Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti koolisüsteem". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
haridus, ibid, eksam, kursus, õppekava, õppeaine, kursust, temaatika, kodulehekülg, 2016, matemaatika, koolides, tunnid, innove, põhiharidus, eksamid, võõrkeel, teataja, klassid, riigiteataja, kunst, koole, 2017, eksamit, koolil, vihikud, alusharidus, tundide, hinnete, tasemetöö, töövihik, omavalitsus, üldharidus, õpilasele, lapsevanemISESEISEV TÖÖ NR 4 Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava ja selle lisa 1 "Lihtsustatud õpe". Leida selle õppetaseme sihiseadetest ja esitatud haridusstandardi info. Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava Vastu võetud 16.12.2010 nr 182 RT I, 28.12.2010, 14 jõustumine 31.12.2010 § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus (1) Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (edaspidi lihtsustatud riiklik õppekava) kehtestab põhihariduse standardi intellektipuudega õpilastele, kes nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul õpivad lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppes. Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on lihtsustatud õppe puhul kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega ja toimetulekuõppe puhul 1. tasemel kirjeldatud üldnõuetega. [RT I, 20.09.2011, 1 - jõust. 23.09.2011]
Põhikooli riiklik õppekava: võimalused hariduslike erivajaduste rahuldamiseks § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus (1) Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi. (2) Põhikooli riiklikku õppekava (edaspidi riiklik õppekava) rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisiti. (3) Riiklik õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse valdkonniti koondatud ainekavad ning läbivate teemade kavad. (4) Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste – 1.–3. klass; 2) II kooliaste – 4.–6. klass; 3) III kooliaste – 7.–9. klass. § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud
l 2. praktiline töö lHaruidusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks Autor: Anna Veeber Käesoleval tööl on mitu eesmärki. Esiteks, võrrelda põhikooli lõpetamist põhikooli riikliku õppekava alusel ja põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel. Teiseks, anda ülevaate erivajadustega laste võimaluste käsitlemisest gümnaasiumi riiklikus õppekavas ja kolmandaks, tutvustada sama aspekti koolieelseied lasteastusti puudutavates seadusaktides. Märkus: ? tähendad paragrahvi märki, mu tekstiredaktor ei tunne õiget märki. ·Põhikooli riikliku õppekava · 23. Põhikooli lõpetamine: (1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt ,,rahuldavad",
alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja (edaspidi vanem) õigused ja kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused. § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (1) Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste 1.3. klass; 2) II kooliaste 4.6. klass; 3) III kooliaste 7.9. klass. (3) Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vormid on: 1) põhikool; 2) koolieelne lasteasutus (edaspidi lasteasutus) ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena ning millega hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli puhul võib olla liidetud ka gümnaasium
Kuningas jäi poiste lugemis- ja laulmisoskustega rahule ning lubas kooli ja eestikeelsete koolide asutamist toetada. Kuid seminari tegevus lakkas 1688. a, kui B.G. Forselius hukkus Läänemeres. Kuid oma 4 tegutsemisaasta jooksul said seminarist hariduse 160 poissi, kellest paljud asutasid hiljem ka koolid. 1688. aastal oli Eesti alal juba 46 eestikeelset köstri-, mõisa- või kihelkonnakooli (üldse oli tollal 41 kihelkonda). 1.2. XIX sajandi algus XIX sajandi alguseks oli matemaatika omandanud kindla koha kooli õppekavas. 1795. a ilmunud O.W. Masingu lugemise raamatus oli ilmunud ka 2 lk matemaatilist teksti (ühel lehel numbrite lugemine, teisel 1x1). Esimene eestikeelne matemaatikaõpik ilmus 1806. a. Selleks oli Peter Heinrich von Frey Arropiddamisse ehk Arwamisse-Kunst. Selles raamatus on 7 peatükki: 1) numeratsioon, numbrite lugemine ja kirjutamine 2) 4 arropiddamisse viisi eelseletus 3) adition ehk kokkuarvamine 4) substraktion ehk mahaarvamine
ISESEISEV TÖÖ NR 3 Põhikooli riiklik õppekava: võimalused õpilaste hariduslike erivajaduste rahuldamiseks. NB! Olen püüdnud esitada enda meelest olulisemaid paragrahve kas terviklikult või osaliselt ning neid kommenteerida. Põhikooli riiklik õppekava Vastu võetud 06.01.2011 nr 1 RT I, 14.01.2011, 1 jõustumine 17.01.2011 § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. (2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Humanitaarainete õppekava SOOME HARIDUSSÜSTEEM ALUSHARIDUS (referaat) Koostaja: Tiina Tammearu Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ........................................................................................................................3 Gümnaasiumiharidus.......................................................................................................................5 Kutseharidus....................................................................................................................................5 Kõrgharidus..........................................................................
