Uurimistöö (0)

  Tallinna Tehnikagümnaasium                           Elis Kreutzvald   Cheerleadingu projekt Tallinna   Tehnikagümnaasiumi 9.-11. klasside seas   Praktiline töö      Juhendajad: Maarika-Küllike Mäeküla ja Julia Alexandra Krohn                                         Tallinn 2020  


2      Summary         The research is titled “Cheerleading project in Tallinn Technical Gymnasium between 9.- 11. classes“. Nowadays cheerleading is very popular in the world ,but still not many people  pay attention to this because they don’t know much about it. Purpose of this research was to  introduce  Cheerleading  in  Tallinn  Technical  Gymnasium  between  9.-11.  classes  and  to  understand how we could make Cheerleading more interesting for students and get to know  their earlier experience with Cheerleading. Author of the  research wants more students to  get involved in sporting activities and expand their knowledge in cheerleading and also it’s  health effects.   The purpose of research was achieved, despite that  project came out much different from  what we expected, but students took part of it and that mattered the most. Despite that the  schedule  shifted,  it  all  ended  on  time  and  all  students  were  able  to  finish  their  exercises.  Author of the research came to conclusion that next time event should be atleast three hours,  so students will have more practise time.   After the event a feedback survey and discussion was conducted. Cheerleading can be more  interesting for students if there are more activities and atmosphere is good. Students interest  grew in cheerleading after the event significantly compared to not knowing about it at first.  Majority  of  participants  had  not  been  in  touch  with  cheerleading  because  i’ts  not  very  populaar in Estonia. During the Project we also found out best cheerleading class in Tallinn  Technical Gymnasium, and it was 9.b. From start to end there were lots of activities and the  atmosphere  what  surrounded  students  was  safe  and  friendly  for  everyone.everyone  who  participated were satisfied which means the Project ended successfully.    
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 


3      Sisukord         Summary  2  Sisukord  3  Sissejuhatus  5  Mõisted  7  1. Cheerleading  8      1.1. Cheerleadingu päritolu  8      1.2. Cheerleadingu mõju tervisele  9          1.2.1. Cheerleadingu vigastused ja nende paranemis protsess  10          1.2.2. Soojendus ja vigastustest hoidumine  12      1.3. Cheerleadingu komponendid  13          1.3.1. Cheereleadingu tiimiriiete terminid  14          1.3.2. Cheerleadingu stunt terminid  16  2. Cheerleadingu projekt Tallinna Tehnikagümnaasiumi 9.-11. klasside seas  21      2.1. Tööprotsess  21      2.2. Cheerleadingu projekti ohutusreeglistik  22      2.3. Projekti koha ja aja leidmine  23      2.4. Osalejate leidmine  23      2.5. Auhinnad  24      2.6. Projekti päev  25      2.7. Autasustamine  27      2.8. Tagasiside analüüs  27  Kokkuvõte  30 


4      Kasutatud kirjandus  32  Lisa 1. Uurimisprojekt  33  Lisa 2. Tagasiside küsitlus  35  Lisa 3. Cheerleadingu projekti kava  36  Lisa 4. Ürituse video ja pildid  37                                           


5          Sissejuhatus         Käesoleva  uurimisprojekti  teemaks  on  Cheerleadingu  projekt  Tallinna  Tehnikagümnaasiumi 9.-11. klasside seas. Teema sai valitud, et kaasa haarata rohkem noori  sportlikesse  tegevustesse,  saada  rohkem  teada  Cheerleadingu  mõjust  tervisele  ning  täiendada  õpilaste  teadmisi  Cheerleadingust.  Uurimusprojekti  autorile  tundub,  et  kuigi  Cheerleading iseenesest on piisavalt eneseületust nõudev ja kaasahaarav, pööratakse siiski  sellele spordialale vähe tähelepanu. Uurimisprojekt võib huvipakkuvaks osutuda põhikooli  õpilaste, samuti gümnaasiumi õpilaste kui ka täiskasvanud huviliste seas.   Käesoleva  uurimisprojekti  eesmärgiks  on  välja  selgitada:  Kuidas  muuta  Cheerleadingu  spordiala õppijate jaoks huvitavamaks?   Töö eesmärk on viia läbi Cheerleadingu üritus Tallinna Tehnikagümnaasiumi 9.-11. klasside  õpilaste  seas  ja  selgitada  välja,  milline  on  nende  varasem  kokkupuude  spordialaga  „Cheerleading“  ning  viia  läbi  „Cheerleadingul“  põhinev  autori  loodud  uurimisprojekt  „Cheerleadingu  projekt  Tallinna  Tehnikagümnaasiumi  9.-11.  klasside  seas“.  Projekti  õpetlikkuse, vajaduse ja huvitavuse kohta viiakse läbi üritus ning tagasisideküsitlus, mille  tulemusena antakse ülevaade projekti kasulikkuse ja huvitavuse kohta, samuti tuuakse välja  ettepanekud,  mis  muudaksid  projekti  efektiivsemaks.  Püstitatud  eesmärgi  täitmiseks  seas  töö autor ülesanded:   ●  tutvuda teemale vastavate materjalidega.   ●  teha  ettepanekuid,  mis  muudaksid  projekti  „Cheerleaderingu  projekti  Tallinna  Tehnikagümnaasiumi 9.-11. klaaside seas“ veel huvitavamaks ja haaravamaks.   Meetodi täitmiseks seab töö autor ülesanded:   ●  kirjalik tagasisideküsitlus Tallinna Tehnikagümnaasium 9.-11. klasside seas   ●  Praktiline näidistrenn ehk viiakse läbi vastav Cheerleadingule põhinev üritus  


6      ●  valimi moodustavad 9.-11. klassi õpilased     Uurimistöö  koosneb  kahest  peatükist.  Esimeses  peatükis  selgitatakse  akrobaatika  ja  „Cheerleadingu“ mõistet ning sealjuures analüüsitakse akrobaatika populaarsust eestlaste ja  teiste  maailma  rahvaste  seas.  Tutvustatakse  lähemalt  Cheerleadingu  maailma  ning  räägitakse  selle  positiivsetest  ning  negatiivsetest  külgedest.  Samuti  tutvustakse  cheerleadingu mõju tervisele ja vigastusi, kirjutatakse ka komponentidest, tiimiriietusest ja  stunt terminitest.   Teises peatükis käsitleb uurimisprojekti autor metoodikat ja selle tõhusust ning analüüsib  uuringu  tulemusi.  Uuringu  sihtrühmaks  on  Tallinna  Tehnikagümnaasiumi  9.-11.  klassi  õpilased. Uuringu tulemustest lähtuvalt tehakse järeldused ja ettepanekud. Töö tulemusena  pakutakse  välja  võimalikud  viisid  „Cheerleadingu“  rakendamiseks  ning  tehakse  ettepanekud tänaste võimalike viiside täiustamiseks.                                   


