Tasapisi kasvas ka eestlastest haritlaste ning ametnike arv. Õiguslikult olid aga eestlased teisejärgulised kodanikud. Linnades valitses saksa keel, kombed ja meelsus. 1802. aastal taasavati ülikool Tartus. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Enamik tööjõudu kutsuti teenistusse välismaalt, eelkõige Saksamaalt. Nad tõid kaasa valgustusideid. XIX sajandi esimesest poolest on teada vaid üksikuid Tartu Ülikoolis õppinud eestlasi, kes enamasti saksastusid. Baltisaksa kultuurielu keskendus suures osas samuti Tartu Ülikooli ümber. Nii rajati selle juurde joonistuskool. Eestis tegutses rohkem kui 50 erinevat baltisaksa seltsi, mis aitasid säilitada baltlaste identiteeti, aga ka majanduslikku ja poliitilist juhtpositsiooni. 19.sajandi algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool
· Enamik õppejõude Saksamaalt. · Georg Friedrich Parrot Ülikooli esimene rektor.(sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. · Õppisid esialgu Balti kubermangudest pärit tudengid. 1805. Esimene eestlane. · 1892 muudeti ülikooli õppetöö venekeelseks ( Jurjevi Ülikool). HARIDUSOLUD. · 19. Saj. Venemaal ümberkoraldused: Kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: 1) Maakondades- kihelkonnakool ja kreiskool. 2)Kubermangulinnades- gümnaasium ja ülikool. · Läänemere kubermangude õpperingkonna keskus- Tartu Ülikool. · Tallinnas ja Tartus gümnaasiumid, õpetati süvendatult antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu. · Kreiskoolid- kõikidesse linnadesse. 2-3 aasta jooksul teadmisi matemaatikast, loodusteadusest ja geograafiast. · Elementaarkoolid- linnakoolide alam aste
· Kolm voolu: pietism, hernhuutlus, ratsionalism PIETSIM (1720-30 siinse pastorkonna hulgas valitsev seisund) - Taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist - Teeneks tuleb lugeda luteri usu lähendamist rahvale - Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine - 1739.aastal piibli täielik tõlge Jüri kirku õpetaja A.T.Helle - Usudogmade pähe tagumine asendada seletamisega (kritiseerisid konservatiivsust) - Kõlbelisus, haridus HERNHUUTLUS - Pietism haritud teoloogide pärusmaa, pietistlikud ideed rahva sekka vennastekoguduse liikumistega ehk hernhuutlaste liikumise kaudu - Saksa rändkäsitööliste kaudu Eestisse 1730 - Propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust - Võideldi sellega, mis vanade kommete juurde tagasi kiskus - Tähtis talurahva eneseteadvuse kasvatamisel - Rõuge talupoeg Tallima Paap mõisniku võim on kuradist ja sellele ei tule alluda
Esimene oli edukas, teine edutu. 1578.aastal alustas Poola uus kuningas Stefan Batory pealetungi venelaste vastu. 1582.a sõlmiti Jam Zapolski rahu, mis andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1581.a vallutas Rootsi kõik tähtsamad linnused Põhja- Eestis. 1583.a Pljussa vaherahu(R&V), kus Rootsi sai kõik Põhja-Eesti valdused + Ingerimaa. Pärast seda jätkus Poola Rootsi sõda. Baltisaksa valgustajate tegevus 18.sajandil 18.sajandil oli valitsevaks luteri kirik (+ õigeusk) Kirikuõpetajate seas levis pietism. Nad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile, püüdsid religiooni elavdada, aitasid kirikul üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust, luteri usu lähendamine rahvale Pietism levis enamasti kirikuõpetajate seas, kuid rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed hernhuutlaste (vennaste koguduste liikumise) kaudu
2. Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Vaimuelu Eestis 19. sajandi esimesel poolel Kultuuripilt jagunes kaheks: baltisaksa kõrgkultuuriks ja põlisrahva talupoja-kultuuriks. Riigipiirid suleti kindlalt kuna kardeti Prantsuse revolutsiooni siiakandumist(Paul I). Välismaale õppima ei lastud. 1802 taasavati Tartu ülikool, neli teaduskonda: arsti, juura, filosoofia, usu. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimene lektor oli Parrot, kes oli keisriga hea sõber - ülikool sai raha ja autonoomiat. Välismaalt tulnud õppejõud tõid valgustusideid, mida Aleksander I vabameelsena toetas
