Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti kirjanduslugu III". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
autoreid, stalinistlik, flku, sügissemester, 2022, arvestuseks, tammsaare, draamalooming, kese, nipernaadi, mälk, psühholoogiline, naturalistlik, peet, vallak, näitekirjandus, raudsepp, sütiste, masingu, kangro, pagulasluule, lepiku, laabani, pagulasproosa, ristikivi, pöördepunkt, proosas, valev, uibopuu, esteetika, kesksed, smuuli, debora4) Kirjandusellu ja keelde lisandus tugev annus dünaamikat. 5) Siuru ajal säilib üldromantilise kirjanduse raamistik, aga selle sees midagi teiseneb. Uusromantiline kirjandus hakkab leidma seoseid radikaalse modernismiga. 6) Siuru andis teeotsa kätte edasistele eesti luuletajatele. Underi ja Visnapuu kaudu hakkas senisest suurema seksuaalse ja erootilise avameelsuse tungimine kirjanudsse. Juurdus, et kunst on primaarne ja elu sekundaarne. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 191728. Avangardism, ekspressionism, modernism, futurism, meelelisus, dünaamilisus, uusromantilisus. Siuru luuletajad + barbarus, alle, kivikas, adson 3. Marie Underi luule. Underi looming jaguneb kolmeks perioodiks: 1) esimesel perioodil tasakaalutu, pinnapealne. Noor Under ei olnud sügav autor. 2) tasakaal, sügavus tekivad, meelelist kireluulet järjest vähem, tekstuaalne staatika suureneb. 3) samad märksõnad, mis teises perioodis, aga siiski kolmas periood eristub
Siurulik isikuvabadus eelkõige tundevabadys, igaühe õigus oma elamustele ja tahtmistele. Väljaandeid Siuru tegevusajal Siuru I - III (1917 - 1919) · Marie Under - Sonetid (1917), Sinine puri (1918) · Henrik Visnapuu - Amores (1917), Jumalaga, Ene! (1918) · Friedebert Tuglas - Saatus (1917) · August Gailit - Saatana karusell (1917), Klounid ja faunid (1919; mh ,,Sinises tualetis daam") Johannes Semper - Pierrot (1917) 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917 - 28. Johannes Semper prantsuse-vene sümbolism, esikkogu "Pierrot" 1917. Tema intellektuaalne ja analüütiline kirjanikunatuur on suguluses nooreestlaste ratsionalismiga. Elu ja tunnete nautimine. 3. Henrik Visnapuu luule. HENRIK VISNAPUU (1890 1951) Pedro Krusten, Kaugelviibija käekõrval (1957) Harald Peep, Henrik Visnapuu (1989) 1917 Amores 1918 Jumalaga, Ene! 1920 Talihari 1920 Hõbedased kuljused 1920 Käoorvik 1925 Ränikivi
Lisaks avaldati kordustrükke ja tõlkeid. Siurulased tegid palju kaastööd ka ajalehtedele ja ajakirjadele. 1919. aastal hakkas Siuru lagunema isiklike ambitsioonide ja vastuolude tõttu loomingulistes põhimõtetes. ,,Siuru" oli ,,Noor-Eesti" traditsioonide jätkaja. Rühmituse kirjanduslikke taotlusi iseloomustavad estetismi ja vormikultuuri nõuded, liikumine nooreestiliku sümbolismi- impressionismi suunal. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 191728. KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA otsustavad pöörde uusromantilisele kujundlikkusele teostasid ,,Noor-Eesti" põlvkonna luuletajad esimese kümnendi lõpuks. See periood kandub ka sõjajärgsesse aega (võimuvahetus). Säilib 1980ndateni, mil muutub luule alus. Autorid: peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini (SOTSIAAL)EKSPRESSIONISM laiemalt levis see luules 1919. aastast. Eesti poeedid
• Marie Under – „Sonetid“ (1917), „Sinine puri“ (1918) • Henrik Visnapuu – „Amores“ (1917), „Jumalaga, Ene!“ (1918) • Friedebert Tuglas – „Saatus“ (1917) • August Gailit – „Saatana karusell“ (1917), „Klounid ja faunid“ (1919; mh „Sinises tualetis daam”) • Johannes Semper – „Pierrot“ (1917) Gailiti luuletus, mis Underit ja tema luulet kritiseerib, viib Siuru lahkuminekuni. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917–28 KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA – peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini. See periood kandub ka sõjajärgsesse aega (võimuvahetus). Säilib 1980ndateni, mil muutub luule alus. SOTSIAALEKSPRESSIONISM – Under, Visnapuu, Barbarus (eriti 1920ndate loomingus) – tunderõhutus. EKSPERIMENTAALSE MODERNISMI KATSEID (nt futurism) – Barbarus, Hiir, Visnapuu. PROOSALÄHEDASE MODERNISMI KATSEID – Sütiste. Proosa ja luule vahe väheneb.
