· saksapärased Eesti linnanimed muudeti venekeelseiks (Dorpat-Jurjev, Reval-Revel), nimetati ümber tänavaid, tõlkides neid vene keelde · Eestile laiendati Venemaa seadused (politsei-, kohtusüsteem jms.) · reformid parandasid eestlaste õiguslikku seisundit (nt. linnades murti baltisakslaste ülemvõim, kohtus pääses võidule kodanike võrdsuse põhimõte), kuid olid ohtlikud rahvuslikule püsimajäämisele. 2. Haridus - kõige suuremat kahju tõi eestlastele kultuuriline venestamine: a) 1887 muudeti vene keel rahvuskoolides alates 3.klassist ainsaks õppekeeleks (va. emakeel ja usuõpetus). 1892 toimus venekeelne õppetöö juba 1.klassist. Seetõttu polnud ainetunnid lastele arusaadavad ja teadmised kannatasid. b) Paljud õpetajad lahkusid vene keele ebapiisava tundmise tõttu ise töölt või vallandati. c) Vene keelele läks ka Tartu Ülikool, mis nimetati Jurjevi Ülikooliks
1872- Eesti Aleksandri kooli peakommitee president Carl Robert Jakobson 1868- isamaaline kõne Vanemuise seltsis (jagas Eesti ajaloo kolme perioodi: valguse (iseseisvuse), pimeduse(orjapõlve) ja koiduaeg) valiti Pärnu ja Viljandi Põllumeeste seltsi presidendiks koostas kooliõpikuid 1878- ,,Sakala" väga sõnakas ajakiri baltisakslaste, mõisnike ja kirikuõpetajate vastu, mis tekitas lahkhelisid Hurdaga 3. Venestuspoliitika väljendus: a) asjaajamine vene keelne, eestlaste sõnaõigust piirati veelgi, paljud vallategelased lasti lahti, talurahvakohtud kaotati, maakohtades seati ametisse talurahvaasjade komissarid b) haridus sundlik õppekeel oli vene keel, venekeele puudulikkusega head õppejõud vallandati, huvi koolihariduse vastu vähenes, kirjaoskuse langus, Aleksandri kool avati venekeelsena, TÜ viidi venekeelseks Jurjevi kooliks
*1872- Eesti Aleksandri kooli peakommitee president Carl Robert Jakobson *1868- isamaaline kõne Vanemuise seltsis (jagas Eesti ajaloo kolme perioodi: valguse (iseseisvuse), pimeduse(orjapõlve) ja koiduaeg) * valiti Pärnu ja Viljandi Põllumeeste seltsi presidendiks *koostas kooliõpikuid *1878- ,,Sakala" väga sõnakas ajakiri baltisakslaste, mõisnike ja kirikuõpetajate vastu, mis tekitas lahkhelisid Hurdaga 3. Venestuspoliitika väljendus: a) asjaajamine vene keelne, eestlaste sõnaõigust piirati veelgi, paljud vallategelased lasti lahti, talurahvakohtud kaotati, maakohtades seati ametisse talurahvaasjade komissarid b) haridus sundlik õppekeel oli vene keel, venekeele puudulikkusega head õppejõud vallandati, huvi koolihariduse vastu vähenes, kirjaoskuse langus, Aleksandri kool avati venekeelsena, TÜ viidi venekeelseks Jurjevi kooliks
Sajandivahetuse tegijad - Kapp ja Tobias. Laulupidudele lisandusi nais-, sega- ja lastekoorid, suurenes eesti repertuaar. Teater 1870 esilinastus "Vanemuises" Koidula "Saaremaa onupoeg" - Eesti teatri sünnidaatum. Teater oli harrastuslikul tasemel. 1878 August Wiera moodustas kindlakoosseisulise trupi, iganädalased etendused. 1906 esimene kutseline teater "Vanemuises" Karl Menningu juhtimisel. "Karujaht Pärnumaal" Johannes Pääsukese poolt tehtud esimene eesti film. Kujutav kunst Sajandi teisel poolel sündis rahvuslik kujutav kunst, rajajate hulka kuulusid Köler, Hoffmann (maalikunstnikud) ja skulptorid Weizenberg ja Adamson. Köler - maastikumaal 10 Adamson - "Russalka" Tallinnas Sajandi alguses asutati Eesti Kunstiselts. Kasvas professionaalsete kunstnike pere - Laikmaa, Raud, Mägi, skulptor Koort. Esimene eesti arhitekt Georg Hellat - Tartus EÜSi maja, Pärnus "Endla".
