mitte korrektsetel majandusteoreetilistel põhjendustel, vaid lihtsalt kujunenud situatsioonist tingituna. Pigem on tegemist sundseisu ja sündmuste sabas sörkimise, kui teadliku ning plaanipärase, seda enam majandusteoreetiliselt põhjendatud tegutsemisega. Enne viimast majanduskriisi oli Eesti majanduskasv väga kiire. Kuid nii nagu paljudes teisteski riikides langes Eesti majandus 2008.2009. aasta majanduskriisi tulemusena tagasi 2005. aasta tasemele. Kuna eelnev kasv oli väga suur, siis ka langusnumbrid tulid väga suured. Nüüdseks on hakanud majandus stabiliseerunud ning on aastaid näidanud kasvutrendi. Eesti elanike sissetulek on umbes 55% Lääne-euroopa keskmisest tasemest. Enne kriisi vähenes see vahe kiiresti, kuid kriisi tõttu suurenes erinevus taas. Vaatamata sellele, et väga tormiline majandusreformide aeg on praeguseks möödas, on Eestis toimuvad muutused ka praegu oluliselt suuremad ja kiiremad kui arenenud maades.
aasta ligi 90protsendilise inflatsiooniga seda võrrelda ei anna, kuigi viimaste aastate taustal oli mullune hinnatõus erandlikult kiire. Samas pole tegemist imega, kuna nafta hind tegi rekordeid ning kodumaistel ettevõtetel jätkus raha töötajate palgatõusuks. Laenurahal oluline roll Samas pakkusid Eesti Panga analüütikud oma kommentaaris, et alanud aasta inflatsioon võib tulla 3,6 protsendist veelgi madalam. Seda juhul, kui nafta hind jääb praegusele tasemele. Kui majanduskasvu poolest oleme üks kehvemaid riike, siis üks näitaja on ometi ka positiivne. Analüütikud pakuvad, et Tallinna börsiindeks teeb aastaga 26protsendilise kasvu, jõudes 347 punktini. Samas viitab näiteks Talibori suhteliselt kõrge tase, et pankade vastastikune usaldusväärsus ei tõota aastaga väga palju paraneda. Elamenäeme, aasta tagasi oli börsiindeks 739 punkti. Igatahes ei pruugi börsiindeksi tõus olla utoopiline
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST..
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTURU JA HÕIVE PROBLEEMID EESTIS Kursusetöö Juhendaja: Enn Uusen Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Mõisted ja andmeallikad ............................................................................................................4 1. Tööturu teooriad .............................................................................................................7 1.1. Neoklassikaline tööturu mudel .............................................................................7 1.2. Alternatiivsed tööturu teooriad
sotsiaalset käitumist ja esitab teatud käitumisstandardid. Integratiivne – liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. See funktsioon esineb ühiskonna, sotsiaalse grupi, sotsiaalse institutsiooni ja isiksuse tasandil, kuid kõige mõjusamalt religioossete koosluste tasandil. Kommunikatiivne – võimaldab usklikel suhelda Jumalaga ja omavahel. Psühhoteraapiline – avaldab usklikele positiivset mõju, annab neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ning hädad. 21. Otsustusinstitutsioonid Normaalse turumajanduse tingimustes võime käesoleval ajal olulisemate otsustusinstitutsioonidena nimetada nelja institutsiooni või nende rühma. Parlament kui seadusandlik (legislatiivne) organ võtab vastu seadusi ja sellega otsustab ning määrab kindlaks riigi majandusliku arengu pikaajalised raamtingimused.