9) tunneb end vastutavana oma elukäigu eest; 10) juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus; 3. Kas kooli tegeleb nii harimise kui ka kasvatamisega? Kuidas see korraldatud on? Õppe- ja kasvatustegevus koolis võib toimuda Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni (International Baccalaureate Organization) õppekava ning Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava (edaspidi koos rahvusvaheline õppekava) kohaselt. Ehk siis tegeletakse nii harimise kui ka kasvatamisega. See on korraldatud nii, et õpetatjatel ja/või teistel kooli töötajatel tuleb täita järgnevad dokumendid: 1) üldtööplaan; 2) õpilasraamat; 3) klassipäevik; 4) põhikooli ja gümnaasiumi
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Avatud Ülikool Maie Oppar EUROOPA KOOL referaat Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................... 2. Euroopa Koolist üldiselt........................................... 3. Koolikorraldus...................................................... 4. Euroopa Kooli õpilased........................................... 5
* enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressursside) kasutamise efektiivsust (kvaliteedikindlustus). Eesti hariduse viis väljakutset 2012-2020 · liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse poole · õpetaja positsiooni ja maine tõus · õppes osalemise kasv · hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovatsioonilise majandusega
.................................................41 Sissejuhatus Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimap sisaldab palju kasulikut infot mis ma võin kasutada praktikas ja tööl. Õpimapis on tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, tööalane CV, kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga, kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta 4 töölehe, lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal, ühe mängu juhendi ja läbiviimise kirjeldus, ühe artikli vaba refereering ja muu kasulik info õppeaine kohta. Õpimappi koostamisel kasutan palju raamatuid, õppeaine materjal ja informatsioon internettist ja ajakirid. Töö eesmärgiks oli luua õppematerjal, mis aitab mulle luua tervikpilti õpitud materjalist, koguda kokku vajalikku, enda jaoks olulist, informatsiooni, et seda siis hiljem uuesti kasutada ja ka täiendada. Õpimapi materjal aitab koostada huvitavat töölehed, tunnikonspektid. Tulevikus, õpimapi abil ma saan tuletada meelde
selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega. § 48. Kooli otsusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks (1) Direktori või tema volitatud koolitöötaja otsusel võib haridusliku erivajadusega õpilasele rakendada käesolevas peatükis sätestatud meetmeid, mille rakendamise eeldusena ei ole ette nähtud nõustamiskomisjoni soovitust, sealhulgas tugispetsialisti teenus, individuaalse õppekava rakendamine, pikapäevarühma vastuvõtmine, õpilaskodusse vastuvõtmine ning vanema nõusolekul õpilase üleviimine § 51 lõike 1 punktides 14 sätestatud rühma või klassi. (2) Kui õpilase hariduslik erivajadus tuleneb tema andekusest, tagatakse talle individuaalse õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate poolt või teiste vastava valdkonna spetsialistide poolt haridusprogrammide või teiste haridusasutuste kaudu