7      Mõisted         1.  Stunt- 4-5 liikmelisest koosnev grupp(tõsted).  2.  Tumbling- akrobaatline element nt: tagurpidi salto, ette salto, hundiratas jne…   3.  Baasid- kaks inimest, kes seisavad näoga vastamisi või publikusse üksteise ligidal,  et viia läbi tõsted oma grupiga.   4.  Tagumine  baas-  üks  inimene,  kes  on  baaside  taga  ja  aitab  sooritada  tõstet  tagant  vaates. Tavaliselt on tagumine baas mõni tugevam inimene, üldiselt mees, vahest ka 
naine.   5.  Flyer-  inimene,  kes  toetub  baasidele  ja  on  õhus  sooritamas  elemente  või  teda  lennutatakse.   6.  Rondaat- Peaaegu nagu hundiratas, kuid maandud jalad koos näoga sinna poole kust  alustasid ning maandudes jalgadele on põrge ülesse.   7.  Partner-stunt- üks baas, kes tõstab flyerit kõrgustesse.   8.  Assist- jälgib stunti või partner-stunti, ning vajadusel kui keegi ei püüa siis tema aitab  püüda. Samuti aitab partner-stuntis baasil vähesel määral tõsta, kui on vaja.   9.  Endorfiinid- seotud närvisüsteemiga, vaigistavad valu edastamist närvikiudes.   10. Back-handspring- kohapeal või joostes saab sooritada seda elementi. Käed pannakse  sirgelt ülesse, seejärel lähed istuvasse asendisse ja tõukad end taha ning tood jalad  koos  sirgelt  üle  ja  maandud  jalgadele.  Käed  on  kogu  kogu  aeg  sirged  ja  sealt  tõugatakse end ülesse.     
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 


8      1.Cheerleading        
1.1. Cheerleadingu päritolu         Mis  on  cheerleading?  Cheerleading  ehk  ergutustants  on  füüsiline  tegevus,  mõnikord  võitluslik  sport,  mis  põhineb  organiseeritud  kavadel,  mille  pikkus  on  1-3  minutit.  Kava  koosneb  üldjuhul  tantsust,  hüpetest,  akrobaatikast,  viguritrikkidest  ja  hõisetest.  Ergutustantsu  eesmärgiks  on  spordimängude  pealtvaatajaid  ergutada  ja  panna  inimesi  rohkem kaasa elama (Cheerleading on ergutustants, 2019).   Cheerileadingu  rühm  põhineb  nii  poistest  kui  ka  tüdrukutest,  kes  õpivad  üldjuhul  Cheerleadingu  põhielemente,  milleks  on  akrobaatilised  elemendid,  grupi  tõsted  ja  paaristõsted enamjaolt.   Ergutustants  pärineb  USA-st  ning  tegu  ongi  valdavalt  ameerikaliku  tegevusega.  Ergutustantsu kui sportliku harrastuse populaarsus hakkas märgatavalt kasvama 1997. aastal  pärast seda, kui ergutustantsuvõistlusi hakati näitama telekanalil ESPN International, ning  seoses  2000.  aastal  Ameerika  Ühendriikides  valminud  teismeliste  komöödiafilmi  „Las  Käia!“ („Bring It On“) populaarsusega. Pärast seda on kogu maailmas lisandunud hulgaliselt  üle 100 000 ergutaja (Pärineb   USA-st).  Üldiselt  on  cheerleading  tänapäeval  naiselikkusega  seotud,  kuid  algselt  olid  cheerleaderid mehed.   Kokkuvõtvalt  võib  öelda,  et  läbi  selle  tegevuse  areneb  inimene  nii  sotsiaalselt,  emotsionaalselt kui ka füüsiliselt. Cheerleading ehk ergutustants on füüsiline tegevus.                    


9      1.2. Cheerleadingu mõju tervisele         Miks on Cheerleading hea tervisele?   ●  Füüsiline vastupidavus-   Cheerleading on suurepärane kardiotreening. Koreograafia sisaldab mitte ainult tantsu, vaid  tumblinguid,  hüppeid  ja  stunte,    kõik  nõuavad  suurt  vastupidavust,  eriti  selleks,  et  esinemistel hästi hakkama saada (City Academy, 2019).   ●  Lihasmassi treening-   Cheerleading on terve keha treening. Te teete mitu korda nädalas jõudu, eriti oma alumises   kehaosas, õlgades ja kätes (City Academy, 2019).   ●  Paindlikkus-   Iga venitusharjutus arendab  teie paindlikkust, suurendades teie liikumisulatust. See aitab   parandada kõrgeid hüppeid ja tumblingute järjestusi (City Academy, 2019)   ●  Koordineerimine-   Koordinatsioon on cheerleadingu põhielement. Parandate oma võimet õppida ühte ja sama  elementi, et see tuleks välja ideaalselt ehk õpite vanu ja uusi asju korraga ning olete valmis  neid oma meeskonnaga iga kell ette näitama ja tegema (City Academy, 2019).   ●  Meeskonnamängija ja juhtimisoskused-   Etendused  ja  harjutamine  on  väga  tähtis  osa,  et  parandada  oma  vigu  ja  nendest  õppida.  Samuti võib see parandada juhtimisoskusi, suurendades usaldust, et rääkida heast tiimist.   Mõlema, nii meeskonnakaaslase, kui ka  instruktori kuulamine on väga oluline ohutute  trikkide tegemiseks. Need on suured ülekantavad oskused (City Academy, 2019).           


10      ●  Positiivne meeleolu-   Vabastage  need  õnnehormoonid.    Harjutamine  vabastab  endorfiinid,  mis  tõstavad  teie   meeleolu.   Eriti rõõmsameelne on see, et kujutada positiivseid emotsioone  koos lummavate lauludega  ja suure  naeratusega, mis kindlasti jätab teile hea tuju (City Academy, 2019)!      Miks on cheerleading halb tervisele?   Cheerleading on maailma üks ohtlikumaid alasid ja sellega võivad kaasneda väga õnnetud  õnnetused, kõige hullem on selleks surm.         1.2.1. Cheerleadingu vigastused ja nende paranemis protsess         ●  Pahkluu vigastus   Cheerleadingu  võistlusrutiinid,  eriti  need,  mis  on  konkurentsivõimelises  cheerleadingus,  hõlmavad  palju  jooksjaid,  hüppajaid  ja  tumblereid.  Sellel  rutiinil  mitu  korda  nädalas  harjutamine  võib  tekitada  stressi, mis  põhjustab  stressi  ja  läbipõlemist.  See  on  probleem  lastele, kes ikka veel on kasvueas, väikeste laste luud ei ole liigestes täielikult moodustunud,  muutes need vigastustele vastuvõtlikumaks.   Keskmiselt võib lõhenemine paraneda kuue nädala jooksul. Kuid raskemad vigastused, nagu  purustatud luu või rebitud sidemed, võivad vajada kirurgilist operatsiooni, mis võib inimese   Cheerleadingust  mõnedeks kuudeks kõrvale jätta (Don’t let the pompoms fool you, 2018).         


11      ●  Põlve vigastused   Tumblingu käigus valesti maandumine või püramiidist maha kukkumine ei mõjuta ainult   pahkluid, vaid see mõjutab ka põlvi. Kui ei maanduta oma jalgadele täpselt, siis võidakse   murda põlve sidemete lõhestid ja rebendada põlved nagu näiteks eesmise ristliigese  (ACL),  mediaalse tagatise sideme (MCL) või meniske pisarad.   Väikeste  sidemete  nihked  võivad  paraneda  kuni  neli  nädalat,  kuid  rasked  närvid  võivad   vajada operatsiooni. Need vigastused võivad võtta  kuus kuud kuni aasta või rohkemgi, et   täielikult taastuda ja neil võib olla pikemaajalisi tagajärgi (Don’t let the pompoms fool you,  2018).      ●  Põrutus ja muud peavigastused   Baasid võivad teha suurima kokkupõrke, sest teised inimesed võivad neile peale langeda või  baasid  võivad pead kokku lüüa. Flyerid ehk lendajad on samuti ohus kokkupõrkumisel, eriti  kui nad  langevad sülle ja baasid ei suuda püüda.   Kokku  põrkumine  on  tõsine  vigastus,  mis  võib  põhjustada  pikaajalisi  probleeme.  Kui  kahtlustate,et  teil  on  peavalu,  peaksite  kohe  arsti  juurde  pöörduma.  Sportlane  ei  tohiks  spordiga tegeleda enne,  kui ärritus on täielikult paranenud ja arst on seda kinnitanud (Don’t  let the pompoms fool you).      ●  Randmevigastused   Kui flayer langeb, on esimene instinkt teda enda kätega püüda. Kuigi käed kaitsevad teie  pead,  võib ranne tõsiselt kahjustada saada. Kui flayer kukub baasi randmele liiga tugevalt,  siis on oht, et  see puruneb või läheb liigesest välja.    


