Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti, Läti ja Rootsi reformid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
omavalitsus, reform, reformid, omavalitsused, ennekõike, ühinemise, ühiste, omavalitsussüsteem, sektor, kohalikel, sulandunud, heaoluriik, omavalituse, institutsioonid, raamid, local, government, haldusreform, aastatest, brans, sundinud, mistõttu, maailmasõda, vetik, ühistegevuse, rollides, tasandite, asumi, ühelt, kattai, viks, raamistikKeskmise suurusega omavalitsuse finantsiline jätkusuutlikkus Oma magistriõpingud soovin siduda oma tööga Põlva valla finantsjuhina. Tänane Põlva vald tekkis 2013 aasta kohalike omavalituste valimiste käigus Põlva linna ja selle ümber asunud Põlva valla liitumise tulemusel. Mina olen alates 2012 aasta suvest töötanud Põlva valla finantsjuhina ning pean seetõttu vajalikuks kompleksselt analüüsida ja hinnata konkreetsete omavalitsuste ühinemise mõju finantsilisele jätkusuutlikkusele ning töötada välja pikaajalist arengut tagavad investeeringute otsustamise printsiibid.. Usun, et ainult selline põhjalik analüüs saab olla omavalitsuse pikaajaliste finantsotsuste aluseks. Selle eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded: viia läbi Põlva linna ja Põlva valla omavalitsuste ühinemise finantstulemuste kompleksne analüüs nii eelarve tulu- kui ka kulupoolelt vaadatuna;
transpordi kättesaadavuse. Neid probleeme on küll äärmiselt keeruline lahendada aga lahenduse võib pakkuda aeg. Kui vajalikud sammud ühinemisel on astutud ja vastasseisul pole enam mõttet saab alles edasiminek alguse. Haldusreformi mõte on parandada inimeste elu ja poliitikute vastuseis nende võimu nõrgenemisse, või kahjuks ka töökoha kaotamisse ning ka kindlasti regionaalsete probleemide tekkimine ei tohiks progressile ette jääda. Kui haldusreform on sooritatud saavad omavalitsused pihta hakata elanikele oluliste küsimustega ja reformi tulemusel tekkinud kitsaskohtade lahendamisel. Fakt on see, et haldusreform on vajalik ja Eesti arengu silmis möödapääsmatu. 5. 2007.a reformikava käsitletavad valdkonnad 2007. aasta reformikava „Regionaalhalduse korrastamine“ seletuskiri käsitles peamiselt regionaalpoliitika ja regiooni mõistet leides siinkohal eristuvuse Eesti vs Euroopa terminoloogias. Lisaks käsitleti regionaalpoliitika
RIIGIKOGU LIIGE RIIGIKOGU FRAKTSIOON RIIGIKOGU KOMISJON VABARIIGI VALITSUS RIIGIKOGU JUHATUS JUHTIVKOMISJON RIIGIKOGU I lugemine Lükatakse tagasi II lugemine Muudatus ettepanekud III lugemine LÕPPHÄÄLETUS Seadus võetakse vastu Seadus jääb vastu võtmata Vabariigi President Kuulutab välja ja avaldatakse Riigi Teatajas Saadab Riigikogusse tagasi 2. Kohalikud omavalitsused KOV on valla või linna võimuorgan, mis seaduste alusel iseseisvalt korraldab ja juhib kohalikku elu, lähtudes elanike õigustatud vajadustest ja huvidest, arvestades valla või linna arengu iseärasusi. KOV põhimõtted: kohaliku elu küsimuste otsustamine ja korraldamine; elanike õiguste ja vabaduste tagamine; oma seaduste ülesannete ja kohustuste täitmine; vastutus oma ülesannete täitmise eest; tegevuse avalikkus; avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.
omavalitsuste koostöö; 2) arvestada tuleb jätkusuutlikkuse ja uuenduslikkuse põhimõtteid; 3) harukondlike poliitikate seotus regionaalarengu suunamisega vajab tugevdamist; 4) arvestada tuleb keskuste ja tagamaade vastastikust sõltuvust ning keskuste kaalukat rolli edasises regionaalarengus; 5) käivitada integreeritud arendustegevus; Schöber, P. (2003) Kohalik omavalitsus. Tänapäevase kohaliku omavalitsuse idee, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk. 23-53. (ÕIS) Linn või vald ei tugine ainult mitte enesele, vaid see on ka kõrgema organismi organ. Seega allub nii esene kui ka võõrale (riigi) tahtele. Ruum, milles on piiratud valla või linna eriareng, on piiratud. Kohaliku omavalitsuse idee tegelikkuses eksisteerib seega linnade ja valdade, maakondade ja kõrgemate omavalitsus-liitudena.