- Talupoeg pidi raharendi ja talu väljaostusummade saamiseks tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure (Lõuna-Eestis kasvatati peamiselt lina, Põhja-Eestis kartulit). - Talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale. 2. Vaimuelu 19.sajandil: 2.1. Haridus 19.sajandil: 19.sajandi alguseks oli taastunud koolivõrk maapiirkondades. Koole oli enamasti üks iga kihelkonna peale. Seal olid õpetajateks peamiselt ilma spetsiaalse ettevalmistuseta köstrid ning õpetust anti peamiselt talvekuudel. 19.sajandi alguse koolitüübid Eesti alal olid: 1) Maapiirkondades eestikeelsed: - vallakoolid. - kihelkonnakoolid. - õigeusu talurahvakoolid (alates 1840
Kõik taluperemehed, ka talurentnikud lisaks kümnendik maatameestest moodustasid valla täiskogu. Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Valla eesotsas seis valla-vanem, kes pidi jälgima, et vallas seadusi täidetakse, v-vanemal oli õigus määrata rahatrahvi või lühiajalist aresti. Kubermangu ja maakonna omavalitsusasutused jäid kuni Vene aja lõpuni rüütelkondade kätte. Johann Voldemar Jannsen (1819 - 1890) Rahvusliku liikumise algaastate üks kesksemaid kujusid. Õppis kihelkonnakoolis, hiljem kirikuõpetaja juures, sai Vändra kiriku köstriks. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai ajalehe asuta-mine, loa taotlemine nõudis üle kümne aasta enne kui, 1857 sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht "Perno Postimees".
1876 Bell leiutas telefoni 1895 esimeste filmide demonstreerimine 1896 Guglielmo Marconi leiutab raadio Moderniseerumine. Tööstuslik pööre 19.saj II pool Raudteede rajamise tähtsus: majandussidemed Venemaa ja Lätiga kaubavahetuse areng - transiitveosed sisekaubandus, tihenes Eesti piirkondade omavaheline suhtlemine soodustas uute tööstusettevõtete ja asutuste rajamist Moderniseerumine Kultuur. Haridus Valgustusideede mõju jätk + saksa klassikaline filosoofia, estofiilid, ratsionalism. Klassitsism, romantism, realism, impressionism, fovism, sümbolism. Arhitektuuris 19.saj II pool historitsism Haridussüsteemi väljaarendamine: 4 astmeline - alg, põhi, kesk ja kõrgharidus Haridus – kui võimu instrument: saksastamine, venestamine. Riigi rolli kasv Kutsehariduse algus Moderniseerumine Tähtsündmusi 1816- Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus
Balti erikord ja keskvalitsus Balti erikord Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses ning seepärast oli neile oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal restitutsiooniga. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestasid Balti erikorra alused. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused. Koostati aadlimatriklid. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapäras, välistades Vene kolonisatsiooni, mis oleks võinud kohalikele saatuslikuks kujuneda. Balti erikord võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-
tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure (Lõuna-Eestis kasvatati peamiselt lina, Põhja-Eestis kartulit). - Talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale. 2. Vaimuelu 19.sajandil: 2.1. Haridus 19.sajandil: 19.sajandi alguseks oli taastunud koolivõrk maapiirkondades. Koole oli enamasti üks iga kihelkonna peale. Seal olid õpetajateks peamiselt ilma spetsiaalse ettevalmistuseta köstrid ning õpetust anti peamiselt talvekuudel. 19.sajandi alguse koolitüübid Eesti alal olid: 1) Maapiirkondades eestikeelsed: - vallakoolid. - kihelkonnakoolid.
