............................................................. RAHAREFORM....................................................................................................................................... Rahareformi olemus.............................................................................................................................. EESTI RAHAREFORMIDEST................................................................................................................ Esimene rahareform Eestis.................................................................................................................... Teine rahareform Eestis......................................................................................................................... Kolmas rahareform Eestis..................................................................................................................... Neljas rahareform Eestis.........................................................
Vabariigi saatus oli raske, kuna riigis oli maksevahendite puudus, kuid Eesti Vabariigi aitas välja Soome, kes laenas 10 miljonit marka. Hiljem loodi oma riigiraha- eesti kroon. Nõukogude ja saksa okupatsioonide ajal kasutati Eestis Idamarkasid ja Nõukogude rublasid ning Nõukogude ajal viidi läbi kaks suuremat rahareformi. Eesti taasiseseisvumise ajal võeti taas kasutusele eesti kroon ja 2011. aastal mindi Eestis üle eurole, mis on kasutusel ka tänapäeval. 3 1. RAHAST ÜLDISELT 1.1. Raha kujunemine Raha kui käibevahend sai alguse umbes 500 aastat enne Jeesuse sündi. Raha tähendus on aegade jooksul muutunud. Muutus on seotud raha omaduste ja funktsiooni teisenemisega. Varem põhines inimestevaheline kaubavahetus valdavalt bartertehingutel, ehk siis näiteks kui sul oli lambakari ja su naabril sealaut, siis sina andsid talle lamba ja said vastu sea. Hiljem leiti, et
Kordamisküsimused. Kevad 2017 1. Euroopa ühisraha kehtestamise majanduslikud põhjused. Ühisturu toimimise takistused ilma ühisrahata. Ühisraha kehtestati, et kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv; et hoida hindade tõus kontrolli all; ühine raha ja intressimäärad peavad kindlustama, et kõigis liikmesriikides püsib elukalliduse tõus kontrolli all. (Kõikumised mõõdukad ja muutused etteaimatavad) 2. Euro, Euroopa ühisraha, usaldusväärsuse tagamise süsteem ja vahendid. Euroalal kehtivad seadusliku maksevahendina ainult europangatähed ja -mündid. Eurosüsteemi ülesanne on tagada, et majandust varustatakse sujuvalt ja tõhusalt pangatähtedega ning säilitada üldsuse usaldus euro suhtes. Europangatähtede turvalisus saavutatakse turvaelementide uurimis- ja arendustegevuse ning võltsimise ennetamise ja seire abil.
Uurimistöö Katharina-Rosande Talviste 11B klass Tallinn 2011 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. ESIMENE EESTI VABARIIK JA RAHA ................................................................... 5 1.1. Eesti marga sünd .................................................................................................... 5 1.2. Rahareform ja Eesti krooni sünd ........................................................................... 8 2. OKUPATSIOONIVÕIMUDE RAHAD..................................................................... 10 2.1. Nõukogude rubla ja Saksa mark ......................................................................... 10 3. EESTI KROON 1992-2010 ........................................................................................ 13 3.1. Krooni taassünd ........................................
100 krooni (kroon - 15) 10 krooni (EV - 90) 50 krooni (EV - 90) 100 krooni (EV - 90) 10 krooni (XXIX suveolümpia) 10 krooni (ERM - 100) 100 krooni (laulu- ja tantsupeod) 10 krooni (laulu- ja tantsupeod) 10 krooni (XXI taliolümpia) Eesti Pank. Bank of Estonia EURO-RAHA Euro Euroopa Liidu arvestuslik rahaühik alates 1995. a., mile emissioon algas 2002.a.; ECU ECU (ing. Europen Currency Unit) Euroopa valuutaühik, mille kehtestas Euroopa Valuutasüsteem 3. juulil 1979.a, mille väärtus põhines Euroopa Majandusühenduse liikmesmaade valuutade väärtuse kaalutud keskmisel (nn. ,,valuutakorvis" oli Saksa mark, Prantsuse frank, Holandi kulden, Belgia frank, Luksenburgi frank, Itaalia liir, Taani
....................................................................4 1.2. Kvaliteetne raha.......................................................................................................6 1.3. Raha funktsioonid....................................................................................................8 2. EESTI RAHA..............................................................................................................11 2.1. Eesti rahareform....................................................................................................11 2.2 Valuutakomitee seosed Eesti rahasüsteemiga.......................................................13 2.3. Eesti Pank..............................................................................................................16 3. EESTI RAHAPOLIITIKA..........................................................................................19 3.1. Rahapoliitika eesmärgid...............