5) eri liiki etteütlused; 6) ümberjutustused; 7) mudelkirjutamine (nt sõnumid, postkaardid, lühikesed kirjad); 8) projektitööd; 9) lühiettekanded (nt projektitööde kokkuvõtted, huvialade tutvustamine); 10) rollimängud. (PRÕK. Lisa 2) 10. Mis on eesti keele õppe põhieesmärk? 11. Ainekava, kes selle koostab ja mida sisaldab. Ainekavad on õppekava lahutamatu osa, millega täpsustatakse õppeaine tasandil kirjeldatud õpiväljundite saavutamise võimalusi. Ainekava koostamiseks puuduvad riiklikud nõuded, need on enamasti reguleeritud kooli tasandil õppekorralduslikes dokumentides, kus on üldjuhul kirjeldatud osasid, millest ainekava koosneb, ning koostamise, kinnitamise ja avaldamise protseduuri. Iga õppeaine kohta koostab õppeainet õpetav(ad) õppejõud /õpetajad aineprogrammi
Rakvere Lille Kooli eesmärk koos arendusrühmaga Pääsusilm: Kooli tegevuse eesmärk on toimetulekuõppe võimaldamine mõõduka vaimupuudega õpilastele ja hooldusklassi loomine raske ja sügava vaimupuudega lastele. Kooli tegevuse eesmärgist tulenevalt on koolil ülesandeks tagada õpilastele toimetulekuõppekava ja hoolduskooli programmi täitmiseks vajalikud õppe - ja kasvatustingimused. Ühingu eesmärkideks on: · põhihariduse andmine riikliku õppekava, lihtsustatud-, toimetuleku- ja hoolduse õppekava järgi õppivatele põhikooli õpilastele; · õpilaskoduteenuse osutamine põhikooli õpilastele; · hoolekandeteenuste osutamine psüühilise erivajadusega täiskasvanutele; · asenduskoduteenuse osutamine vanemliku hoolitsuseta lastele; · turvakoduteenuse osutamine vanemliku hoolitsuseta ja muudel põhjustel ööpäevaringset kaitset vajavatele lastele;
õpilastele. § 9. Koolikohustus (3) Koolikohustuslik isik, kes terviseseisundist tulenevalt ei ole koolikohustuslikku ikka jõudes saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib nõustamiskomisjoni soovitusel asuda koolikohustust täitma ühe õppeaasta võrra hiljem. Koolikohustuse täitmise alustamise edasilükkamise taotluse esitab vanem nõustamiskomisjonile. § 18. Individuaalne õppekava (1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. (2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel.
määruses esile toodud erisusi ning õpilaste arenguvajaduste rõhuasetusi." Mainitud ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 15 lõike 2 on öeldud: "Põhihariduse standard kehtestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ning lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas. Üldkeskhariduse standard kehtestatakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas. Põhikooli riikliku õppekava, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava (edaspidi koos riiklikud õppekavad) kehtestab Vabariigi Valitsus." Lihtustsatud õpe on põhikooli lihtsustatud õppekava variant (vastava määruse lisa 1), mis on mõeldud kerge vaimse alaarenguga õpilastele. Nendeks on RHK-10 järgi isikud, kes on võimelised saavutama · "täieliku sõltumatuse eneseteenindamisel (söömine, pesemine, riietumine, puhtuse pidamine); · samuti praktilised ja koduse tegevuse oskused;