või ohvrivakad aidas. Näib,et eestlaste maailmapildis oli tekkinud tühimik otsiti uut tõde ja uut maailmavaadet. Teine usuliikumisega seotud usuline tõik puudutab muusikat. Vennastekogudused tõid kaasa uutmoodi lauluvara ja huvi koorilaulu vastu. Hakati ka ise laule sepistama, mis olid peamiselt vaimulikud. Üleminek vanalt regilaulult ei olnud siiski järsk, vaid sujuv, võttes mitmesuguseid vahevorme(vaimulikud rahvalaulud). Huvi uue muusika ja laulu vastu ületas piirid, mille tagajärjel hakati maal moodustama omaalgatuslikke laulu-ja pillikoore ning lauluseltse. Eestlaste senine pärimuskultuur oli lagunemas ja neil seisab ees kultuuriline valik: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks. Ajalugu näitas,et valiti viimane. Kirjasõna, keel ja haridus 19.saj sai kirjakeel täiendust nii hulga poolest kui zanriliselt. Nt tehti juba saj algul katset
asendusnimesid. Keskaeg ·Klooster- Eesti alal on tegutsenud paljude ordude kloostrid: tsistertslaste, frantsisklaste, dominiiklaste, birgitlaste, augustiinide ja jesuiitide kloostrid. Esimestena jõudsid Eesti alale tsistertslased, arvatavasti juba enne 13. saj. algust. Tsistertslased rajasid Eestisse kaks kloostrit, 1228. aastal Valkena ehk Kärkna, Lihula kloostri 13. sajandi viimasel veerandil ja 1317. aastal Padise kloostri. ·Romaani kunst: valjala kirik-Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Valjala Martini kirik on kirik Valjala vallas Saare maakonnas. on ehitatud romaani ja gooti stiilis. Valjala kirik oli ühtlasi ka kaitserajatiseks
Kultuur 18.-19.sajandil Pärast Balti kubermangude liitumist Vene riigiga jäi vene kultuurimõju pea olematuks. Samas tihenesid kontaktid saksa kultuuriga, sest baltisaksa noored omandasid hariduse Saksamaal , paljud Saksamaalt saabunud haritlased leidsid tööd Baltikumis. Kirikuelu 18.sajandil. Kirik jäi 18. sajndil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord, puudus oli kirikuõpetajatest, kirik sõltus rüütelkondadest. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. Pietistid püüdsid usku rahvale lähendada, nende teeneks tuleb lugeda, et 1739 ilmus Piibli eestikeelne tõlge( tõlkija A.T. Helle). 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides,
· SELTSILIIKUMINE- hõlmas nii soliidseid teadusseltse kui ka üliõpilaskorporatsioone, laulukoore, klubisid, heategevusorganisatsioone ja abistamiskassasid. - Eestis üle 50 baltisaksa seltsi. · Baltisaksa Arhidektuur- klassitsism (mõisaarhidektuuris) · Kirjandus- Kirjandusteosed käsitlesid kohalikke olusid., levik ei ületanud Baltikumi piire. RAHVUSLIKU HARITLASKONNA KUJUNEMINE. · ESTOFIILIDE LIIKUMINE-kasvav huvi eksootiliste ja väikerahvaste vastu . - Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse. - Liitusid ka eesti haritlased: Fr. R. Kreutzwald, D.H.Jürgenson, Fr. R. Faehlmann. · Õpetatud Eesti Selts- 1838.a Tartu ülikooli juures, Faehlmanni eestvedamisel. - Eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka
Lootustsisendavaks eeskujuks ja ideaaliks sai naabruses asuv, sama Venemaa koosseisu kuulunud Soome, kellel ometi oli oma konstitutsioon ja eestlaste arvates tõeline autonoomia. Imeteldi soomlaste edukat põllumajandust ja kultuuri kõrget taset. 1860. Aastaist sai alguse soome ja eesti rahvuslike tegelaste elav suhtlemine. ,,Eesti indentiteet ja iseseisvus" Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg E. Jansen lk 93-97 AVITA 2001 3.Kirjasõna, keel ja haridus Oluliselt sai 19.saj esimesel poolel täiendust eestikeelne kirjasõna.. Tehti katset esimese eestikeelse ajalehega, milleks oli "Tarto maa rahwa Näddali-Leht". Võimud käskisid ajalehe sulgeda, kuna kardeti rahutusi talurahva seas. 1820ndatel pidas mõnda aega vastu O.W.Masingu "Maarahwa Näddala-Leht". Arenes keel ise, propageeriti uut kirjaviisi. Masing omalt poolt kinkis eestlastele õ-tähe. Ühtlasi arenes lugejaskond, seda nii arvuliselt kui nõudmistelt. 18