), Eesti poliitika ja valitsemine 1991-2011, Tallinna Ülikooli Kirjastus, 247-277: http://hum.ttu.ee/failid/oppematerjalid/AHintro/ev- 20.pdf Kahekümne taasiseseisvumisest möödunud aastaga on Eesti avaliku halduse institutsionaalses ülesehituses toimunud väga suured muutused. 1991. Ja 2011. Aasta haldusstruktuurid erinevad üksteisest nii asutuste arvu, nimetuste, funktsioonide kui ka toimimisprotseduuride poolest. Institutsionaalse ülesehituse reformid on tegelenud nii optimaalse ministeeriumide arvu küsimusega (peamiselt 1990ndate esimeses pooles) kui ka ministeeriumide ja neile alluvate asutuste omavahelise funktsioonide jaotuse ja allasutuste mõistliku koosseisu teemaga (kõik 20 aastat). Kui proovida kogu perioodile leida ühendavat märksõna, siis oleks selleks tõenäoliselt kokkutõmbamine või konsolideerimine kuigi erinevat tüüpi asutusi on selle aja jooksul nii loodud, kaotatud kui ka
omavalitsuse esinduskogude (volikogude) valimisi; 2) kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS): määrab kindlaks kohaliku omavalituse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning kohaliku omavalitsuse üksuste suhted omavahel ja riigiorganitega; 3) kohalike maksude seadus (KoMS): sätestab kohalikud maksud, kohalike maksude kehtestamise korra ja nendele esitatavad nõuded; 4) kohaliku omavalitsus üksuste ühinemise soodustamise seadus (KOÜS): soodustab kohaliku omavalituse üksuste ühinemist ja territooriumi haldusjaotuse korrastumist, millega kaasneb kohaliku omavalitsuse üksuste haldussuutlikkuse ja edukate projektitaotluste koostamise suutlikkuse tõus, kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tema territooriumil pakutavate avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine ning kohaliku omavalitsuse üksuste koostöövõime arenemine;
Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. Kohaliku omavalitsuse mõiste (KOKS § 2) 1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. 2) Kohalik omavalitsus: - rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel;
kultuurimälestiste riikliku registri pidamine kultuurimälestiste väljaveotaotluste läbivaatamine 48. Ministri ja kantsleri funktsioonid ja roll ministeeriumis. 49. Ameti ja inspektsiooni funktsioonid ja erinevused. Ametid on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelvalvet ja kohaldada riiklikku sundi ennekõike poliitika elluviimise funktsioon inspektsioon on samuti seaduses sätestatud ja ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab riiklikku järelvalvet ja kohaldada riiklikku sundi ennekõike järelvalve funktsioon mõlemat juhib peadirektor Allikad: Loengumaterjalid, vabariigi valitsuste seadus, valitsuste, riigikantselei ja ministeeriumite kodulehed. Eesti kohtusüsteem ja õiguskantsler 50
rahulolematud pakutavate teenustega, tulud on kordades väiksemad kui avaliku sektori kulud, kodanikud võõranduvad võimust, järjest suurenev riikidevaheline konkurents, mis nõuab haldus sektori ümber sättimist, et see toetaks majanduse arengut. Selleks, et Eesti riik saaks tõusta eurotasemele ja, et meil oleksid kaasaegsed avaliku halduse põhimõtted on tarvis innovatsiooni, mis erineks täiesti siiamaani toimunud „loomulikust“ arengust. Seega peab toimuma kõikehõlmav reform. (Haldusreformi ideed ja praktika, 2015) 4 1.1 Haldusreformi eesmärgid Riigi konkurentsivõime tugevdamiseks ning kodanikuühiskonna tagamiseks peab Eesti avalik haldus olema tunduvalt demokraatlikum ja efektiivsem, kui ta on olnud tänaseni. Kvaliteetne, innovatiivne, paindlik, kodanike huve ja õigusi arvestav ning seda kõike optimaalsete