Ainetöö õppeaines ,,Eesti majandus" Juhendaja õpetaja Hillar Punamäe Väimela 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.1. Eurole ülemineku ajakava................................................................................................5 2. Mida toob Eestile Eurole üleminek ........................................................................................7 2.1. Mis juhtub laenude ja krediitkaartidega...........................................................................7 2.2. Millised muutused toimuvad kinnisvaraäris ................................................................... 7 2.3
küsimuste kõrval pööras kohe ka suurt tähelepanu rahanduse arendamisele. Kuna Eesti rahandus põhines sel ajal Saksa okupatsioonivõimude seadusel, mis kehtestas siin Saksa markvääringu, siis võeti 30. novembril 1918 Ajutise Valitsuse istungil vastu otsus kehtestada riigi vääringuks Eesti mark (= 100 penni). Eesti mark võrdsustati Saksa idamargaga. Marga kiire inflatsiooni ja riigi kullavarude katastroofilise kahanemise tõttu tuli Eestis korraldada rahareform. Kehtestati uus vääring – kroon, mis vastas 100 margale. Kroone hakati 1924. aastal kasutama esmalt väliskaubanduses, kuid 1. jaanuarist 1928 ka igapäevastes tehingutes. Ulatusliku välislaenu tulemusel võrdsustati Eesti krooni väärtus 100/248 g puhta kullaga ja see seoti jäigalt Inglise naelaga. Krooni kurss lasti vabaks alles 1933. aastal üleilmse majanduskriisi ajal. 5
Otsusele kirjutas alla üliagar pugeja Mihhail Kalinin. Eestlased olid kaotanud kõik oma lipu ja hümni. Mindi üle Moskva ajale ning sügisest korjati käibelt Eesti kroon. Rubla võeti Eestis kastusele 1940. aasta novembris. Kroonid ja kroonihoiused vahetati rubladeks, mille kursiks sai 1 kroon = 1,25 rubla, kuigi ostujõud oli 1 kr = 8 10 rubla. Tolleaegsed suured sõnameistrid kirjutasid (Päevaleht, 25.11.1940): ,,Eesti krooni asemele tuleb meil nüüd käibele nõukogude valuuta, maailma kõige kindlam valuuta..." 1941. aasta 1. jaanuariks pidi kroon käibelt kaduma, kuid rahva kätte ehk rubladeks vahetamata jäi ca 8 mln krooni sularahas. See tekitas rahvas veel lootust, et võib-olla suudetakse veel riik ja raha taastada. Eestis käibele lastud rubladel olid Lenini ja Kremli kõnetoolis J. Lauristeini poolt ülistatud punaarmee pildid. Siiski pidid tuli pettuda kõigil, kes olid lootnud krooni tagasitulekule. 1942. aastal oli Eestis kasutusel nii rubla ja riigimark
omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ningtolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel 2.3 1993– Euro rahatähed 1. jaanuaril 1995 viis Euroopa uudne dünaamilisus ja geopoliitilised muutused veel kolm riiki – Austria, Rootsi ja Soome liitumisele. Selleks ajaks oli Euroopa Liit seadnud uue sihi – luua ühisraha. 1999. aastal võeti euro kasutusele sularahata tehingutes ning kolm aastat hiljem tuli euro paberraha ja müntidena käibele 12 Euroopa Liidu riigis (eurotsoonis). Nüüdseks on euro USA dollari kõrval üks maailma juhtivaid valuutasid, mida kasutatakse maksete tegemisel ja reservide loomisel. Praegu tuleb eurooplastel lahendada üleilmastumisega seotud probleeme. Uued tehnoloogiad ja Interneti plahvatuslik areng muudavad maailma
