Lydia Koidula ja Juhan Liivi luule Igal ajastul on oma võrdkuju, keegi kes tõuseb ikooni seisusesse ja on kogu ajastu võrdnäoks tulevastele põlvedele. Klassikalise suurkujuna tõusis esile Lydia Koidula ta oli ikoon juba oma eluajal, ta oli eeskujuks oma kaasaegsetele. Tema oli ajastu näoks ta luule kajastas sügavat patriotismi ning oli tihedalt läbipõimunud ärkamisaja mõjutustest. Teine suurkuju, kes väärib nimetamist, on Juhan Liiv. Tema oli ikoon tulevastele põlvedele, nimelt - ta oli oma ajast ees. Liivi loomingut hakkasid tõeliselt hindama talle järgnenud põlvkond, ning ta läks hinge just noorpõlvele. Koidula, keda peetakse romantismi esindajaks Eesti luules, oli sügavalt romantiline lembelaulik. Seevastu Liiv, realismi teerajaja sünge ja päris. Ehkki esmapilgul nii ei tundu, ühendab neid kaht peale luulevirtuoosiks olemise veel paljugi. Lydia Koidula on Eesti luules romantismi esindaja. Ta on luuletajana äärmiselt r
Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Oo, nukker peni Üks peni istub, nurka kükitud, nii vesisilmil vaatab, ihatseb. Laud täis on sööke lükitud, peab pidu inimene, lihatseb. Üks nukker peni vahib, niutsatab. Suu jookseb vett ja soolik koriseb. Vast pilgu roosk ta pihta siutsatab. Sööb inimene, juues joriseb. Oo, nukker peni, ma niisamuti, niisamuti kui sina alati suurt tunnen nälga, janu, valugi, saan õnne ma niisama palati. Kurb sõber, peni, mina sinuga! Ma inimene väes jõuetu
1866.aastal oli ilmunud tema esimene luulekogu "Vainulilled"("Waino-Lilled"),mis oli luuletaja esimeste värsside kokkuvõtteks. Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu "Emajõe ööbik" ("Emajõe Öpik"). See luulekogu julgustas teda ning ta võttis otsustavalt ja julgelt võitluslipu endale kätte, paljastades orjastajaid ja sisendades rahvale väljapääsulootusi orjus- aja pimedusest ,,koiduvalgusesse". Koidula on kirjutanud ka ballaade. Üks nendest on ,,Udumäe kuningas'', mis kajastab tema varast huvi Kreutzwaldi loomingu vastu, sest Koidula oli võtnud selle ballaadi aluseks tema samanimelise muistendi. Koidula on ,,Eesti Postimehes'' avaldanud ka mitmeid artikleid jututubades, kuid 1867.aastaga jõudis see lõpule. Tartus toimub ka mitmete kirjanikega kirjavahetus (sellest pikemalt- Suhted teiste kirjanikega).Tartus hakkas 60-ndate ja 70-ndate aastate vahetusel luule ja proosa looming
Ta oli kuulus. Ja on ka praegu. Hinnatuks tegid ta suurepärased luuletused ja hea enesehinnang. Nagu rääkis Kaarel Tarand, olid Viidingu värvid must ja valge kaks kõige erinevamat värvi. Samade värvidega on illustreeritud kõik ta luulekogud, ent ka tema luulet iseloomustades võib selle kohta öelda must ning valge. Väga kontrastne. Kahjuks on tema luuletused kirjutatud ja enam ei saa ühtegi uut. Juhan Viiding on groteskset, iroonilist, lüürilist ja eepilist ning absurdlikku ja filosoofilist laadi viljelenud Eesti poeet. Aga võibolla said tal luulemõtted otsa ja koos sellega ka tema elu. Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas. Tema isa oli kirjanik Paul Viiding ja ta oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. Ta oli intellektuaalselt
REFERAAT JUHAN VIIDING (pseudonimi Jüri Üdi) 2010 Juhan Viiding (1948-1995) Elulugu: Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948. aastal Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja Literaadi Linda Viidingu perre. Juhan oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. Viiding õppis kuues üldhariduslikus koolis(Tallinna 7. keskkoolis, Kose-Lükati sanatoorses metsakoolis, Otepää keskkoolis ja veel mitmes Tallinna keskkoolis), keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis ja pärast seda jätkas ta 1968. aastal õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal, asudes samal aastal näitlejana tööle Draamateatrisse. Teatris mängis ta väljapaistvaid rolle Hamlet, Peer Gynt. Tema
