on tantsimine palju populaarsemaks muutunud igas valdkonnas. Sellelt lähtuvalt püstitati ka hüpotees. Milliseks rolliks on kujunenud tants Eesti mehe elus? Uurimustöö eesmärgiks on selgitada välja, Eesti mehe tantsulisus vastavalt vanusele ja tantsustiilile. Hüpoteesi tõestamiseks viidi Tallinna Nõmme Gümnaasiumi, Saku Gümnaasiumi, Tallinna 32.keskkooli ja Tallinna Polütehnikumi 16-19 aastaste noormeeste seas läbi 30.märts 2017. Anonüümne ankeetküsimustik paberkandjal. Vastamine toimus 7st kuni 30nda märtsini 2017. Vastanuid oli kokku 107, kes kõik olid poisid. Tulemustest saab järeldada, et küsimustikus osalenud koolide noormehed, siiski oskavad tantsida vähemalt ühte tantsuliiki. Uurimistöö tulemustega saab näidata ka Noormeeste varieeruvaid tantsu oskusi ning noormeeste enesekindlust seda tehes. 2 Resume
Intervjuu arstidega viiakse läbi eelnevalt koostatud küsimustega planeeritud järjekorras ehk struktureeritud intervjuuna. Intervjueeritavate arstide valik on juhuslik ning nad ei saa intervjueerimise eest tasu. Käesoleva uurimuse valimi moodustavad diabeedihaiged või nende vanemad üle eesti vanuses 18-80. Uurimustulemuste saamiseks kasutatakse ankeetküsitlust, mida levitatakse Facebookis, Eesti Diabeediliidu ning Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu kodulehekodulehe foorumites. Ankeetküsimustik võimaldab saada arvulisi andmeid diabeetikute või nende vanemate suhtumist ning teadlikkust diabeedist ning selle haiguse tüsistustest. Küsimused on nii avatud, valikvastustega kui ka skaalal põhinevaid ning neid on kokku 11. Saadud andmeid analüüsitakse MS Office Exel programmiga. 9 6 KASUTATUD KIRJANDUS Birkenfeldt, R., Jänes, V jt. (toim). (2005). Tervise käsiraamat. Tallinn: Medicina. Brewer, S. (2009)
kolmanda bloki moodustasid küsimused (10, 11, 12, 13), mille analüüsi tulemusena selgusid info saamise võimalused etenduste kohta, publiku eelistused etenduse zanri osas ning näitleja roll etenduse õnnestumises. neljanda bloki moodustasid küsimused (14, 15, 16, 17, 18), mille analüüsi tulemused näitasid, kui pikalt teatrikülastust ette planeeritakse, kui sageli teatris käiakse ja kui palju on teatrikülastaja nõus pileti eest tasuma. Ankeetküsimustik koosnes 18 küsimusest, neist kaks valikvastustega ja 16 avatud küsimust. Valikvastustega küsimuste korral võis valida ühe vastusevariandi. Ankeetküsitluslehed täideti 81 teatrikülastaja poolt, kellest naisi oli 58 ja mehi 23. Ankeetküsitlus viidi läbi uurija enda poolt ajavahemikus 20.10.2017 kuni 10.11.2017. Küsimused olid koostatud eesmärgiga kindlaks teha, millistest teguritest sõltub ühe või teise etenduse populaarsus teatrikülastaja jaoks.
.........................................................................................................56 Lisad................................................................................................................................60 Lisa 1. Disaintooted.....................................................................................................60 Lisa 2. Hõbevalge teemapargi arendajad.....................................................................60 Lisa 3. Ankeetküsimustik eFormularis........................................................................61 Lisa 4. Vastuseid küsimusele: ,,Mis peaks teemapargis olema, et see oleks Sinu arvates lastega peredele hea koht?".............................................................................65 Lisa 5. Intervjueeritavate pakutud ideid teemapargi arendamiseks.............................66 2 Lisa 6
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada mis ja mil määral mõjutavad värvid inimest igapäeva elus, igapäeva töös. Küsimustik püüab välja selgitada kuidas mõjutavad värvid inimest ja kindlaks teha nende värviprofiil. Selleks uuriti kirjandusest värvide ajalugu, tähendust ja mõju. Uuritakse oma lemmikvärvi reaalset kasutamist(lisa 1 küsimus 4) 4.1.2 Uurimuse meetod, kontingent ja läbiviimise protseduur Uurimistöö meetodiks on valitud valikvastustega ankeetküsimustik. See ankeet (vt lisa 1) on vastajatele suhteliselt lihtne täita ja vastamine ei võta palju aega. Seetõttu ei tekitanud ankeet vastajas vastumeelsust ja enamik õpilasi, kelle poole pöördusin, olid nõus ankeeti täitma ja tagastasid selle. Tänu sellele oli võimalik küsitleda rohkem õpilasi, kui see oleks olnud võimalik keerukalt koostatud ja aeganõudva ankeedi puhul. Ankeet koosneb 18 küsimusest, mis on jaotatud kolme sisulisse blokki. A- Üldandmed vastajate kohta.
