pärnu, siis Haapsalu. 2. Seisused ja maapäevad. 15.sajandi 20.aastail hakati korraldama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid kas Valgas või Volmaris, esindatud oli neli seisust: 1. Vaimulikud, eesotsas Riia peapiiskopiga 2. Ordumeister koos kärkmikega 3
Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis
Neile allusid ordumõisad. Liivi ordu sisemises korrastuses olid olulisemad rüütelvennad (riietuseks valge mantel musta ristiga). 14. saj. kuulus Liivi ordusse 200-300 rüütelvenda. Organisatsiooni liikmed olid poolvennad sepad, pagarid, kingsepad jt. Tähtis koht oli preestervendadel, kes pidasid kiriklikke talitusi. Ordu majanduselu hoidsid korras linnuste majandusülemad, laekurid jt. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Talle allusid kiriklikult Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop. Saare-Lääni piiskopkond moodustus Läänemaast ja Saaremaast. Selle pealinnaks oli algselt Vana-Pärnu, hiljem Haapsallu. Tallinna piiskop omas ainult vaimulikku võimu. Võõrvõimud ja maa põlisrahvas maa vallutamisel sõlmiti eestlastega lepingud, mis fikseerisid kaotajate kohustused ja jätsin mõned õigused. Jäi püsima Muinas-Eesti kombe- ja tavaõigus. Kohtus olid maarahva esindajad
Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused?
VANA-LIIVIMAA E ORDUAEG E KESKAEG Vana-Liivimaa Eesti ja Läti alade nimetus keskajal, Muiste vabadussõja lõpust kuni Liivi sõja alguseni 1227-1558 a. Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, tekkis siia 6 erinevat väikeriiki: 1. Eestimaa hertsogkond. Oli osa Taani kuningriigist (Põhja-Eestis). Mitte kuningas ei valitsenud siin, vaid asevalitseja või siis asehaldur. Selle riigi keskuseks oli TALLINN. 2. Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis ning ka Saaremaal. Tegevust juhtis piiskop, esialgu oli keskus Lihulas, kuid hiljem toodi see Vana-Pärnusse. Päras seda, kui see maha põletati, siis toodi ta HAAPSALLU ning lõpuks KURESSAARDE. 3. Tartu piiskopkond moodustus aladest, kus oli olnud Ugandi. Juhiks oli peapiiskop ja juhiks TARTU. 4. Läti aladel oli Riia Peapiiskopkond, juht peapiiskop ja keskuseks RIIA. 5. Kuramaa piiskopkond
Keskaeg 1224.a. oli koos Tartu langemisega kogu mandri-Eesti vallutatud 1227. vallutati Saaremaa. Muistne vabadusvõitlus oli eestlaste jaoks lõppenud kaotusega. Selle sündmusega lõpeb muinasaeg ja alga keskaeg, mis kestab kuni Liivi sõja puhkemiseni 1558. Riia peapiiskop (1229 Albert suri) pidas pidas end vallutatud maa kõrgeimaks valitsejaks, Mõõgavendade ordu (Albert lõi Mõõgavendade ordu 1202, et omada püsivat sõjalist jõudu kohapeal) aga ennast (kõige tugevam). Puhkes riid saagi jagamise pärast- ordu nõudis 1/3 vallutatud maadest. Kiriku ustavaks tööriistaks olnud ordu hakkas vastu oma isandale Riia peapiiskopile. Tüli paisus selliseks, et paavst Honorius III saatis 1225.a. legaadina Liivimaale Modena piiskopi Wilhelmi
Henriku kroonikat peetakse tänapäeval tähtsaimaks allikaks Liivimaa ristisõdade kohta. *Antropogenees- inimese kujunemise lugu *Arheloogid jaotavad ajaloo kolmeks peamiseks etapiks: kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Kiviaeg jaguneb omakorda kolmeks- vanemaks (paleoliitikumiks), keskmiseks (mesoliitikumiks) ja nooremaks kiviajaks (neoliitikumiks. Pronksiaeg kestis vaid ligikaudu kaks tuhat aastat.. *Eesti ajalugu algab keskmise kiviajaga. Kiviajale järgnenud rauaaeg jaguneb neljaks: varaseks rauaajaks, vanemaks ehk rooma rauaajaks, keskmiseks rauaajaks ja nooremaks rauaajaks. *Vahetult muistsele vabadusvõitlusele eelnenud ajajärku nooremaks rauaajaks siiski tavaliselt ei nimetata, pigem kõneldakse muinasaja lõpust või lõpusajandeist. 2 *Euroopa kontekstis peetakse viikingiajaks 8.-11.sajandit. Eesti viikingiaeg kestis sellest kauem.