suurendada. Pooldame nende iseseisvuse ja vastutuse suurendamist: õiguste laiendamist oma eelarve kujundamisel ja võimaluste loomist neile seadustega pandud kohaliku sotsiaal- ning majanduselu korraldamiseks. 2. Töötame välja põhimõtteliselt uue omavalitsuste eelarve kujundamise süsteemi. Kohalike omavalitsuste arenguvõimaluste ühtlustamise tagamiseks on vajalik õiglaste tasandusmehhanismide rakendamine. 3. Meie suund on kohalike omavalitsuste tulubaasi viimine sellisele tasemele, mis tagab lisaks igapäevaste ülesannete täitmisele raha ka investeeringuteks, põhivara kulumi katmiseks ning Euroopa Liidu projektide omaosaluse katteks. 4. Kohalikele omavalitsustele peavad olema tagatud võimalused kohaliku sotsiaalse infrastruktuuri (lasteaiad, koolid, sotsiaalhoolekande asutused, kultuuri- ja spordiasutused jne) ja tehnilise infrastruktuuri (teed, tänavad, kõnniteed, jalgrattateed, tänavavalgustus,
3 Sissejuhatus. Valisin oma kursusetöö teemaks ,, Indigolapsed" . Miks selline teema? Töötan lastega ning neid vaadeldes ja samas kirjandust lugedes jääb mulje, et kõik lapsed, kes saadetakse psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et
Põhjused. 1 1. Lib Liberaalne l jaj avatud t d majandus. j d 2. Majanduskasv on põhinenud ekspordi kiirel kasvul (ekspordi suhe SKP-sse on 80%) ja investeeringute kõrgel tasemel (26-29% SKPst). 3. 1998. aastaks oli erastamine praktiliselt lõpule viidud ja praegu loob erasektor üle 80% Eesti SKPst. Õige erastamistaktika. 4. g investeeringute Tänu kõrgele g tasemele ja j välisfinantseerimise jjuurdepääsule p on Eesti majandusstruktuur oluliselt paranenud olles täna küllaltki sarnane tööstusriikidele. 5. Eestis on soodsalt ümber kujundanud väliskaubanduse struktuur, mistõttu ca 80% ekspordist läheb ELi jja ca 10% SRÜ riikidesse. 6. Eesti majanduskeskkonda on reeglina peetud investeeringutele soodsaks. 2008
olid mõistlikud, on Eesti need üle võtnud. Vastu Soomet ulatub meie majandusvöönd vaid veidi üle territoriaalvete piiri. Ka Rootsiga on Saaremaa ning Gotlandi vaheline mereosa pooleks jagatud, mõlemad riigid peavad rahulduma märksa vähem kui 200 meremiiliga. Eesti naabrid. Niisiis puutuvad meie piirid kokku nelja naabriga: idas Venemaaga, lõunas Lätiga, läänes Rootsiga ja põhjas Soomega. Üldisemalt võttes on Eestil naabreid rohkem, nendeks võib teoreetiliselt pidada kõiki maailmamere ranniku riike. Avameri on ju laevasõiduks vaba ja mereäärsetesse riikidesse pääseb Eestist ilma kellegi teise maa-alasid läbimata. Tegelikult muidugi ei tasu naabrite hulka arvata kaugeid maid. Kuid kindlasti on Eesti naabriteks kõik Läänemere äärsed riigid, lisaks eelnimetatud neljale veel ka Leedu, Poola, Saksamaa ja Taani.