Kindlustage, et ruumijaotus ja mööblipaigutus võimaldaks hõlpsasti liikuda ja ei tekiks ummikuid Kindlustage, et õpetamistegevused ja demonstratsioonid oleksid õpilastele hõlpsasti jälgitavad Mõelge varutsenaariumidele ja õppevahendite olemasolule Klassi materiaalne keskkond peab olema nii korraldatud, et see aitaks kaasa õpilaste iseseisvuse ja vastutuse suurendamisele. Klassiruum peaks peegeldama õppekava ning õpilaste huvisid ja vajadusi Mõelge, millistele tegevustele peab teie klassis olema ruumi Mõelge kappide ja riiulite vajadusele ja paigutage klassis Õppematerjalidele sisu tuleb vahetada. Väljapanekud klassiruumis Teated (tunniplaan, reeglid, õppimise meelespea) Esitamine ja edendamine (lisamaterjal) Arutelu (probleem, sündmus) Võistlemine ja käästöö (rühmatööd) Tähistamine Õpilastööde avalamine
2012: 11). Tartu Üikooli ja Kliinilise Meditsiini Instituudi arstide läbiviidud uuringutes on selgunud, et 45% Eesti õpilastest on nõrga tervisega ja õpilaste siseorganite areng ei vasta nende kasvule (Piks. 2012: 4). Kehaline kasvatus ei arenda mitte ainult lapse füüsilist arengut, vaid ka vaimset. Õppekavasse kuuluv aine kehaline kasvatus aitab õpilastel kujundada tervist väärtustavat eluviisi, et noored kujuneksid hea tervise ja töövõimega isiksusteks. “Kehaline kasvatus on õppeaine, mis toetub tervislikuks eluviisiks vajalike teadmiste, oskuste ja harjumuste omandamist. Kehalise kasvatuse tundides on võimalik toetada õpilaste tunnetuslikku, esteetilist, eetilist ja sotsiaalset arengut” (Piisang, Laanes 2003: 4). Tunnis kujunenud oskus hinnata, arendada ja suutlikkus kontrollida oma kehalisi võimeid ning käitumist aitab vältida ohtlikke olukordi. Füüsiliselt aktiivsel õpilasel paraneb ka oskus näha probleeme ja leida neile
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on
1.2. Toimetulekuõppe üldeesmärk on aidata kujuneda isiksusel, kes vastavalt oma võimetele: 2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED 2.1. Toimetulekuõppes lähtutakse põhimõtetest, mille kohaselt igaühel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele. 2.2. Toimetulekuõppes ja igapäevastes koolisuhetes peetakse oluliseks samu humanistlikke seisukohti, mida püstitab põhikooli riiklik õppekava. 2.3. Õppekava taotleb iga õpilase arengu toetamist 2.4. Õpetamine ja kasvatamine toimub jõukohase praktilise tegevuse protsessis 2.5. Õppimine toimub võimalikult reaalses keskkonnas. 2.7. Kooli õppekava rakendamisel ja arendamisel arvestatakse konkreetse kooli ja klassi õpilastega. 3. ÕPPE JA KASVATUSE RÕHUASETUSED NING TAOTLETAVAD PÄDEVUSED 3.1. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I arengutasemel 3.1.1. Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju, 3.1.1.1. Tajude arendamine. 3.1.1
millega kaasneb õpilastele mõistetav verbaalne teave. Eesmärk on, et õpilased omandaksid jõukohased praktilised oskused ja selleks vajalikud minimaalsed teadmised igapäevastes korduvates situatsioonides toimetulekuks. Oskused konkretiseeritakse õpitulemustes, mis on kooli õppekavas ainekavade koostamise aluseks." Õpetamises on järgmised valdkonnad, millest lähtudes hinnatakse ka õpitulemusi (§6): · Elu- ja toimetulekuõpe · Eesti keel/vene keel (kooliõppekeel) · Matemaatika · Tööõpe · Kunst ja käeline tegevus · Muusikaõpetus · Kehaline kasvatus · Rütmika · Lisakse nendele ainetele on 7-9 klassis valikõppeained (§4.6, §4.7) "2.4 Elus toimetuleku oskuste kujundamisel on olulisemad elu- ja toimetulekuõpe ning tööõpe (kunst ja käeline tegevus). Toimetuleku eelduseks oleva motoorika arendamine toimub peamiselt rütmika ja kehalise kasvatuse tundides, pikapäevarühmas ning klassi- ja koolivälises tegevuses.