1 Kultuurielu põhijooned 1918–1940 Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital. Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline;
VAIMUELU EESTIS 19. SAJANDIL 1. Kaks kultuurisuunda a) Baltisaksa kõrgkultuur- seotud Lääne- Euroopaga, mõjutades eestlaste kultuuri b) Eestlaste talupojakultuur algas selle murenemine ja euroopaliku kultuuri suurenev mõju 2. Akadeemiline haridus Tartu Ülikooli taasavamine 1802.a. a) Paul I panus: · otsustas riigipiirid kindlalt sulgeda Prantsuse revolutsiooni mässuliikumise eest · keelas oma alamatel õppimise Lääne-Euroopa ülikoolides. · avati uusi ülikoole Venemaal ja taasavati Tartu Ülikool b) Saksa ja ladina keel, 4 teaduskonda (usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond) c) Georg Friedrich Parrot I rektor: · tema sõprus keiser Aleksander I ga
liidrid vahetati välja radikaalselt meelestatud tegelastega, kes aga ei suutnud püstitatud eesmärke ellu viia. C) ajutiselt suleti "Vanemuise" ja "Estonia" seltsid. - riigivõimud sulgesid osa ajalehti ja tugevnes tsensuur. - mõned eesti lehed hakkasid toetama riigivõimude poolt teostatud venestuspoliitikat (N: A.Grenzsteini "Valgus"). - Vene riigivõimude poolt teostatud venestuspoliitika alates 1880-ndate keskpaigast. Peep Reimer 4 2.VENESTUSAEG EESTIS: 1. Venestusreformid Eestis: 1881 sai uueks Vene keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III, kes jättis Balti erikorra kinnitamata. Järgmisel aastal saadeti Balti kubermange kontrollima nn.Manasseini revisjon, mille eesmärgiks oli koguda kaebuseid, mida saaks kasutada Balti erikorra halvustamiseks
Sisukord Uusaeg: Eesti 19. saj esimesel poolel. Krimmi sõda Eesti 19. saj teisel poolel. Aleksander II reformid, tööstuse areng ja rahvuslik ärkamisaeg Venestusaeg. 20 saj algus 1905. aasta revolutsioon Eesti enne Esimest maailmasõda Esimene maailmasõda Veebruarirevolutsioon, märtsirevoutsioon ja oktoobripööre, Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Lähiajalugu: Eesti vabariigi väljakuulutamine Saksa okupatsioon (1918) Balti Hertsogiriik Eesti Vabariik Vabadussõda (1918-1920) Eesti vabariik (1920-1940) Välispoliitika (1918-1939) Kultuur, majandus Eesti Teises maailmasõjas Baasideleping, juunipööre ja anneksioon Stalini aeg: Nõukogude okupatsioon (1940-1941) Saksa okupatsioon (1941-1944) 1944. aasta lahingud Eestis ja Otto Tiefi valitsus Stalini aeg: Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda Hrustsovi aeg Breznevi aeg Gorbatsovi aeg: Perestroika, laulev revolutsioon ja iseseisvuse taastamine Eesti NSV suveräänsusdeklara
Maarahvas muutus pärisorjadeks. Linnused vallutati üle, hakati rajama kirikuid, arenema hakkasid linnad, sisse tulid võõrad kaupmehed. Ristiusuga muutus usk. Muutus suhtumine loodusesse, jumala kätetöö esmane ja loodus teisejärguline. Ristiusk oli konkreetsem ja paika pandum. Tuli sisse palju uusi mõisted. Samas säilisid edasi ka vanad kombed ja uskumused. Üks ei välistanud teist ning nad eksisteerisid koos, kuigi see ei meeldinud kirikule ning rahvast püüti võõrutada. Keskaja arhitektuur ja kujutav kunst Eestis Arhitektuur: põhiliselt kirikuarhitektuur (varasem romaani stiilis,hilisem gooti stiilis), Romaanistiili näited on Lääne-Eestis nagu Valjala,Kaarma jm,Saaremaal. Gooti stiilile iseloomulikud teravkaared ja pürgimine kõrgustesse Tartu Jaani kirikus. Ehitusmaterjalideks paekivi ja telliskivi 15.sajandil hakati esialgsed kodakirikud ehitama umber basiilikateks,maakirikutele ehitati juurde tornid.Kirikutel oli ka kaitsefunktsioon.