1 Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Proosa: ühiskondlik rõhuasetus, dokumentaalsuse taotlusi, romantilisi jooni, esiplaanil noorus. Noorsookirjanduse iseseisvumine. Autorid: Juhan Smuul, Lennart Meri, Lilli Promet, Raimond Kaugver, Veera Saar, Aimée Beekman, Vladimir Beekman, Silvia Rannamaa („Kadri“, „Kasuema“). Draama: seis oli vilets, positiivseid näiteid alles alates 60.-test (Juhan Smuuli teosed). 60.-te teisel poolel tugev draamalaine Autorid: Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Boris Kabur 1. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Allegoorilisus, retoorilisus, romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine, avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Autorid: Deboora Vaarandi, Uno Laht, Ilmi Kolla, Lehte Hainsalu, Paul Haavaoks, Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep.
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks.
Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon riigikorra kukutamise aasta. 1918 Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 1920 Vabadussõda 1924 kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus majanduskriis 1934 Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal. 1939 Nõukogude sõjaväebaaside rajamine 1940 Nõukogude okupatsioon 1941 Saksa okupatsioon 1944 Nõukogude okupatsioon 1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest Eestimaa rahvastele,
Vabadussõja päevil seob T ennast Keithega. Klassiku fenomen tekib 1920ndate, 1930ndate jooksul. Kui Tammsaarega on seotud biograafilisi müüte, siis see on see, et ettekujutus vaesest ja visast töömehest. Mingi asi peab kindlasti paika: selge on see, et ta tegi süstemaatiliselt tööd ja käis turul, aga nüüd tekib küsimus sellepärast, kas ta käis turul sellepärast, et ta oli väga vaene, või oli sellel mingi muu põhjus. V-o ta lihtsalt koonerdas. Gailiti kiri Valev Uibopuule sissetulekud. 1930ndatel teenis ta 500 kr kuus (minister teenis 320 kr). Vaesusest saab rääkida noorpõlve puhul. Looming Proosas tuleb uusromantiline vahemäng (00ndate lõpust 20ndateni). Uusrealistliku pöörde algataja 1920ndate alguses. Tammsaare oskab üsna kohe kirjutada ja üsna kohe suudab ta kirjutada kaunis tähenduslikke tekste. Ka kõige varasemast perioodis leiame mõned tähtteosed. Nt lühike novell 1903
Eelkäijaid süüdistati elukauguses ja võõramaalisuses. 1934 kehtestati vaikiv olek. Kehtestati määrus millega keelati ässitavate, demagoogiliste raamatute avaldamine ning kehtestati eeltsensuur. Riik tellis kirjanikelt positiivset elukujutlust ja rahvuslikkust. Tuntuim teos sellest ajast Albert Kivikase ,,Nimed marmortahvlil". Jätkusid romaanivõistlused. 34 aastal tehti võistlus, mille auhinnaks oli 10 000 krooni. 38 aastal elustati võistlus taas. Selle võitis Karl Ristikivi teosega ,,Tuli ja raud". 1938 tõusis esile luuletajate rühmitus Arbujad. Luule 1922-1944 1920 aastate alguse luuletajaskonna keskme moodustasid Siuru ajal esilekerkinud poeedid (Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu). Poeedid jagunesid klassikuteks ja modernistideks(katsetajad). Sõda jättis jälje luuletajate hingeellu. Protestiti ebavõrdsuse ja vägivalla vastu ja mõeldi inimkonna saatuse üle. Mitmekülgsed sünteesijad olid Under, Semper ja Visnapuu