eesmärgiks ning seetõttu seati sisse uue tööviis avatud koordinatsiooni meetod (Open Method of Coordination ehk OMC) Teisisõnu, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse leevendamiseks lepiti kokku ühised sihtmärgid, kuid abinõud nendeni jõudmiseks saab iga liikmesriik ise valida. Avatud koordinatsiooni meetod on Euroopa Liidu valitsemise üks uuenduslikke meetodeid. Kasutatakse riikide omavahelist võrdlemist (benchmarking) ühiste eesmärkide poole liikumisel ja organiseeritakse üksteise kogemustest õppimist. Kuidas tõsta teadlikust bseoses sotsiaalse kaasatusega: Tegevuskavade täitmise jälgimine on üheks võimaluseks tõsta erinevate osapoolte teadlikkust vaesusest ja tõrjutusest ning selle mitmetahulisest olemusest. Lisaks sellele on aruande koostamine üks võimalusi arendada tõrjutuse vähendamisele suunatud poliitikaid, mis leiaksid kajastamist järgmistes strateegilistes dokumentides.
...............................................................................13 12.Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused puuetega inimeste teenuste arendamisel (SHS) ...................................................................................................................................................13 Kohalike omavalitsuste abi:..................................................................................................14 shs §26 kohalikud omavalitsused:.........................................................................................15 13.Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded eakate teenuste arendamisel (SHS)...................15 § 27. Vanurite sotsiaalhoolekanne.........................................................................................15 14.Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused lastekaitse alase tegevuse korraldamisel.........15 Riigi kohustused:..............................................................
On ka tihe seos teiste HÕ eriosa valdkondadega, nt korrakaitseõigusega, keskkonnaõigusega, ehitusõigusega jt, sest nendes eraõiguslikult reguleeritud õigusvaldkondades teostavad KO üksused arvukaid materiaalseid funktisoone. Kuna KOVÕ tuumaks on korraldusõigus, on OVKÕ, -majandusõigusel ja finantsõigusel palju kokkupuutepunkte haldusõiguse üldosaga, eriti halduskorraldus ja menetlusõigusega. 4. Mis on kohaliku omavalitsuse õigus laiemas tähenduses? Kohalik omavalitsus tegutseb nii avaliku kui ka eraõiguse raamides. KOVÜ võivad kolmandate isikute suhtes kasutada ka eraõiguslikke vahendeid. Seega võib KOVÕ käsitleda ka laiemas tähenduses- neid eraõigusesse kuuluvaid õigusnorme hõlmavana, mis reguleerivad õigussuhteid, mille vähemalt üheks õigussubjektiks on KOV üksus. KOVÕ piiritlemisne muutub praktiliseks, kui see puudutab KOV pädevusi, kohtualluvust ja järgnevat õiguslikku vastutust. 5
Sissejuhatus Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega, moodustades organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku
Keskmine palk valitsemisalas oli 31.10.2011 seisuga 808,59 € (sh riigiasutustes 698,60 €); Kultuuritöötajate arvu üldine trend näitab pigem kahanemist: 2005 a oli kultuuritöötajate osatähtsus tööhõives 3,2 %, mis oli üks EL suurimaid; 2009 a seisuga on kultuurisektoris tööl 2,7 % hõivatuist. Kolmas loeng. Halduskorraldus Kohalik Omavalitsus (KOV) EV põhiseaduse XIV peatükk o Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. o Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
TEEMA 1 1. Ühiskonnasektorite olemus, struktuur, omavaheline seos 1) Avalik sektor ehk esimene sektor on osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõted. Avaliku sektori funktsioonid- 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine;
Eesti Advokatuur Eesti Arengufond Eesti Haigekassa Eesti Kultuurkapital Eesti Kunstiakadeemia Eesti Maaülikool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Pank Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusringhääling Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Töötukassa Finantsinspektsioon Kaitseliit Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Notarite Koda Rahvusooper Estonia Tagatisfond Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool Tartu Ülikool Kohalik omavalitsus kui iseseisev halduskandja. Kohaliku omavalitsuse üksused (linnad, vallad) Kohaliku omavalitsuse ülesanded ja põhiseaduslikud garantiid. (Põhiseadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ) KOV on PÕS sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida 6
