Tallinna Nõmme Gümnaasium Kaspar-Eerik Maarand Eesti mehe tantsulisus Juhendaja: Sulev Siider Tallinn 2016 1 Resümee Eesti mehe tantsulisus Kuu ja aasta: June.2017 Lehekülgede arv:14 Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on selgitada välja Eesti mehe tantsulisuse, kuna tänapäeval on tantsimine palju populaarsemaks muutunud igas valdkonnas. Sellelt lähtuvalt püstitati ka hüpotees. Milliseks rolliks on kujunenud tants Eesti mehe elus? Uurimustöö eesmärgiks on selgitada välja, Eesti mehe tantsulisus vastavalt vanusele ja tantsustiilile.
Iseloomusta Hispaania rahvamuusikat *tantsulisus *rütmilisus Nimeta hispaania rahvapille *vihuela *kitarr *kastanjed *tamburiin Nimeta LadinaAmeerika maid *Brasiilia *Colombia *Venezuela *Peruu *Argentina *Tsiili *Jamaica *Haiti *Kuuba Missugune muusikastiil on peamiseks stiiliks Jamacia kaasaegses muusikas? *reggae Missuguste rahvaste muusika moodustab PõhjaAmeerika rahvamuusika? *PAmeerika põlisrahvaste indiaanlaste ja eskimote kultuur *Euroopa rahvaste muusikapärand *Aafrika rahvaste muusikapärand Mida tähendab sümbolism ja rituaalsus indiaani rahvamuusikas? * rituaalsue vahendusel suheldakse üleloomulike jõududega ning palutakse abi igapäevaste toimingute tegemisel. Oma rituaalid on vihma väljakutsumiseks,jahiõnne tagamiseks, haigete ravimiseks * sümbolism kuulub ühe või teise tseremoonia juurde, kajastub esitustavades, kehamaalingutes ja kostüümides. Iseloomusta eskimode muusikat(laulu) *enim levinud on tantsulaulud, laula...
HISPAANIA MUUSIKA KÄTHLIN-ELIZABETH PETERSON SILLAOTSA KOOL 8.KLASS FLAMENKO • TEKKINUD ANDALUUSIA MAAKONNAS MUSTLASMUUSIKA MÕJUTUSEL. • VANIM ELEMENT ON LAUL, HILJEM LISANDUSID KITARRIMÄNG JA TANTS. • ISELOOMULIK TAKTIMÕÕT ON 2/4 VÕI ¾ VÕI NENDE KAHE KOMBINATSIOON. MUUSIKA • HISPAANIA RAHVAMUUSIKA PIIRKONNITI ERINEB AGA SELLE ÜHTSEKS JOONEKS ON TANTSULISUS JA RÜTMIERKSUS. • MUUSIKATRADITSIOONID ON ERAKORDSELT RIKKAD JA ERIPALGELISED. VIHUELA KITARR KASTANJETID TAMBURIIN KUULSAMAD HELILOOJAD • ISAAC ALBENENIZ • ENRIQUE GRANADOS • MANUEL DE FALLA • JOAQUIN RODRIGO
Milles seisneb hispaania kultuuri eripära ? - Muusikatraditsioonid on erakordselt rikkad ja eripalgelised, kuigi sellele kultuurile avaldavad mõju nii itaalia, prantsusmaa kui ka araabia kultuur on ühtseks jooneks on tantsulisus ja rütmierksus . Flameko -On tekkinud mustlasmuusika mõjutusel, flamenkot kirjeldab keevalisus ja kirglikus. Iseloomulik taktimõõt on 2/4 või ¾ Tähtsaimad pillid -vihuela , kitarr , kastanjetid, tamburiin Tuntud ooperilauljad : Placido, Carraras ja Caballi. Milliste maade muusikakultuur on Ladina-Ameerika muusikat mõjutanud ? - Hispaania , Portugal , prantsusmaa ja indiaani hõimud kes säilitavad oma kultuuri .