mainekad eesti kirjanikud uue korra teenistusse. Ajastu poliitilised sündmused tähendasid muutusi kultuuri ja kirjanduselus. Raamatuid ilmus paberipuudusel vähe. Päevalehed andsid välja luulet, lühiproosat ja uudisloomingu arvustust. Tähtsamad teemad luules olid: poliitiline lüürika, sotsialismi ehitav inimene, rindeluule, töö teema, kodu- ja mälestusluule. Ilmus Underi luulekogu ,,Mureliku suuga", Barbarus ,,Relvastatud värsid", Semper ,,Ei vaikida saa". Proosas ilmusid Karl Ristikivi ,,Õige mehe koda", Mälk ,,Hea sadam", Gailit ,,Karge meri", A. Kivikas ,,Karuskose". Eesti kirjandus ja kultuurielu 1950 ndatel aastatel. 1950. aastate lõpu sula järel julges ka kirjandus vabamalt hingata. Nii näiteks avaldas J. Smuul talle populaarsuse toonud reisikirja ,,Jäine raamat", vestekogu ,,Muhu monoloogid", näidendi ,,Polkovniku lesk", mille ideoloogiline suunitlus oli juba hoopis teistsugune. Riikliku
Jutustus-,,Kui päike läheb looja" . Anton Hansen Tammsaare-,,Tõde ja õigus"-pentaloogia e. 5.os.romaan,see on epopöa, mis ilmus a. 1926-1933.(peamine idee-inimene, kes kogu aeg kaugeneb maast, pöördub lõpuks taas maast jõudu ammutama.Eestlane on pärit talust, maalt, sealt on tema juured, ta püüab küll edasi areneda ja linna elama minna, kuid kui seal elu väga raskeks ja keeruliseks läheb, suundub ta maale tagasi. peateg.indrek paas-autori prototüüp. Tammsaare kirjutanud 2 näidenit:"Juudit" ja ,,Kuningal on külm" , mõlemad on piibliainelised.Juudit on tegel. piiblist, kes päästab oma rahva. Külaolustikulised novellid ja jutustused:"Kilgivere Kustas","Mäetaguse vanad" , ,,Tähtis päev" Romaan- ,,Kõrboja peremees" , ,,Põrgupõhja uus vanapagan"-ühiskonnaelu arvustav. Peet Vallak-al.luuletuste ja lühijuttudega,tunnustuse tõi esimene novellikogu ,,Must rist" Novellikogud: ,,Epp Pillarpardi punjaba potitehas" ja ,,Ajude mäss". tema stiil-
rahvalaulu esteetikaga. See rida areneb üle Lepiku--Runneli Beierini ja sealt edasi nn. punkluuleni, maailmavaade ulatub rahvuslikust konservatiivsusest Tõnu Trubetsky anarhismini, peale tuleb kogukondlik släng. Proosa ajaline hajaliolek ja suurem seotus raamatukaubandusega annavad kokku natuke kirevama pildi. Kirevust lisab seegi, et proosa kirjutamine sõltub rohkem keskea püsivusest ja töövõimest. Enne artikli juurde asumist märkisin välja autoreid, kes mulle 90-ndate kirjandusest on kuigivõrd korda läinud. Nii luules kui proosas sain umbes kolmkümmend nime, kuid proosas oli vanemate autorite osakaal tunduvalt suurem ja seda eriti ,,esimese laine" noorte arvel. Modernistliku proosa edasiarendused postmodernismi segasevõitu teedel. Vanemate autorite loomingust mängivad kaasa näiteks Ene Mihkelsoni ja Toomas Raudami kõne- ja mälupöörised, Ülo Mattheuse ambitsioonikas hämarus, Vindi vormimängud ja psühholoogilised võbelused