5. linnuste asemele ehitati kivilinnused(l-eestis paekivist, tellistest, p-eestis paekivist)nt: Haapsalu piiskoplinnus, Rakvere linnus, Viljandi Linnus. 6. Kirikute ehitamis kohustus. Seal, kus enne olid linnused, nüüd kirikud: Muhu, Kihelkonna kirik Stensby leping on 1238 Lepingu kohaselt tagastas Liivi ordu Taani kuningale mõõgavendade ordu poolt 1227 aastal vallutatud Põhja-Eesti alad koos Tallinnaga Võitjad jagasid maa omavahel- Põhja- Eesti Taani alad, Ugandi- Tartu Piiskopkond, Sakala, osa lääne-, hiiu-, ja saaremaast - Liivi ordule; Läänemaa, Saaremaa - Saare- Lääne piiskopkond. Liivi ordu- ordumeister, kõik möödavendade poolt vallutatud alad Liivi ordu kasutusse 1242- Jäälahing. Peipsi järvel toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja venelaste vahel. Liivi ordu sai lüüa. Aleksander Nevski lõi sakslasi ning millega pandi paika ida- ja läänekristluse piir (peipsi järv). Ordi sai lüüa venelaste poolt.
Võnnusse. *) Teine väikeriik oli Eestimaa hertsogkond, mis polnud mitte iseseisev riik, vaid tegemist oli Taani kuninga valdustega, kus hertsogiks oli ka Taani kuningas. Kohapeal asendas Taani kuningat asehaldur ja keskus paiknes Tallinnas. 1346 müüs Taani kuningas oma valdused Liivimaa Ordule ehk pärast Jüriöö ülestõusu läksid need alad Liivi Ordu koosseisu. *) Riia peapiiskopkond, mida valitses Riia peapiiskop ja mille keskus asus Riias. *) Eesti aladel oli kaks piiskopkonda Tartu piiskopkond, eesotsas Tartu piiskopiga ja asus Tartus. *) Teine piiskopkond oli Saare-Lääne Piiskopkond, eesotsas Saare-Lääne piiskop. Tema keskus oli algselt Lihulas, kuid seda linnust pidid nad jagama Liivimaa Orduga ning seetõttu toodi keskus sealt ära Vana-Pärnusse, kus keskus oli vaid kaheksa aastat, sest seda rünnati leedulaste poolt ning seepärast viidi keskus hoopis Haapsallu, kust lõpuks viidi see
Keskaegne Eesti kuulus koos Lätiga Vana-Liivimaa koosseisu. Keskajal oli Eesti algselt jaotatud Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu), Tartu piiskopkonna, Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu tagajärjel ja sisesegaduste tõttu Saksa ordule, kes pantis selle 1347. aastal Liivi ordule. Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised: · Liivi ordu · Saare-Lääne piiskopkond · Tartu piiskopkond Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad 1208-27 ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Keskaja lõpuks on Eestis loetud peamiselt kahte sündmust. 1. Reformatsiooni (luterluse) siiajõudmist 1520-30ndatel aastatel, mis oluliselt kahandas katoliku kiriku reputatsiooni ning positsioone. 2
Eestit nimetati Eestimaaks. Taani valdust nimetati ka üldiselt Harju-Viruks. Feodaalse killustumise ajajärku Eestis nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehastuseks Eestis oli suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal-Liivi orduriik, mis eksisteeris aastast 1237. Liivi ordu oli formeeritud Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks ja lakkas seejärel olemast. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Tartu piiskopkonna moodustasid muistne Ugandi maakond ja Vaiga lõunaosa, mille pealinn oli Tartu. Saare-Lääne piiskopkond moodustus kahest osast: Läänemaast ja Saaremaast. Maahärrad- jagatud maa üksikute osade eesotsas olevad enamvähem sõltumatud valitsejad. Ordumeister- tähtsaim isik Liivi ordus. Rüütelvend- Liivi ordu sisemise korrastuses olulisemad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvend- Liivi ordu sepadest, pagaritest, kingseppadest jms. liikmed.