12      Kuigi randmevigastused ei pruugi olla hooajalised, võib see tõsiselt piirata, millistes  tegevustes saab sportlane osaleda. Randme vigastuste paranemise aeg võib kesta mitu  nädalat (Don’t let the pompoms fool you, 2018).       1.2.2. Soojendus ja vigastustest hoidumine         Õige ja piisav soojendus on Cheerleadingu juures väga oluline. Kui enne tõsteid viiakse läbi  põhjalik ja korrektne soojendus on võimalik hoiduda  vigastustest. Samuti ka pärast raskeid  tõsteid ja trenni tuleks viia läbi põhjalik venitamine.    Soojenduse  ajal  tuleks  kindlasti  treenida  kõiki  kehaosasid,  erilist  rõhku  tuleks  siiski  Cheerleadingus pöörata kätele, randmetele, seljale ja jalgadele. Neid kehaosasid kasutatakse  tõstete tegemisel ja saltode tegemisel väga palju. Kui soojendus on läbi viidud korrektselt  siis seda pikemad on lihased ja seda tõhusamalt  nad töötavad. See tähendab, et pikemad  lihased  on  vigastustele  vähem  vastuvõtlikud.  Seega  igat  treeningut  tuleks  alustada  soojendusega.  Soojendus  vabastab  ka  väsimusest  ja  eelnevate  pingutuste  lihasvalust.  Puudulik  ettevalmistus  treeninguks  on  üheks  peamiseks  vigastuste  tekke  põhjuseks.  Soojenduse eesmärk on organismi ettevalmistus trenniks, mille käigus südamelöögisagedus  tõuseb,  hingamisrütm  kiireneb  ja  kõik  vajalikud  lihased,  mida  trennis  on  vaja  kasutada,  saavad aktiveeritud. Ehk tegelikult on igaks trenniks oma ettevalmistus.   Trenni tegemisega kaasneb alati risk, et võime vigastada saada. Riskide puhul on hea asi  see, et neid saab vähendada või ennetada. Autole paneme ka talvel suurema mustriga rehvid  alla, et  väheneks risk juhitavust  kaotada. Nõnda samuti  on võimalik ka spordis vigastusi  ennetada. Inimesed, kellel pole kunagi ühtegi vigastust olnud, ei hooli väga ennetamisest,  sest  arvatakse, et  nendega üks või teine asi ei  juhtu. Siinkohal  oleks hea  öelda, et  parem  karta  kui  kahetseda.  Sportlastele,  kellede  jaoks  iga  päev  on  kulla  hinnaga,  on  vigastuste  vältimine  väga  aktuaalne  teema  ja  riskide  minimaliseerimiseks  võetakse  kasutusele  kõikvõimalikud võimalused. Samas suurem osa vigastusi oleks võimalik ära hoida jälgides  kindlaid printsiipe. Efektiivne taastumine on üks parimaid võimalusi vigastuste vältimiseks.  Ülekoormusvigastuste  tekkimise  põhjus  on  just  nimelt  liiga  sage  ja  suurte  koormustega  treenimine ning vähene taastumine. Tähtis on kuulata enda keha ja anda endale aeg-ajalt 


13      mõni puhkepäev ja magada öösel piisavalt. Siis püsib ka kesk-närvisüsteem värske ja kaob  oht mõne rumala liigutuse tõttu ennast ootamatult vigastada. Üldkehaline ettevalmistus on  vigastuste ennetamisel vägagi oluline. ÜKE käigus arenevad lihased tugevamaks ja peavad  seetõttu koormustele paremini vastu. Kui lihased on nõrgad ja koormused liiga suured siis  pole  imestada,  kui  mingi  hetk  keha  koormustele  enam  vastu  ei  pea  ja  tekib  vigastus.  Sportlikust erialast lähtuv ÜKE tuleb kindlasti kasuks, mille käigus tehakse õigeid harjutusi  õigetele piirkondadele (Kiho, 2020)   Kokkuvõtvalt  võib  öelda,  et  te  teeksite  soojendusharjutusi  enne  Cheerleadingu  trenni,  mängu  või  võistlusi.  Soojendamine  võib  aidata  lihaseid  lõdvendada  ja  vigastusi  vältida.  Enamik vigastusi esineb trenni või esinemise lõpus, kui inimesed on väsinud. Kui väsitakse,  muututakse vähem täpseks ja tõenäoliselt tehakse rohkem vigu. Cheerleaderid ei tohiks teha  stunte, kui ollakse väsinud, vigastatud või haiged, sest see võib häirida fookust ja põhjustada  stuntide ebaõnnestumist. Lisaks tuleks matte alati kasutada treeningute ajal ja võimalikult  palju võistluste ajal (Don’t let the pompoms fool you, 2018).      1.3. Cheerleadingu komponendid         Cheeleadingu komponendid koosnevad meeskonnatööst, elementidest ja tiimiriietest.   Cheerleadingu vormiriietus on standardne riietus, mida kantakse treeningutel, mängudel ja  muudel üritustel. Vormirõivad sisaldavad tavaliselt kooli või meeskonna ametlikke värve  ning on mõeldud selleks, et kandja oleks füüsiliselt atraktiivne.   Meeskonnatöö on töö organiseerimise viis, mille puhul peavad suutma kõik endast anda alati  maksimumi,  et  tehtav  ülesanne  suudetakse  sooritada  puhtalt.  Meeskonda  juhib  kõrgema  astme juht, kuid tiimina juhivad põhimõtteliselt kõik üksteist.   Cheerleadingu võistlusrežiimid muutuvad igal aastal põnevamaks ja loovamaks, kuid üks  asi  ei  muutu  kunagi  –  võistlusrutiinid  sisaldavad  alati  kuut  elementi-  hüppeid,  tantsu,  stuntide  järjestust,  püramiidijärjestust,  kohapeal  tumblingut  ja  tumblingut  joostes  (Mitchinson, 2018).  