29. september 1710 alistub Rootsi garnison Eestis 1710 1711 katk Eesti aladel 1721 Uusikaupunki rahu, millegi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa liideti Vene riigiga. Tulemused: · rahvaarv vähenes umbes 120 000 inimesele · Eesti alad jäid Vene riigi mõjuvõimusesse · hävitati linnad ja külad · sisserännanud sõdurid laaberdasid ja kaklesid VENE VÕIM ASEHALDUSKORRANI Balti erikord Vene võimule oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus, sest poldud oma vallutuste püsivuses kindel · restitutsioon Rootsi ajal riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele · jäid kehtima endised seadused, maksusüsteem, saksakeelne asjaajamissüsteem, luteri usk ja tollipiir · halduskorraldus · valitsejaks sai kindralkuberner Tallinnas ja Riias, kellel oli kõrge võim, kuid allusid tsaarile · kindralkuberneri abiks said valitsusnõunikud
Põhjasõja ajal katkes ligi sajandis võimalus saada Eestis kõrgharidust. Keiser Paul I otsustas riigipiirid kindlalt sulgeda. Uute ülikoolide asutamisega Venemaal taastati 1802. aastal ülikool ka Tartus. Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Lühikese ajaga valmis ülikooli peahoone. Toomemägi korrastati. Tartu Ülikool muutus kiiresti Euroopa tuntud õppekesuseks. 1828-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut. Baltisaksa kultuurielu keskendus suurenes Tartu Ülikooli ümber. Ülikooli kõrval kujunes kunstielu keskpunktiks Raadi mõis. 19. saj kultuurielu oluliseks koostisosaks olid erinevad seltsid. See hõlmas teadus-, põllumajandusseltse, üliõpilaskorporatsioone laulukoore, klubisid. Baltisaksa arhitektuuris valitses klassitsism. Seda stiili jälgiti mõisate, postijaamade ja kõrtside ehitamisel. Haridusolud.
Jacobi – füüsik, galvanoplastika leiutaja, arhitektuuri õppejõud, Inglisilla proj. 1828.-1840 töötas ülikooli juures Professorite Instituut, mis valmistas ette õppejõud Venemaa kõrgkoolidele. Nimetatud instituudis õppis Nikolai Pirogov – kirurg ja anatoom, opereeris eeternarkoosiga, pani aluse välikirurgiale. 11. Rahvaharidus: ühtluskool, õpetajate seminarid. lk 147 19. saj. algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega loodi kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Läänemere kubermangud moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks sai Tartu ülikool. Tartus ja Tallinnas tegutsesid gümnaasiumid. Kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid. Linnakoolide alama astme moodustasid elementaarkoolid. Talurahva haridustee algas vallakoolist. Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati Tartusse 1828. a elementaarkooliõpetajate seminar.