Taani valdust nimetati ka üldiselt Harju-Viruks. Feodaalse killustumise ajajärku Eestis nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehastuseks Eestis oli suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal-Liivi orduriik, mis eksisteeris aastast 1237. Liivi ordu oli formeeritud Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks ja lakkas seejärel olemast. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Tartu piiskopkonna moodustasid muistne Ugandi maakond ja Vaiga lõunaosa, mille pealinn oli Tartu. Saare-Lääne piiskopkond moodustus kahest osast: Läänemaast ja Saaremaast. Maahärrad- jagatud maa üksikute osade eesotsas olevad enamvähem sõltumatud valitsejad. Ordumeister- tähtsaim isik Liivi ordus. Rüütelvend- Liivi ordu sisemise korrastuses olulisemad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvend- Liivi ordu sepadest, pagaritest, kingseppadest jms. liikmed.
Eesti polnud ühtne. Vastased ei pidanud kokkulepetest kinni. 12. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13. saj. (+KAART lk54) Eestis ja Lätis vallutatud maad olid tuntud Liivimaana. Taani kuningriigi valdustes olev Põhja-Eesti oli tuntud Eestimaana. Liivimaa jagati üksikuteks osadeks (väikesed feodaalriigid), mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad: maahärrad. Taani valdusi nimetati üldiselt Harju-Viruks. Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond ja Liivi orduriik.Feodaalse killustumise ajajärku Eestis nimetatakse Vana- Liivimaa ajaks. Liivi orduriik: Loodi 1237 a. Vormitud Mõõgavendade ordust (sai 1236. a Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks.). Tähtsaim isik Liivi ordus oli ordumeister. Tähtsal kohal olid ka rüütelvennad. Seal olid ka preestervennad ja poolvennad(töölised). Riia peapiiskop: Oli tähtsaim võimukandja Vana-Liivimaal. Talle allusid Saare- Lääne piiskop, Tartu piiskop ja Kuramaa piiskop Lätis
Asutati kõrgemad kohtud e. põhikiri e skraa; tsunft kaitses turgu ja kontrollis kvaliteeti õuekohtud ja alamad kohtud e. maakohtud, kus arutati alama rahva tsiviil ja kaelakohtulisi asju. o Gild tsunfte ühendav organisatsioon. Ühes linnas oli tavaliselt kaupmeestest Talupoeg võis omas asjus nüüd nende kohtute poole pöörduda ja õigust nõuda. Võeti ära mõisniku koosnev suurgild ja mitu käsitöölistest koosnevat väikegildi. õigus talupoja elu üle ja trahvide määramine, jäeti vaid kodukariõigus, mis oli siiski üsna raske Tsunftid ja gildid seisid oma liikmete heakorra eest; lisaks usulised ja sõjalised karistus
1304. a oli teine sõda, ordu eestvõttel sõlmiti konföderatsioon: ordu ja vasallid vs Riia piiskop 1316. a sundis ordu Riia piiskopi endaga liitu astuma; lepingu paavst tühistas, aga vastasseis jäi püsima Liivimaa haldusjaotus (Stensby lepingu järgselt): ühtset riiki ei kujunenud, siinsed feodaalriigikesed olid vormiliselt läänid, mille eesotsas oli maahärra, kuid sisuliselt sõltumatud PõhjaEesti (HarjuViru) oli Taani kuninga lään SaareLääne piiskopkond, ordu alad, Tartu (LõunaEesti) kuulusid vormiliselt SaksaRooma keisrile HarjuViru maahärra ja hertsog oli Taani kuningas, Tallinnas asus tema asehaldur, kelle kõrval oli kohalikest vasallidest maanõukogu Tallinnas oli ka piiskop, kes omas ainult kiriklikku võimu ja allus Lundi peapiiskopile Tartu piiskopkonna piiskopile kuulus nii ilmalik kui ka vaimulik võim, sai lääniks SaksaRooma keisrilt, kiriklikult allus Riia piiskopile; keskus Tartu
sajandi vallutust kui vabadusvõitlust. Käibele läks termin "Muistne Vabadusvõitlus." Eesti Wabariigis kinnistub Hans Kruusi "Eesti ajaloo" raamatus termin "Eesti keskaeg." Nõukogude perioodil käsitleti "Eesti keskaega" "feodalismi" perioodina, mida käsitleti poliitilise killustatuse ja klassivõitluse võtmes. Eesti taasiseseisvumisel ajaloo periodiseering taastus. Viimasel kümnekonnal aastal nähakse perioodi positiivses valguses. Toonitakse põlisrahva vallutuseelseid kontakse ülemerenaabritega ja ristiusu varaseid mõjutusi, milles nähakse tänase Euroopa identiteedi ajaloolisi märke. 2. Allikad ja arhiivid. Põhilised allikapublikatsioonid: Allikate tõus toimus umbes aastal 1500, kui allikaid oli olemas rohkem kui varem. Peale kirjalike allikate on olulised ka mitte kirjalikud allikad: kunst, mündid (Näitavad midagi majanduse kohta, millega tegelevad numismaatikud), mütoloogia, arheoloogilised leiud.