1843 asub Mendelssohni kutsel tööle Leipzigi konservatooriumisse, aasta hiljem Dresdenis. Lootis kohavahetusega pääseda depressioonist. Naise varjus. 1850 Düsseldorfi linna muusikadirektori koht.Viimased aastad hullumajas. 2 kujuteldavat sõpra (Florestan ja Eusebius). Suri abikaasa juuresolekul. Vihkas/kartis metalli. Looming Leipzigi perioodil tegi parimad teosed. Siis kujunes ka käekiri: tehniline leidlikkus, romantiline sisu. Loomingus põimuvad: tormakus ja lüürilisus, tantsulisus ja meloodilisus, unistused ja grotesk. Arvukam osa on klaveri ja vokaalteosed. Klaver: A-moll, Tsükklid (Viini karneval, Kreisleriana, Liblikad, Pappilon, Metsastseenid, Lastestseenid, Noortealbum jne). Lisanduvad sonaadid, variatsioonid jne. Vokaalmuusika: soololaulud (250+) (tsüklilised/iseseisvad). Heine, Goethe, Schilleri, Byroni tekstid. Vokaltsükklitest nt Naise elu ja armastus, Poeedi armastus. Traagiline hindeelu ja väsiv armastus. Parimaks üksiklauludest 2 grenaderi
majanduslikult edukad. Hilisloominguperioodil 1816-1827 halvenes Beethoveni tervis, ta kurdistus lõplikult, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. Seda perioodi tema loomingus ongi vaadeldud kui üleminekut klassitsismilt romantismile, samuti on seda nimetatud heroilise ja patriootilise muusika ajajärguks. Nüüd pöördus Beethoven tihti polüfooniliste vormide poole: igas tema suuremas teoses on mõni fuuga. Positiivse lõpplahendusega kaasnes üha sagedamini pulbitsev tantsulisus. Beethoveni matustel osales üle 10 000 inimese.
majanduslikult edukad. Hilisloominguperioodil 1816-1827 halvenes Beethoveni tervis, ta kurdistus lõplikult, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. Seda perioodi tema loomingus ongi vaadeldud kui üleminekut klassitsismilt romantismile, samuti on seda nimetatud heroilise ja patriootilise muusika ajajärguks. Nüüd pöördus Beethoven tihti polüfooniliste vormide poole: igas tema suuremas teoses on mõni fuuga. Positiivse lõpplahendusega kaasnes üha sagedamini pulbitsev tantsulisus. Beethoveni matustel osales üle 10 000 inimese.
edukad. Hilisloominguperioodil 1816-1827 halvenes Beethoveni tervis, ta kurdistus lõplikult, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. Seda perioodi tema loomingus ongi vaadeldud kui üleminekut klassitsismilt romantismile, samuti on seda nimetatud heroilise ja patriootilise muusika ajajärguks. Nüüd pöördus Beethoven tihti polüfooniliste vormide poole: igas tema suuremas teoses on mõni fuuga. Positiivse lõpplahendusega kaasnes üha sagedamini pulbitsev tantsulisus. Beethoven suri 26. märtsil 1827. Beethoveni matustel osales üle 10 000 inimese. Beethoveni 9. Sümfoonia on vahelduv. Alguses tundub see olevat väga tõsine, kuid vahepeal lisandub ka mõni rõõmsam noot ning siis muutub asi jälle tõsiseks. Muusika just kui keriks pinget vaikselt ülesse ja on valmis iga hetk plahvatama. Teos on vahelduv ja üsnagi keeruline. Kuupaistesonaat tundub väga kurvameelne ja ilmselt peegeldas see Beethoveni meeleolu teose kirjutamise hetkel
kurvapoolne (1899), programmilised sümf. poeemid, mis on kirj Kalevala ainetel (enamus teoseid on seotud soome muistendite v saagadega). 2 viiulikontserti. sümf süidid (loodus draamaetendustele). Iseloomustab: 1) suursugusus 2) tõsisu 3) jõulisus 4) soome rahvalauludest arenenud meloodiad. Operett- meelelahutuslik zanr, kõnedialoogid lisaks tantsule ja laulule, eelkäijad: koomiline ooper, vodevill (lühikomöödia). Iseloomustab: tantsulisus, meeldejäävad ja lihtsamat sorti laulud, palju tantsunumbreid, tantse esitavad kõik operetitegelased, kasutatakse moes olevaid tantse (19. saj kankaan ja valss). Tüüptegelased: 1) tõelised armastajad 2) koomikutepaar. Esimene operett: kirj Jacques Offenbach ,,Orpheus põrgus". Viini opereti rajaja Johann Strauss ,,Nahkhiir" eeskujuks teistele. Gustav Mahler(1860-1911)- Elulugu- Tsehhis sündinud, vaesest perest, sama andekas kui Mozart, 8.a mängis tänaval pilli, 10