Läänemere ääres. Eesti sai Põhjasõjas tugevalt kannatada, sest 1700 – 1710 toimus suur osa lahingutest Eesti pinnal. Sõda ja sellele järgnenud katk hävitasid kuni kaks kolmandikku Eesti rahvastikust. Arvatavalt oli eestlasi siis 150 000 – 170 000. Sõjategevuse tulemusena hävitati täielikult Tartu linn, sest Peeter I käsul lasti see 1708. aastal õhku. Üks sõja tagajärgi oli ka Tartu Ülikooli tegevuse lakkamine. 8) Milles seisnes Balti erikord? Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere - äärsetes provintsides: Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. Balti erikord kinnistus Vene võimu ajal. Pärast Balti provintside vallutamist Moskva tsaaririigi poolt kinnitas Peeter I 30. septembril 1710 Liivimaa rüütelkonna ja 1. märtsil 1712 Eestimaa rüütelkonna eriõigused ning pärast Põhjasõja lõppu kehtestati Balti erikord. Kuna elukorraldus Balti provintsides erines
· I astme kohus oli mõeldud talupoegade kergemate süütegude jaoks; vastutasid avaliku korra tagamise eest; otsisid üles põgenenud talupojad. · II astme kohus arutas talupoegade, käsitööliste ja kaupmeeste süüasju. · III astmes arutleti aadlike kuritegusid. · Apellatsioon edasikaebamise õigus. 3. Mõis ja talu Rootsi ajal. 1) mõisate liigid Eestis · Rüütlimõis eramõis, mis kuulus peamiselt baltisaksa mõisnikele. · Kroonumõis riigimõis, mis renditi välja riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel polnud rüütlimõisa. · Pastoraat kirikumõis - rüütli- ja kroonumõisatest väiksemad - andsid elatist kirikuõpetajale. 2) mõisamajanduse areng Eesti Rootsi viljaait, põllumajandusviisid · Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus oli veel võimalik teravilja kasvatada piisavalt palju, et seda ka välja vedada sai.
poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis Carl Robert Jakobson (18411882), pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilises ajalehe Sakala (ilmus aastatel 18781882) asutaja. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Peamist liitlast saksavastases võitluses nägi ta Vene keskvalitsuses. Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, "kihistumata muinasühiskonda" idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti
andnud näljahädalistele mingisugust abi. Samal ajal kui talupojad massiliselt nälga surid, veeti vilja isegi maalt välja Rootsi ja Soome, kus näljahäda oli suurem. Levisid haigused tüüfus ja düsenteeria. Näljahäda lõppes alles 1698. aastal. On arvatud, et suri umbes 7000075000 inimest, seega 20% rahvastikust ehk iga viies inimene. Löögi alla oli sattunud eeskätt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis näljahädast välja tulla. 3 teema: Hariduselu Rootsi ajal Luteri kirik Rootsi riik tutvustas talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid Kirikutes ja kabelites hakati pidama eesti keelseid jumalateenistusi Kiriku juures õpetas köster talupoegadele katekismust ja kirikulaulu Köstrite vähesuse tõttu hakkas vaevaliselt levima lugemisoskus kuid siiski levis. Köstrite haridus oli puudulik Tähelepanu hakati pöörama ka koolide asutamisele 1645- kehtestati kogu Põhja-Eesti katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõud
· Otsapidi jõudis sõjategevus Eestisse ka Krimmi sõja ajal (1854-1856). Vene väejuhatus koondas täiendavaid väeüksusi Baltikumi, et vajaduse korral tagasi tõrjuda liitlaste võimalikke dessante. · Sõja-aastatel tuli elanikel täita erakorralisi koormisi. Baltisakslased impeeriumi teenistuses: · Baltisakslaste sõjaline mõjukus Vene armees tuli eriti esile 18.saj. teise poole sõdades ning veelgi enam Napoleoni sõdade ajastul. · Tuntuim baltisaksa ohvitser tollases Vene armees oli kindlasti Michael Andreas Barclay de Tolly. · Baltisakslased jäid isevalitsusele lojaalseks kuni 1917. Aastani. TALURAHVA OMAVALITSUS Talurahva seadused 19.saj Eestis: Põhjused: · Majanduslikud põhjused: 1)mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine. 2) senine teoorjuslik mõisa majandus ei võimaldanud tagada suuremaid sissetulekuid. · Poliitilised põhjused: 1) Tsaar Aleksander I soovis parandada enda mainet Eurooplaste silmis
arenguteed: 1) eestlaste assimileerumine sakslaste sekka 2) eesti keele põhjal eesti kultuuri loomine. Eelärkamisaeg väikesearvulises inimeste rühmas huvi eesti keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 1800-1857 Perno Postimehe ilmumine. Esmatähtsad eestlaste tuleviku loomisel olid keele areng ja minevikukäsitlus. Eelärkamisaja I periood u 1800-1830. Estofiilide tegevus eesti kultuuri arendamisel. Eesti keele uurimine, eestikeelne kirjasõna. Nimekaimad estofiilid: Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846) Pärnu Elisabeti koguduse pastor. Andis välja eestikeelset ajakirja. Ilmselt tänu sellele ajakirjale huvitus eesti kultuurist rohkem ka Kristjan Jaak Peterson. Johann Philipp von Roth (1754-1818) Kanepi pastor. Erakordne õnneliku eluga mees. Mõjutas kogu Liivimaa kubermangu kultuuri- ja koolielu. Ilmselt pani oma kihelkonnas esimesena eestlastele perekonnanimed. ,,Tarto Maa Rahwa Näddali- Leht". Koolide arendaja Lõuna-Eestis.