· Kolm voolu: pietism, hernhuutlus, ratsionalism PIETSIM (1720-30 siinse pastorkonna hulgas valitsev seisund) - Taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist - Teeneks tuleb lugeda luteri usu lähendamist rahvale - Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine - 1739.aastal piibli täielik tõlge Jüri kirku õpetaja A.T.Helle - Usudogmade pähe tagumine asendada seletamisega (kritiseerisid konservatiivsust) - Kõlbelisus, haridus HERNHUUTLUS - Pietism haritud teoloogide pärusmaa, pietistlikud ideed rahva sekka vennastekoguduse liikumistega ehk hernhuutlaste liikumise kaudu - Saksa rändkäsitööliste kaudu Eestisse 1730 - Propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust - Võideldi sellega, mis vanade kommete juurde tagasi kiskus - Tähtis talurahva eneseteadvuse kasvatamisel - Rõuge talupoeg Tallima Paap mõisniku võim on kuradist ja sellele ei tule alluda
Kauplemiskohtadeks linnad, ning ka maalaadad. Eesti alal mitmel pool, suurimaks Tartu laat - tavaliselt aasta alguses. Käsitöö ja tööndus: Oli tsunftikord, kuhu kuulusid käsitöö meistrid, kes pidid tootma tsunfti eeskirjade järgi, et poleks konkurentsi. 18. saj hakati rajama uusi manufaktuure, linnadest väljaspool, kus polnud piiranguid linnaõiguse pärast. 1734-1736- Räpina mõisa pabervabrik. Tegemist vanima tänaseni tegutseva tööstusettevõttega eestis. 10) Kirik ja religioon: Luteri vaimulikkond: Üks ühiskonna põhiseisustest, mis põhiliselt koosnes balti-sakslastest. Igas maa kihelkonnas oli üks luterlik pastor ametis. Eestis oli üle 100 kihelkonna. Ühel pühapäeval pastor teenis ühe kihelkonna kirikus siis teise kihelkonna kirikus. Kiriku juurde kuulus ka kirikumõis, mida kutsutakse pastoraadiks. Pastor teenis raha oma mõisast. Kui pastor teostas kiriklike toimetusi näiteks laste
identiteeti, aga ka majanduslikku ja poliitilist juhtpositsiooni. 19.sajandi algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. 19.sajandi keskel hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele. Estofiilid olid baltisakslastest eestihuvilised. Baltisakslastest eestihuvilised uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse. Estofiilide hulka kuulusid ka esimesed eesti haritlased( Kreutzwald, Faehlmann) Faehlmanni algatusel loodi 1838 Tartus Õpetatud Eesti Selts. 1842 loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende ühingute toel anti välja rahvuseepos "Kalevipoeg". 19
tundma talurahva kultuuri vastu. Võeti eeskuju Saksamaa rahvuslusest ja valgustusfilosoofiast. Kõrgaeg 1857-1880, äratusliikumine jõuab massidesse tänu Perno Postimehele. Jannsen oli äratusliikumise juht, vältis konflikte Vene keskvõimu ja tsensuuriga. 1864 Eesti Postimees, 1865 Vanemuine, 1869 esimene üldlaulupidu. Venestusperiood 1881 saab keisriks Aleksander III ja algab venestusperiood. 10. Eelärkamisaeg kes olid letofiilid ja estofiilid? Nimeta mõningaid olulisi estofiile! Estofiilid on muust rahvusest eesti keelt ja kultuuri harrastanud isikud. Herder, Hupel, Merkel, Petri, Masing, Rosenplänter, Peterson 11. F. R. Faehlmann ja tema tegevus. ÕES'i loomine. 1838 loodi Õpetatud Eesti Selts, et edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest, kirjandusest ja maast 12. F. R. Kreutzwaldi tegevus. ,,Kalevipoeg" 1857-61 koostab eepose Kalevipoeg lugude põhjal. 13. J. V