14      1.3.1. Cheereleadingu tiimiriiete terminid         ●  Ribbons- paelad - cheerleadrite patsikumm või taoline riba, mis on sageli tiimiriiete  värviga sobitatud. Paelad on tavaliselt kooli või meeskonna värvid ja neid saab tellida  või tellida erinevate ettevõtete kaudu.      Joonis 1. Peapael   Allikas: Amazon koduleht   ●  Bodysuit- kereriie - katab torso ja jalgevahet ning mõnikord jalgu ja käsi. Näeb välja  nagu ujumistrikoo, kuid ei saa kasutada sellena.      Joonis 2. Kereriie   Allikas: Omnicheer koduleht   ●  Shell-  pluus  -  särk  on  tavaliselt  varrukateta    ja  “V”-kujulise  kaelusega,  kuid  kaelakaare stiili saab sageli kohandada kooli või meeskond ühtse tellimusprotsessi  ajal.      Joonis 3. Pluus V-kujuga   Allikas: Discountsportsuniforms koduleht  


15      ●  Full shell- pluus - tagasihoidlik varrukateta, jätab käed ja õlad avatuks.      Joonis 4. Pluus    Allikas: G4lcustom koduleht   ●  Halter  shell-  pluus  -  sarnaselt  teiste  stiilidega,  kuid  erineb  rõiva  ülemisest  osast.  Ülemine osa on täielikult ilma varrukateta ja ülemine seljaosa on rohkem nähtav.      Joonis 5. Pluus avaram   Allikas: Danziateam koduleht   ●  Midriff- nabapluuse - seda stiili vältisid koolid, sest see on paljastav ja ei haaku kooli  reeglitega. Top on nii varrukatega, kui ka ilma varrukateta, näeb välja nagu tavaline  nabapluus.      Joonis 6. Nabapluus   Allikas: Foundersport koduleht   ●  Skirt-  seelik  -  seelikute  pikkuse  üldreegel  on  reie  keskel.  Traditsiooniliselt  tuleks  seelikut kanda talje juures naba piirkonnas. Seeliku all tuleb kanda spordipükse, mis  oleks tiimiriiete värviga sarnased.  


16         Joonis 7. Seelik   Allikas: Omnicheer koduleht   ●  Pom-Poms- sahistid – kasutatakse mängudel, et ergutada rahvast.      Joonis 8. Sahistid   Allikas: Amazon koduleht         1.3.2. Cheerleadingu stunt terminid         Stuntimise jaoks on vaja baase, tagakülge kui ka flaierit (õhus lendaja). Mõnikord on ka  vajalik esikülg.   Stuntimisel on palju erinevaid termineid, kuid loetletakse mõningad tähtsamad terminid.   ●  Prep  -  flaier  seisab  kahe  baasi  mõlemal  käel  ja  on  tõusnud  kuni  lõua  pikkuse  kõrguseni (List of cheerleading stunts 2012).      Joonis 9. Prep  


17      Allikas: Canberratimes koduleht   ●  Extension - flaieri jalad on koos ning on tõusnud baaside ja tagakülje pea kõrgusele  kohale.   Käed “V” kujus (List of cheerleading stunts 2012).      Joonis 10. Extension   Allikas: Kaleighmarie.weebly koduleht   ●  Split-lift või Teddy sit - flaier on istuvas asendis, kus on kaks baasi, kes hoiavad ühte  kätt reie küljes ja ühte kätt tema pahkluu küljes. Baasid tõstavad kaks kätt sirgelt,  peast kõrgemale kõrgusele (List of cheerleading stunts 2012).      Joonis 11. Teddy sit   Allikas: Pinterest koduleht   ●  Thigh stand - baasid on põlvitavas asendis ühe jalaga. Baas paneb oma ühe põlve  teise baasi vastu. Flaier astub reie taskusse ja tagakülg hoiab puusadest kinni (List of  cheerleading stunts 2012).  


18         Joonis 12. Thigh stand   Allikas: Pinterest koduleht   ●  Shoulder stand - flaier seisab teise baasi õlgadel. Baas haarab põlve tagakülgedelt  (List of cheerleading stunts 2012).      Joonis 13. Shoulder stand   Allikas: Pinterest koduleht   ●  Shoulder sit - flaier istub baasi õlgadel (List of cheerleading stunts 2012).      Joonis 14. Shoulder sit   Allikas: Pinterest koduleht  


19      ●  Liberty  -  baasid  hoiavad  ühte  flaieri  jalga.  Flaieri  seisaks  nagu  ühel  jalal  (List  of  cheerleading stunts 2012).      Joonis 15. Liberty   Allikas: Cheerunion koduleht   ●  Tick-Tock  -  flaieril  on  üks  jalg  baasil  toetuv  ja  teine  on  sirgelt  ülevale  peakohale  tõmmatud.   See on hüppamine ühelt jalalt teisele, assist vaatab kõrvalt, et kõik oleks okei (List  of cheerleading stunts 2012).      Joonis 16. Tick-Tock   Allikas: Cheerthebook koduleht   ●  Scorpion  -  baasid  hoiavad  ühest  jalast  ning  seejärel  haarab  flaier  lahtise  jala  ja  painutab  seda  jalga  ülespoole  keha  taha,  kuni  varbad  on  pea  tagaosas,  skorpioni  sabale sarnases asendis (List of cheerleading stunts 2012)  


20         Joonis 17. Scorpion   Allikas: Pinterest koduleht          


21      2.  Cheerleadingu projekt Tallinna Tehnikagümnaasiumi 9.-11.  klasside seas         2.1. Tööprotsess         Töö käigus seletatakse lahti, kuidas tööks valmistutakse ning kuidas töö läbi viiakse.   Esimeses  osa  seletatakse,  kuidas  tööks     valmistutakse.   1.  Mõeldakse  välja,  mida  üritusel  tegema       hakatakse.   2.  Uuritakse treeneri käest vajalikke tehnikaid ürituse läbiviimiseks.   3.  Uuritakse, kas koolis on olemas vastavad vahendid. Kui vastavaid vahendeid pole,  organiseeritakse need trennist.   4.  Otsitakse kogemustega pildistaja- ja filmija, kes üritust jäädvustaks.   5.  Otsitakse  üritusele  vähemalt  3-5  abilist,  kes  aitaksid  jälgida  inimeste  tegevust  ja  näidata ette tõsted.   6.  Pannakse paika kindel kuupäev, millal üritus läbi viiakse.   7.  Ürituse päeval valmistatakse kohapeal asjad ette enne tegevuste sooritamist.   8.  Ollakse kindel, et osalejatel oleksid võimalikult ohutud tegevused.   Teises töökäigus seletatakse, kuidas projekt läbi viiakse.   1.  Esmalt valmistatakse asjad kohapeal ette.   2.  Seejärel selgitatakse inimestele, mida tegema hakatakse.   3.  Kõigepealt viiakse läbi soojendus, kestab 30min.   4.  Rivistuse järgi pannakse paika grupid.   5.  Õpetatakse väike tantsuline pool selgeks.   6.  Näidatakse ette tõste/tõsted.   7.  Viiakse läbi tõsted grupis, kus on 4 inimest.   8.  Pannakse kokku tantsuline pool ja tõsted.  


22      9.  Esitatakse gruppide kaupa oma kava sooritust.   10. Viiakse läbi venitus.   11. Selgitatakse välja 3 gruppi, kes avaldasid muljet.        2.2. Cheerleadingu projekti ohutusreeglistik         ●  Praktikat juhendatakse.   ●  Ollakse kindlas ja sobiva suurusega ruumis.   ●  Stunte kavandatakse ja tehakse vastavalt tasemetele.   ●  Ehteid ei tohi kanda.   ●  Kanda tuleb võimalikult ümber riideid.   ●  Võimalusel  kanda randme- ja hüppeliigese kaitsmeid, kui teate, et need kohad on  nõrgad teil.   ●  Venitusharjutused  ning  paindlikkus  ja  soojendusharjutused  viiakse  kindlasti  läbi  enne ja pärast treeningut.   ●  Korralike stuntide alal tuleb läbiviimiseks läbida TORT (ohutuskoolitus).   ●  Tumbliguks, partner-stunt, püramiidideks ja hüpeteks kasutatakse võimalikult ohutut  pinda.   ●  Osalejad valmistatakse ette tõsteteks.   ●  Tõste peab olema selge, et minna edasi uute tõstete juurde.   ●  Kõvad ja painutamata toed või karedad servad või pinnad kaetakse ära korralikult.   ●  Kandma peab spordijalatseid, mitte võimlemissusse.   ●  Rekvisiidid,  nagu  sildid,  sahistajad  ja  muud  sellised  vahendid,  peavad  olema  valmistatud tugevast  materjalist, millel  pole teravaid  servi  ega nurki. Kõiki märke  tuleks õrnalt visata või hoida kontrolli all.   ●  Ollakse kindel osalejate ohutuses.            