2.ASTE Meeskohtud talupoegade ja Maakohtud linnakodanike süüasjad 3.ASTE Eestimaa Ülemmaakohus Liivimaa Õuekohus kubermangu tasemel, aadlike süüasjad 3. Mõis ja talu Rootsi ajal. 1) mõisate liigid Eestis Rüütlimõis eramõis, mis kuulus peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis riigimõis, mida riik rentis välja riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat polnud. Pastoraat kirikumõis, mis oli võrreldes rüütli- ja kroonumõisatega tunduvalt väiksem ning andis elatist kirikuõpetajatele. 2) mõisamajanduse areng Eesti Rootsi viljaait, põllumajandusviisid: Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus veel oli võimalik teravilja kasvatada nii palju, et seda sai ka välja vedada.
Kauplemiskohtadeks linnad, ning ka maalaadad. Eesti alal mitmel pool, suurimaks Tartu laat - tavaliselt aasta alguses. Käsitöö ja tööndus: Oli tsunftikord, kuhu kuulusid käsitöö meistrid, kes pidid tootma tsunfti eeskirjade järgi, et poleks konkurentsi. 18. saj hakati rajama uusi manufaktuure, linnadest väljaspool, kus polnud piiranguid linnaõiguse pärast. 1734-1736- Räpina mõisa pabervabrik. Tegemist vanima tänaseni tegutseva tööstusettevõttega eestis. 10) Kirik ja religioon: Luteri vaimulikkond: Üks ühiskonna põhiseisustest, mis põhiliselt koosnes balti-sakslastest. Igas maa kihelkonnas oli üks luterlik pastor ametis. Eestis oli üle 100 kihelkonna. Ühel pühapäeval pastor teenis ühe kihelkonna kirikus siis teise kihelkonna kirikus. Kiriku juurde kuulus ka kirikumõis, mida kutsutakse pastoraadiks. Pastor teenis raha oma mõisast. Kui pastor teostas kiriklike toimetusi näiteks laste
järele, hallata vallalaekaid ja magasiaitu. Samuti hoolitseda vaeste eest ja nekrutit varustada. Ühisvastutus - teede ja magasiaida korrashoid, koolide ehitamine jms tööd vallas. Talurahva koormised: Mõisa - teotöö ja raharent Riiklikud - pearaha ja nekrutiandmine Kogukondlikud - teede ja magasiaida korrastamine, koolide ehitamine jms tööd vallas. 8. Vaimuelu Eestis XIX.saj I poolel Haridus: Sisse seati 4-astmeline ühtluskool: 1) Vallakool maal, elementaarkool linnas 2) kihelkonnakool maal, kreiskool linnas 3) gümnaasium 4) ülikool Tartu Ülikool (taasavamine): Taasavati 1802.a, esimene rektor G.F.Parrot 4 teaduskonda: arstiteadus, õigusteadus, usuteadus ja filosoofia. Õppetöö ladina ja saksa keeles Enamus õpilasi ja õppejõude Saksamaalt Tuntuimad: 1) Astronoom W.Struve 2) Füüsik M.H.Jacob 3) embrüoloogia rajaja K.E. von Baer Rajati Professorite Instituut Ülikooli hoone arhitekt - J.W.Krause Kirjasõna: Kalendrid ja ajalehed 1806
kihnlane, mulk) kogukondliku identiteedi tasandeid. Eestlaseks olemise kõige määravamaks komponendiks on tõenäoliselt eesti keele valdamine. Vähemusrahvuste integreerimine toimub Eestis eelkõige ühise keele kasutamise nõude kaudu just poliitilises ja mingil määral ka majandussfääris. Eesti identiteedi aluseks oleva etnilise identiteedi ja rahvuskultuuri konstrueerimisele pandi alus 19. sajandi teisel poolel. Valgustusideede mõjul hakkasid estofiilid ja esimesed eesti soost haritlased kujundama eesti rahvale ühiste traditsioonide ja ühise ajaloo kontseptsiooni. Selles protsessis on olnud määravaks faktoriks suhestumine teiste rahvuste ja rahvuskultuuridega. Alguses avaldasid siinsele kultuurikeskkonnale kõige enam mõju kaks keele- ja kultuurisfääri: saksa ja vene. Paljude tolle aja eesti kultuuri nähtuste kujundamisel võeti eeskuju (balti)saksa