• filosoofilise programmiga ‘’Surm ja kirgastumine’’ • ilukirjandusliku einestikuga ‘’Don Juan’’ • autobiograafiline ‘’Kangelaselu’ 6) Robert Schumann (1810-1856) Saksamaa. • esimene, kes hakkas klaveripalu tsüklitena mängima • kõige kuulsam ‘’Karneval’’ • soololaulude tsüklid ‘’Poeedi armastus’’ Tema muusikas põimuvad unistus ja reaalsus, lüürilisus ja romantilised tundepuhangud, tantsulisus ja laululisus. 7) Hector Beriloz (1803-1869) Pariis. • sümfoonilise programm-muusika rajaja • esimene programmilise sümfoonia autor • huvitavad kõlavärvid, osasid läbib üks siduv teema. Fantastiline sümfoonia e. Episood kunstniku elust, selle järg Lelio e. Tagasipöördumine ellu. • 1. Unelmad kired 2. Ball 3. Stseen väljadel 4. Rongkäik tapalavale 5. Nõidade sabat • Ooperid: Benvenuto Cellini, Troojalased, Beatrice ja Benedict Mõisted
S.Bachi muusika, mis oli olnud varjusurmas ligi 75 aastat. Nüüd hakkab ta seda propageerima kõikide vahenditega. Tänu Mendelssonile on geniaalne Bach asunud oma väärikale kohale maailmaruumi varamus. LOOMING Robert Schumann Leipszigi perioodil on kurjutatud suurem sa tema parimatest teostest. Sel perioodil kujunevad välja tema loomingule iseloomulkikud jooned, tehniline leidlikus ja romantiline sisu. Tema loomingus põimuvad tormakus,, lüüriliseus, tantsulisus, meloodilisus, unistused. Arvukama osa tema loomingust mooduustavad klaveri ja vokaalseteosed. Klaverikontserte 1 (Amolea minoor). Väärikas osa on klaveritsükkleid (5osaline Viki karneval, 8osaline kreileriana, liblikad, lastestseenid, noortealbum.) Seda loetelu täioendavad paljud väikevormid. Vokaalmuusika osas on tähtsamad soolulaulud, mida on üle 250. Need kuuluvad tsüklitesse, või on üksikud. Tekstide autoriteks on H.Heine, JW Goethe, F Schiller, lord Byron
Hilisloominguperioodil 1816-1827 halvenes Beethoveni tervis, ta kurdistus lõplikult, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. Seda perioodi tema loomingus ongi vaadeldud kui üleminekut klassitsismilt romantismile, samuti on seda nimetatud heroilise ja patriootilise muusika ajajärguks. Nüüd pöördus Beethoven tihti polüfooniliste vormide poole: igas tema suuremas teoses on mõni fuuga. Positiivse lõpplahendusega kaasnes üha sagedamini pulbitsev tantsulisus. Beethoven suri 1827.aastal ning tema matustel osales üle 10 000 inimese. Beethoveni loomisprotsess oli aeglane ning ta lihvis kannatlikult iga detaili. Tal on küll vähem teoseid kui Mozartil ja Haydnil, kuid kui võrrelda kõigi kolme klassiku ühes ja samas zanris kirjutatud töid, siis Beethoveni oopused on oluliselt arendatumad ja pikemad. Beethoveni kõige paremaks teoseks pean mina Üheksandat sümfooniat, mida võib pidada Beethoveni elutöö kokkuvõtteks
Esineb mõttekordus ehk parallelism Muu Jaguneb: Vahelduvad rõhulised ja rõhuta silbid (-U-U-U-U) a) monoodiline ,,läbi lillede" rääkimine funktsionaalharmoo- Satiir niast sõltumatu Tantsulisus ja mängulisus b) allub harmooniale Kõige vanemad loits ja itk (nutulaul) Saartel on segunenud nii vana kui uus rahvalaul. Regilaulu 3 tähtsat komponenti: o Tekst nn põlvkondade elutarkus, selle suureks mõjutajaks on usk, kombed ja traditsioonid (rahvakalender). o Viis viise on vähem kui tekste, 8 nooti, viisil vähene ulatus. o Esitus eestlaulja + koor Laulus valitseb sõna!