23      2.3. Projekti koha ja aja leidmine         Käesoleva praktilise töö  autor tegeleb ise palju spordiga. Enamjaolt Cheereleadinguga ja  jõusaalis käimisega, kuid osaleb ka palju koolidevahelistel võistlustel ja esindab teisi alasi.  Projekt on kaasahaarav ja taoline üritus kutsub inimesi osalema rohkem. Kuna taolist üritust  ei ole varem toimunud Tallinna Tehnikagümnaasiumis, siis autor arvas, et oleks väga tore  korraldada midagi teistsugust. Peale seda, kui otsus oli tehtud, oli vaja leida juhendaja. Autor  valis uurimistöö  juhendamiseks vene keele õpetaja, kelleks oli Maarika-Küllike Mäeküla  ning vaja oli ka leida keegi juhendama, kes teaks antud alast piisavalt palju, seega otsustas  autor uurida oma Cheerleadingu treeneri käest, kas ta oleks nõus juhendama praktilist poolt  ning  teiseks  juhendajaks  saigi  Julia  Alexandra  Krohn.  Kui  praktilise  töö  juhendajad  olid  leitud, sai hakata projekti korraldama.   Eelnevalt oli töö autor kooskõlastanud aineõpetajaga ja kehalise õpetajaga täpse kuupäeva  ja aja, millal projekt toimub. Seega sai projekti toimumise ajaks 18. veebruar. Projekt kestis  2h kooliajal ning toimus Tallinna Tehnikagümnaasiumi võimlas. Üritusele taheti kaasata ka  12. klassi õpilasi, kuid nemad viibisid 18. veebruaril eksamil. Kuna selleks ajaks oli juba  õpetaja Helen Linnokilt ajad uuritud ja paika pannud, pidi leppima autor ainult 5 klassiga,  kuid osales siiski kaks kooliastet.   Kõiki osalejaid premeeriti kingitustega ning 1.-3. koht premeeriti auhindadega.         2.4. Osalejate leidmine         Osalejate  leidmise  ajaks  oli  paigas  projekti  kava,  juhend  kui  ka  reeglid.  Projekti  kaasati  Tallinna   Tehnikagümnaasiumis 2019/2020. õppeaastal õppivad 9. – 11. klasside  õpilased. Projektis  osales 9.b, 10.b, 10.a, 11.b, 11.a. Gümnaasiumist võtsid osa kõik klassid, kes tol päeval said.  Põhikoolist osales kahjuks ainult üks klass ehk 9.b. Põhikoolist ei võtnud osa kaks klassi,  sest neil oli selleks päevaks planeeritud muud üritused  klassiga. Osalejad leiti läbi õpilaste  ja nende klassijuhatajate.  


24      Selleks,  et  info  jõuaks  piisavalt  kiiresti  õpilasteni,  pidi  kasutama  erinevaid  võimalusi.  Paberid jaotati klassides laiali ja igaüks sai selle läbi lugeda ja end kirja panna. Kuna algul  ei  tahtnud  inimesed  sellest  osa  võtta,  kuna  nende  jaoks  tundus  võibolla  midagi  liiga  teistsugust, millega nad pole kokku puutunud varem, siis tuli otsida õpilased, keda autor ise  tundis ja rääkis neile üritusest lähemalt, et nad tuleksid osalema. Kirja sai end panna kuni  17. veebruarini. Info korraldajale registreerunute kohta jõudis kiiresti, paberid korjati kokku  kas klassijuhatajatelt või saadeti pilt lehest koos nimedega ning tagasisideküsitlus viidi läbi  projekti lõpus. Kokku osales projektis 23 õpilast ning tagasiside küsimustiks osalesid kõik  projektis  osalejad.  Tagasisideküsimustele  vastamiseks  kulus  õpilasel  kõige  rohkem  5  minutit  ning  see  viidi  läbi  projekti  lõpus.  Projektis  osalemine  oli  vabatahtlik.  Projekti  läbiviimiseks kasutati koolitarbeid ja Taltech Cheerleadereid, et viia läbi projekt. Projekti  kaasati  abilised,  sest  kui  autor  oleks  ise  hinnanud  kavasid,  poleks  autor  võibolla  olnud  erapooletu.  Seega  kõige  parem  viis  tundus  siiski  professionaalide  kutsumine  üritusele.  Üritusele  kutsuti  ka  fotograaf,  kes  tegi  pildid  ja  video  kokkuvõtte  üritusest.  Ürituse  jäädvustamine on väga oluline, seega leiti fotograaf tutvuste kaudu väljastpoolt kooli. Pilte  ja  videot  hiljem  töödeldi,  kasutati  praktilises  töös  ning  jagati  ka  osalejatega.  Tagasisideküsitlus  koosnes  kaheksast  küsimusest.  Üritus  ise  ning  tagasisideküsitlus  viidi  läbi Tallinna Tehnikagümnaasiumi võimlas.         2.5. Auhinnad         Praktilise üheks töö eesmärgiks oli välja selgitada TTG parim ergutusgrupp ja tutvustada  õpilastele Cheerleadingu maailma, et õpilased oleksid füüsiliselt aktiivsemad ja tuua neid  lähemale Cheerleadingule. Töö autor leidis, et parimaid tuleks premeerida, sest siis kasvaks  ka  osalejate  huvi  projektis  osalemisel.  Seega  tuli  leida  koht,  kus  oleks  võimalik  saada  auhindasid ja diplomeid. Töö autor uuris alustuseks internetist, kus leidis erinevaid variante.  Lõpuks  otsustas  autor,  et  teeb  ise  valmis  WORD’iga  valmis  diplomid.  Autasustamine  toimus  ürituse  ajal,  kui  õpilased  olid  kavad  ette  näidanud  ja  kohtunikud  (autori  trennikaaslased) käisid punkte kokku arvutamas. Esimest kohta premeeriti diplomiga ning  lisati juurde ka pakk eesti komme ja küünlaid, sest oli tulemas Vabariigi aastapäev ja see 