lugulauludest lastenäidenditeni, jutustustest eelistas Liiv isikustamist, võrdlust, metafoori,. tragöödiateni. Sajandivahetusel sai J. Liiv tuntuks Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. mahukate lüroeepiliste teostega, kusjuures ta Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on arendas välja allegoorilise lugulaulu. Tuntum neist koondatud kokku üle 300 luuletuse ja on kunstinõudlikult kirjutatud ,,Kõrbelõvi". Jakob luulekatkendi. L-i loodus-, isamaa- ja isikliku Tamm (1861-1907), pärines Nõo kihelkonna traagika luule on eriliselt siiras, tundesügav ning moonakaperest. J. Tamme varasem looming on rahvalik. Nagu proosas, nii ka lüürikas kaitses ta ilmunud kogudes ,,Ärganud hääled". Lüürika elu vaeslapsi. Esimesena tunnustasid tema luulet uuenemisprotsessis oli J
aastal ilmus tema esimene luulekogu "Vainulilled"( Mis kandis siis nime "Waino-Lilled"),mis oli luuletaja esimeste värsside kokkuvõtteks. Juba aasta hiljem ilmus teine luulekogu "Emajõe ööbik" ("Emajõe Öpik"). See luulekogu julgustas teda ning ta võttis otsustavalt ja julgelt võitluslipu endale kätte, paljastades orjastajaid ja sisendades rahvale väljapääsulootusi orjus-aja pimedusest ,,koiduvalgusesse". Koidula on kirjutanud ka hea palju ballaade. Üks nendest on ,,Udumäe kuningas'', mis kajastab tema varast huvi Kreutzwaldi loomingu vastu, sest Koidula oli võtnud selle ballaadi aluseks tema samanimelise muistendi. Koidula on ,,Eesti Postimehes'' avaldanud ka mitmeid artikleid jututubades, kuid 1867.aastaga jõudis see lõpule. Tartus hakkas 60-ndate ja 70-ndate aastate vahetusel luule ja proosa looming vaibuma, aga Lydia Koidula leiab uue väljendusvõimaluse dramaatilises loomingus. Koidula esimeseks katseks draamaloomingu alal oli
Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878-1948) ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last Dagmar (1902-1994) ja Hedda (1905-1988). Hedda ristiisaks[1] oli maalikunstnik Ants Laikmaa. Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelsed luuletused. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht "Postimees" Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi
kandis siis nime "Waino-Lilled" ),mis oli luuletaja esimeste värsside kokkuvõtteks. Juba aasta hiljem ilmus teine luulekogu "Emajõe ööbik" ("Emajõe Öpik"). See luulekogu julgustas teda ning ta võttis otsustavalt ja julgelt võitluslipu endale kätte, paljastades orjastajaid ja sisendades rahvale väljapääsulootusi orjus-aja pimedusest ,,koiduvalgusesse". Koidula on kirjutanud ka hea palju ballaade. Üks nendest on ,,Udumäe kuningas'', mis kajastab tema varast huvi Kreutzwaldi loomingu vastu, sest Koidula oli võtnud selle ballaadi aluseks tema samanimelise muistendi. Koidula on ,,Eesti Postimehes'' avaldanud ka mitmeid artikleid jututubades, kuid 1867.aastaga jõudis see lõpule. Tartus hakkas 60-ndate ja 70-ndate aastate vahetusel luule ja proosa looming vaibuma, aga Lydia Koidula leiab uue väljendusvõimaluse dramaatilises loomingus. Koidula esimeseks katseks draamaloomingu alal oli
Vastane on suur ja paks, ka Ehlvest pole laps. Enne mängu võetud naps teeb tuju rõõmsamaks. Otsaette laks ja võit on käes tal nagu naks. Siin malemeister viidab oma võidujärgset ööd Ja baaridaamil läbi öö on baaris palju tööd Ja malemeister kiidab oma kaamlinahast vööd. Ta hääl siis kajab läbi öö, siis kajab läbi öö.. 25 Palve Juhan Viiding Oo, ma tahtsin pikalt panna kirja oma lause... Armas taevas, palun anna hingamisepause, pausikuristiku põhja, vaikusele pikkust, vaikimiseruumi tühja, --- hinge tänulikkust. Kõik läheb omasoodu Juhan Viiding Kõik läheb omasoodu. Nii on määratud. Kõik võivad ümbersündi oodata ja loota. Sa vääratud vaid siis, kui oli, millelt.