Johann Voldemar Jansen (1819 1890)- rahvusliku liikumise algaastate üks kesksemaid kujusid. Õppis kihelkonnakoolis, hiljem kirikuõpetaja juures, sai Vändra kiriku köstriks. Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames, kõik mida saavutada võib peab tulema rahumeelsest kokkuleppest saksalaste ja valitsusega. J. virgutas eestlasi talusid ostma, haridust omandama, andis näpu-näiteid põllupidajatele. Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865 laulu- ja mänguselts "Vanemuine". Peale seda eeskuju hakati seltse rajama muudesse linnadesse. (Esimene üldlaulupidu ) Seoses läheneva priiuse 50 aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses Jannsen. Laulupidude traditsioon pärines saksamaalt, Eestis oli pisemaid eestlaste laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud.Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidasid ettevõtmist liialt saksiku
- Talupoeg pidi raharendi ja talu väljaostusummade saamiseks tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure (Lõuna-Eestis kasvatati peamiselt lina, Põhja-Eestis kartulit). - Talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale. 2. Vaimuelu 19.sajandil: 2.1. Haridus 19.sajandil: 19.sajandi alguseks oli taastunud koolivõrk maapiirkondades. Koole oli enamasti üks iga kihelkonna peale. Seal olid õpetajateks peamiselt ilma spetsiaalse ettevalmistuseta köstrid ning õpetust anti peamiselt talvekuudel. 19.sajandi alguse koolitüübid Eesti alal olid: 1) Maapiirkondades eestikeelsed: - vallakoolid. - kihelkonnakoolid. - õigeusu talurahvakoolid (alates 1840
Vene aeg Balti erikord- Eesti ja Liivimaa kubermangu erilised õigused Vene riigi koosseisus pärast Põhjasõda.- 1918.aastani/Balti-Saksa aadli omavalitsussüsteem Eesti alal. | Iseloomustus: *aadlimatrikklid *linnad ja omavalitus *rüütelkonnad(3 tk) *luterlus *maapäev *tollipiir jäi kehtima *igapäevast elu juhtisid maanõunikud *Saksa keel säilis *Seadused & maksukorraldus jäid samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18.saj alguse Eesti-ja Liivimaal. Katariina II asehalduskord *pearahamaks meeshingedele(70 kopikat)->hingeloendused *nekrutikohustus *luuakse Võru-ja Viljandi maakonnad, ajutiselt Paldiski mk; linnad: Kuressaare, Võru, Paldiski. *reformiti kohtusüsteem Eesti linnad *Saksa keel, Saksa meel. *12 linna-Tln, Trt
· vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja · hõõrumised vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel · 1857- ,,Perno Postimees" à alus püsivale ajakirjandusele · 1864- ,,Eesti Postimees" · 1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine à alus teatri arengule · Eesti Vabariigi hümni sõnad · 1870- Eesti Põllumeeste Selts · 1869- I üldlaulupeo korraldamine à eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Venestuspoliitika väljendus: asjaajamine vene keelne, eestlaste sõnaõigust piirati veelgi, paljud vallategelased lasti lahti, talurahvakohtud kaotati, maakohtades seati ametisse talurahvaasjade komissarid b) haridus sundlik õppekeel oli vene keel, venekeele puudulikkusega head õppejõud vallandati, huvi koolihariduse vastu vähenes, kirjaoskuse langus, Aleksandri kool avati venekeelsena, TÜ viidi venekeelseks Jurjevi kooliks c) usuelu õigeusu levitamine, rajati vene õigeusu kirikuid
· Litootes e. poeetiline väljendus(Tegi toa tuule pale, majavarre pale)· Iroonia e. sarkasm- pilkav teesklus ( hüvasti hõbelusikad)· Metonüümia-sarnaneb metafooriga. Ülekantud tähendus ühe ja sama nähtusega seonduva piires(Oktoober(sügis) sadu alla tigutas)(Lugesin Vildet-tema loomingut). 3. Rahvuslik ärkamisaeg. Tähtsus *Hakkati tundma end ühtse rahvana *Sündis rahvuslik teater *Tekkis rahvuslik kunst *Pandi alus laulupidude traditsioonile *Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet *Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused:*eestlaste eneseteadvuse tõus * pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819a. *Talude päriseksostmine *Majandusliku jõukuse kasv *haridusliku taseme tõus *Rahvusluse ideoloogia levik(baltisakslased-eestlased) *Estofiilide tegevus *Eesti päritoluga intelligentide ilmumine Rahvusliku ärkamisaja perioodid Algus: 1850. aastate algus 1869.