25      tundus täpselt see, mis sobiks. Teist ja kolmandat kohta premeeriti diplomiga ja samuti pakk  kommidega. Lisaks said teised osalejad diplomi osalemise eest, kes mingit kohta ei võitnud.         2.6. Projekti päev         Projekt toimus ühel päeval ehk 18. veebruaril. Autor tuli ise enne üritust kohale 1h varem,  et valmistada võimlas asjad ette ja samuti tegi tõsted läbi oma trennikaaslastega. Autor viibis  terve ürituse aja kohal ning jäi pärast üritust ka koristama. Üritus algas 12:10 ning sai läbi  13:50.  Osalejatel  paluti  kohale  tulla  umbes  5-10  min  varem.  Meeldetuletuseks  käis  üks  õpilastest  kooli  mikrofoni  juures,  ning  palus  Cheerleadingu  projektil  osalejatel  tulla  võimlasse. Kui kõik  õpilased olid kogunenud võimlasse, paluti  neil koguneda ühte rivvi.  Tehti klasside kontroll ning selgitati, mis on TORT (ohutuskoolitus). Kontrolliti, et õpilastel  ei oleks ehteid, kuna need võivad vigastada õpilasi tõstetel. Kui need elementaarsed asjad  olid tehtud, siis alustati soojendusega. Soojendus kestis 15min, ehk õpilased võtsid klasside  kaupa ennast ringi. Iga inimene oma grupis näitas ette harjutusi. Läbi pidi tegema käed, selg,  jalad  ja  randmed.  Käed  ja  randmed  peab  tegema  soojaks  kuna  muidu  võib  tekkida  randmevigastus.  Kui  käed  on  külmad  ja  vastavaid  kaitsmeid  ei  ole  peale  pandud,  võib  käsi/ranne liigesest välja minna ning trenni teha ei saa sel juhul vähemalt kuu aega. Selg  peab  olema  soe,  kuna  vastasel  juhul  võib  tekkida  alaselja  vigastus.  Vale  keha  asendi  hoidmine ning külm selg pole hea, alaseljale tekib suur koormus tõstetel  ning mitte õige  soendusde puhul, oled  rivist maas vähemalt  3 nädalat. Jalad peab samuti  soojaks tegema,  sest  muidu võivad tekitada mitmed vigastused, nagu nt pahkluu vigastus, põlve vigastus.  Need  vigastused  võivad  sind  trennist  eemaldada vähemalt  kuuks  ajaks  või  terveks  eluks.  Neid  vigastusi  peaks vältima, kuna on väga ohtlikud teie kehale ning  te ei  pruugi  kunagi  enam  teha  trenni.  Randmete  soendust  läksid  näitama  igasse  gruppi  abikorraldajad  ehk  Taltech Cheerleaderid. Pärast  soojendust  võeti ühiselt suurde ringi. Ringis tehti harjutusi,  mis on Taltech Cheerleadersi treeneri lemmikud. Ehk viidi läbi 15 squati, 15 väljaastet, 15  squati hüppetega ja 15 väljaastet hüppetega. Pärast seda tõmbasid treenerid tempot natukene  alla  ja  alustasid  tumblinguga.  Taltechi  Cheerleadersid  näitasid  ette  paar  akrobaatilist  elementi  ette,  mida  õpitakse  trennis.  Tehti  back-handspringi.  Kuid  õpilastele  õpetasid 


26      treenerid  ohutumaid  elemente.  Alustuseks  näitasid  ette  hundirattaid  ning  seejärel  said  ka  osalejad proovida. Kuna tuli  välja, et  seal  oli rohkem  akrobaatikuid siis andsid  treenerid  raskemaid harjutusi neile, kes teavad baasi. Nad said proovida rondaati, millega said kõik  nendest hakkama. Muidugi, kes algajatest õppisid ära hundiratta, siis tehti neile eelharjutusi  rondaati  õppimiseks.  Tumblingu  osa  kestis  umbes  15min.  Pärast  tumblingut  alustasid  õpilased tantsukava õppimisega. Kava   õpetasid  kõik  Taltech  Cheerleadersid  kui  ka  projekti  autor.  Tantsukava  näitasid  ette  abikorraldajad  ning  pärast  seda  alustasid  nad  õpetamisega.  Algul  jaotati  klasside  kaupa  maleruutu, et saaksid osalejad kõik koos õppida, seda juhendas Eva (abikorraldaja). Pärast  ühisjuhendamist  hakati  õpetama  klasside  kaupa,  kui  kellelgi  oli  küsimusi,  ehk  kõik  abikorraldajad võtsid ühe klassi ja õpetasid neile tantsu selgeks. Kava õppimiseks oli aega  20min. Pärast tantsukava õpetamist tuli kõige olulisem osa. Nii abikorraldajad kui ka autor  ise näitasid ette Cheeri tõstekava. Algul oli plaan viia läbi natukene raskem tõste, kui tuli  kindel  olla  osalejate  ohutuses  ja  viidi  läbi  lihtsam  tõste.  Seda  kava  õppisid  ka  klassid  gruppide  kaupa.  Kava  õpetati  numbrite  järgi,  mida  siis  juhendasid  kõik  abikorraldajad  erinevates gruppides. Osalejate ohtuseks pandi neile alla ka matid.   Kava  õppimiseks  oli  aega  samuti  20min.  Pärast  kavade  selgeks  õpetamist,  anti  aega  gruppidele kõiki kavasid 5min läbi teha. Tänu sellele nihkusid natuke ajad edasi. Kui kavad  olid  läbi  tehtud,  siis  läksid  kohtunikud  laua  taha  ning  hindasid  gruppe  vastavalt  hindamisjuhendile. Igat klassi hinnati eraldi ja iga klass sooritas kavad eraldi. Seejärel, kui  kõik kavad olid ette näidatud, jäid kohtunikud laua taha punkte arvutama. Autor viis samal  ajal  läbi  osalejatega  venituse.  Venitus  viidi  läbi  umbes  3-5min.  On  oluline,  et  teeksite  soojendusharjutusi  enne  cheerleadingu  trenni.  Soojendamine  aitab  lihaseid  lõdvendada  ja  vigastusi vältida. Alustuseks tehti planku 1:30min. Kõik olid tublid ja said sellega hakkama.  Seejärel venitati jalgu ja käsi ning painutati ennast küljele ja ette. Kui venitus oli osalejatele  läbi viidud, siis jagati kõigile tagasisidelehed, sest kohtunikud ei olnud valmis veel kohti  jagama.  Tagasisidelehti  täideti  umbes  5  min  ning  selle  ajaga  said  ka  kohtunikud  valmis  hindamisega.          


27      2.7. Autasustamine         Töö autor leidis, et parem oleks viia autasustamine läbi samal päeval üritusel olles, kus oleks  kõik  osalejad  kohal.  Autasustamine  toimus  18. veebruaril  Tallinna  Tehnikagümnaasiumi  võimlas ürituse lõpus. Korraldaja alustas sissejuhatusena osalejate tänamisega, et nad võtsid  osa sellest projektist ja et olid ka need tublid, kes kõrgeid kohti ei saavutanud. Peale seda  alustati  autasustamisega.  Kõigepealt  jagati  diplomid  klassidele,  kes  mingit  kohta  ei  saavutanud  suvalises  järjekorras.  Seejärel  premeeriti  kolmandat,  teist  ja  esimest  kohta.  Esimese koha saavutas 9.b klass, teise koha saavutas 11.b klass ja kolmanda koha saavutas  11.a  klass. Autasustamine sai sellega läbi.         2.8. Tagasiside analüüs         Projekti  ajal  viidi  läbi  ka  paberkandjal   tagasiside  küsitlus. Tagasiside  eesmärk  oli teada  saada, mida võiks järgmine kord paremini teha ning saada vastused oma töö eesmärkidele.  Praktilise töö põhieesmärgiks oli see, et õpilased oleksid füüsiliselt aktiivsemad ning tuua  neid  Cheerleadingu  maailmale  lähemale.  Ürituse  käigus  selgitati  ka  välja  Tallinna  Tehnikagümnaasiumi parim Cheerleadingu klass.   Küsitlus viidi  läbi paberkandjal. Kokku andis tagasiside 23 õpilast. Nendest  kümme olid  poisid ja 13 tüdrukud.   Esmalt küsiti õpilastelt, mis neile eriti meeldis?    Enim vastasid seitse õpilast 23-st, et neile meeldisid tõsted. Seitse õpilast 23-st vastas ka  veel, et neile meeldisid uued trikid ja akrobaatika osa. Neli õpilast 23-st vastasid, et neile  meeldisid  abikorraldajad,  kes  olid  neiud  ja  et  nad  olid  väga  abivalmid  ja  lahedad.  Kolm  õpilast  23-st  ütlesid, et neile meeldis kavade õppimine. Kaks õpilast 23-st  aga ütlesid, et  neile meeldis väga trenn.  


