Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti kirjanikud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
novell, realism, kõrboja, vanapagan, juudit, nipernaadi, zanr, kirjanduslik, tuglas, impressionism, maret, suveöö, kustas, helbed, leeni, tammsaare, peremees, talupojaromaan, jürka, ebaõiglus, draama, olovernes, irma, rudolf, armastasin, oskar, erika, sakslast, vilde, pisuhänd, komöödia, piibeleht, mäeküla, kremer, piimamees, tõnu, gailitteisel käsitleb üliõpilasprobleeme; külajutustuste asemel novellid ja miniatuurid; impressionistlikud jooned, inimhinge lahkamine, inimestevahelised vastuolud, sisse tuleb tammsaarelik naine. Tammsaare näitab, kuidas inimesed ei märka ümbritsevad. Alguse saab tõe ja õiguse teema. Üliõpilasnovellid: ,,Pikad sammud", ,,Noored hinged" ja ,,Üle piiri" kolmandas 1917-1940. Valitseb psühholoogiline realism. Süveneb filosoofiline pool, matsi ja vurle teema. Väga palju paralleele Piibliga. 2 näidendit ja 5 romaani. ,,Juudit" näidend tugineb piiblilegendile, ,,Kuningal on külm" näidend tugineb legendile. Ilmuvad ka ,,Kõrboja peremees" ja ,,Tõde ja õigus" 2. Tammsaare draamalooming · Draamalooming III-s loomeperioodis, 2 näidendit. ,,Juudit" näidend tugineb piiblilegendile. Juudit on auahne, tugev, ilus valitsejanna. Sõja
Eesti kirjandus-ja kultuurirühmitused XX saj. algul: Noor-Eesti - kasvas välja 1903.a loodud Tartu keskkooliõpilaste kirjanduspoliitilisest ringist ,,Ühisus". Tekkis sellepärast, et taheti Eesti kultuuri arendada (huvi äratasid emakeelne kirjandus, omalooming; väliskirjandus; ajalugu ,poliitika ja filosoofia). Sinna kuulusid: Gustav Suits, Friedebert Mihkelson Tuglas, Villem Grünthal Ridala, Berhard Linde (rahasjades lõi kaasa A. Kitzberg; kunstnikud- K. Mägi, N. Triik, K. Raud, keelemehed J. Aavik. Eesmärk-hakkasid tõlkima võõrkeelest eesti keelde; tahtsid kirjandusse tuua uusi Euroopa suundumusi ja viia oma uuenenud kirjandust Euroopasse; väga rõhutasid meie ühistunde puudumist (eripära-kõik meie rahvakunst on jama). Noor-Eesti andis välja 5 albumit.Noor-eesti teened:vormi
FLKN.03.129 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2008: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru (1917 1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle, Johannes Barbarus; kaudselt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jt. Ja Arthur Valdes.) Esimeheks Under. Tuglas pani nime "Kalevipoja" järgi. Avalikud kirjandusõhtudRahakirjastus. Juba 1917 lõpul vallutas raamatuturu. Alates 1918 kirjastas "Odamees". Kolm "Siuru" albumit ja koguteos "Sõna", siurulaste luule- ja novellikogud, esseed, följetonid, üks romaan (A.Gailit "Muinasmaa" 1918) ja üks reisikiri (F.Tuglas "Teekond Hispaania" 1918). "Noor-Eesti" traditsioonide jätkaja, oma loominguga eelkäijatele kõige lähemal Johannes Semper, kes oli mõjutatud FRA-RU sümbolismist
Tammsaare "Tõde ja õigus"- eelkõige II osa Indrek, aga ka Hundipalu Tiit ja külarahvas A. Kivirähk "Rehepapp"- rehepapp ja sulane Jaan rehepapp ja külarahvas A. Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" - onu Vootele · mugavus/ laiskus töökus A. Kivirähk "Rehepapp" Imbi ja Ärni A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" Pearu Murakas ja Andres Paas "Põrgupõhja uus Vanapagan"- Kaval-Ants ja Põrgupõhja Jürka A. Tsehhovi novell "Jonõts"- Dmitri Jonõts Startsevi nn allakäigutrepp M. Traat "Tants aurukatla ümber"- Mats Aniluik · valelikkus ausus E. Vilde "Külmale maale"- Väljaotsa Jaan e Jaan Vapper Shakespeare`i "Hamlet"- Claudius ja Hamletid (nii vana kui ka noor) M. Bulgakov "Meister ja Margarita"- Ivan Bezdomnõi ja meister (loomingulises mõttes) · las-minna-meeleolu sihi- ja põhimõttekindlus A. Gailit "Ekke Moor"- Ekke tee "lorust poisikesest" vastutustundeliseks täiskasvanuks