mitmesuguseid vahevorme(vaimulikud rahvalaulud). Huvi uue muusika ja laulu vastu ületas piirid, mille tagajärjel hakati maal moodustama omaalgatuslikke laulu-ja pillikoore ning lauluseltse. Eestlaste senine pärimuskultuur oli lagunemas ja neil seisab ees kultuuriline valik: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks. Ajalugu näitas,et valiti viimane. Kirjasõna, keel ja haridus 19.saj sai kirjakeel täiendust nii hulga poolest kui zanriliselt. Nt tehti juba saj algul katset esimese ajalehega "Tarto maa rahwa Näddali-Leht". See sai ilmuda vaid pool aasta ja suleti võimude käsul, kes kartsid,et leht tekitab talurahva seas rahutusi. 1820ndatel pidas mõna aasta vastu Otto Wilhelm Masingu "Maarahwa Näddala-Leht", sajandi keskel aga üritas Kreutzwald välja anda populaarteadusliku ajakirja "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"
Lootustsisendavaks eeskujuks ja ideaaliks sai naabruses asuv, sama Venemaa koosseisu kuulunud Soome, kellel ometi oli oma konstitutsioon ja eestlaste arvates tõeline autonoomia. Imeteldi soomlaste edukat põllumajandust ja kultuuri kõrget taset. 1860. Aastaist sai alguse soome ja eesti rahvuslike tegelaste elav suhtlemine. ,,Eesti indentiteet ja iseseisvus" Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg E. Jansen lk 93-97 AVITA 2001 3.Kirjasõna, keel ja haridus Oluliselt sai 19.saj esimesel poolel täiendust eestikeelne kirjasõna.. Tehti katset esimese eestikeelse ajalehega, milleks oli "Tarto maa rahwa Näddali-Leht". Võimud käskisid ajalehe sulgeda, kuna kardeti rahutusi talurahva seas. 1820ndatel pidas mõnda aega vastu O.W.Masingu "Maarahwa Näddala-Leht". Arenes keel ise, propageeriti uut kirjaviisi. Masing omalt poolt kinkis eestlastele õ-tähe. Ühtlasi arenes lugejaskond, seda nii arvuliselt kui nõudmistelt. 18
Muudatused majanduselus. Tööstuslik pööre, suurte vabrikute tekkimine 19.saj teises pooles. Kodanikuavalikkus. Massilised rahvaliikumised, nt hernhuurlik liikumine. Usuvahetusliikumine 1840.a-tel. 19.saj teisel poolel väljarändamisliikumine. I ms ajal elas Venemaal 200 000 eestlast. Rahvuslik liikumine, 19.saj teisel poolel – võib rääkida seoses baltisakslastega, nende puhul veidi varem, saj esimesel poolel. Tartu Ülikooli taasasutamine, mõjutas baltisaksa keskklassi kujunemist, eestlaste jaoks 19.saj lõpp-20.saj algus. 19.saj lõpus oskasid pea kõik eestlased lugeda, kirjutada – rahvahariduse algus 19.saj keskel. Eestlaste omavalitsus, vallad, vallakohtud. 19.saj teine pool – suured, põhimõttelised ümberkorraldused Eesti ühiskonnas. Eesti uusaja ajaloo allikad. Allikmaterjali hulk kasvab väga suurel määral. Kvantiteet kasvab väga tõsiselt, eelkõige just 19.saj puhul, aga ka 18.saj. Uute allikaliikide ilmumine, mida