kuidas korraldatakse omavahelisi suhteid ja koostööd, kuidas lahendatakse omavahelisi probleeme. Ökokülas on äärmiselt tähtsal kohal ausad, avatud ja terved suhted ning teadlik töö selleni jõudmiseks. Maailmavaatelise aspekti all peetakse silmas kogukonna ja selle indiviidide isiklikku suhet maailmaga, eluvaadet, uskumusi ning väärtusi, mille nimel ollakse kokku tulnud ning millesse usutakse. Ökokülad on keskused, kus viljeletakse üldinimlikke vaimseid väärtusi, mis toetavad positiivset ellusuhtumist, kooskõla teineteise ja loodusega. (Gaia Education, 2011) Kõiki kogukondi võib nendel neljal skaalal positsioneerida. 13 1.3. Kogukonna mõiste sotsioloogiline ning antropoloogiline käsitlus Kuna nii sotsiaalne sidusus kui ka sotsiaalne jätkusuutlikkus eeldavad inimeste omavahelist koostööd, lähtub sellest kogukonna mõiste. Seda mõistet võib sotsiaalteaduste
Eetilised (õiglus, võrdsus, võrdväärsus, võrdõiguslikkus). Harimatu, haige, töötu, näljane, kodutu ja kerjav inimene pole eetiline, esteetiline, humaanne ega kristlik vaatepilt. Teda on valus ja ebameeldiv vaadata, seda enam ühistranspordis taluda. See rikub inimeste meeleolu, tervist, ... Sotsiaalpoliitika peab kodanikke sellise psüühilise trauma eest kaitsma. Poliitilised (klassivastuolude leevendamine, rahvuse ühtsuse suurendamine). Tahetakse, et objektiivsetel põhjustel või ka täiesti enda süül raskesse (majanduslikku) olukorda sattunud inimesed riigivõimu vastu mässama ei hakkaks. Euroopa demokraatlik riik on mingi isegi väga väikesearvulise grupi vastuhaku korral äärmiselt abitu ega söanda üldjuhul mõjusaid (resoluutseid) vastumeetmeid rakendada. Poliitilisele stabiilsusele suunatud sotsiaalpoliitikat toetavad ka alalhoidlikud
"Selline elu - Pariis, Berliin, siis jälle Pariis, vahepeal suvepuhkused Eestis - näis mulle täiesti loomulik. Ma olin koos oma vanematega ja tundsin end järelikult kõikjal kodus," on Lennart Meri meenutanud. Lennart Meri sõnul oli teine, lühike Pariisi-periood perekonna õnnelikem aeg. Paraku jäi õnneaeg lühikeseks, sest samal aastal kutsuti Georg Meri tagasi Eestisse. Hilissügisel 1938 nimetati Georg Meri Eesti Välisministeeriumi välismajanduse osakonna juhatajaks ja Merid naasid kodumaale. Läbi Euroopa reisides saadi mitmesuguseid kogemusi, millest mõni äratas hirmugi. Koduteel ööbis perekond Saksamaal Torgaus. Öösel oli nende prantsuse numbrimärgiga ja paksu tolmukihi all olnud autole kirjutatud tekst -Deutschland erwache !'Hiljem peatusid Merid ühes tanklas, et kütusepaaki täita. Pere rahuliku kohvipausi katkestas tanklaomanik, kes tuli teatama, et keegi oli nende autos traadid süüteküünaldest otse bensiinipaaki vedanud.
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
aega lihtsalt enda jaoks ja vahepeal kirjutas midagi autobiograafia sarnast, milles ta kirjeldas eelnevaid sündmusi oma elus. Siiski suutis tema salateenistuse sõber ta üles leida ja sõitis ka ise sinna kohale. Siin said raamatus kokku raamatu algus ja praegune osa, inglasel oli Magnusele pakkuda ülesanne minna Eestisse ja tuua seal Säre nimekiri, milles raamatu alguses juttu oli. Magnus oli esiti väga skeptiline, kuid hiljem siiski nõustus, tal avanes lõpuks võimalus minna tagasi kodumaale Eestisse ning kohtuda ka Kaiga. Väliseestlase ja ajakirjanikuna sai Magnus väga sooja vastuvõtu osaliseks, hea hotellituba, kohalik suhete korraldamise komitee juht sõidutas teda mööda Eestit ekskursioone tehes, kõik selleks , et ajakirjanikule võimalikult head muljet jätta. NSVL oli parasjagu ametis oma maine parandamisega. Enne ekskursioone kohtus Magnus ka Kaiga, kes nüüdseks oli Magnuse kunagisest pinginaabrist rase, pinginaaber ise oli Krimmis komandeeringus. Oli