metsaüksindusse. Jõuab kääpa jõele. Mõõgal on peal soome sepa needus ja seetõttu lõikab ta kalevipojal jalad alt. Kangelane sureb ja tema vaim tõuseb taevasse. Eepose lõpus valvab kalevipoeg põrguväravas, kus tema vaim sunnitakse kehasse tagasi ja kalevipoeg ärkab ellu. Kuna äralõigatud jalgu enam tagasi ei saa panna, siis saadetakse ta põrgu väravasse ratsa valgel hobusel. · Koidula elu ja kirjanduslik tegevus, isamaaluule 1843-1886. luuletuste ja juttude kirjutamist alustas ta ,,Perno Postimehe" juures, kus töötas isa abilisena. Kodiula looming sündis ajal, kui eesti kirjakeel oli alles kujunemisjärgus, sellepärast esineb tal ka kohmakaid ütlemisi või kunstnikke keelevorme, aga need puudused korvab luuletuses völjenduv ehe isiklik tunne. Luulekogud ,,Vainulilled"(luuletused ,,Kodu") ja ,,Emajõe ööbik"- sisaldavad neist ainult väikest osa. Jakobson pakkus Lydiale
lühijuttudega,tunnustuse tõi esimene novellikogu ,,Must rist" Novellikogud: ,,Epp Pillarpardi punjaba potitehas" ja ,,Ajude mäss". tema stiil-elunähtuste võigas kujutamine;tema tegelased on kättemaksjad ja egoistlikud, tigedad ja ebaausad. 30-ndate novellikogud: ,,Omakohus" , ,,Neli tuult jalge all", ,,Teod pahurpidi" , ,,Armuleib". Lisaks on kirjut. novellette, komöödiat:"Luupainajad" ja romaan"Hulgus"-sünge, väärastunud hingelaadiga inimene. novell ,,Lodjavahi surm" . Vallaku teostes valitseb üldiselt realistlik käsitluslaad. Mõjukust suurendavad huumor ja isikupärane stiil. Mõisted: 1. dialoog- Kahe või enam inimese vahel toimuv kõnelus. 1. monoloog- Ühe kõne 1. remark- Märkus autorilt 1. draama- Draama on tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. 1. tragöödia- Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend 1
Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri" 12) Novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" 13) Miniatuur A.H.Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 2. LÜÜRIKA EHK LUULE 1) Regivärss 2) Ood ehk ülistuslaul Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" 3) Tavaline luuletus Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett Marie Under ,,Sirelite aegu" 5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J
peategelase elus on armastust, aga Remarque väidab: ,,Väike isiklik õnn uppus üldise häda ja ahastuse põhjatus mädasoos." 4 3. Kirjanduslikud rühmitused ,,Noor-Eesti" 1905-1915 · Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest · 1905 tuldi kokku, et säilitada rahvust · Väga palju mõjutanud Eesti kirjandus- ja kultuurielu · Rühmituse eestvedajateks olid: Friedebert Tuglas, Gustav Suits, Johannes Aavik ning Villem Grünthal Ridala · Kaastööd tegid Jaan Oks, Aino Kallas, Anton Hansen Tammsaare, Eduard Vilde ja Marie Under · Rohkem euroopalist kultuuri, olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks! · Tegeleti uus-romantisimi ja modernismiga. · Ilmus ajakiri ,,Noor-Eesti" 6 numbrit · Ilmus 5 albumit, millest kõige hinnatum oli III, see sisaldas prantsuse sümbolistide