Asjaajamine eesti keeles. Terminid Ainedidaktika - vastava aine õpetamisõpetus ehk õpetamisoskus. Ainekava - iga õppeaine kohta koostab vastutav õppejõud ainekava, mille kinnitab programmijuht; sisaldab aine konkreetse toimumisega seonduvat informatsiooni (õppejõud; loengute, praktikumide ja iseseisva töö hulk; iseseisvate tööde loetelu ja juhend nende tegemiseks; eksamile või arvestusele pääsemise tingimused jpm). Ainekava koosneb järgmistest punktidest: vastava aine rõhuasetused, õpetamise põhimõtted, taotletavad õpitulemused ja õppesisu.
retsenseerimise, kaitsmise ja hindamise täpsustatud tingimused ja korra. Lisaks peavad olema kehtestatud nõuded nii uurimistöö kui ka praktilise töö kirjalikule vormile: milline peab olema töö struktuur, milliseid vormistusnõudeid arvestada ja kuidas viidata teiste autorite töödele. Gümnaasiumi riiklikus õppekavas on kirjeldatud kaks valikkursust, mille eesmärgiks on õpetada uurimistöö tegemist, kuid mis toetavad ka praktilise töö vormistamist ja kaitsmist: õppekava lisa 12 on valikkursuse ,,Uurimistöö alused" ainekava ja lisas 4 (loodusainete valdkonnas) on esitatud valikkursus ,,Arvuti kasutamine uurimistöös". Valikaine ,,Uurimistöö alused" annab algteadmised teadusliku uurimistöö olemusest, meetoditest, etappidest, struktuurist, vormistamisest ning kaitsmisest. Ainekava kohaselt koosneb õppetöö auditoorsetest loengutest ja/või e- õppevormidest, mille jooksul käsitletakse eespool nimetatud teemasid. Lisaks
nii poisid kui ka tüdrukud. Sellise lähenemisega tahame rõhuda soolisele võrdõiguslikkusele. Me tahame, et poistelt ei nõutaks suuremaid saavutusi kui tüdrukutelt. Kõik inimesed on võrdsed ja kedagi ei tohi kohelda teistega ebavõrdselt. 3.3 Hindamine Hinnetest sõltub väga palju. Hinne peab õpilast motiveerima liikuma. Hea hinne muudab lapse rõõmsaks ja sisendab enesekindlust. Kehaline kasvatus ei peaks olema see õppeaine, kus õpilasi hinnatakse kindlate normide järgi. Kõik õpilased ei ole samade võimetega. Paremaid hindeid saavad ainult need õpilased, kes on kehaliselt paremate võimetega ja halvemaid hindeid need, kes ei ole füüsiliselt nii võimekad. Selline hindamine pärsib nõrgemate õpilaste liikumisharjumuse tekkimist. Nendel kaob motivatsioon pingutada ja ennast arendada ning tahe kehalise kasvatuse tundidest osa võtta. Meie arvates tuleks
Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Keskus Norra haridussüsteem võrdluses Eestiga Referaat Koostaja: Jana Veršinina Juhendaja: Jelena Helemäe, Ellu Saar Tallinn 2016 Norra haridussüsteem Norra kool sisaldab 13 aastast kooliteed. Seitse aastat lastekooli (barneskole), kolm aastat noortekooli (ungdomskole) ja kolm aastat keskkooli/gümnaasiumi/kutsekooli (videregående skole).1 Norras on ammuaegne traditsioon, mis kombineerib alg- ja keskhariduse terviklikult ja kooli kohustusliku süsteemi, millel on ühine õigusraamistik ja riiklik õppekava. Alates 1997. aastast Norras lapsed lähevad kooli kalendriaastal oma kuuendat sünnipäeva.