välja tähtsamad punktid ESM lepingust ja erinevaid arvamusi ESM-i kohta ning anda edasi ka enda seisukoht asjast. Majandus- ja rahaliit Majandus- ja rahaliit on ELi üha tiheneva majandusliku integratsiooni tulemus. See on ELi ühtse turu laiendus, mida iseloomustavad ühised toote-eeskirjad ning kaupade, kapitali, tööjõu ja teenuste vaba liikumine. Euroalal, mis praegu koosneb 19 ELi liikmesriigist, on kehtestatud ühisraha euro. Kõik 28 ELi liikmesriiki, välja arvatud Ühendkuningriik ja Taani, peavad võtma euro kasutusele pärast vähemalt kaheaastast ERM II-s osalemist ja lähenemiskriteeriumide täitmist. Euroopa Keskpank (EKP) paneb paika ühtse rahapoliitika, mida täiendavad ühtlustatud eelarvepoliitika ja kooskõlastatud majanduspoliitika. Majandus- ja rahaliidus ei ole ühte keskset institutsiooni, mis vastutaks majanduspoliitika eest. See vastutus on jagatud liikmesriikide ja erinevate ELi
· 10.2005 Liitumisläbirääkimiste avamine Horvaatiaga j Liitumisläbirääkimiste avamine Horvaatiaga ja Türgi a Türgiga · 12.2005 Makedoonia (FYROM) saab EL kandidaatriigi st Makedoonia (FYROM) saab EL kandidaatriigi staatuse · 01.2007 Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine Euroopa Liid Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine Euroopa Liiduga · 01.2007 Sloveenia võtab kasutusele ühisraha Euro Sloveenia võtab kasutusele ühisraha Euro · 06.2007 Ülemkogu tippkohtumine: VVK kokkukutsumine, Ülemkogu tippkohtumine: VVK kokkukutsumine, Lissaboni lepingu ("reformilepingu") eelnõu koostamine · 13.12.2007 Lissaboni lepingu ("reformilepingu") allk Lissaboni lepingu ("reformilepingu") allkirjastamine · 01.2008 Küpros ja Malta võtavad kasutusele ühisraha Euro kasutusele ühisraha Euro
Euroopa Liidu täidesaatva asutusena viib komisjon ellu nõukogu otsuseid, näiteks ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas. Komisjon on suuresti vastutav Euroopa Liidu ühise poliitika, näiteks teadusuuringute, arenguabi, regionaalpoliitika jne eest. Ta haldab ka nende valdkondade eelarvet. Komisjoni teenistuses on 36 peadirektoraadi ja talituse ametnikud, kes asuvad põhiliselt Brüsselis ja Luxembourgis. Euroopa keskpank Euroopa Keskpank, mis asub Saksamaal Frankfurdis, haldab ELi ühisraha eurot ja kaitseb hinnastabiilsust ELis. EKP vastutab ka ELi majandus- ja rahapoliitika kujundamise ja rakendamise eest. Euroopa Keskpank (EKP) on üks ELi institutsioonidest. Selle põhieesmärkideks on: · hoida hinnad stabiilsena (hoida inflatsiooni kontrolli all), konkreetselt euro kasutusele võtnud riikides. hoida finantssüsteem stabiilsena tagades, et finantsturgude ja -institutsioonide üle teostatakse nõuetekohast järelevalvet.
protsenti elanikkonnast vanuses 15-74 aastat. Toetus on ühtlaselt kõrge kõikides vanuserühmades. Juba kolmandat kuud järjest on mitte-eestlaste toetusprotsent eestlastega võrreldes kõrgem samal ajal kui eestlastest toetab Euroopa Liidu liikmelisust umbes kaks kolmandikku, toetab mitte-eestlastest seda rohkem kui kolm neljandikku. Toetuses euro kasutuselevõtule juulikuus olulisi muudatusi ei toimunud. Euroopa ühisraha toetab 41 protsenti elanikest, vastu on 49 protsenti ning seisukohta ei oska võtta 10 protsenti. Euro kasutuselevõtu edasilükkumise puhul leiab 23 protsenti elanikest, et olekski hea, kui seda kunagi Eestis kasutusele ei võetaks. 14 protsenti elanikest suhtub edasilükkumisse neutraalselt, kuna Eesti majanduslik stabiilsus on juba tagatud seoses krooni ja euro seotusega. Otseselt halvaks peab eurole ülemineku edasilükkumist erinevatel põhjustel alla kümnendiku elanikkonnast.