aastal välja eestikeelse piibli tervikväljaande. Algas ilmaliku jutukirjanduse avaldamine, ilmus esimene maarahva kalender, kus oli õpetussõnu ning jutud. 1766. aastal andsid Hupel ja Petri välja esimese eestikeelse ajalehe " Lühhike öppetus" Eestikeelne perioodika e. Ajakirjandus 19. sajandil; eestikeelseid lehti tekkis aina juurde. · O.W Masing andis välja "Maarahva nädalalehe" ning Kreutzwald " Maailm ja mõnda". · 1857. aastal hakkas J.V Jannsen välja andma "Perno Postimeest". Kirjasõna levik aitas ühtse kirjakeele kujunemist. Ühtluskooli põhimõtte kehtestamine ja uue eestikeele grammatika koostamine; · 1843. aastal koostas Kuusalu pastor Ahrens uue eesti keele grammatiga( aluseks oli põhjaeesti keskmurre) · Maakohas - Vallakool ning sellele järgnes kihelkonnakool · Linnas - Algaste oli elementaarkool ning sellele järgnes kreiskool.
· saksapärased Eesti linnanimed muudeti venekeelseiks (Dorpat-Jurjev, Reval-Revel), nimetati ümber tänavaid, tõlkides neid vene keelde · Eestile laiendati Venemaa seadused (politsei-, kohtusüsteem jms.) · reformid parandasid eestlaste õiguslikku seisundit (nt. linnades murti baltisakslaste ülemvõim, kohtus pääses võidule kodanike võrdsuse põhimõte), kuid olid ohtlikud rahvuslikule püsimajäämisele. 2. Haridus - kõige suuremat kahju tõi eestlastele kultuuriline venestamine: a) 1887 muudeti vene keel rahvuskoolides alates 3.klassist ainsaks õppekeeleks (va. emakeel ja usuõpetus). 1892 toimus venekeelne õppetöö juba 1.klassist. Seetõttu polnud ainetunnid lastele arusaadavad ja teadmised kannatasid. b) Paljud õpetajad lahkusid vene keele ebapiisava tundmise tõttu ise töölt või vallandati. c) Vene keelele läks ka Tartu Ülikool, mis nimetati Jurjevi Ülikooliks
F.Parrot. 828-39 töötas ülikooli juures proffessorite instituut-üle 20 teadlase sai koolituse. 19saj algul viidi läbi reform. 1892 muudeti õppetöö venekeelseks, ametlikuks nimetuseks sai Jurjevi Ülikool. Haridusreform-kehtestati 4-astmeline ühtluskool:1)maal vallakoolid, linnas elementaarkoolid. 2)kreiskool-igas linnas. 3)gümnaasium-tlnas ja Tartus. 4)ülikool- Tartus. Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati 1828 tartusse Elementaarkooli õpetajate seminar.Valgas hakkas tegutsema Janis Cimze seminar. 19saj keskel hakati üle minema koolisunduseke. 1880-ndateks saavutati maarahva seas peaaegu täielik lugemis ja vähemalt 30-40% lugemisoskus. Eestikeelne kirjasõna-19saj Ip muutus valitsevaks ilmalik kirjandus-peamiseks levitajaks kalendrid.1806 ilmus 1. eestikeelne ajaleht-"Tarto maa rahwa näddali-leht" 20- ndatel andis Otto Wilhem Masing näddali-lehte välja. 1848-49 andis Kreutzwald välja ajakirja "maa-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"