HALDUSKORRALDUS Ühiskonnasektorid: Ühiskond (avaliksektor haldusorganisatsioonid avalikõiguslikud ja erasektor-ärisektor ja kasumitaoluseta). Ärisektor AS,osa-,usaldus-,täisühing ja FIE Kasumitaotluseta(tulu tuleb aga ilma kasumita) Mittetulundusühing,sihtasutus,seltsing Avaliksektor Kesktasand (riigikogu,keskvalitsus,kohtud,president,keskpank,riigikontroll,õiguskantsler) Omavalitsus (linn,vald) ja Avalik-õiguslik isik nt. (Tartu Ülikool,Haigekassa,Eesti Rahva Muuseum,Rahvusringhääling, Kultuurkapital. Avalik haldus: Avalik haldus modaalses mõttes a)orienteeritud avalikele huvidele b) sotsiaalselt kujundav tegevus c) aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus d) rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks ...Materiaalses mõttes a)halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe
prügivedu ja telekommunikatsioon veel hiljuti üheselt mõistetavalt avalikud haldusülesanded. Tänaseks on riik nende teenuste otsese osutamise lõpetanud; endised riigiettevõtted nendes valdkondades on suures osas erastatud ja turg on avatud konkurentidele. Telefonikõne teenuse osutamine ega rongiliiklus ei ole täna enam avalikud ülesanded. Riigi kohustus on üksnes tagada kaudselt turu reguleerimisega teenuste kättesaadavus, kvaliteet ja konkurents. Mõnel juhul on riik või omavalitsused siiski säilitanud oma osaluse olulisi teenuseid osutavates ettevõtetes (sadamad, lennuväljad, veevarustus, kaugküte, elektrienergeetika). Kui osalemise eesmärk ei ole pelgalt fiskaalne, vaid vähemalt selle kõrval püüab riik aktsionäri või osanikuna tagada teenuse osutamise stabiilsust, tuleb tõdeda, et teenuse vastu esineb avalik huvi ja tegemist on avaliku ülesandega. Avaliku ülesande täitmine eraisiku poolt ei tähenda
Sotsiaalvaldkond haridus, hoolekande, pensioni, tervishoiu, perepoliitika Paljud valdkonnad ka läbivad nt hõivepoliitika nii majandus kui ka sotsiaalvaldkonnas Kaasaegne valitsemine reeglina eeldabki erinevate valdkondade ühildamist nt pere ja hõivepoliitika; haridus ja hõivepoliitika jne Avaliku poliitika eesmärkide keerukus Vastuolulisus nt majanduses kasum, sotsiaalpoliitikas vähem ebavõrdsust , * sageli mitterahalisus, pikk perspektiiv Avalik sektor ei saa oma olemuselt olla lõpuni efektiivne turutõrgete likvideerimine ja/või maandamine; avalikkuse poolehoiuga arvestamine Baber 10 põhjust, miks avalik poliitika erasektorist erineb 1)avaliku sektori ülesanded on keerulisemad ; 2)otsuste elluviimine on raske ; 3)annab tööd suurele arvule inimestele, kelle motiveerituse tase on väga erinev (Eestis ca 27%) ; 4)tegeleb võimaluste garanteerimisega ; 5)tegeleb turutõrgete tagajärgedega
valitsemialas olevate allüksuste tööd ja min asjaajamisi. Kujundab personali, nimetabametisse ja vabastab (v.a, need, kes teedb minister), eelarve koostamine ja täitmine, riigivara käsitlemine) 42. Ameti ja inspektsiooni funktsioonid ja erinevused. Ametid on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelvalvet ja kohaldada riiklikku sundi. Ennekõike poliitika elluviimise funktsioon. Inspektsioon on samuti seaduses sätestatud ja ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab riiklikku järelvalvet ja kohaldab riiklikku sundi. Ennekõike järelvalve funktsioon. Mõlemat juhib peadirektor 43. Kirjeldage kohtuvõimuharu võrreldes seadusandliku ning täidesaatvaga, erinevused, sarnasused. Kohtuvõim on konkreetne. Kohtumenetlus- tagab seaduse ülimuslikkuse- poliitilised mõjud peavad olema välistatud!