Adson tema paaz Visnapuu vürst Tarapita- (1920- 1922). Tuleb vanast jumalast. Muistsete eestlaste sõjahüüd. Tekkis aja nõudel. Tekib ajaluule. Nad kasutavad palju ekspresionismi. Ekspresionism- tuleb Saksamaalt. Tekitab jõulisust.(J. Barbarus ,,Katastoof I"- tsitaat ,,Läheb hukka kõik, täis pooduidvõllad, palgid). Ilmub ka ajakiri. (7 numbrit). Ametlikud liikmed: Artur Adson, August Alle, J. V. Barbarus, Albert Kivikas- proosa; Jaan Kärnas- luule; M. Under, F. Tuglas, J. Semper. Lagunemis põhjused: 1) Aeg ei lubanud kirjutada karmilt, sest sõda oli läbi 2) Muutusid isiksusteks 3) Ei olnud Eesti kesksed. Vägivalla vastu seadsid nad vaimsuse Arbujad- (1930- 1938). Tähendas nõidujaid, loitsjaid. Kõik olid üliõpilased, õppisid filosoofiat. 1938- sama nimeline kogumik. Seal avaldasid oma loomingut Pety Alver abielus August Sangaga, Paul Viiding- proosa; Bernard Kangroo- luule; Uku Masing- teoloog. Esindasid
Ta sündis Tartumaal puussepa peres. Isa oli lätlane, ema oli saksastunud eestlane. Gailit õppis juba kodus mitut keelt rääkima kodus läti keel, vanavanematelt saksa keel, peres osati eesti keelt, koolis õppis vene keelt. Gailit õppis Valgas. 1906 (15-aastane) läks õppima Tartu linnakooli, aga seda ei lõpetanud. 1907 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria. 1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - ,,Öö". Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna. Ta töötas ajalehes ja tegi koostööd erinevate Eesti ajakirjadega. I maailmasõja ajal oli Gailit sõjaajakirjanik. 1916 (25 aastat) oli rinne Riia lähedal ning Gailit kolis Tallinna. 1917 kohtub ta alustava Siuruga, mis ühendab kirjanikke, kunstnikke ja teisi. Gailit kohtub oma pikaajalise sõbra Visnapuuga. 1920 1922 (29 31 aastat) on ta Eesti Läti saatkonna kultuuriatasee. 1922 1924 reisib Euroopas.
Pärast "Tõe ja Õiguse" valmimist avaldas Tammsaare psühholoogilise põhikoega romaanid "Elu ja armastus" (1934) ja "Ma armastasin sakslast" (1935). Näidend "Kuningal on külm" (1936) on terav ja vaimukas satiir II maailmasõja eelsete Euroopa fasistlike diktatuuride vastu. Kõige teravamalt kujutas Tammsaare ekspluateerimisel rajaneva ühiskonna pahesid oma viimases romaanis "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939). Proloog juhatab sisse romaani filosoofilise teema . Kui Vanapagan tahab põrgut edasi pidada, peab ta minema maa peale, et oma maise elukäiguga tõestada õndsakssaamise võimalust. Vanapagana ja Kaval-Antsu karakterite loomisel on Tammsaare lähtunud ka eesti rahvajuttudest, mis põrgu valitsejat esitavad lihtsameelse, kuid heasüdamliku peremehena, keda petab nutikas sulane Kaval-Ants. Romaanis teenib Vanapagan Kaval-Antsu. Romaan on tõsine hoiatus ühiskonnale, kus rafineeritud ja südametu
albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor- Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905.a suvel. Peamisena jäi albumist kõlama loosung- ,,Olgem Eestlased, aga saagem ka Eurooplasteks". Noor Eesti on 20.saj alguses Tartus kokkutulnud noorterühmitus, mis muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. ,,Noor-Eesti" I 1905, II 1907, III 1909, IV 1912, V 1915. Tuumiku moodustasid-Gustav Suits, Fr. Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, Villem Grünthal-Ridala. Aino Kallas, Jaan Oks. 1912 registreeriti Tartus Eesti Kirjanikkude Selts Noor-Eesti. Asutajaliikmeid oli 61. Selts tegeles liinil Tartu-Helsingi. Noor-Eesti üks eesmärke oli integreerida Prantsuse, Itaalia ja Skandinaavia kirjanduse uusi suundi. Noor-Eesti tähistab eestikeelse linnakultuuri algust. Modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle. Tähistab Eesti keeleuuenduse liikumist. Rühmitus jagatakse kolme perioodi:
Küpsusper ,,Juudit","Kõrboja peremees".5 köiteline ,,Tõde ja õigus",romaanid ,,Elu ja armastus","Ma armastasin sakslast",näidend ,,Kuningal on külm",novellid ,,Pöialpoiss",loomajutt ,,Meie rebane",essee ,,Hiina ja hiinlased","Põrgupõhja uus vanapagan",lühijutud ,,Elavad nukud" ja ,,Vanaisa surm". Kõrboja peremees(1922):Romaan saatuslikust armastusest,põimitud sümboolsete motiivide ja teispoolsusesse sihtivate vihjetega.Katku Villu ja Kõrboja Anna armusid nooruses. Kaua ei kohtunud.Annast sai linnas haritud naine-Kõrboja preili.Villu äritses,reformis majandust,lõi mehe maha,istus vangis.Endal Eevi ja pisipoeg.Koju jõudes on seal ka Anna,kellele isa tahab Kõrboja suurtalu juhtimist üle anda.Anna pole Villu vastu 1kõikne.Jaanipäeval on nad koos.Anna tahab Villut Kõrbojale peremeheks,Villu keeldub ja laseb enda maha.Motiiv:uhkus ei luba vigasena Kõrbojale minna,aga peale seda ettepanekut ei hooli ta enam ka kooselus Eeviga.
joob veini ja peaks nagu filosofeerimagi. Kärbsel on aga käesoleval korral nõrk ehituslik tähtsus teoses: ta võimaldab küll korteri peremehel filosofeerida, kuid tema olemasolul pole erilisi tulemusi. Ta tundub võõrkehana. Nii jõuame ,,Kõrboja peremeheni" (1922), ilma et teemaks võetud otsinguil oleks mingeid tähelepandavaid tulemusi. Esimesel pilgul ähvardab ,,Kõrboja peremeeski" tühjalt edasi saata. Heitkem aga pilku Katku Villu noorpõlves vigastatud silmale. Katku Villu ja Kõrboja Anna vahekorra kujunemist ta ei mõjuta kuidagi asendamatult. Nende kahe isiku vastastikune külgetõmbavus seal soodetaguses kolgas oleks toimunud nii või teisiti; intensiivistavaks takistuseks oleks olnud piisaval määral Eevi laps, Villu vangisolemine, tema halb kuulsus jne. Soovi korral oleks saanud leiutada hõlpsasti veelgi mõne loomulikuna tunduva kehalise vigastuse. Autor on aga lasknud Villul kaotada
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus
Tunnused: põhineb kindlal süźeeskeemil, juhtumused esitatakse ajalises järgnevuses, tegevus areneb kulminatsiooni suunas, tegevus lõpped puändiga, süźeed pingestab juhtmotiiv, tegelased individualiseeritud, tegevuskoht- ja aeg ei ole väga olulised. Liigid: jutustav, psühholoogiline ja sümbolnovell Esindajad: Nikolai Gogol, Edgar Allan Poe, Franz Kafka, Friedebert Tuglas, August Gailit, Peet Vallak jaArvo Valton. Kirjandus ja sõda: Sõda on piirolukord, kus inimene peab otsutama, kuidas käituda. Sõda on halb, sest tihti kannatavad süütud. Sõda on hea, sest see tähendab uue elu algust. Sõda kujutas juba Homeros oma teoses „Ilias“. Sõjast kirjutatakse ka Vanas Testamendis. Sõja teemale keskenduvad ka keskaegsed kangelaslaulud nt. „Rolandi Laul“. Seda teemat puudutab ka „Kalevipoeg“. 20. sajand tõi