märkus). Ühtlasi on nimetatud periood ka sisuliselt eestlaste rahvuskultuuri hoogsa arengu alguse tähiseks. On palju vaieldud teemal, et miks eestlaste iseteadvus ei puhunud end varem lõkkele, vaid alles siis, kui see reaalselt ajaloos aset leidis. Kes olid need inimesed, kes leidsid eneses jõudu ja võimaluse, et raputada ärkvele eestlaste rahvustunne ja selleläbi ka rahvuskultuuri ning selle väärtuseid? Mis oleks olnud ja millised oleksd eestlased täna, kui estofiilid ja äratajad ei oleks võtnud oma südameasjaks eestlaste maa, rahva ja rahvuskultuuri äratamist? Seda on vaja uurida süvitsi, sest ainult nii saab prognoosida eesti rahva ja rahvuskultuuri jätkusuutlikust eneseteadvuse alalhoidu läbi. Samuti saab teada, kus ja kes oleksid eestlased täna, kui just ärkamisaegsed sündmused oleksid leidnud aset varem, või halvema versiooni kohaselt, kui eelnimetatud sündmusi ei oleks üldse toimunud.
toimusid Viru-Nigulas. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Võrus asub Kreutzwaldi majamuuseum.[4] Rahvusliku liikumise algus 1950. aastateks põimusid Eestis rida erinevaid tegureid uueks kvaliteediks algas uus masside ärkamine rahvuslikuks eneseteostamiseks. Suurt osa atendas selles J. V. Janseni tegevus. Vaesuse kiuste oli Jansenil õnnestunud saada suhteliselt korralik haridus ning varakult saada kuulsaks rahvaraamatute autorina. Mitmete katsete järel õnnetsus tal 1857. aastal alustada uue ajalehe ,,Perno Postimees" väljaandmist. Juba selle avaluuletus ,, Tere, armas Eesti rahvas" oli uus kvaliteet. Lehte tsenseeriti erakordselt rangelt. Uue 6 ajastu saabumist tõendas kõige kujukamalt lehe enneolematult ulatuslik levik ning seda küllaltki ühtlaselt kogu Eestis. 1862
tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure (Lõuna-Eestis kasvatati peamiselt lina, Põhja-Eestis kartulit). - Talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale. 2. Vaimuelu 19.sajandil: 2.1. Haridus 19.sajandil: 19.sajandi alguseks oli taastunud koolivõrk maapiirkondades. Koole oli enamasti üks iga kihelkonna peale. Seal olid õpetajateks peamiselt ilma spetsiaalse ettevalmistuseta köstrid ning õpetust anti peamiselt talvekuudel. 19.sajandi alguse koolitüübid Eesti alal olid: 1) Maapiirkondades eestikeelsed: - vallakoolid. - kihelkonnakoolid.
August Saebelmann. -Aleksander Läte asutas 1900.a.Tartus esimese sümfooniaorkestri. -Miina Härma esitas lisaks komponeerimisele ise orelimuusikat ja oli tunnustatud koorijuht. -Sajandivahetusel lisandusid Artur Kapp, Mihkel Lüdig, Peeter Süda, Rudolf Tobias jt. -Jätkus laulupidude traditsioon.Suurenes esinejate arv. Meeskooridele ja puhkpilliorkestrile lisandusid sega-, nais- ja lastekoorid ning keelpilliorkestrid. Kujutav kunst -XIX sajandi teisel poolel sündis eesti rahvuslik kujutav kunst. -Rajajate hulka kuulusid maalikunstnikud Johann Köler, Karl Ludwig Maibach ja Oska Hoffmann ning skulptorid August Weizenberg ja Amandus Adamson. -Johann Köler pani aluse nii portree- kui maastikumaalile, pöördudes aeg-ajalt ka mütoloodilise ainese juurde. -Tema töödes põimus realistlik looduse ja inimese kujutamine romantilise meeleoludega. -Amandus Adamson inspireeris eesti rahvaluule, kuid tema loomingu paremiku moodustasid realistlikud teosed rannarahva elust.