Looming Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu "Emajõe ööbik"; 1867). Ta on kirjutanud ka lastelaule. "Vanemuise" seltsis oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") lavastades pani ta aluse eesti teatrile. 27 Koidula jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. Teosed Raamatud 1866 "Vaino-lilled" 1867 "Emajõe ööbik" (terviktekst) avaldatud postuumselt 1925 "Kogutud luuletused" 1934 "Valitud laulud" 1943 "Valitud luuletused" 1948 "Valik luulet" 1949 "Valitud luuletused" 1957 "Teosed" I:Luuletused, II: Jutud ja näidendid 1967 "Väike luuleraamat" 1969 "Luuletused" (tekstikriitiline väljaanne) 1978, 1993 "Mu isamaa on minu arm"
(abab cdcd efef gg). Sonett koosneb 14. värsireast, traditsioonilise riimiskeemiga abab abab cdc dcd. Itaalia ja prantsuse soneti värsid jagunevad stroofidesse ehk salmidesse skeemi 4+4+3+3 järgi, inglise soneti värsiskeem on 4+4+4+2. Värsiridade varieerimisega on saadud huvitavaid vorme, nagu näiteks peata sonett (4+3+3), poolsonett (4+3), pöördsonett (3+3+4+4), sülisonett (4+3+3+4) jt. Sonetipärg ... Stroof - luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Stseen - lavateose väikseim terviklik osa; etteaste. Stseenis ei muutu näitlejate koosseis laval. Näitlejate paigutust ja liikumist stseenis nimetatakse misanstseeniks. Sümbol - võrdkuju, mis tekib abstraktse mõiste asendamisel seda kujutava märgiga. Sünonüümid - häälikuliselt erineva ehitusega, kuid tähenduselt sarnased või lähedased sõnad.
Kuulsamad jutustused: ,, Vari" (on külaproosa alusteoseid, on isiklik lugu mis on justkui tema lapsepõlve mälestused ja unistused), ,,Peipsi peal", ,, Käkimäe kägu" Luule laguses ilmus ta luule kalendrites, olid iseloomulikud tolla ajastu luulele, järelromantilised ja ilutsevad salmikud, Kuid näitavad ka tema luuleannet. Joonistab oma luuletusters realistliku looduspilti, nätab sellega meeleolu, tunndeid, värsid on lihtsad ja loomulikud. Peale tema haigestumist avaldab vaid ühe luuletuse, see muutub väga tähendusrikkaks eesti kultuuriloos, see on ennustus tulevikust. ,, Kui tume veel kauaks ka sinu maa". Tähtis koht on tema luules isamaluulel, mis põimub luuletaja isikliku saatuse teemaga. Liivi isamaa on midagi õnnetut ja armetut mitte nii nagu oli see koidulal. Kuid väljendab armastust isamaa vastu. Saatuseluules kirjutab enda mõtteid ja tundeid, hirmud ja ängid, on kirjuatnud ka armastusluulet, looduseluulet. Liivon olnud läbi aegade üks
jumalate kaval võrgutaja. Rooma usundis vastab Aphroditele Venus. Apollon kreeka valguse- ja ennustusjumal, muusika ja luule kaitsja, kellele allusid muusad. arbujad luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (19041947), Bernard Kangro (19101994), Betti Alver (19061989), August Sang (19141969), Kersti Merilaas (1913 1986), Uku Masing (19091985), Paul Viiding (19041962) ja Mart Raud (19031980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust. arenguromaan romaan, mis põhineb kangelase arengulool. Näiteks Mait Metsanurga (18791957) "Taavet Soovere elu ja surm". Vt ka romaan.