vältida isolatsiooni jäämist. Nende rikaste riikide ühinemine muutis EL-i jõukamaks. Eelviimase laienemisringiga liitusid 1. mail 2004 kümme riiki: Ungari, Poola, Läti, Slovakkia, Eesti, Leedu, Tsehhi, Sloveenia, Küpros, Malta. Kõik need riigid kuulusid Euroopasse mitte ainult geograafiliselt, vaid ka oma kultuuri, ajaloo ja pürgimuste poolest. Jaanuar 2007 liikmeks said Bulgaaria ja Rumeenia, millele liitumine pole esialgu positiivset mõju avaldanud, on probleeme organiseeritud kuritegevusega ja korruptsiooniga, samuti on need riigid teistest liikmesriikidest oluliselt vaesemad (nt Bulgaaria miinimumpalk on 1435 krooni). Liikmeksvõtmine on pigem tekitanud taandarengu. Euroopa Komisjoni hiljutisest raportist selgub, et neis riikides puuduvad süüdimõistvad otsused kõrgetasemelistes korruptsiooniasjades ning samuti teevad komisjoni murelikuks Bulgaarias toime pandud palgamõrvad. Kuigi Bulgaariale ja
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
kirjutaja arvamusi, seisukohti. Uudis peab olema erapooletu, sõltumatu ja tasakaalustatud (Aava: 153). Uudisekirjutaja peab olema erapooletu ega tohi asuda kellegi poolele, ükskõik kelle kasuks või kahjuks olukord on kujunenud. Siis on ajakirjanikul raskem, kui juhtumisi on üheks osaliseks keegi tuttav. Kuid ajakirjanikud peavad selleks igal ajal valmis olema. Ajakirjanik peab esitama toimuvast nii häid kui ka halbu külgi, positiivset ja negatiivset. Midagi ei tohi jääda varjatuks. Osapooltel samas on nii head kui ka halba, mida edastada, elu on selline. Sõna peavad saama eri seisukohtadega inimesed. Eriti näiteks siis, kui on valimisaeg, 4 igaühel on oma arvamus, mida tahetakse avaldada. Kui seda teha ei saa, tekitab see meelepaha, mis on sageli veel hullem kui rahvarohke mäss. Uudis peab olema tasakaalustatud.
kaubandusele, mis tõusis 2006 aastal 18,5%. Siseriikliku nõudluse dünaamika tagab jätkuv sissetulekute kasv, finantssüsteemi stabiilsus, krediidivõimaluste laienemine, liitumine NATO ja Euroopa Liiguga ning positiivsed tulevikuootused. Oodatakse, et kodumajapidamiste sissetulekute tõus ning tarbimislaenude levimine soodustavad pikemaajalist kaubandussektori majanduskasvu, kuid eeldatakse, et majanduskasv hakkab vaikselt vähenema. Investeeringute järsk kasv on avaldanud positiivset mõju ehitusele. 2001-2005 aastani kasvas ehitussektor keskmiselt 11,9% aastas, 2005 aastal isegi 15,5% ja 2006 aasta esimese 9 kuu jooksul 14,8%. Teede, tänavate, elu- ja ärimajade, hotellide ja muude objektide ehitus kasvab kiiresti. Ehitussektoris oodetakse ka tulevikus püsivat 22 arengut, kuna levib eluasemelaenude võtmine, teiste sektorite suur majandusaktiivsus ja investeerimine. (Strods 2006, 8-12)
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
Esivanemad pärinesid Austriast. Vanaisa tuli Baltikumi, kui Austrias protestante taga kiusama hakati. Rothi isa oli Pärnus maakonna rentmeister. Johann Philipp von Roth sündis Pärnus 13. novembril 1754. Õppis Königsbergis, algul kolleegiumis, siis ülikoolis. Sealt läks Halle ülikooli. Algul õppis õigusteadust, siis teoloogiat. Halles sai mõjutusi ratsionalistlikust mõtteviisist, st õpetajad andsid usus edasi vaid seda, millest mõistus aru jaksab saada. 1777 a tuli kodumaale, oli kuni 1780 Tartus kodukoolmeister. 1780 sai Kanepi kirikuõpetajaks, ühtlasi oli Võru linnakoguduse ajutine õpetaja. Naiseks võttis ta Kursi praosti tütre. 1798 sai Roth Võrumaa praostiks, 1803 Liivimaa piiskopikohtu e ülemkonsistooriumi assessoriks. 1805 a sai tema praostkond veel 8 kogudust juurde, nii et kõik Tartu murret kõnelevad kogudused kuulusid tema praostkonda (17). Näddali-Leht oli tartu-murdeline.