28      Teiseks küsiti, mis oleks võinud paremini olla?   Enim  vastasid  kümme  õpilast  23-st,  et  heli  oleks  võinud  parem  olla  ja  mikrofonide  kaja  oleks vähem võinud olla. Neli õpilast 23-st vastasid, et oleks võinud olla rohkem rahvast ja  õpilased oleks võinud julgemad olla. Kolm õpilast 23-st vastasid, et ajaplaneerimine oleks  võinud  parem  olla.  Kolm  õpilasest  23-st  vastasid,  et  oleks  võinud  rohkem  tegevusi  olla.  Kaks õpilasest 23-st vastasid, et üritus oleks võinud kauem kesta. Üks õpilane 23-st vastas,  et poleks midagi saanud paremini olla.   Kolmandaks küsiti, kuidas sai hakkama korraldaja ürituse läbiviimisega, põhjendage?   Enim  vastasid  19  õpilast  23-st,  et  korraldaja  sai  väga  hästi  oma  ürituse  läbiviimisega  hakkama, abikorraldajad olid informeeritud ja et tegevust oli. Samuti, et kõik oli kontrolli  all ja kõigiga tegeleti. Neli õpilast 23-st vastasid, et sai enam vähem hakkama. Oleks võinud  parem planeerimine olla ja vähem korralagedust.   Neljandaks küsiti, kas jäite rahule Cheerleadingu üritusega?   Kõik õpilased vastasid, et nad jäid rahule Cheerleadingu üritusega.   Viiendaks küsiti, mida oleksite teie teisiti teinud, kui  oleksite korraldanud Cheerleadingu  üritust?   Enim vastasid kaheksa õpilast 23-st, et nad ei oleks ise midagi muutnud, kui nad oleksid  korraldajad  olnud.  Kaheksa  õpilast  23-st  vastasid,  et  oleks  võinud  olla  rohkem  trikke  ja  raskemaid harjutusi ning rohkem aega trikkide harjutamiseks. Kaks õpilast 23-st vastasid,  et  nad oleksid  pannud muusika põhja. Kaks õpilast  23-st  vastasid, et  oleks võinud  varem  alustada. Kaks õpilast 23-st vastasid, et oleks võinud kõik rühmad ühe kava ise välja mõelda.  Üks õpilane vastas, et oleks võinud 12. klass ka osaleda.   Kuuendaks küsiti, kas sa oled varem Cheerleadinguga tegelenud? (Joonis 19.)  


29         Joonis 19. Varasem kogemus   Enim vastasid 18 õpilast 23-st, et nad ei ole tegelenud varem Cheerleadinguga. Viis õpilast  23-st vastas, et nad on varem tegelenud Cheerleadinguga.   Viimaseks küsiti, kas projekt tekitas sinus suuremat huvi Cheerleadingu vastu? (Joonis 20.)      Joonis 20. Huvi Cheerleadingu vastu   Enim vastasid 15 õpilast 23-st, et Cheerleadingu projekt tekitas neil rohkem huvi antud ala  kohta.   Kaheksa õpilast 23-st vastasid, et Cheerleadingu projekt ei tekitanud neis huvi rohkem.    


30      Kokkuvõte         Praktilise töö eesmärgiks oli välja selgitada „Kuidas muuta Cheerleadingu spordiala õppijate  jaoks  huvitavamaks?“  Ehk  õpilaste  spordihuvi  suurendamine,  õpilaste  toomine  Cheerleadingule lähemale ning teada saada Cheerleadingu mõjust tervisele. Samuti saada  teada,  milline  on  õpilaste  varasem  kokkupuude  Cheerleadinguga.  Selleks,  et  kõik  need  eesmärgid  saavutada  oli  vaja  korraldada  Tallinna  Tehnikagümnaasiumis  Cheerleadingu  üritus.   Tänu koolipoolse vastu tulemisega ja juhendaja abiga sai see projekt teostatud. Projekti võib  lugeda  edukaks.  Vaatamata  sellele,  et  antud  projekt  oli  midagi  teistsugust,  võtsid  siiski  õpilased sellest osa. Õpilastele jõudis informatsioon suhteliselt kiiresti, sellepärast oli lihtne  ka korraldada üritust. Kahjuks peab tõdema, et ajakava nihkus natukene, kuid mitte palju ja  kõik  asjad  said  siiski  tehtud  õigeks  ajaks.  Sellest  tulenevalt  tuleks  järgmisel  korral,  kui  üritust korraldatakse, arvestada, et teha pikem üritust kuskil 3h, et õpilased saaksid kauem  kavasid õppida ning harjutada rohkem akrobaatikat.   Viidi  läbi  ka  tagasisideküsitlus  ja  vaatlus,  mille kaudu  taheti  saada  vastust  praktilise  töö  eesmärkidele.  Cheerleadingu  spordiala  saab  õppijate  jaoks  muuta  huvitavamaks,  kui  on  palju  tegevust  ja  õhkkond  on  hea.  Õpilaste  spordihuvi  selle  ürituse  kaudu  kasvas  märgatavalt, võrreldes sellega, et algul ei teadnud paljud, mis on Cheerleading ning õpilased  said ka hea kogemuse. Enamus osalejad ei olnud varem kokku puutunud Cheerleadinguga,  kuid see on arusaadav, sest   Eestis  ei  ole  antud  spordiala  kuigi  populaarne,  kuid  iga  päevaga  saavad  rohkem  inimesi  teada   Cheerleadingust.  Projekti  käigus  selgitati  välja  ka  Tallinna  Tehnikagümnaasiumi  parim  Cheerleadingu  klass,  kelleks  sai  9.b.  Vaatamata  sellele,  et  projektist  ei  võtnud  osa  kõik  klassid, keda alguseks planeeriti, kuid siiski suudeti tekitada huvi õpilaste seas, kes võtsid  vastu selle väljakutse.   Kindlasti kõige olulisem oli see, et algusest lõpuni oli projektis tegevust ning keskkond, mis  osalejaid ümbritses oli ohutu nii õpilaste, kui ka läbiviijate jaoks.    