Soodsate turustamisvõimaluste arenedes kasvas feodaalide huvi teraviljasaakide suurendamise vastu ning selle tulemusena suurendati talurahva koormisi Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus Kümnis ei olnud enam sugugi kümnendik, vaid ulatus veerandini saagist Arvukate vähemtähtsate loonusandamite asemel nõudsid mõisnikud 15. sajandi keskpaigast alates üha enam nõudma raha 16. sajandi algul mindi mitmetes eramõisates pea täielikult üle raharendile Üha enam talupoegi hakkas linnadesse ja mujale põgenema Juba 14. sajandi lõpust on teada pagenud talupoegade karistamisest 15. sajandi algupoolel hakati pagenud talupoegi välja nõudma ja tagasi tooma Feodaalid hakkasid sõlmima kokkuleppeid põgenenud talupoegade väljaandmiseks, kelle tagasitoomiseks seati ametisse haagi- ehk adrakohtunikud
o Sisemises korrastuses olid liivi ordus rüütelvennad kes kandsid valget mantlid must ristiga. o Organisatsiooni liikmed olid sammuti nn poolvennad- sepad, pagarid, kingsepad jne. o Tähtsat osa kirikutes mängisid preestervennad. o Ordu majanduselu hoidsid korras linnuste majandusülemad, laekurid jne. o Vaimuliku poole tähtsamaiks võimukandjaks oli Vana-liivimaa Riia peapiiskop. Talle allusid tartu, saare-lääne ja kuremaa piiskop. o Tartu piiskopile kuulusid muistne Ugandi maakond ja Vaigla lõunaosa, pealinn oli Tartu. o Saare-Lääne piiskopkond moodustus Läänemaast ja Saaremaast, osa sellest territooriumist kuulus aga Liivi ordule, pealinn oli Haapsalu (algselt Vana-Pärnu) o Tallinna piiskop omas Taanile kuuluvas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu ja allus Lundi peapiiskopile Lõuna- Rootisis.
said õiguse oma vara ise käsutada. Ja elada iseseisvalt ilma mehe eeskoste all olemast.Lahutused muutusid tavaliseks. Aristokraadid soovisid seadusi karmistada et meeste ainu vüim taastada.augustus üritas kehtestada seadusi perkonna tugevdamiseks. 1. senaatorid olid kohustatud abielluma 2. kehtestati seadused truudusetuse jaoks. 3. mitte abiellunute ja lasteta omandi õigust piirati 4. piirati luksust. Haridus Oli levinud haritud kreeklastest kodu õpetajate pidamine. Enamus poisse ja küllaltki palju tüdrukuid käisid al 7 eluaastast koolis. Kirjutamine, lugemine arvutamine. 12-16 el a käidi gramatikute koolis(kirjanud ja gramatika) al 16 el a õppisid rikaste lasted retooriikat ja õigus teadust. Eluolu Juuluse kalender- tänapäeval kasutusel olev kalendri tüüp. Tuunika- roomlaste igapäevane alusrõivas. Tooga-pidulik pealisrõivas meestel roomas.