Nipernaadi lahkub alati otsustaval hetkel, kuid tema lahkudes on naised jälle inimväärses elus, kuigi lahkumine murrab alati ka naiste südame. Lõpuks tuleb Nipernaadi enda naine talle järele ja viib mehe koju tagasi. Sõnum: Lõpuks jõuad ikka koju. Elu ei tohiks võtta nii tõsiselt. Probleemid: Kuninganna otsimine. Rutiin. Naiste ja vaest elu. Ilu märkamine ja mittemärkamine. Armastuse otsimine. Pilet 3: Marie Underi elu ja looming, paari luuletuse analüüs Marie Under elas aastatel 1883 1980. Tema põline kodu asus Hiiumaal. Isa oli koolmeister, Marie oli pere teine laps. Varsti koliti Tallinna, kus Under läks 4-aastasena saksa väikelaste kooli. Selle tõttu ei osanud ta varsti enam eesti keelt. 1901, kui Under oli 18, sai kool läbi ning ta läks tööle ,,Teataja" toimetusse. Samas töötas ka Vilde, kellesse Under lootusetult armus. Kui Vilde luges Underi saksakeelseid luuletusi, arvas ta, et naine
Lüürikas kujutatakse luuletaja siseilma elamusi. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn, pastoraal, regivärss jt. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. (RIIM vormivõte luules: häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kordamine värsirea lõpus. Tavaliselt paiknevad riimid värsi (rea) lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. VÄRSS luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värss ei pea moodustama terviklauset. Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe värsi. STROOF salm: rühm värsse, mis on seotud rütmiliseks, intonatsiooniliseks ja mõtteliseks tervikuks.) LÜROEEPIKA kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika (jutustav luule). Näiteks kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan DRAMAATIKA üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad lavalisus, dialoogivorm
Põhijoonteks lüürilisus, kriitilisus, kuid samas ka koomika ja fantastiline liialdus. Teosed: novellikogud ,,Vastu hommikut" ja Ristisõitjad", romaanid ,,Toomas Nipernaadi", ,,Karge meri" ja ,,Ekke Moor" Pagulusaastatel mõtiskleb eestluse teemadel. Romaanid ,,Üle rahuti vee", ,,Kas mäletad, mu arm?" ja ,,Leegitsev süda" 3. PILET ANTIIKTEATER TEKKIMINE , LAVASTUSLIK JA KORRALDUSLIK KÜLG , SOPHOKLES ,,KUNINGAS OIDIPUS" G. SUITSU ELU JA LOOMING , PAARI LUULETUSE ANALÜÜS Vanakreeka teatri esimene etendus, mille lavastas Thespis, toimus väidetavalt 534 eKr. Vanakreeka teater kujunes välja viljakuse- ja veinijumal Dionysose auks korraldatud pidustustest (dionüüsiatest). Esialgu oli teater pigem tegevusest jutustamine kui tegevuse kujutamine. Komöödiad ja tragöödiad olid tekkepäralt kultuslikud-rituaalsed, kuid ajapikku omandasid esteetilise, meelelahutusliku funktsiooni.
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on rikkalik rahvaluulepärand, milles pe
"On laulda kenam ajast tumedast," ("Ei laula ma enam ajast ilusast..." Kärner 1918)] Väjaanded: Tuglase toimetatud ajakiri (7 nr) 1 Tähtsus: luule uus tasand, kõrgemale tõusis üldistav ja analüüsiv mõte Arbujad 1930ndad lõpp. Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, Kersti Merilaas, Mart Raud Sisu: esimene eesti keelse kõrgharidusega haritlaste põlvkond, püüd vaimsele iseseisvusele, oma kogemuste kaudu tõe tunnetusele, hindas kunsti, taunis väikekodanlikkust, luule romantiline, täpne vorm ja keeleline puhtus, mitte elulähedane, individuaalsed. Kriitikud nimetasid neid vaimuaristokraatiaks 4. Saaremaalt pärit kirjanikud Kasutanud nn saarlase tüüpi: Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg" 1870