liikmesriikide keskpankade juhid; · liikmesriikide keskpankade sõltumatuse tagamine; · riikide eelarvepuudujäägi vähendamise eeskirjade kehtestamine. 11 Kolmandas etapis, 1. jaanuaril 1999. aastal võeti 11 riigis kasutusele euro, millest sai Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Madalmaade, Prantsusmaa, Portugali, Saksamaa ja Soome ühisraha. (Kreeka ühines 1. jaanuaril 2001. aastal). Sellest hetkest alates võttis Euroopa Keskpank üle EMI kohustused ja hakkas vastutama rahapoliitika eest, mida määratletakse ja rakendatakse eurodes. 1. jaanuaril 2002. aastal tulid nimetatud kaheteistkümnes riigis käibele euro paberraha ja mündid. Riiklikud vääringud kõrvaldati käibelt kaks kuud hiljem. Sellest ajast alates on eurotsooni riikides, kus elab enam kui kaks kolmandikku ELi elanikest, sularahatehingute ja
KONVERGENTSIKRITEERIUMID: Eelarve puudujääk vähem, kui 3% SKPst. Valitsusvõlg ei tohi olla üle 60% SKPst. Intressid paigas (Pikaajaiste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige madalama intressitasemega liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 protsendipunkti). Paigas inflatsioon (Riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsiooni üle 1,5 protsendipunkti). Valuuta stabiilsus (Liikmesriigi valuuta peab püsima euro suhtes stabiilsena vähemalt kaks aastat ning selle kõikumised peavad jääma määratud piiridesse). Euro olevik ja tulevik: Olevik (Osaliselt ebastabiilne, kas süsteem ikka peab? Riigid liituvad vaikselt juurde. Euroopa Stabiilsusmehhanism). Tulevik (Kas tulevad teised ka? Kreeka lahkub?). Maksude ühtlustamine: Liikmesriikide pädevus (eraisikumaksud, firmade maksud, kaudsed maksud). Mida teha?
Euroopa lõimumine ehk integratsioon: tähendab ühenduse loomist Euroopa riikide ja rahvaste vahel. Euroopa Liidu raames tähendab see, et liikmesriigid ühendavad oma ressursid ning otsustavad ühiselt. Ühises otsustamismenetluses osalevad liidu institutsioonid (parlament, nõukogu, komisjon jne). Euroskeptik: isik, kes on Euroopa lõimumise vastu või skeptiline Euroopa Liidu ja tema pürgimuste suhtes. Eurotsoon: sinna kuuluvad need liikmesriigid, kes on kasutusele võtnud ühisraha euro. Praegu 13: Austria, Sloveenia, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Holland, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome. Föderalism: laiemas tähenduses on see valitsemissüsteem, mille puhul moodustavad riigid ühenduse, ent jäävad oma siseasjus sõltumatuks. Selle süsteemi pooldajaid nimetatakse sageli föderalistideks. Euroopa Liidu aluseks ei ole föderatiivne mudel, EL on liit, kus liikmesriigid on iseseisvad ja suveräänsed, ühendades suveräänsuse
kriteeriume. Euroopa Liitu näevad oma tulevikuna ka Moldova ja Ukraina. Oma tulevasest staatusest sõltumata peab Kosovo olema kindlalt seotud Lääne-Balkani edasiliikumisega Euroopa suunas. 2006. a mais peatati Serbiaga lähenemiskõnelused, sest riik ei suutnud aprilli lõpuks Haagi sõjakuritegude tribunalile üle anda sõjaroimades süüdistatavat kindral Ratko Mladicit. Euroraha Jaanuaris 1999 tuli arveldustes käibele ELi ühisraha euro. Varem nimetati ECU e eküü (European Currency Unit). Eküü on olnud Prantsusmaa rahaühik, sooviti neutraalset nimetust. Euro jõudis inimeste rahakotti 1.01.2002, lõplikult asendas euro rahvusvaluutad 1.03.2002. Eurole pole vanadest liikmesriikidest üle läinud Rootsi, Taani ja Suurbritannia. 1. jaanuaril 2007 võttis esimese uue liikmesriigina euro kasutusele Sloveenia, 1. jaanuaril 2008 Malta ja Küpros.