korral maksta teistelgi rühmadel, üksjalad kaasa arvatud. Vabatalupoeg Üks talupoegade sotsiaalsetest kategooriatest keskaegses Liivimaal. Vabatalupoeg maksis rahamaksu ja ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks ostis. Tavaliselt polnud vabatalupojad isiklikult vabad, kuid nende seisund oli siiski parem kui adratalupoegadel. Kuid üha suurenev läänistamine ja teotöö osakaalu tõusu tõttu hääbus vabatalupoegade seisus 16. sajandi keskpaigaks. Adratalupoeg Tegemist talupojaühiskonna suurima rühmaga keskajal. Enamasti ühe adramaa suuruse talu peremehed, kes täitsid kõiki kohustusi, mis alistumislepingutes kirjas (ristimine, preestrite ülalpidamine, avalikud tööd, väeteenistuskohustus, maksud, teotöö). Üksjalad Seoses mõisate asutamise ning talumaade nende alla võtmisega, samuti
Taani valduses olnud Põhja-Eestit nimetati Eestimaaks. Eestlased leppisid uute peremeestega. Maa jagati väikesteks osadeks mille ette seati maahärrad, kelle valdused kujutasid endas väikeseid feodaalriike. Feodaalse killustumise ajajärku nimetatakse ka Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehastuseks oli Liivi orduriik, mille tähtsaim isik oli ordumeister. Orduala jagunes foogt- ja komtuurkondadeks. Neli suurt alad olid Taani alad, Ordu alad, Saare-Lääne piiskopkond ja Tartu piiskopkond. Kuna vallutajate ülekaal Eestis ei olnud nii suur, suutis Eesti jätta endale ka mõned õigused. Saaremaa suuremad ja Lõuna-Eesti väiksemad. Inimestel tekkisid uued kohustused: kümnis(1/10 talu saagist), hinnus(naturaalmaks) ja teotöö. PT 11. Võõrvõimude omavahelised suhted. Linnad, linnused, kirikud Eestis toimus peale vallutust võõrvõimude võimuvõitlus. Riia peapiiskop pidas ennast siin kõrgeimaks võimukandjaks ja mitmel korral läks ta tülli Liivi orduga
juurduma ja kujunes abiteost nädalateoks - 15.saj II poolel hakkasid hollandlased vahendama Vana-Liivimaa vilja Lääne-Euroopasse: umbes 1450-1550 hoogne mõisate asutamine - Tänapäeva seisukoht (Ligi, Tarvel, Kahk): Tegelikule mõisamajandusele üleminek toimus Põhja- Baltikumis alles varauusajal umbes 1550-1650 - Sunnismaisus (alates 15.saj): 1. Päris-/adratalupoja isikliku vabaduse kaotuse vorm, kus talupoeg ei tohi elukohta vahetada 2. Talupoja suguvõsa seoti pärimiskohustuse kaudu oma taluga - Ajaloolaste vaidlused, kas sunnismaisus tähendab otsest pärisorjust? (Leibeigenschaft) ja millal see siin kujunes?? - Teised maarahva kategooriad: 1. Vabatalupojad 2. Üksjalad (väiksema maksukohustusega uudismaa harijad) 3. Vabadikud (maata talurahvas või kehviktalupojad) 4. Linnadesse ärajooksnud Vana-Liivimaa talupoegadel keelati ära relva kandmine 1507
1210 Ümera lahing (võit) 1212-1215 Toreida vaherahu (Oldi sõjast väsinud ja puhkes katk) 1216-1217 Eestlaste-Venelaste võitlusliit toimis 1217. 21.sept Madisepäeva lahing (kaotus) 1219 Taanlased vallutavad Põhja-Eesti 1220 rootslased Lääne-Eestis 1227 Saaremaa alistamine 1238 Stensby leping (Taani sai Põhja-Eesti tagasi Saksa ordu käest) Läti Henriku Liivimaa Kroonika tähtsaim ajalooallikas eestlaste 13.saj. alguse vabadusvõitluse kohta. Eesti ala jagati neljaks: Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa osa, Hiiumaa osa Eestimaa(Taani valdus) Harjumaa, Virumaa, Järvamaa, Rävala Tartu piiskopkond Soetagana, Ugandi, Soopoolitse Ordu valdused Sakala, Nurmekund, Vaiga, Alempolis, Mõhu Eesti kaotuse põhjused: *Vastaste relvajõud oli tugevam *Vastaste sõjamehed olid elukutselised ja rohkem treenitud *Vastastel oli rohkem sõjamehi *Vastastel oli parem organiseeritus ja kindel sõjaplaan