● Ajakirjanduses Jaan Tõnissoni Postimees Tartus, Tallinnas Konstantin Pätsi Teataja; ● Juhan Liiv, 1865.–1913.aasta; ● Eduard Vilde, 1865.–1933. aasta; ● August Kitzberg, 1855.–1927. aasta. Juhan Liiv, 1865.–1913.aasta: ● Pärit Alatskivi lähedalt; ● Õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis; ● Vend Jakob Liivi juures Väike-Maarjas 1882. aastal; ● Virulase toimetuses Tallinnas, Sakala toimetuses Viljandis, Oleviku toimetuses Tartus; ● 1892. aastal otsustas pühenduda vabakutselisena kirjutamisele. ● Looming: ○ 1893. aasta–“Kümme lugu“ („Peipsi peal“, „Pahased naabrid“, „Igapäevane lugu“jt); ○ 1894. aasta– „Vari“; ○ Kukulinn, Villu, Kuuse perenaine ja peremees, Murumäe mõisnik, noor mõisnik Hugo, tema õde Adelheid, Helene; ○ Isamaalüürika: ■ „Eile nägin ma Eestimaad“;
-----Tule kiirel sammul üle rohu. -----Kui puna tuleb kastest Su jalgadelt ära, kui kellukesevõrud lõtvuvad Su jalgadel, kui pärlid pudenevad välja Su keest, mis sellest. -----Tule kiirel sammul üle rohu. 2 -----Kas näed pilvi katmas taevast? -----Kureparved lendavad jõe vastaskaldalt üles ja tujukad tuulehood tuhisevad üle nõmme. -----Ehmunud kari jookseb lautadesse külas. -----Kas näed pilvi katmas taevast? -----Asjata läidad ehtimislambi - leek võbeleb ja kustub tuule käes. -----Kes teab, et Su silmalaud pole mingitud mustaks? Sest Su silmad on mustemad pilvedestki. -----Asjata läidad ehtimislambi - see kustub. -----Tule, nagu oled; ära viida ehtimisega aega. -----Kui pärg pole punutud, kes sellest hoolib; kui käevõru pole kinni, jäta ta. -----Taevas on üleni pilves - on juba hilja. -----Tule, nagu oled; ära viida ehtimisega aega
monoloogid," kogumik "Kirjad sõgedate külast"(1950), olukirjeldus. Oma loomingut alustab Smuul luuletajana "Karm noorus" (1946), "Mälestus isast." Poeem: "Staalinile" Aira Kaal - Pöide kandist. Ta suri 1980- algul kirjutas memuaare: "Kodunurga laastud." Paar reisikirja: kogu "Kui saaks seda imet vaadata." Debora Vaarandi - Valjalast. Sündis 1916. valik kogu "Kauge hääl." Väga tark luuletaja. "Eesti mullad" see luuletus sai 1965a esimese Juhan Liivi luule preemia. On kirjutanud luuletuse "Saaremaa valss." Poeem: "Talgud Lööne soos," "Tuule valgel"(1977). Debora oli rahva kirjanik. Smuul ja Debora olid mingi aeg abielus. Ülo ja Jüri Tuulik - Ülo kirjutas tõsiseid asju, Jüri jälle naljakaid. Ülo romaan "Sõja jalus"(1974) - Sakslaste küüditamine. Jüri kirjutas "Abruka lood", "Meretagune asi." Juhan Peegel - elab. Orisaarest. Eesti ajakirjanduse isa. Uurinud rahvaluule sõnavara(regivärss). Kirjutas ilukirjandust
Jääb aga vahele siberisse. Siis kirjutab ta ajaloolise triloogia ,,Mahtra sõda." Peale seda toob ta uue raamatu riiulitele ja selleks on 1 osaline ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja 3 osalise ,,Prohvaet Maltsvet"(1902 1908). Nendele järgnevad ,,Raudsed käed," ,,Lunastus," ,,Mäeküla piimamees"(1916) ja ,,Minu esimesed triibulised" Peale raamatute kirjutas ta ka näidendeid: ,,Tabamata ime"(1912) draama, Eesti kultuur euroopasse. Sellega ta Ott Arderi auhinda ta ei saanud. See inspireeris teda kirjutama uut. Selleks oli ,,Pisuhänd"(1913). See oli parem. Täpne dialoog, hea sõna kasutus, karakterid väga head. Kirjeldab esmakordselt linna miljõõd ,,Mäeküla piimamees" ,,Pisuhänd" Komöödias "Pisuhänd" on vaatluse all tõusikkodanlus nii oma majandusliku kui ka kultuuriliste ambitsioonide ja spekulatsioonidega, kusjuures tähelepanuväärne on see teos