aastal, pärandades Rootsi suurriigi oma 14-aastasele pojale Karl XII-le. Põhjasõja alguseni jäi vähem kui kolm aastat (Laur, 2003). 5 2. VENE AJA ALGUS Põhjasõja tagajärjel langes kogu Eesti Vene impeeriumi koosseisu. See ei tähendanud aga sugugi vene kultuuri mõjupiirkonda sattumist, vaid senisest veelgi selgemat baltisakslaste kultuurilist, majanduslikku ja poliitlist domineerimist. Pealegi elasid Venemaa kõrgkihid, kirik välja arvatud, tollal läbi Peeter I algatatud euroopastumist, nii et pigem võib rääkida balti aadli mõjust Venemaa valitsevatele ringkondadele, eriti vastloodud lähedases pealinnas Peterburis. See kehtib iseäranis 1730. aastate kohta. Ehkki vene aristokraatia esimeseks võõrkeeleks sai aja jooksul prantsuse keel ja paleuseks Prantsusmaa, jäid kultuurisidemed Saksamaaga tegelikult vähemalt sama tugevaks ja näiteks Romanovite dünastilistes sidemetes domineeris Saksamaa täielikult.
Rootsi võimud ei andnud näljahädalistele mingisugust abi. Samal ajal, kui talupojad massiliselt surid, veeti vilja isegi veel maalt välja, Rootsi ja Soome, kus näljahäda oli isegi suurem. Levis tüüfus ja düsenteeria. Suur nälg lõppes 1698. Suri u 70 000- 75 000 inimest ehk 20% rahvastikust. Näljahädas kannatas peamiselt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis halvast olukorrast välja tulla. Ajaloo arvestuse 3.teema: Hariduselu Rootsi ajal 1. Luteri kirik. Rootsi riik asus aktiivselt Eesti talupoegade seas luterlust levitama. Kirikutes hakati pidama eesti keelseid jumalateenistusi, et kõik usu põhitõdedest aru saaksid. Talupoegadele hakkasid köstrid katekismust ja kirikulaulu õpetama, kuid see läks vaevaliselt, kuna köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Seega lugemisoskus levis, kuid väga vaevaliselt Et luterlus paremini leviks hakati tähelepanu pöörama haridusele(koolide asutamine).
Tartu Ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-, arsti-, õiguse- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina ja saksa keeles. Ülikooli esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot. 1805. aastal immatrikuleeriti üliõpilaseks esimene eestlane. 19. sajandi jooksul sai Tartus kokku kõrghariduse üle 430 eestlase. 1892. aastal muudeti ülikoolis õppetöö venekeelseks, ülikooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. HARIDUSOLUD 19. sajandil sätestati seljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool, kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangudes ning ülikool. 1840. aastal usuvahetusliikumise tagajärjel tekkisid Lõuna-Eestisse õigeusu maarahvakoolid. Põhja-Eestis kujunes püsiv koolivõrk alles 1870. aastatel. 1828. aastal rajati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. Valgas tegutses Cimze juhtumisel nii eestlastele, kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. 19. sajandi keskel mindi üle kohustuslikule koolisundlusele. EESTIKEELNE KIRJASÕNA 19
aastal Valkena ehk Kärkna, Lihula kloostri 13. sajandi viimasel veerandil ja 1317. aastal Padise kloostri. ·Romaani kunst: valjala kirik-Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Valjala Martini kirik on kirik Valjala vallas Saare maakonnas. on ehitatud romaani ja gooti stiilis. Valjala kirik oli ühtlasi ka kaitserajatiseks. Valjala kirikut peetakse vanimaks säilinud kivikirikuks Eestis. ·Gooti kunst: kirikud, Tallinna raekoda, kaupmehe elamu, Bernt Notke, Michel Sittow- Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