2) Kirik varakeskajal Kristlus oli põranda alune religioon. Neil ei lubatud avalikult tegutseda. 4.sajandi alguseks tohtisid nad avalikult tegutseda. 4.sajandi lõpuks sai ristiusust Rooma riigi ametlik usk. Sotsiaalabi tähendab, et riik tegeles vaestega, leskedega ja kodututega. Hoolitseti haigete eest, säilitati antiikkultuuri. Hariduse andmine oli kiriku käes. Kiriku hoone andis varjupaiku. Kiriku hierharhia oli allumisvahekord. Kõige tähtsam oli Rooma peapiiskop. Esimene paavst oli Peetrus. Paavstile allusid peapiiskopid. Peapiiskoppidele allusid piiskopid. Neile allusid preestrid. Nemad oli kogudude vaimulikud. Piiskop oli mingi piirkonna ülevaataja. Kirikukogus arutati erinevaid asju. Eremiidid (erakud) asusid elama üksikutesse paikadesse. Nad palvetasid, paastusid, elasid onnides. Erakute vennaskonnad ehk kloostrid. 5. sajandil eKr sündis Benedictus. Aastal 530 rajas ta Monte Cassino kloostri
Allikale tuli vee eest ka ohverdada. Esmajoones annetati hõberaha või hõbeehteid. Nõidumine sõnade väega said targad (inimesed, kes omasid erilist väge) nende abil nõiduda. 10. Ristiusu mõjud Eesti alal 11.saj. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad (34- 37) : Ristiusu mõjud - Muutusid mitmed kombed. Levis üha enam laibamatmise komme. Esinema hakkasid kristliku matmiskombega sarnased matused. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070. aasta paiku Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk Hiltinuse, kes 2.a jooksul siiski tulemusi ei saavutanud ja ametist loobus. 1167. aasta paiku pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco. Talle anti abiliseks Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk Nicolaus. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad - 19. Saj. algas sakslaste tung itta. 1143.a rajati Lübecki linn, millest sai lähtepunkt järgnevatele sündmustele.Ojamaal kaupmeeste oluline punkt
s. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad Lk.34- 37 (Meinhard, Kaupo, Albert, Riia linn, Maarjamaa, Mõõgavendade ordu, Ümera lahing, Lembitu, Madisepäeva lahing, Muhu linnuse vallutamine, Valjala a. 1201, 1202, 1208, 1210, 1217, 1227) *Ristiusu mõjud Eesti alal- Muutusid mitmed kombed. Levis üha enam laibamatmise komme. Esinema hakkasid peaga lääne poole suunatud matused, mis olid sarnased kristliku matmiskombega. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070. aasta paiku Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk Hiltinuse, kes kahe aasta jooksul siiski misjoonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. 1167. aasta paiku pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco. Talle anti abiliseks Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk Nicolaus. *Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad- 19. saj algas sakslaste tung itta. Alistatud lääneslaavlaste alale rajati 1143
Vene tsaari ajal oli olukord sarnane. Vene tsaar oli piiramatu võimu kandja (isevalitseja). Vene tsaarid ei sekkunud Balti asjadesse, nad tegelesid Vene sisekubarmangu valitsemisega. Balti erikord, der (baltsiche) Landesstaat - Balti provintside, rüütelkonna ja linnade omavalitsussüsteem. Vene tsaari mõju Balti provintsidele oli tagasihoidlik kuni 1840. aastani. Balti saksa seisuste privileegid, kohalikud põlisrahvad (läbiaegade madalaim seisus). Eestlane ja talupoeg olid sünonüümid, olid olukorrad, kus eestlased murdsid läbi ja said parema hariduse, kuid see tähendas, et ta saksastus. Eestlane haridusega oli sakslane, sest parimat haridust oli võimalik saada ainult saksa keeles. Balti erikord on kaitsnud suure venelaste sisserändamise eest (vene talupojad). Haldusjaotus: Rootsi võimu ajal oli eesti ala esimest korda ajaloos ühendatud ühe valitseja võimu alla
Aischylos – “Orestia” Aristophanes – “Linnud” Sophokles – “Kuningas Oidipus” Teemad sageli müütidest. Pilgati demokraatiat ja Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate poliitikuid ning isegi jumalaid, pahameelt. kartmata nende pahameelt. Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva käitumise üle. Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus Haridus Koolid poistele alates 7. eluaastast. Lugemine ja kirjutamine Muusika Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). Gümnastika – sportlikud harjutused. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja
annaabi.ee 