Madalmaad. Aja jooksul on loodud tohutusuur ühtne turg, mis areneb edasi, et saavutada oma täielik potentsiaal. Üksnes majandusliidust alguse saanud ühendus on muutunud ühtlasi organisatsiooniks, mis hõlmab kõiki poliitikavaldkondi arenguabist keskkonnapoliitikani. Seda muutust kajastab EMÜ ümbernimetamine Euroopa Liiduks (EL) 1993. aastal. EL on poole sajandi jooksul taganud rahu, stabiilsuse ja heaolu, aidanud kaasa elutaseme tõusule ning võtnud kasutusele ühtse Euroopa valuuta. Tänu piirikontrolli kaotamisele ELi liikmesriikide vahel saavad inimesed vabalt reisida enamusel Euroopa territooriumil. Samuti on teistes riikides elamine ja töötamine muutunud Euroopas palju lihtsamaks. EL tugineb õigusriigi põhimõttele. See tähendab, et kogu oma tegevuses lähtub ta lepingutest, mille on kõik liikmesriigid sõlminud vabatahtlikult ja demokraatlikult. Sellised siduvad lepingud määravad ELi eesmärgid paljudes tegevusvaldkondades.
Kasutatakse teiseriigi valuutat (paralleelselt oma valuutaga).Riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast. Valuutaliidu moodustamine nendes riikides tegutsevatest keskpankadest. (eurosüsteem euro) Valuutakomitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Traditsiooniline kursi fikseerimine ankurvaluuta suhtes. Keskpank seob oma valuuta teise keskpanga valuutaga. 12. Valuuta stabiliseerimise põhimeetodid Devalveerimine ehk devalvatsioon valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Revalveerimine rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmine välisvaluutade või kulla suhtes. Nullifitseerimine käibelolevate rahamärkide tunnistamine täiesti väärtusetuteks ja uute käibele laskmine, kusjuures vanu rahamärke välja ei osteta või makstakse nende eest ainult tühist hüvitist. 13. Kullastandardi olemus
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunatud lääneslaavi hõimude vastu. Surut
Jeltsin kuulutas RESK tegevuse seadusevastaseks ja riigipöörajad kurjategijateks ning tata, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. 20 augustil andis RESK oma üksustele korralduse rünnata öösel valget maja, mille kaitsele oli kogunenud ligi 100 000 inimest. Osa rünnakuks määratud üksustest keeldus aga käsku täitmast. Moskva kesklinnas akgasid kokkupõrked soomusmasinate ja valge maja kaitsjate vahel, hukkus 3 inimest. Riigipöörajatele sai selgeks, et ülemnõukogu hoone saab vallutada vaid ohvriterohke lahinguga. Mässajad asusid otsima võimalusi läbirääkimisteks. 21 augusti hommikuks oli jõudude vahekord Moskvas lõplikult muutunud. Linna saabusid Jeltsinile ustavad üksused, RESK lagunes. Võim Venemaal läks Jeltsi kätte, kes lasi vandenõulased arrereerida. Moskvasse pöördus koduarestist tagasi Gorbatsov, kuid tema võim oli sama hästi kui olematuks muutunud. c) Eesti iseseisvuse väljakuulutamine; 20. augustil 1991 kell 23
ja rahaliit, kaotada piirikontroll, kujundada ümber sotsiaal-, keskkonna, julgeoleku- ja välispoliitika 1990 loodi Loode-Euroopa rekonstruktsiooni ja arengupank Kesk- ja Ida-Euroopa riikide järeleaitamiseks 1990 Schengeni leping piirikontrollide kaotamise kohta, rakendus 1995 1992 7. veebruaril kirjutati alla Maastrichti lepingule: otsustati Euroopa Ühenduse ümbernimetamine Euroopa Liiduks, määrati kindlaks üleminek uuele ühisrahale eurole, asutati Euroopa keskpank EUROOPA LIIDU LOOMINE Otsustati, et euro võetakse kasutusele 01.01.1999 riikidevaheliste tehingute sooritamiseks (virtuaalne raha) (11 riiki), paberi ja müntide kujul ehk vabasse ringlusesse läks euro 01.01.2002 (12 riiki, lisandus Kreeka) Laiendati Euroopa kodanike kodakondsusmõistet Lisati Euroopa koostöösse 2 sammast: välis- ja julgeolekupoliitika ning koostöö justiits- ja siseküsimustes (juba varem oli koostöö majanduses)