Paats "Vägivald paarisuhtes - müüdid ja tegelikkus" Eesti Statistika kvartalikiri 3/10) „Hoolekandelise abi andmisel lähtub Eesti riik subsidiaarsuse põhimõttest, mille kohaselt avalikke kohustusi täidavad üldjuhul eelistatult kodanikule kõige lähemal seisvad võimuorganid ning esmalt rakendatakse abivajajale kõige lähemal oleva tasandi (esmatasandi) ressursse. Millest tulenevalt on peamisteks hoolekandeteenuste ja – toetuste osutajateks kohalikud omavalitsused. Kohaliku omavalitsuse poolt pakutud hoolekandeteenusteks on näiteks isikliku abistaja, tugiisiku, invatranspordi, elukoha kohandamise, turvakodu, varjupaiga, sotsiaaleluaseme, perekonnas hooldamise, sotsiaalnõustamise ja hooldusabi teenus.“ http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalhoolekanne/riigi-rahastatavad-teenused.html Riiklik ohvriabisüsteem pakub nõustamisteenust kuriteoohvritele. Katmata on varjupaigateenus ja
osakonna juhataja, Välisministeeriumis peadirektori; 7) nimetab täitmist;151) kuulutab välja kohaliku omavalitsuse volikogu ametisse ja vabastab ametist ministrile vahetult alluvad täiendavad valimised ja valimised kohaliku omavalitsuse üksuste nõunikud; ühinemise tõttu; 8) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi kulude 152) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseaudiitori ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve kutsetegevuse korraldamise maavalitsuses ja maavalitsuse eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab haldamisel olevates riigiasutustes
Oma osa on Vabariigi Presidendil tema nimetab ametisse esimese ja teise astme kohtunikud. Niisiis on võimude lahusus eelkõige kontrolli ja tasakaalustatuse mehhanism. Opositsioon Opositsioonis olevad parteid kontrollivad valitsuse tegevust ning püüavad võimaluse korral mõjutada koalitsiooni poliitikat. Opositsiooni ülesanne on toetada valitsust küsimustes, mis hõlmavad üldriiklikke huve. Opositsiooni puudumise korral ei ole tegu demokraatliku riigiga. Kohalik omavalitsus Kohaliku omavalitsuse alused Eestis praeguse kohaliku omavalitsuse süsteemi arengu aluseks võib pidada 1989. aastat, mil toimusid esimesed demokraatlikud valimised kohalikul tasandil pärast Nõukogude perioodi. Kuigi kohalik omavalitsus oli sajandi alguse Eesti halduskorralduse oluline osa, oli nüüd tegemist pigem uue süsteemi ülesehitamise kui vana taastamisega, sest vahepealne tsentraliseeritud riigikorraldus tõi kaasa põhjalikud ümberkorraldused.