(Lõplikult ,,loksutas" teooria paika sakslane Johannes Peter Müller (1801- 1858) 1831. aastal, prepareerides konni.) Magendie katsed, mis olid piinarikkad ning viidi läbi pealegi avalikult, viisid loomakaitseliikumise tähelepanu ka teadusmaailmale. Nn antivivisektsionism oli mh üks eluslooduse universaalsuse mõistmise väljundeid ka loomad kannatavad, nagu inimesed. Nii laieneski 1876. aastal Inglismaal loomakaitseseadus laboriloomadele. Vivisektsiooni olevat lausa kunsti tasemele viinud Magendie õpilane C. Bernard, kelle unistuseks oli eksperimentaalmeditsiini loomine, mis ühendaks füsioloogiat, patoloogiaõpetust ja ravi. Elu käsituses püstitas ta nn milieu interieur kontseptsiooni (vt ptk 8). Bernard avastas, et pankreasenõre omab tähtsust lipiidide ainevahetuses ning maks tähtust süsivesikute omas, ta andis oma töödega palju endokrinoloogiale. Lõi diabeedi teooria. Jätkas ka Magendie tööd närvisüsteemi vallas, mõjutades närve mh kuraarega
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudega-1) ajalugu-suur osa kultuurigeost p�
Nende rikaste riikide ühinemine muutis EL-i jõukamaks. Eelviimase laienemisringiga liitusid 1. mail 2004 kümme riiki: Ungari, Poola, Läti, Slovakkia, Eesti, Leedu, Tsehhi, Sloveenia, Küpros, Malta. Kõik need riigid kuulusid Euroopasse mitte ainult geograafiliselt, vaid ka oma kultuuri, ajaloo ja pürgimuste poolest. Jaanuar 2007 liikmeks said Bulgaaria ja Rumeenia, millele liitumine pole esialgu positiivset mõju avaldanud, on probleeme organiseeritud kuritegevusega ja korruptsiooniga, samuti on need riigid teistest liikmesriikidest oluliselt vaesemad (nt Bulgaaria miinimumpalk on 1435 krooni). Liikmeksvõtmine on pigem tekitanud taandarengu. Euroopa Komisjoni hiljutisest raportist selgub, et neis riikides puuduvad süüdimõistvad otsused kõrgetasemelistes korruptsiooniasjades ning samuti teevad komisjoni murelikuks Bulgaarias toime pandud palgamõrvad
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus
Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,Noor Eesti,, (1905-1916) Tartus Eesmärk: · Olukorda põhjalikult muuta. Kultuur tuli viia Euroopa tasemele.Estetism-kunsti ja kirjanduse sõltumatus ja iseseisva väärtuse rõhutamine. Looming: · Rõhutati ühiskondlike, sealhulgas rahvuslikke ideid. Kirjandusvooluliselt esindas uusromantismi. Inimesed: · Tuglas, Vilde, Suits. Johannes Aaviku algatusel tõusis ,,Noore Eesti,, keeleuuendus. Villem Grünthal Ridala. Benrnhard Linde Teosed: · ,,Hirmu ja õudus jutte,, · ,,Tuleviku Eesti keel,, · Ajakiri ,,Noor Eesti,,(1910-1911) ,,Siuru,, (1917-1919) Eesmärk:
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
Arvatakse, et varased soomlased kutsusid Soomet Suomaaks ('soomaa'). Soome üldnimi - "Finland"- sarnaneb Skandinaavia sellistele kohanimedele, nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast 'kütt'. Miks ja millal hakati soomlasi nii kutsuma on kahjuks teadmata. · Finnmark Finnmark (põhjasaami keeles Finnmárku, soome keeles Ruija) on Norra põhjapoolseim maakond. Asub Põhja-Jäämere rannikul, piirneb idas Venemaa ja lõunas Soomega. Ajalooliselt on Finnmargiks nimetatud ka praegusest maakonnast laiemat ala Lapimaal. Pinnamood Pinnamoe poolest on riik madal, metsane ja järvederohke. Loodus on Soomes mitmekesine, ulatudes lõunaranniku saarestikumaastikest Kesk-Soome tihedate metsadeni, Karjala mäeharudeni ja lõpuks Lapimaa puudeta tundrateni. Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised, nagu enamikes Põhja- Euroopa (kaasa arvatud ka Eestis) riikides