Allegooria- Mõistukõne, räägitakse nähtustest varjatult. Alliteratsioon- alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses. Ajalooline jutustus - teos, mille aluseks on ajaloolised sündmused ja tegelasteks ajaloolised või nendega seotud isikud. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu Antonüümid vastandsõnad Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend Arvustus e. retsensioon- zanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Assonants- sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis või lauses. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). Ballaadi sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid momente ja
tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erinevates osades, palju erinevaid osasid. 2. Vabalt valitud teose analüüs. Erich Maria Remarque "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg
arg, hoolimatu, hoolivus õe vastu, huumorimeel, jõi, suitsetas, ei viitsinud õppid, hea fantaasia. IV PILET 1. Rändmotiivid kirjanduses osata nimetada motiive (3) ning tuua näiteid (maailma)kirjandusest 2. Camus kui eksistentsialismi esindaja. Loetud teose ,,Katk"/"Võõras ,, lähivaatlus. Vastused: · Verepilastus ,, Kuningas Oidipus ,, ,,Hamlet" Pikk ja raske kodutee- ,,Odüsseia" ,,Toomas Nipernaadi ,, ,,Peer Gynt" Saatuslik eksitus ,,Hamlet" ,, Romeo ja Julia" ,,Pihtimus" · Camus' filosoofia keskne mõiste on absurdne. Absurd takistab eesmärke ellu viimast, kuid inimene peab selle vastu võitlema. Kuigi teda on tihti seostatud eksistentsialismiga, eelistas ta, et teda tuntaks pigem inimese ja mõtlejana kui mingi koolkonna või ideoloogia esindajana. ,,Võõras" Raamat räägib noorest mehest nimega Mersault
Nendega tuleb välja, et ta ikkagi andekas kirjamees ja hea proosa kirjutaja ,,Tuhka-Triinu", ,,Vägev vähk ja täitmatu naine" Lisaks muinasjuttudele kirjutas ka muistendeid JUHAN LIIV 1864-1913 Mida haigem ta oli, seda geniaalsemad tekstid tal olid Luuletusi kirjutas enne haigust Perest kõige põduram Jakob Liiv oli kunagi isegi kuulsam ,,Kümme lugu"- juttude kogu, ajakirjanduses ilmunud 10 lugu ,,Peipsi peal"- novell, kirjutas kuidas 2 meest vaatlevad Peipsi peal lagunevat jääd, kas jõuvad üle või mitte. Lähevad, seavad end vöödega kinni. Peipsi nii madal, et ära nad ei upu ,,Igapäevane lugu"- realism ja romantsim veel seotud. Elu on tõetruu, ühiskonna kriitilisus. Peategelane Punasoo Mari, midagi erilist pole toimunud. Kõik Marid on tavapärased ,,Vari" 1894, püüab endas ühendada 2. Romantism tähendab seal võõrustamis"mõisa elu).
Kirjutab algul külaseltside tarbeks näidendeid ("Punga Mart ja Uba Kaarel"). Järgmisena 3 näidendit "Tuulte pöörises" (1906)draama , kutselise teatri sünd, Vanemuine . Räägib 5nda aasta revolutsioonist Eestis. Kõige vähem lavastatud. Raskesti valmiv. Järgmine " Kauka jumal"(draama vöi tragöödia) , 1912 aasta , ikka Vanemuises. Kaante vahel 1915. Ja siis "Libahunt" 1911 a , sellega avati Pärnus Endla teater. Zanr tragöödia. 5 vaatust. Kõikide näidendite tegevus maal . realism. Libahunt - Aluseks on oma varem ilmunud jutustus. Käsitleb minevikuuskumuste j akommete maailma. Põhineb armastuskolmnurgal. Marguse armastuse nimel võitlevad kaks tüdrukut - Tiina ja Mari. Tegelaste loomes peitub autori elukäsitus - ausal , siiral ja erakordsel inimesel on raske elus õnne leida. Tiina on eesti kirjanduse poeetilisemaid karaktereid. Tiina oli kirglik , tundeline , põlgab orjameelsust , tuimust ning ihkab õnne ja armastust