Ta jõuab teadmatusest teadmisse, mis osutub hukatuslikuks. 3. G.Suitsu elu ja looming Gustav Suits (1883-1956) Sündis Tartus Võnnus. Isa oli küla koolmeister ehk austatud mees. Haridus oli hinnas, ent õpetajad pole ju kunagi jõukad. Gustavil ilmnesid vaimsed anded juba varakult. 4- aastaselt luges ta Piiblit. Muljet avaldas talle Juhan Liiv. Gümnaasiumihariduse sai Tartus venekeelses koolis. Ta õppis palju keeli. I luuletuse ,,Vesiroosid" avaldas 1899. aastal. Tema eestvedamisel korraldati Koidula mälestusõhtut. Ta võeti kooli tagasi ja lõpetas kuldmedaliga. Läks TÜ-sse, ent peagi Helsingi Ülikooli üldine kirjanduslugu, esteetika ning soome kirjandus ja kultuur. 1905. aastal I luulekogu ,,Elutuli" see leidis palju lugejaid noorte hulgas, sest kirjutatud maailma muutmise vaimus (vormimeisterlikud ja jõulised luuletused). 1910. aastal lõpetas ja jäi Soome, kuna ei leidnud Eestis sobivat tööd
Modernism, postmodernism, sürrealism. Autorid: Aleksander Suuman (3 kirjanduslikku nägu: nooremapoolne, traditsiooniga paremini haakuv Suuman, lüüriline (1960ndatel), 1970ndatel lisandub lüroeepilisust, kolmas pööre 1980ndate keskapaigast: äärmine minimalism. Ly Seppel (kassetiautor, luuletõlkija), Andres Ehin (,,Uks lagendikul" (1971) läbimurre, esimesene sürrealistlik luulekoguks kodumaal), Viivi Luik, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Juhan Viiding. Nooremate autorite tuumik 1970ndate alguses koondav ,,Närvitrükk": Toomas Liiv (kriitika momendid, loodusfoon), Johnny B. Isotamm (1960ndatest alates, osales käsikirjalistes almanahhides) ja Joel Sang. Baturin (debüüt 1960ndate lõpul, looduslähedane paigaluule, murdeluule elustamine). 7. Paul-Eerik Rummo luule ja näidendid. Suur osa loomingust jääb 60ndatesse ja 70ndate algusesse, hiljem pilt hõreneb.
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j
traditsiooni. Noor-Eesti tähtsus: Vormi rõhutamine ja stiil Kirjanduskriitika täiesti uus tase Noorte autorite toetamine Väliskirjanduse tähtsustamine Keele areng Teose kujundus uuel tasemel Trükikoja loomine Sõnavara rikastamine Tõlkimise uus tase Eesti kirjanduse tõlkimine soome keelde IV RÜHMITUS ARBUJAD (LOITSJAD) (30-NDAD 40-NDAD) Tartu Tegu oli Tartu Ülikooli sõpruskonnaga, kuhu kuulusid Betti Alver, Heiti Talvik, Kersti Merilaas, August Sang, Paul Viiding, Bernard Kangro, Uku Masing ja Mart Raud. Nad kõik õppisid ülikoolis filosoofiat, v.a. Uku Masing, kes õppis usuteadust (deloogia). Omavahel Abiellusid B.Alver ja H. Talvik ja August Sang ja K. Merilaas. Kõik olid individuaalsed kirjanikud. Arbujad püüdlesid varasema Eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käitlseid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja
suuremat rõhku. Tarapita (1921-1922) Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, Albert Kiivikas, Daniel Plgi, Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt. Arbujad (antoloogia ,,Arbujad" (1928) , koostaja Ants Oras) Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) Siuru ja Tarapita on Liidu eelsed organisatsioonid. Ühendab ka praegu kirjanikke. 1923 Looming (peatoimetajad aastatel 1923-40 Tuglas, Kärner ja Semper) -> ajakiri pole kunagi oma nime vahetanud. Kärner on üks Loominu ebaõnnestunud peatoimetajadi. Ühendab ka praegu kirjanikke. Tallinna ja Tartu vastandamine tekki s 20ndatel aastatel.