......................................................................... 27 2 SISSEJUHATUS Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 lg 6 p 2 sätestab gümnaasiumi lõpetamise tingimused, milles on öeldud, et gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb rahuldavalt sooritada õpilasuurimus või praktiline töö. Õpilasuurimuse ja praktilise töö juhend (edaspidi UPTJ) on Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi (edaspidi KJPG) õppekava lahutamatu osa. Õpilasuurimuse koostamise, vormistamise, kaitsmise ja hindamise juhend on vormistatud uurimistöödele esitatud nõuetele, vastates KJPG õpilasuurimuse ja praktilise töö tingimustele ja korrale. Õpilasuurimus on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames ette valmistatud kirjalik töö. Õpilasuurimus kajastab õpilase uurimistulemusi ja seisukohti ning ei piirdu üksnes refereerimisega. Praktiline töö on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames või seda
koolidesse saab vastuvõtuavalduse esitada elektrooniliselt. Teave SAISiga liitunud õppeasutuste kohta on kättesaadav SAISi veebilehel. 3 Kutseõppurile Riik maksab kutsehariduse omandajatele erinevaid rahalisi toetusi, et toetada ja soodustada nende haridusteed. Õppetoetuste maksmise eesmärk on ühtlasi motiveerida kutseõppeasutuste õpilasi oma eriala õppekava ettenähtud ajaga (nominaalajaga) läbima, edukalt ja täiskoormusega õppima. Õppetoetuste ja õppelaenu teemad on reguleeritud õppetoetuste ja õppelaenu seaduses. Põhitoetus ja täiendav toetus : • Põhitoetust saavad taotleda õpilased, kes õpivad täiskoormusega õppekaval, millele riik on esitanud riikliku koolitustellimuse. Õppur ei tohi olla õppinud kauem õppekava nominaalkestusest. Õppetoetust ei ole õigus saada akadeemilisel puhkusel olles. 2012. aastal on see 38,35 eurot.
Lisa1.......................................................................................................... 32 Küsimustik: Õpimotivatsioon ja õpikeskkond................................................32 3 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärgiks on analüüsida Haljala- ja Võhma Gümnaasiumi õpilaste hinnanguid oma koolile. Valisin selle teema, sest see tundus minu jaoks põnev ja väljakutsuv. See teema on praegu aktuaalne haridus maastikul. Töös on esitatud Võhma Gümnaasiumi õpilaste arvamused, mida saab võrrelda Haljala Gümnaasiumi õpilaste arvamusega. Selle alusel saab hinnata kooli hetkeolukorda. Töö käsitleb järgmisi uurimusküsimusi: Milline on õpilaste hinnang kooli õpetajatele, tugispetsalistidele ja direktorile? Milline on õpilaste hinnang kooli füüsilisele ja vaimsele keskkonnale? Milline on õpilaste hinnang õpimotivatsioonile?
Haridusalasteks eesmärkideks on: 1. vanusele vastav esimese keele lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- ja kuulamisoskuse omandamine; 2. teise keele hea lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- ja kuulmise järgi arusaamisoskuse omandamine; 3. vastavas klassis nõutavate üldhariduslike oskuste omandamine teistes ainetes, nagu matemaatika ja looduslugu; 4. nii koduse keele kõnelejate kui ka sihtkeele kõnelejate kultuuri mõistmine ja hindamine. Seega on keelekümblusprogrammis kakskeelne haridus lisaväärtus, kuna eesmärgiks on mõlema keele (K1 ja K2) funktsionaalse oskuse oman-damine ning mõningatel juhtudel ka kolmanda keele valdamine (vt Genesee, 1998, nt). Kõige iseloomulikum joon keelekümblusprogrammis ongi asjaolu, et teises keeles õpetatakse tavalisi üldhariduslikke õppe-aineid, nagu matemaatika ja looduslugu. Keelekümblusõpilastelt oodatakse nendes õppeainetes samu tulemusi kui oma