oodatud tulemusi. Iseseiva Eesti alguses olid eestlastel juba head poliitikategemise ja sõjapidamise oskused, ent rahanduses puudusid kogemused täielikult. Tsaaririigi keskpanga rahapoliitika- emissiooni ja intressimäärade juhtimine- oli aga Eestis ja eestlastest väga kaugele jäänud. Paraku ei olnud võimalik otsustega pikemalt venitada, sest riigi rahandus oli täielikus kaoses. Konsulteerida polnud kellegagi. Kui Eesti Riigikassas olevat raha oleks saanud vahetada tugevama valuuta, näiteks dollarite vastu, siis oleks kogu riigikassa mahtunud rahandusminister Juhan Kuke taskutesse. Maailmasõja ajal oli Venemaa oma kasvanud väljaminekud korvanud katteta paberraha emissiooni ligi kahekordse suurendamisega. Tsaarirublade trükkimist jätkas ka Vene AjutineValitsus, lisades omalt poolt ringlusse duumarublad ning kerenskid. Pärast oktoobripööret andsid bolsevikud raha funktsiooni veel mitmesugustele võlakohustustele, laenutähtede kupongidele ja obligatsioonidele
Arvestatakse keskmise hinnataseme tõusu · Hüperinflatsiooniks nimetatakse olukorda majanduses kui inflatsioonimäär ületab 50% kuus 24 Hüperinflatsioon · Zimbabwe hüperinflatsioon: · 14 nov 2008 · 89,700,000,000,000,000,000,000% · Võrdluseks Islandil 18% · Hüperinflatsioonist väljumiseks on kasulik kehtestada uus valuuta ehk annulleerida senine rahaline vääring Olulised mõisted · Deflatsioon on riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus · Devalvatsioon alandatakse raha kurssi välisvaluuta suhtes · Indekseerimine korrigeerib hindu ja makseid vastavalt inflatsiooni määrale · Annulleerimine endine vääring tunnistatakse kehtetuks, rajatakse uus rahasüsteem Millega inflatsiooni mõõta?
Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia ja Soome on kaardil märgitud tumesinisega ja euro ühepoolselt kasutusele võtnud riigid Andorra, Montenegro ja Kosovo helesinisega. Eesti on kõrge sissetulekuga [13] turumajanduslik riik. Eesti tähtsaimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Rahvuslik valuuta Eesti kroon oli seotud euroga. Alates 1. jaanuarist 2011 on kasutusel euro. 2007. aastal toodeti 11,46 miljardit kWh elektrienergiat. 2008. aastal eksporditi 2,31 miljardit kWh elektrienergiat. [14] Maailmas ainulaadsena põhineb Eesti energeetika põlevkivil. 2009. aastal kaevandati Eestis 12 604,9 tuhat tonni põlevkivi. [15] Eesti keskmine brutopalk oli 2008. aasta neljandas kvartalis 13 117 krooni (838,33 EUR). 2008. aasta teises kvartalis tõusis tarbijahinnaindeks võrreldes 2007. aasta teise kvartaliga 11,4%
5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. 1998. aastal leppisid üksteist Euroopa riiki kokku ühisraha kasutuselevõtu tingimused ja euroala tekkis euro ametliku kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 1999. aastal, need riigid olid Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome. Nendega liitus Kreeka, kes täitis need tingimused 2000 ja võttis euro kasutusele 1. jaanuaril 2001. Euromündid ja -paberraha tulid käibele 1. jaanuaril 2002.