Achilleuse. Ta võttis Patrokloselt varustuse, ning sai aru, et see ei olnud Achilleus. Kui Achilleus sai teada, et tema lähedane sõber on surnud, tahtis ta Troojale kallale minna. Ema lasi teha sepal uue sõjavarustuse, mis oli tugevam kui eelmine. Algab eepos Uus päev, uus võitlus. Kättemaksuhimuline Achilleus oli Kreeka vägede eesotsas ja surus troojalasi tagasi. Hektor võttis Achilleuse väljakutse vastu, aga siis kui Achilleus talle läheneb, lööb Hektor vankuma ja jookseb minema. Kuid siis sekkus mängu Athena, kes võttis Hektori venna kuju ja julgustas Hektorit võitlema. Esimesena heidab oma oda Achilleus – vise läheb luhta. Sama juhtus ka Hektori viskega. Kui Achilleus tahtis uut oda, oli tema oda läinud Hektorile, Athena abiga. Achilleus tappis Hektori ning otsustas ta surnukeha rüvetada. Seda nägi pealt Hektori isa Priamos. Jumalad julgustasid Priamost, et ta läheks Achilleuse juurde
Kui kutsutakse talupoeg mõisa, siis talupoeg läheb kohe ärevile ning juba ete arvatakse, et sealt ei saa tulla mitte midagi head. Mõisasse kutsutakse tavaliselt siis, kui tahetakse mingit andamit või karistada, midagi negatiivset. Talupojale on see suur ja pingeline, kui talupoeg läheb mõisasse. Teda valdab kohmetus, ta ei oska selles ruumis kuidagi käituda, on segaduses. Kultuur on teatud normide süsteem ja neid norme peab järgima. Ja seetõttu ongi talupoeg kohmetu, et ta ei tea nendest normidest midagi. Alateadvuses on hirm. Binaarne opositsioon.. läbib erinevaid teoseid: Näiteks must talu versus ilus valge puhas mõis. võim-allumine----- pole romantilises, vaid realistlikus, kriitilises mõis-küla Valgus-pimedus---- kristlikus mõttelaadis on see. Ilu-inetus 17. Religiooni teema 19. sajandi eesti kirjanduses 12
Siurulaste teoseid iseloomustab uusromantikast kantud subjektivism ja elutung. "Siuru" kirjastusmärgi all avaldasid nad ka albumit "Siuru" I-III (1917-1919). "Arbujad" - luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (1904-1947), Bernard Kangro (1910-1994), Betti Alver (1906-1989), August Sang (1914-1969), Kersti Merilaas (1913-1986), Uku Masing (1909-1985), Paul Viiding (1904-1962) ja Mart Raud (1903- 1980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust. "Tarapita" - kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921-1922. Rühmitusse kuulusid Artur
ja selle oskuse vajadust pole eriti kõrgelt hinnatud. Mülleri halb eesti keeles tulenes Tallinnas liikuvate erinevat murret kõnelevate kohalikega – selle tagajärjel pole Müller keeleliselt stabiilne, vaid on mõjutatud ühe või teise murde traditsioonist ja grammatikast. 5. 17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule 17.saj oli kogu Euroopas levinud komme tähistada olulisi sündmusi luuletustega, nt pulmad, sünnipäev, ristsed. Nendest sündmustest lähtuvalt kirjutati üksikuid tekste – juhuluulet. Ka Eestis juurdus see traditsioon. Ennekõike oli see saksakeelne. Juhuluule materjali hulka kuulub ka nt ladina-, kreeka- ja rootsikeelseid tekste. Pulmaluule traditsioon oli 17.saj algul elav. Tekste on palju, aga 1760ndatest hakkab hääbuma, sest tsensuur keelab (ilmalikud teemad, nt seksuaalsus). Juhuluuletraditsioonis kirjutatakse ka esimene eesti kunstluuletus
50ndate esimesel poolel ainult "antisovetsinat", mille avaldamisest ei saanud mõeldagi. 1950. aastal kirjutas ta laagriromaani "Põhjavalgus", mille algus oli tehtud juba laagris. 1951. valmis kunstnikuromaan "Laevad kaotavad tüüri" ja seejärel jällegi vanglajuttude kogu "Kirjad minu haiglast". Veel 1958. aastal on Kaugver seitsme päevaga kirjutanud mugandumist ründava lühiromaani "Sillad põlevad". Nendest romaanidest on tänaseks avaldatud ainult "Laevad kaotavad tüüri" seegi postuumselt 1993, kui tütar leidis pärast isa surma sahtlist ammukirjutatud ja sahtlipõhja maetud käsikirja, mida Kaugver ehk ise kunagi avaldada ei tahtnudki. Avalikkuse ette tuli Kaugver 1956. aastal Loomingus avaldatud novelliga "Doktor Kollom". 1959. aasta romaanivõistlusele saatis ta surnud metsavenna päevikuna esitatud romaani "Võõra mõõga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