talitasid mõisnikud oma suva kohaselt. Pandi küllaltki palju saksapäraseid priinimesid, milledest enamik eestistati alles üle saja aasta hiljem, Eesti Vabariigi päevil. 1841. aastal levisid kuuldused väljarändamisvõimalustest Venemaale, kus pidi saama maad, mis ei kuulu mõisnikele. Liikumise haripunkt saavutati 1841. aastal Pühajärve sõjas. 19. sajandi teisel veerandil püüdsid slavofiilsed ringkonnad piirialade rahvaid tihedamalt "emakeelse Venemaa" külge siduda. Venestuspoliitika peamiseks kandjaks oli õigeusu kirik, lootes sel teel kohalikke elanikke kiiremini venelasteks muuta. Levis kuuldus, nagu antaks "tsaari usku" siirdujatele maad ja muid soodustusi. Algas massiline usuvahetus 1845. aastal, mille eesmärgiks oli puht maiste hüvede saavutamine. Varsti paljud talupojad aga pettusid usuvahetuses ja 1847. aastal oli liikumine vaibunud. Uued talurahva seadused Aleksander II ajal (1849 ja 1856). "Mahtra sõda"
Liivimaa kubermang(Riia) Pärnumaa, Tartumaa, Saaremaa, Riia ja Võnnu maakond Kindralkuberner kõrgeim valitsusametnik Maapäevad keskeltläbi iga 3 aasta tagant Maanõunikud ajasid rüütelkonna asju, valiti aadlike hulgast eluks ajaks ametisse Rüütelkonna pealik lahendas igapäevaseid küsimusi Kohtud arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju Reduktsioon riigimaade tagasivõtmine. Kasvasid riigi sissetulekud ja arenes haridus Sisemigratsioon tihedamini asustatud aladelt hõredama asustusega paikadesse Eestisse asus venelasi, soomlasi,rootslasi ja lätlasi-sulandumine eestlaste hulka. Migratsiooni põhjused: talud tühjad, maad harimata, ümberasumine, pagemine. Põhja- Eestis enim soomlasi, Peipsi kaldal venelasi, Lõuna-Eestis lätlasi, piir liikus. 1696-1697 Senise ajaloo suurim näljahäda Mõisatüübid: Rüütlimõisad kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele
LIIVI SÕDA (1558-1583) SARNASUSED PÕHJA SÕDA (1700-1721) Edukas oli Rootsi Põhjus: saada ülemvõim Edukas oli Venemaa Läänemerel. Alguses olid Liivimaal Osalejad: Poola, Taani, Rootsi, Alguses olid Eesti alad Rootsi iseseisvad väikeriigid, kes Venemaa valduses alistati Kestis 25 aastat Kohalikud talupojad mässasid Kestis 21 aastat Venemaa oli algperioodil Kahanes rahvaarv Venemaa oli esialgu edutu edukas Oluline isik Ivan Julm IV Mõlemad sõjad ulatusid Eesti Oluline isik Peeter I aladelt kaugemale Poola eesotsas oli Bathory Rahva küüditamine Venemaale Poola eesotsas oli August Tugev Ei kujunenud koalitsiooni Kujunes koalitsoon Rootsi
1) Rühmitused "Noor-Eesti" - Gustav Suitsu (1883-1956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1905-1915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele. "Siuru" - kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (1886-1971) algatusel ning tegutses aastatel 1917-1920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kujunes rühmitusest kitsam poheemlus
1876 Bell leiutas telefoni 1895 esimeste filmide demonstreerimine 1896 Guglielmo Marconi leiutab raadio Moderniseerumine. Tööstuslik pööre 19.saj II pool Raudteede rajamise tähtsus: majandussidemed Venemaa ja Lätiga kaubavahetuse areng - transiitveosed sisekaubandus, tihenes Eesti piirkondade omavaheline suhtlemine soodustas uute tööstusettevõtete ja asutuste rajamist Moderniseerumine Kultuur. Haridus Valgustusideede mõju jätk + saksa klassikaline filosoofia, estofiilid, ratsionalism. Klassitsism, romantism, realism, impressionism, fovism, sümbolism. Arhitektuuris 19.saj II pool historitsism Haridussüsteemi väljaarendamine: 4 astmeline - alg, põhi, kesk ja kõrgharidus Haridus – kui võimu instrument: saksastamine, venestamine. Riigi rolli kasv Kutsehariduse algus Moderniseerumine Tähtsündmusi 1816- Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