mõju, Põhja-Hispaanias on aga Prantsuse ja Itaalia kultuuri mõjuala. Tänapäeva Hispaania on jagunenud 17 autonoomseks piirkonnaks. Peale hispaania keele on seal ka veel riigikeeltena Kataloonia, Baskimaa ja Galiitsia keeled. Lõunas on Andaluusia dialekt. Sealne rahvas identifitseerib end pigem oma kodukandi kultuuri kui Hispaania omaga. Hispaania on väga tugevate traditsioonide katoliiklik maa. Hispaania muusikale on iseloomulik tantsulisus ja rütmierksus. Flamenko Flamenko on tekkinud Andaluusia maakonnas mustlasmuusika mõjutusel. Sealt tuleneb ka selle muusikastiili keevalisus ja kirglikkus. Vanimaks elemendis flamenkos on laul ja hiljem lisandunud kitarrimäng ja tants. Lauludeks on lühikesed jutustavad poeemid, mida esitatakse iseloomuliku käheda tämbriga. Kitarri kasutatakse kas soolopillina või tantsu ja laulu saateks. Kitarri saab kasutada ka löökpillina. Fandango
olid talle ka majanduslikult edukad. Hilisloominguperioodil 1816-1827 halvenes Beethoveni tervis, ta kurdistus lõplikult, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. Seda perioodi tema loomingus ongi vaadeldud kui üleminekut klassitsismilt romantismile, samuti on seda nimetatud heroilise ja patriootilise muusika ajajärguks. Nüüd pöördus Beethoven tihti polüfooniliste vormide poole: igas tema suuremas teoses on mõni fuuga. Positiivse lõpplahendusega kaasnes üha sagedamini pulbitsev tantsulisus. Beethoveni matustel osales üle 10 000 inimese. Periodiseering Ludwig van Beethoveni elu ja loomingu võib jagada 4 perioodi: 1. 17701792 Bonni periood (kujunemisaastad). 1787. aastal kohtus Viinis Mozartiga. Kirjutas sel perioodil umbes 50 teost. 2. 17921802 Viini I periood (varane looming). Elas vabakunstnikuna Viinis, kus aasta jooksul õppis Haydni juures. Vokaalmuusikat õpetas Antonio Salieri. Elatus kontsertidest ja teoste honorarist
majanduslikult edukad. Hilisloominguperioodil 1816-1827 halvenes Beethoveni tervis, ta kurdistus lõplikult, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. Seda perioodi tema loomingus ongi vaadeldud kui üleminekut klassitsismilt romantismile, samuti on seda nimetatud heroilise ja patriootilise muusika ajajärguks. Nüüd pöördus Beethoven tihti polüfooniliste vormide poole: igas tema suuremas teoses on mõni fuuga. Positiivse lõpplahendusega kaasnes üha sagedamini pulbitsev tantsulisus. Beethoveni matustel osales üle 10 000 inimese. LOOMING Beethoveni loomisprotsess oli aeglane ning ta lihvis kannatlikult iga detaili. Tal on küll vähem teoseid kui Mozartil ja Haydnil, kuid kui võrrelda kõigi kolme klassiku ühes ja samas zanris kirjutatud töid, siis Beethoveni oopused on oluliselt arendatumad ja pikemad. Tavaliselt oli heliloojal käsil korraga mitu suurt teost. Ta tegi palju visandeid, säilinud
