raske või isegi võimatu jäljendada, ja E. Raua raamatuil on palju rohkem kui ainult ajaviiteline sihiseade. Huumoriküllase jutuvestja sõnaseadmise lusti varju ei kao kirjaniku missioonitunnetus. Eno Raud kirjutab sellest, millest on tarvis lastele kirjutada, ja oskab seejuures siiski kirjutada nii, nagu ise tahab ja sellest, millest ise tahab. Ei ole võimalik selgitada, millised zanrid talle kõige paremini sobivad. E. Raua sulest on tulnud õpetliku ivaga lastelookesi, sõna- ja mõttemängulisi värsse ja proo- sapalu, päris realistlikke koolipoistelugusid, stiilipuhtaid seiklusjutte, lustakaid raamatuid. Kirjutamislaadilt on Eno Raud humorist, tihtipeale parodeerija ja karikeerija, lasteraamatutes enamasti muhe muigaja. Tema stiil on lihtne ja kodune, ta kõneleb kõigile teada ja tuntud asjadest, aga näeb neid ometi uues valguses. Kõik Eno Raua jutustatud lood lõpevad õnnelikult
Someone Said Goodbye Minu arvates rõhutatakse loos seda, et inimesed ei tea kõigile küsimustele vastuseid ja paljudele asjadele neid polegi, lihtsalt tehakse nii, sest see on inimlik ja kõik teevad seda. Vastust, et miks nii tehakse, ei oska keegi öelda. Minu jaoks tahetakse öelda, et inimene ei peakski nii väga tahtma kõigele vastuseid leida tahtma. Pole ju mõtet vastusel, millest mitte midagi ei olene. Meloodia on taas väga enyalik: rahustav, kuid samas ivaga, mis ei lase lool tüütavalt rahulikuks muutuda. Õigel ajal tulevad mängu poogenkeelpillid. A Moment Lost Räägib armastuse purunemisest. Valust, mis kaasneb unistuste purunemisega, mida kaks inimest tegid, uskumata, et nende armastus kunagi võib lõpu leida. Sõnad on seatud nii, et see armastus, mis kadus, kadus igaveseks ja seda pole võimalik tagasi saada. Loos rõhutab Enya kindlaid sõnu, tekst kulgeb nagu lainetades. Viis on taas äärmiselt rahu toov ja vabastav.
Rauale on proosa omasem kui värsid, sest ka luulevormis on ta end tähelepanuväärselt avaldanud. Kolmandaks: ei ole võimalik määratleda, missugusele vanu seastmele E. Raud kõige edukamalt kirjutab. Ta on avaldanud hulga väikelasteraamatuid, kirjutanud nooremale ja keskmisele koolieale ja teatavasti ka täiskasvanutele. Neljandaks: ei ole võimalik selgitada, millised zanrid talle kõige paremini sobivad. E. Raua sulest on tulnud õpetliku ivaga lastelookesi, sõna- ja mõttemängulisi värsse ja proo- sapalu, päris realistlikke koolipoistelugusid, stiilipuhtaid seiklusjutte, lustakaid raamatuid ja sügavtõsise tagamaaga noorsoojutustus "Tuli pimendatud linnas" (1967), mis autobiograafilise ainese põhjal tagasi vaatab fasistliku okupatsiooni aega. Ta on kunstiliselt sõnastanud reisimuljeid ("Rein karuradadel", koos A. Pervikuga, 1962, ja "Põdrasõit". 1965). Noortele lugejatele on
Kolmandaks: ei ole võimalik määratleda, missugusele vanu seastmele E. Raud kõige edukamalt kirjutab. Ta on avaldanud hulga väikelasteraamatuid, kirjutanud nooremale ja keskmisele koolieale ja teatavasti ka täiskasvanutele. 5 Neljandaks: ei ole võimalik selgitada, millised zanrid talle kõige paremini sobivad. E. Raua sulest on tulnud õpetliku ivaga lastelookesi, sõna- ja mõttemängulisi värsse ja proo-sapalu, päris realistlikke koolipoistelugusid, stiilipuhtaid seiklusjutte, lustakaid raamatuid ja sügavtõsise tagamaaga noorsoojutustus "Tuli pimendatud linnas" (1967), mis autobiograafilise ainese põhjal tagasi vaatab fasistliku okupatsiooni aega. Ta on kunstiliselt sõnastanud reisimuljeid ("Rein karuradadel", koos A. Pervikuga, 1962, ja "Põdrasõit". 1965).