on: ―rahvusliku kogemuse, innovaatika ja kaasaegse tehnoloogia seostamine õpilase mõtestatud loova praktilise tegevusega.‖ ( Põhikooli ja Gümnaasiumi Riiklik Õppekava, lk 1074, edaspidi RÕK: ... ). ―Õpilased peavad saama l a i a m i t m e k ü l g s e ettevalmistuse, st baashariduse, mis loob võimaluse oma mõtte – ja praktilist tegevust k v a l i t a t i i v s e l t u u e l t a s a n d i l a n a l ü ü s i d a , k o h a n d a d a ‖ , (RÕK: 870). Riikliku õppekava üldosa §4 püstitab õppe ja kasvatuse üldeesmärkideks, muude hulgas, inimese kujunemise kes (RÕK: 871): … 8) usaldab ennast, on väärikas ja enesekriitiline; 9) tunneb end vastutavana oma elukäigu eest; -7- … 1 3 ) mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on a v a t u d enesearendamisele ; …. 15) tuleb toime muutuvas õpi –, elu – ja töökeskkonnas;
4. Arendada loogilist argumentatsioonivõimet, tõlgendamise ning analüüsi oskusi, 5. Anda teadmised, oskused ja hoiakud, mis kuuluvad õigusteaduse alaste põhiteadmiste hulka ja mille omandamine on eelduseks edasi õppimiseks kõrgkoolis; 6. Anda eeldused asuda omandama juriidilist kõrgharidust, 3. Õppeaine ajaline maht 1valikkursus 35 tundi 12. klassis 4. Õppeaine kirjeldus Kursus on oma struktuurilt üles ehitatud riigisisest ja rahvusvahelist arvestades. Kursus algab õiguse olemuse ja ajaloo tutvustusega ning käsitleb seejärel Eesti ja rahvusvahelist õigussüsteemi omavahelises kooskõlas. Õppesisu koostades on pööratud tähelepanu nii kõige olulisema teoreetilise materjali omandamisele kui ka selle tähenduslikuks muutmisele praktiliste näidete kaudu. Seetõttu on soovitatav kasutada õppetöös mitmekesist õppematerjali alates õigusõpikutest kuni õppijate isiklike kogemusteni
..03/, on: rahvusliku kogemuse, innovaatika ja kaasaegse tehnoloogia seostamine õpilase mõtestatud loova praktilise tegevusega. ( Põhikooli ja Gümnaasiumi Riiklik Õppekava, lk 1074, edaspidi RÕK: ... ). Õpilased peavad saama l a i a m i t m e k ü l g s e ettevalmistuse, st baashariduse, mis loob võimaluse oma mõtte ja praktilist tegevust k v a l i t a t i i v s e l t u u e l t a s a n d i l a n a l ü ü s i d a , k o h a n d a d a , (RÕK: 870). Riikliku õppekava üldosa §4 püstitab õppe ja kasvatuse üldeesmärkideks, muude hulgas, inimese kujunemise kes (RÕK: 871): ... 8) usaldab ennast, on väärikas ja enesekriitiline; 9) tunneb end vastutavana oma elukäigu eest; -7- ... 1 3 ) mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on a v a t u d enesearendamisele ; .... 15) tuleb toime muutuvas õpi , elu ja töökeskkonnas;
andmetega; tegevuse kavandamine ning kavandatu järgimine, tegevuse ja töö analüüsimise oskus, loovtöö vormistamine, IKT vahendite kasutamine jne) kujunemist; õpilast tema võimete paremal tundmaõppimisel, mis aitaks teha valikuid järgnevateks õpinguteks. Käesolev juhendmaterjal tutvustab mitmete koolide näiteid ja soovitusi loovtöö korraldamiseks ja läbiviimiseks. Loovtöö korraldamise ja läbiviimise põhimõtted esitatakse kooli õppekava üldosas, kus on kirjeldatakse täpsemalt, kuidas toimub: loovtöö korraldamine; loovtöö teema valimine; õpilaste juhendamine; loovtöö esitlemine; loovtöö hindamine. Juhendmaterjali koostajad Ene Kulderknup ja Inge Raudsepp Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse üldhariduse õppekavade ja eksamite osakonna peaspetsialistid 55
annaabi.ee 