- analüüsida materjalid, võrrelda neid vastavalt küsitluse tulemustele saadud andmete ja teistest infoallikatest kogutud andmetega. Antud töö on jaotatud kolmeks peatükiks. Esimeses osas käsitletakse kilekottide kasutamisega kaasnevad ohud. Teises osas vaadatakse kilekottide vahemdamise voimalustest ehk ja meetmed mida saab kasutada ja tuuakse teiste riikide naited. Kolmandas osas analüüsitakse ankeetküsimustik andmeid. 4 1 KILEKOTTIDE TARBIMISE VÄHENDAMINE 1.1 Ajalugu Tavaline pakkekott toodeti esmakordselt USA-s 1957. aastal ja see oli ette nähtud võileiva, leiva, köögiviljade ja puuviljade pakendamiseks. Aastaks 1966 pakkus see pakett umbes 30% riigi pagaritoodetest. 1973. aastal oli Lääne-Euroopas pakendite maht 11,5 miljonit ühikut. 1982. aastal müüdi kilekotte suurimates kaubanduskeskustes. 2002
Ankeetküsitlus tehti kirjalikult aprillis 2008. Küsimustik (lisa 2) edastati koos juhistega valimite kasutamise kohta ministeeriumitele, maavalitsustele ja riigiametitele nagu Kodakondsus- ja Migratsiooniametile, Maksu- ja Tolliametile, Patendiametile, Statistikaametile, Tarbijakaitseametile, Konkurentsiametile, Maa- Ametile, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) ning Veterinaar- ja Toiduametile. Riigiametid, kellele edastati ankeetküsimustik, valiti välja nende asutuste dokumendimahust lähtudes. Autor tänab Justiitsministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi, Välisministeeriumi, Statistikaametit, PRIA-t, Veterinaar- ja Toiduametit ning Hiiu, Lääne, Lääne-Viru, Rapla, Tartu, Valga ja Viljandi maavalitsusi küsitlusele vastamise eest. Autor kasutas küsimustiku koostamisel kahte tüüpi küsimusi: 1) nn kinnised küsimused, mille puhul tuli valida vastaja arvates sobivaim(ad) valikvastus(ed)
enam rahuldust. (Personali töörahulolu ja motivatsiooni uuring Pärnumaa Kutsehariduskeskuses 2009) Kasutasin uuringu läbiviimiseks empiirilist kvantitatiivset uuringut, kasutades uuringu läbiviimiseks ankeetküsimustikke. Uuringu tulemusena üritan välja selgitada kuivõrd rahulolevad ja motiveeritud on Aru Grupi töötajad, kuidas tajuvad nad ettevõtte mainet, kuidas on suhted ülemuse ja töökaaslaste vahel, uurisin rahulolu tasustamispaketiga ja arenemisvõimaluste osas. Ankeetküsimustik koosneb kolmest osast: I osa koosneb 21 küsimusest töötaja tööst ja töötingimustest Aru Grupis; II osa koosneb 23 küsimusest juhtkonna ja juhtimise kohta Aru Grupis; kolmas osa on motivatsiooniküsimustik. Ankeet koosneb erinevatest küsimustest, kus on küsitud rahulolu palgaga, töötingimuste ja -keskkonnaga, isiklike eesmärkide teostatavusega, arenguvõimalustega, rahulolu juhi ja tema tegevusega ning rahulolu ettevõtte kui tervikuga jpm. (Personali töörahulolu