1. Kohaliku omavalitsuse majandustegevuse õiguslikud lähtealused. Võib teenuste osutamiseks asutada ametiasutuse hallatavaid asutusi, olla osanikuks või aktsionäriks äriühingus, samuti asutada SA-d ja olla MTÜ liikmeks- selle küsimuse otsustab volikogu, kuid ülejäänud pahnaga tegeleb valitsus- nimetab nõukogu liikmed, teostab muid aktsionari õigusi. 2. Avalike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmine- haldusül. täitmine väljaspool töö-, teenistus- vm alluvussuhet ja väljaspool teenistuslikku järelevalvet. KOV võib volitada juriidilist või füüsilist isikut täitma: 1) seaduse alusel antud haldusaktiga või 2) seaduse alusel HKTS-s sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga Võime iseloomustada 4 alusel: 1. formaalne privatiseerimine= avalike ül. Üleandmine KOVi poolt moodustatud eraõiguslikule isikule. Volikogu otsusega kas AÜ-le, mille ainus omanik, aktsionär on KOV, SA-le, mille ainuasutaja Halduslepingu sõlmimisele kohaldatakse
2. KOHTUTE STRUKTUUR (RAKING) 66 P.3. JÄRELEVALVE INSTITUTSIOONIDE FUNKTSIOONID JA PÄDEVUS 67 TEEMA 7. PÕHIMÕISTED 69 TEEMA 8. TEISED ORGANISATSIOONID - I RÜHM: KOHALIKUD 71 OMAVALITSUSED; RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID; KULTUURAUTONOOMIA; KUTSEALADE OMAVALITSUSED; KIRIKUOMAVALITSUS- NENDE JURIIDILINE LAAD, FUNKTSIOONID JA PÄDEVUS §1. KOHALIKUD OMAVALITSUSED - MÕISTE, JURIIDILINE LAAD, FUNKTSIOONID, 71 PÄDEVUS JA STRUKTUUR P. 1. MÕISTE 71 P.2.JURIIDILINE LAAD 71 P.3. FUNKTSIOONID 72 P.4. PÄDEVUS 72 P.5. STRUKTUUR 73 § 2
AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond · Avaliku, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus ja koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses Millest koosneb ühiskond? Ühiskonna struktuur = avalik sektor + ärisektor + kodanikuühiskond 1.) Avalik sektor Peamine eesmärk: teenida avalikku huvi (,,enamuse arvamus", erahuvide ühisosa) Sinna kuuluvad: · AÕJI - Avalik-õiguslik juriidilised isikud o Riik o Põhiseaduslikud institutsioonid: 1. Riigikogu 2. Riigikontroll 3. Vabariigi President 4. Vabariigi Valitsus 5. Kohalik omavalitsus 6. Kohus 7. Õiguskantsler 8. Eesti Pank
2) PERSONALI JUHTIMINE- Töö analüüs; Personali arendamine. 3) TULEMUSJUHTIMINE JA AUDITEERIMINE VÄLISKESKKONNAGA ARVESTAMINE – Võrgustikjuhtimine; suhtekorraldus. 2.Mis on avalikud teenused, miks on neid raske selgepiiriliselt eristada erasektori kommertsteenustest? Tooge näited *Avalik teenus - Avalik teenus on teenus, mille kättesaadavus kõigile on tagatud riigi poolt või avaliku halduse asutuse poolt (sh riigiasutused, omavalitsused või nende tellimusel avalikkusele osundatav teenus). Avaliku teenuse osutamise kohustuse võib ametiasutus panna teenust pakkuvale üksusele (lennundus-, raudtee- ja maanteveo ettevõtjad, energiatootjad, riigi tellimusel töötavad haiglad, haigekassa, koolid, lasteaiad jne) üleriigiliselt või piirkondlikult. Juriidilistel isikutel ega eraisikutel ei ole kohustust pakkuda avalikku teenust, kuid nad võivad oma teenuse soovi korral muuta kõigile kättesaadavaks, kas tasu eest (nt
täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Sama põhimõtet kannab ka § 32, eriti selle teine ja kolmas lõige, mille kohaselt igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Seadus võib üldistes huvides sätestada vara liigid, mida tohivad Eestis omandada ainult Eesti kodanikud, mõnda liiki juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused või Eesti riik. Avalikud ehk üldised huvid ja üksikisiku huvid ei pea olema paratamatus vastuolus. Võib isegi öelda, et üldised huvid ei ole midagi muud kui üksikisikute huvide summa. Üldiste huvide järgimisel ning kaitsmisel tagatakse ka üksikisikute huvide kaitse. Seega võivad üldised huvid üksikisikute huvidega kas täielikult või osaliselt kattuda, kuid nad võivad sattuda ka konfrontatsiooni. Sellisel juhul, kui on olemas seaduslik alus, peab konkreetne
täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Sama põhimõtet kannab ka § 32, eriti selle teine ja kolmas lõige, mille kohaselt igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Seadus võib üldistes huvides sätestada vara liigid, mida tohivad Eestis omandada ainult Eesti kodanikud, mõnda liiki juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused või Eesti riik. Avalikud ehk üldised huvid ja üksikisiku huvid ei pea olema paratamatus vastuolus. Võib isegi öelda, et üldised huvid ei ole midagi muud kui üksikisikute huvide summa. Üldiste huvide järgimisel ning kaitsmisel tagatakse ka üksikisikute huvide kaitse. Seega võivad üldised huvid üksikisikute huvidega kas täielikult või osaliselt kattuda, kuid nad võivad sattuda ka konfrontatsiooni. Sellisel juhul, kui on olemas seaduslik alus, peab konkreetne
tugevdamisel. Täname kõiki, kes panustasid uuringu valmimisse. Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Kasutatud lühendid 7 1. KASUTATUD LÜHENDID AMS – lapse õiguserikkumise juhtumisse sekkumise seadus KOV – kohalik omavalitsus LK – lastekaitse LKS – lastekaitseseadus1 LÕK – ÜRO lapse õiguste konventsioon SHS – sotsiaalhoolekandeseadus SKA – sotsiaalkindlustusamet STAR – sotsiaateenuste ja -toetuste andmeregister TAI – tervise arengu instituut VVS – vabariigi valitsuse seadus ÜRO – ühinenud rahvaste organisatsioon 1 Kuigi hetkel kasutatakse lastekaitseseaduse puhul enamasti lühendit „LaKS“, kannab see autorite hinnangul
6. Missugused väärtusskaalad on olulised Inglehart-Welzeli maailma väärtuskaardil? Ellujäämine/eneseväljenduslikkus; traditsioonilisus/ilmalik-ratsionaalsus. 7. Missugused omadused iseloomustavad demokraatlikku poliitilist kultuuri? Pluralism, sallivus, isiklik seotus- ja vastutustunne. 8. Mis on kodanikukultuur? Poliitilise kultuuri aspekt, mida käsitlesid oma samanimelises teoses Gabriel Almond ja Sidney Verba; poliitilise kultuuri käsitlus, mis hõlmab ennekõike selle käitumuslikke aspekte; uurimus, milles jagati eri riikide kodanike käitumismustrid osalevaks, alluvaks ning võõrandunud-kolklikuks. 9. Mis on avalikkussfäär? -See sfäär, milles toimib meedia ja milles toimivad inimesed kodanikena; avalik ja mitteformaalne kommunikatiivne ruum, milles on tagatud kõigil võrdne ligipääs. 10. Kuidas suhestuvad omavahel kodanikeühiskond ja avalikkussfäär? -Kodanikeühiskond on üks avalikkussfääri osa; need kattuvad omavahel. 11
3. Millal ja kuidas võeti vastu kehtiv PS? (Ps muutmine ptk 15) Kehtiv PS võeti vastu rahvahääletusel 28 juuni 1992. Põhiseaduse Assamblee töötas PS välja ja Ülemnõukogu pani selle 20. aprillil rahvahääletusele. 4. mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud? PS on muudetud neljal korral. I kord: 25.02.2003 muudatuse sisuks oli KOV volikogu volituste pikenemine kolmelt aastalt neljale aastale. Ühtlasi jäeti RK-le õigus volituste perioodi lühendada seoses KOV üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.(Võeti vastu kiireloomulisena § 163) II kord: Enne EL liitumist võttis rahvas rahvahääletusel vastu PSTS, mis lubas muu hulgas Eestil kuuluda EL-i. (Formaalselt tegu PS täiendamisega, sisuliselt ikka muutmine vt: §163 lg 1 p 1) III kord: Muudeti preambulit, lisati „eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade“ IV kord: Puudutab riigikaitse korraldust. Loobuti kaitseväe ülemjuhataja mõistest,
sisemise omavalitsusega piirkondi (nt ?). b) Föderatsioon- see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus. Liitriigi keskvalitsuse kompetentsi kuuluvad tavaliselt rahandus, välis- ja kaitsepoliitika. c) Konföderatsioon- see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks. Konföderatsiooni liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse ehk iseseisvuse (nt Euroopa Liit). d) Prodektoraat- see on territoorium või riik, mis on sõltuv teisest riigist või kuulub selle kaitse alla (nt Kosovo 1999-2008 oli ÜRO võimu all). 2. Demokraatia ohud:
annaabi.ee 