teenivad lojaalselt õukonda ja kuningat, kuid kelle vaated on vastuolus õukonna moraaliga. Kolm musketäri ja d'Artagnan tegutsevad romaanis ja sooritavad oma kangelastegusid ammendamatu optimismi õhkkonnas, on alati koos ning jagavad üksteisega nii rõõmu kui muret. Üheskoos tormavad nad heitlustesse ja võtavad ette hulljulgeid üritusi, üheskoos jagavad nad saadud raha. 3. Kirjanduslikud rühmitused (4) "Noor-Eesti" Gustav Suitsu (18831956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 19051915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid
Pilet IX · Boccacio või Cervantese elu ja loomingu ülevaade · ,,Noor-Eesti" tegevus kirjanduse-, kunsti- ja keelevallas Pilet X · Shakespeare'i elu ja looming, ühe näidendi lähivaatlus (Romeo&Julia/Hamlet) · Ülevaade väliseesti kirjandusest Pilet XI · Klassitsismi mõiste. Moliere'i elu ja looming · Maupassant'i elu ja looming, ühe romaani ja paari novelli analüüs Pilet XII · Valgustuskirjandus, Voltaire'i, Rousseau' kirjanduslik tegevus · Gailiti elu ja looming, ühe teose analüüs Pilet XIII · Romantismi mõiste, ühe romantismi esindava teose analüüs (nt ,,Krahv Monte Cristo", ,,Musketärid", ,,Oliver Twist", ,,Jumalaema kirik Pariisis, võib ka ,,Väike Carmen") · Tuglase elu ja looming, ühe novelli analüüs Pilet XIV · Realismi mõiste ja põhitunnused, naturalism. Ühe realismi esindava teose analüüs
1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja
- 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest Eestimaa rahvastele, mis kuulutab Eesti Vabariigi isesisvaks (paariks päevaks). 1920 Rahuleping nii Eesti oma kui ka Soome oma sõlmiti Tartus. 1918 Ado Vebbe ,,Kohvikus" -ära lendamine > iseloomulik sellele perioodile. 1924 Eduard Ole ,,Laud" abstraktse ja geomeetrilise kunsti suund. Siuru (1917-1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle ja Johannes Barbarus) Luulele pannakse suuremat rõhku. Tarapita (1921-1922) Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, Albert Kiivikas, Daniel Plgi, Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt.
Tammsaare suri Tallinnas 1.märtsil 1940. aastal. Tema muldasängitamise päev kujunes üldrahvalikuks leinapäevaks. A.H. Tammsaare looming jaguneb selgepiiriliselt kolme perioodi. Esimest piiritlevad aastad 1900-1907. Sellal kirjutas Tammsaare põhiliselt külaainelisi jutte. Teise perioodi moodustab ajavahemik 1908-1920. Siis avaldas kirjanik jutustusi haritlasnoorte elust, kusjuures kirjutamislaad erineb märgatavalt varasemast realismist. Kolmas periood algab 1921. aastal näidendiga ,, Juudit ,, ja kestab kirjaniku surmani. See oli Tammsaare loominguline kõrgaeg, ta tõusis psühholoogilise realismi ja kriitilis-realistliku romaani tähtsaimaks viljelejaks eest kirjanduses. Alustanud kirjutamist HTG kooli õpilasena, polnud tal suuri kogemusi kirjutamise alal , kuid ta arendas neid. Esimesest õnnestumisest annab märku lühijutt ,,Mäetaguse vanad" (1901) Esimese loominguperioodi kunstiliselt tugevaimaks teoseks on jutustus ,, Vanad ja noored
arenemise ajalis-põhjuslikku järgnevust nimetatakse teose faabulaks. Sageli ei järgi kirjanikud teksti üles ehitades sündmuste ajalis-põhjuslikku seost, vaid lähtuvad kunstilistest eesmärkidest. Näiteks alustatakse teost tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitatakse nende põhjused. Kindlatel kunstipõhimõtetel üles ehitatud teose sündmustikku nimetatakse süzeeks. 3. Kirjanduslikud rühmitused "Noor-Eesti" - Gustav Suitsu (1883-1956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1905-1915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud
Jutud: "Kullaketraja", "Tuhka-Triinu", "Tark mees taskus", "Naiste mõrtsukas" rahvusvaheliselt "Sinihabe". Muistend: "Miks Tallinn iial valmis ei tohi saada" Juhan Liiv (1864-1913) Proosa on kirjutatud enne haigust. Rahvas sai teda tundma luuletajana enne kui proosa kirjanikuna, kuigi proosat kirjutas ta varem kui luulet. Tema proosa on ilmunud ajalehte meelelahutus lehtedel, kuna töötas ajalehes. Kogus oma varem ajalehes ilmunud lood kümme lugu. Novell ,,Peipsi peal" on kaks lehte pikk, kus üks leht on Peipsi praguneva jää kirjeldus. Lool on moraal: raskes olukorras lubatakse palju, aga kui raske olukord on möödas, siis lubasusest ei hoolita. ,,Igapäevane lugu" Liiviga tuleb sisse realism, aga on veel romantismiga seotud. Tõetruult elu kirjeldamine realismis, ühiskonnakriitilisus. Peategelane Punasoo Mari. Alguses kohe öeldud, et midagi erilist ei ole. Püüab
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2015: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru tegutses aastatel 1917-1920. Liikmed: Marie Under, Fridebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Alle, Johannes Barbarus. Laiemas kandepinnas ka kunstnikud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jne. Võimalikud kaastöölised G. Suits, W. Raidla jne, inimesed, kes tähistavad Noor-Eesti rühmitust. Siuru väljaanded: Siuru I-III (1917-19), nendega tekkis ka logo (Siuru tähendab müütilist lindu ja seda on seostatud soome sõna kiuru'ga, mis tähendab lõokest.) M
Oidipus tahab pääsenud orja võimalikult ruttu kohale toimetada, et teada saada oma päritolu. Iiokaste poob end üles. Oidipus saab viimasena kohutava tõe teada ja annab lapsed Kreonile kasvatada. Ta ise saadetakse maalt välja. PILET NR.7 1 .FRIEDEBERT TUGLASE LOOMINGU ÜLEVAADE. TUGLASE NOVELLISTIKA. Tuglas sukeldus kirjandusellu 1905. Esimesed raamatud ,,Hingemaa" ja ,,Kahekesi" avaldas oma sünninime Mihkelsoni nime all. Nelja aasta pärast võttis kirjanikunimeks Tuglas. Looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud uurimusi, kriitikat, reisikirju ja memuaare. Ta on kirjutanud kaks romaani: ,,Felix Ormusson",1915, ja ,,Väike Illimar",1937. Kirjutas marginaale ja miniatuure, kuid kogu looming koondub Tuglasse novellistika ümber. Tuglase looming jagatakse kolme perioodi: 1. 1901-1914 ehk katsetuste periood. Kirjutas revolutsioonilis-romantilisi luuletusi näiteks ,,Meri", ,,Kolgata teel". Ilmus novellikogu ,,Kahekesi", kus pöörab
arhaism vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend. Kirjanduses kasutatakse arhaisme tegelaste kõne ja sündmuste iseloomustamisel, et sellega märkida ajaloolist koloriiti. Arhaismidega liialdamine raskendab teksti mõistmist ning võib risustada teose stiili. Näiteks: "Isepäinis ilus on sõit Stalheimist Gudwangenisse, kus tee kümnes keerus alla orgu konksvingerdab, nenda et testamendi tegemise mõte ep ole kellestki väga kaugel." (F. Tuglas.) arhetüüpne süzee algse süzee teisend, edasiarendus. Näiteks Johann Wolfgang Goethe (17491832) romaan "Noore Wertheri kannatused" (1774) ning Ulrich Plenzdorfi (1934) "Noore W. uued kannatused". arhetüüpne tegelane algse tegelastüübi teisend. Näiteks Johann Wolfgang Goethe (17491832) Werther romaanist "Noore Wertheri kannatused" ning Ulrich Plenzdorfi (1934) Edgar Wibeau teosest "Noore W. uued kannatused".
annaabi.ee 