Hilisloominguperioodil 1816-1827 halvenes Beethoveni tervis, ta kurdistus lõplikult, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. Seda perioodi tema loomingus ongi vaadeldud kui üleminekut klassitsismilt romantismile, samuti on seda nimetatud heroilise ja patriootilise muusika ajajärguks. Nüüd pöördus Beethoven tihti polüfooniliste vormide poole: igas tema suuremas teoses on mõni fuuga. Positiivse lõpplahendusega kaasnes üha sagedamini pulbitsev tantsulisus. Beethoveni matustel osales üle 10 000 inimese. Periodiseering Ludwig van Beethoveni elu ja loomingu võib jagada 4 perioodi: 1. 17701792 Bonni periood (kujunemisaastad). 1787. aastal kohtus Viinis Mozartiga. Kirjutas sel perioodil umbes 50 teost. 2 17921802 Viini I periood (varane looming). Elas vabakunstnikuna Viinis, kus aasta jooksul õppis Haydni juures. Vokaalmuusikat õpetas Antonio Salieri. Elatus kontsertidest ja teoste honorarist
· Muusika intanatsioon kasvab välja kõne intanatsioonist · Palju improviseerimist · Legaius ettehaarav sisseastumine (ahellaul) · Tempo sõltub laulufunktsioonist Vana Rahvalaul · Ehk runolaul ehk regilaul · Alates Balti hõimudest (ürgühiskondliku korra ajast) · Vormiline ülesehitus · Algriim · Laulikuks, leelotajaks ja kaasesitajaks naised · Sisus domineerib tundelist külge rõhutav element · Mängulisus, tantsulisus · Esikohal sõnad · Muusika pidi andma sõnadele tundetooni ja suurendama ilmekust · Ehituse aluseks värss: põhivorm 8-silbiline, igale silbile vastab viisi üks noot · Lauldi eeslaulja ja koori vaheldumise põhimõttel (koor haarab eeslaulja viimastest silpidest ja laulab kaasa ning vastupidi) · Viisid retsetatiivsed ja väikese ulatusega (3-4 heli, hilisemal ajal mitte üle 5-6 heli); lühikesed · Rütm vaheldub vähe, harva ebaühtlased vältused
17.sajandi teise poolde jäi ajajärk, kus hakkas Hispaania teatril langusperiood. Teatri taassünd toimus alles 19.sajandi esimesel poolel. 1849. aastal asustati teater ,,Teatro Espanol." Teatri rajad olid M. Tamanyo y Baus, J. Echgaray y Eizaguirre ja J.Benavente. Madriidis asuvad kuulsamad teatrid on: Teatro Espanol, Teatro Fontalba, Maria Guerrero ja Lara. 4.2 Muusika ja tants Hispaania rahvusmuusikas on maakonnati suuri erinevusi, ühised tunnusjooned on rütmilisus ja tantsulisus. Hispaania muusikal on olnud palju mõjutajaid. Nii on Põhja-Hispaanias tuntavad prantsuse ja itaalia muusika, Lõuna-Hispaanias araabia ja mustlasmuusika mõjud. Rohkesti kasutatakse kastanjette ja kitarrimuusikat. Peamiselt kasutatakse vihuelat ja lautot saate- ja soolopillidena. Kõige enim tuntud on flamenco tants. 12
seksti, suure seksti ja 6/9 akorde. Samuti on iseloomulikud vähendatud akordid. (Gypsy jazz 2010) Mustlasdzässil nagu ka n-ö tavalisel dzässil on olemas oma standardid. Need aga erinevad dzässi omadest tunduvalt. Suur osa neist on kas mollis (1, ½ ,1, 1, ½, 1, 1 tooni), doorias (1, ½, 1, 1, 1, ½, 1) või meloodilises mollis (1, ½, 1, 1, 1 ½, 1, ½ tooni). (ibid) Mustlasdzäss sarnaneb kõige rohkem vast svingiga (dzässmuusika stiil, mis sai alguse 1930ndatel). Svingi iseloomustab tantsulisus ja improvisatsioonivaesus. Pillidest kasutati enim klarnetit, saksofoni, trompetit, trombooni, klaverit, kontrabassi ja trumme. Svingmuusikat esitab tavaliselt svingorkester, kus on tunduvalt rohkem muusikuid kui traditsioonilise dzässi koosseisus. (Sving...2007) Kuna ka mustlasdzäss sai alguse 1930ndatel, mõjutas seda kõige rohkem tema kaasajal tuntust ja populaarsust kogunud muusikastiil. Kõige tuntumaks mustlasdzässi näiteks peetakse stiili peaesindaja Jean ,,Django" Reinhardt` i
annaabi.ee 