(ei lahanud inimesi, selelst tekkisid mõningad anatoomia-alased väärarusaamad). Tuntud mh ka seetõttu, et oli väga viljaka sulega ning et tema kirjutatust on palju säilinud. Galenos oli ka edev ning piisavalt osav, et oma "egotripp" suunata kõrgseltskonna teenimisele (samas arvasid toona paljud, et arst peab olema suunatud inimkonna teenimisele...) Süstematiseeris Hippokratese teadmised. Toetas humoraalpatoloogiat haigused on nö tasakaaluhäire. Viis humoraalpatoloogia elundi/organi tasemele. Ravis kasutas palju aadrilaskmist, põhjendades seda oma põhjalike pulsi-teemaliste töödega (Hippokrates nt kasutas näljaravi). Galenos viis arusaamise ravimitest (ravimtaimedest) millegi selliseni, mida võiks nimetada toimeainete kontseptsiooniks (nägi raviomadusi taime koostises, mitte kujus jms sümboolikas). Galenos pidas arsti ettevõtmiste juures tähtsaks filosoofiat. Oluline arsti kutse juures oleks pidanud olema ka loodusteaduste tundmine ning teadmised loogikast. Galenos
Idapartnerlusriikidega: seda eriti aga Gruusiaga ja Ukrainaga, kes on Venemaa agressiivse tegevuse otsesed ohvrid. Seoses eeltooduga tuleb kursuses juttu ka Ukraina-Vene sõjalisest konfliktist, nn Islamiriigi ISIS -1- tegevusest ja Venemaa sekkumisest Süüria kodusõtta. Viimane on raskendanud Lääneriikide võitlust ISIS-e vastu ja hoogustanud suurte põgenikevoolude tungimist EL-i territooriumile. See omakorda on pannud proovile EL-i ühtsuse ja kaugemas perspektiivis isegi tema eksistentsi. Sellised arengud on paraku meeltmööda nii Venemaale kui USA-le, kes peavad EL-i oma ohtlikuks kaubandus-majanduslikuks konkurendiks. On selge, et suurte põgenikevoogude vastuvõtt EL-i riikide poolt nõuab Brüsselilt suuri lisakulutusi, jättes sellega EL-ile vähem ressursse kätte Idapartnerluspoliitika teostamiseks. Viimast pärsib oluliselt ka mõnede Idapartnerlusriikide omavaheline konfliktne suhestus
..... 60 5.1. Lastekaitseseaduse positiivsed mõjud.......................................................................................... 60 5.2. Hinnang strateegiliste indikaatorite saavutamisele ..................................................................... 62 6. SÜSTEEMI RAKENDAMISEGA SEOTUD KULUD ...................................................................................... 66 6.1. KOVides lastekaitsetöötajate arvu tõstmine vajalikule tasemele ................................................ 66 6.2. Sotsiaalkindlustusameti lastekaitsesüsteemi ülesehitamise maksumus...................................... 68 6.3. Täiendkoolituste süsteemi maksumus ......................................................................................... 69 6.4. Supervisiooni süsteemi maksumus............................................................................................... 72 7. Kokkuvõte .............
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