Eesti ja paljud teised liikmesriigid elasid läbi masu-perioodi ning hakkavad tasahilju sellest nüüd välja tulema. Eurotsooni mitmed riigid (eriti Kreeka, Küpros, Hispaania, Sloveenia ja Portugal) aga sattusid sel ajal sügavasse võlakriisi, kust väljatulek võtab parimal juhul pikki aastaid, ning sedagi nii kasinusmeetmete kui innovaatiliste meetmete oskusliku rakendamise korral. Sellega seoses on suure küsimärgi all ka Euroopa ühisraha euro pikemaks ajaks püsima jäämine. Viimase puhul eeldab Euroopa Keskpank lähiajal nii eelarveliidu kui pangandusliidu loomist, mis omakorda eeldab aluslepingute tuntavat muutmist. Seega tänane Euroopa Liit on suurte muutuste lävel. Euroopa Ühenduse teke ja sellele eelnenud katsed. Esimesed katsed luua ühendatud Euroopat ilmnesid juba 20. sajandi algul, mil mitmed humanistlik-patsifistlikud rühmitused Euroopas käisid välja idee luua Euroopa Ühendriigid
pakkumine kasvab 11. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest. Riiklikud ja eraalgatuslikud: Riiklikud ehk nn seadusesunniga loodud rahasüsteemid. Eraalgatuslikud – pankurid hakkasid väärismetalli hoiule võtma ning veksleid välja kirjutama. Ajaloolisest aspektist liigitus Valuutakursi liigi järgi: rahvusliku maksevahendi puudumine, riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast, keskpank seob oma valuuta teise keskpanga valuutaga. 12. Valuuta stabiliseerimise põhimeetodid. Nullifitseerimine - Käibelolevate rahamärkide tunnistamine täiesti kehtetuks Devalveerimine - Omavaluuta kursi alandamine teiste riikide valuutade või kulla suhtes. Eesmärk – tõsta riigi toodete konkurentsivõimet välisturgudel. Võib tekkida devalvatsiooniahel erinevates riikides. Revalveerimine - Omavaluuta kursi tõstmine teiste riikide valuutade või kulla suhtes.
Nimeline väärtpaber) - esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka. Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. Raharinglus toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda raha kasutada ka järgnevates tehingutes.
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
jaanuar 1899 Restus asutati Eesti esimene ühispiimatalitus. 27.-29. juuni Tartus Vanemuise seltsimajas toimus Eesti I põllutöökongress. Tallinnas hakkas tööle elektrimootoritehas Volta; Aleksander Läte asutas Tartus Eesti 1900 esimese sümfooniaorkestri. 1900–03 Majanduskriis. 1900–15 Pärnus tegutses tselluloositehas Waldhof. 1901 Konstantin Päts asutas Tallinnas ajalehe Teataja. 1902 Tartus asutati esimene Eesti pank. 1903 Ants Laikmaa asutas Eesti esimese kunstiõppeasutuse. Asutati kirjastus Noor-Eesti; valmis Keila-Haapsalu raudteeliin; Tallinnas võtsid eestlased koos venelastega K. Pätsi ja Voldemar Lenderi juhtimisel sakslastelt üle 1904 linnavalitsuse; esimese Eesti naisena jõudis akadeemilise hariduseni Berni ülikooli arstina lõpetanud Selma Feldbach. 1905.–07. aasta revolutsioonist l maailmasõjani 1905 12
võistlusteks. Valmis hulgaliselt propagandafilme. Tuntuim “Tahte trumf.” KOMMUNISTLIK DIKTATUUR VENEMAAL (1922.aastast alates oli riigi nimi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL)) 31.10.2017 NEP 1922 lõppes kodusõda. Et välja tulla raskest majandusolukorrast mindi üle uuele majanduspoliitikale- NEP ● Toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga. ● Viidi läbi rahareform. ● Lubati tegutseda väikestel eraettevõtetel. Võimuvõitlus ● 1924. suri Lenin ● Algas võimuvõitlus Trotski ja Stalini vahel. Stalini võimuletulek ● Võimuvõitluses jäi Stalin peale, sest kasutas oma vastaste omavahelisi lahkhelisid. ● 1927 visati Trotski Kommunistlikust parteist välja ja kahe aasta pärast saadeti välismaale. Industrialiseerimine ● Selleks oli vaja suurtööstuse eelisarendamist- industrialiseerimist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