31      Osalejad  elasid  ise  kaasa  teistele,  mis  tekitas  kindlasti  paremat  meeleolu  õpilastes  nii  harjutades, kui võisteldes üksteise vastu.   Samuti jäid kõik projektil osalejad üritusega rahule, mis tähendab, et projekt lõppes edukalt.         
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
  
 
 
 
 
 
 
 


32      Kasutatud kirjandus         1. City Academy. 6 Benefits of cheerleading.       https://www.city-academy.com/news/6-benefits-of-cheerleading/ (12.05.2019)   2. Grindstaff, L. A. 2019. Cheerleading.       https://www.britannica.com/sports/cheerleading (29.04.2019)   3. Geisinger. 2018. Jump, stunt and tumble: The dangers of cheerleading.      https://www.geisinger.org/health-and-wellness/wellness- articles/2018/02/19/15/58/jump-stuntand-tumble-the-dangers-of-cheerleading  (19.09.2019))   4. Kiho, M. 2020. Vigastuste ennetamine.       http://martinkiho.com/vigastuste-ennetamine/ (30.04.2020)   5. Sugar, spice and everything nice. 2012. List of cheerleading stunts.       http://inspireloveenjoy.blogspot.com/2012/08/list-of-cheerleading-stunts.html       (03.08.2019)   6. Mitchinson, C. 2018. The Main Elements Cheerleading Competition Routine.      https://www.liveabout.com/elements-of-a-competition-routine-588800 (26.08.2019)   7. TalTech Cheerleaders. Cheeleadingu rühmad.   https://www.cheerestonia.com/ruhmad (26.08.2019)          
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
   


33      Lisa 1. Uurimisprojekt         Tere,   Olen 11. klassi õpilane Elis Kreutzvald ja viin läbi uurimusprojekti teemal „Cheerleadingu  projekt Tallinna Tehnikagümnaasiumi 9.-11. klasside seas“.    Projekti tõhusus selgitatakse välja 9.-11. klassi õpilaste seas toimuval üritusel. Üritus toimub  18. veebruaril kell 12:10-13:50. Üritus toimub võimlas, kohal olla 12:00.   Kohapeal on fotograaf, kes jäädvustab üritusest pildid/videod. NB: Kui sa ei soovi, et sinust  pilte/videosi  kajastatakse  uurimusprojekti  kaitsmisel,  siis  palun  kirjutada  see  oma  nime  juurde!   Grupid moodustatakse kohapeal. Iga grupp õpib selgeks ühe lihtsama kava ja esitab selle  lõpus, kolm esimest gruppi saavad autasustatud.      Mis on Cheerleading?   Cheerleading  ehk  ergutustants  on  füüsikaline  tegevus,  mõnikord  võistluslik  sport,  mis  põhineb organiseeritud kavadel, mille pikkus on 1-3minutit. Kava koosneb üldjuhul tantsust,  hüpetest, akrobaatikast, viguritrikkidest ja hõisetest.    Kirja saab panna end igast klassist ainult 4 inimest.   NB: Palun lisada juurde mis klassi õpilane sa oled!   NIMI+KLASS   LUBAN/EI LUBA 
PILTE ENDAST   KAJASTADA                                              Reeglid:  


34      ●  Ehteid ei tohi kanda   ●  Kandma peab võimalikult ümber riideid.   ●  Kandma peab spordijalatseid, mitte võimlemissusse.          


35      Lisa 2. Tagasiside küsitlus  
   1.  *Poiss   *Tüdruk      2.  Mis teile eriti meeldis?         3.  Mis oleks võinud paremini olla?         4.  Kuidas sai hakkama korraldaja ürituse läbiviimisega, põhjendage?         5.  Kas jäite rahule Cheerleadingu üritusega?   ●  Jah   ●  Ei               Kui vastasite ei, siis põhjendage miks?        6.  Mida oleksite teie teisiti teinud, kui oleksite korraldanud Cheerleadingu üritust?        7.  Kas sa oled varem Cheerleadinguga tegelenud?   ●  Jah   ●  Ei      8. Kas projekt tekitas sinus suuremat huvi Cheerleadingu vastu?   ●  Jah   ●  Ei          
 
 


36      Lisa 3. Cheerleadingu projekti kava      1.  Kontrollitakse kas kõik klassid on kohal ja selgitatakse TORT’i (ohutuskoolitus).   2.  Cheerikad teevad lühi kava ja tõsted tutvustamiseks.   3.  15  min  soendust  (võetakse  grupid  3-4  inimest),  tehakse  soojaks  kõik  keha  osad  (käed, selg, jalad, koht ja randmed).   4.  Kõik  võtavad  ringi  (15squati,  15  väljaastet,  15  squati  hüppetega,  15  väljaastet  hüppetega).   5.  Tumbling (algselt tehakse hundirattaid ja siis minnakse rondaadi juurde, juhendavad  cheerikad) 10-15min on aega õppida tumblingut.   6.  12:40 hakatakse kava õppima.   7.  Tantsukava (juhendavad Eva ja Elis) (30 sek pikk), see kava läheb hindamisele.   8.  Tõstekava(juhendavad kõik cheerikad, on abiks), see kava läheb ka hindamisele. (1  plaks, 3 näpud ette, 7 on hüppab flyer puusade juurde ja uue 1 peal alla, 5 peal clean,  ning lõpupoos.)   9.  13:20 algavad ettenäitamised.   10. Kohtunikud lähevad otsustama(Eva, Priit, Elise, Sandra) 13:30.   11. Meie alustame venitamisega 13:30(3min plank) (käed, jalad, selg, massaaž)   12. 13:35 teatatakse tulemused.   13. 13:40 antakse tagasiside küsitlus täitmisele.   14. 13:50 saab läbi kõik      Tantsukava/tõstete hindamisjuhend:   ●  Tehnika õige kasutamine(10p)   ●  Koostöö(5p)   ●  Emotsioonid(5p)   ●  Kava puhtus(10p)          
 
 
 


37      Lisa 4. Ürituse video ja pildid  
      Video:   https://www.youtube.com/watch?v=VJCXq0Kly3Y&feature=youtu.be&fbclid=IwAR38s NbmD0 U1UX9q__HVBRntN9MMWZZYqoHSYO7-4y5hjzD5ujXiBkuHlKU      Pildid:      1.         Joonis 21. Soojendus   Soojendus viidi läbi ringis.      2.        
Joonis 22. Tõsted  


38      Näidati ette, mida tehakse Cheerleadingu trennis.      3.         Joonis 23. Tantsu õppimine   Treenerid õpetasid õpilastele tantsu.      4.      Joonis 24. Tõstete õppimine   Treenerid õpetasid õpilastele Cheerleadingu algtõstet.  


39         5.         Joonis 25. Kavade hindamine   Laua taga istuvad kohtunikud, kes hindavad kavasid vastavalt hindamisjuhendile.      6.        
Joonis 26. Võistlus   Kõik klassid näitavad klasside kaupa ette esitusi.     


40      7.         Joonis 27. Venitus   Uurimistöö autor annab viimase raske katsumuse õpilastele, ehk 1:30min plangus.      8.         Joonis 28. Autasustamine   Õpilased käisid kohtunike juures ning neid õnnitleti ja jagati preemijaid.  

Document Outline

• Summary
• Sisukord
• Sissejuhatus
• Mõisted
• 1.Cheerleading
  • 1.1. Cheerleadingu päritolu
  • 1.2. Cheerleadingu mõju tervisele
    • 1.2.1. Cheerleadingu vigastused ja nende paranemis protsess
    • 1.2.2. Soojendus ja vigastustest hoidumine
  • 1.3. Cheerleadingu komponendid
    • 1.3.1. Cheereleadingu tiimiriiete terminid
    • 1.3.2. Cheerleadingu stunt terminid
• 2. Cheerleadingu projekt Tallinna Tehnikagümnaasiumi 9.-11. klasside seas
  • 2.1. Tööprotsess
  • 2.2. Cheerleadingu projekti ohutusreeglistik
  • 2.3. Projekti koha ja aja leidmine
  • 2.4. Osalejate leidmine
  • 2.5. Auhinnad
  • 2.6. Projekti päev
  • 2.7. Autasustamine
  • 2.8. Tagasiside analüüs
• Kokkuvõte
• Kasutatud kirjandus
• Lisa 1. Uurimisprojekt
• Lisa 2. Tagasiside küsitlus
• Lisa 3. Cheerleadingu projekti kava
• Lisa 4. Ürituse video ja pildid