ilukirjanduslike teoste poolest. Eksistentsialistid lähtuvad inimese täiesti konkreetsest individuaalsest eksistentsist, inimene seisab iga päev eluliste valikute ees ja tema olemasolu piirab surm. Eksistentsialistide arvates on elu, mida elatakse end indiviidivälise eesmärgi teenistusse andes (allumine massiteadvusele; riigi, ühiskonna või religiooni käskudele), võõrandunud ning absurdne ning teinud võimalikuks maailmasõjad ja totalitaarsed reziimid. Eksistentsialismi kesksed mõisted on vabadus ja vastutus. Täiesti vaba on see, kes võtab enda kanda täieliku vastutuse ja julgeb otsuseid teha ja valida ise, sõltumata teiste (ühiskonna, kiriku) arvamusest. Ühtlasi vastutab ta teiste eest. Just piirsituatsioonides võib inimene võõrandatust (ja iseennast) ületada, äratada oma südametunnistus ja inimlikkus, elu absurdi enesele teadvustada. Romaani struktuur hakkas muutuma traditsioonilisemaks, kuid aja- ja ruumitasandeid esitati ikka ebaharilikus järjestuses
Eesti kirjanduses mõjutas uusromantism eelkõige Noor-Eesti ja Siuru loomingut. Johannes Aavik, August Gailit, Marie Under, Hendrik Visnapuu realism- Vastukaaluks romantismile tekkinud suund. Elu kujutatakse nii, nagu ta on. Realism jaguneb: a) kriitiliseks realism (Vilde ,,Külmale maale", Balzac ,,Eugenie Grandet") b) psühholoogiline realism (Vilde ,,Mäeküla piimamees", Dostojevski, Tolstoi, Tsehhov, Balzac, Hemingway, Remarque, Ristikivi, Tuglas, Liiv, Gailit) c) külarealism (Tolstoi ,,Pimeduse võim", Tammsaare I periood, Mälk, Luts) Realism tekkis Lääne-Euroopas 19 sajandi algul, Eestisse jõudis läbi Vilde ,,Külmale maale" 1896 aastal. Tegemist on kriitilise realismi algusega Eestis. futurism- Futurismile ongi omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaegse kiire elu ning tehniseerunud keskkonnas elava
8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatlus: ,,Triumfikaar", 1 vabalt valitud.(+) 22. Tammsaare varasem looming. ,,Kõrboja peremees" 23. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" + hilisem looming.(+) 24. Kirjandus voolud ja suunad.(+) 25. Gailiti looming . ,,Nipernaadi"(+) 26. Dramaatika olemus.(+) 27. Lüürika olemus.(+) 28. Luule aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 29. Proosa aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 30. Vabalt valitud teos(euroopa kriitiline realism)(+) 31
loobuma. 1898-1901 elas Riias, mitmes vabrikus kontorist. 1901-1904 "Postimehe" ärijuht. Vanema põlve kirjanikest ainuke, kes toetas Noor-Eestit. 1920 hakkas saama kirjanikupensioni, oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige. Elu jooksul elas peamiselt kahes linnas: Tartu ja Riia- võimaldasid viibida kultuurikeskkonnas ja tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. Looming Varasemal perioodil ajalooaineline proosa ja külajutud, hiljem draamalooming. Alustas külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes. 1892 "Maimu" romantiline ajalooline jutustus 1901, 1904 "Veli Henn" ja "Hennu Veli" 1915-1921 "Külajutud I-V" kogutud jutustused. Idealiseerib maaelu (siiski tõepäraselt) ja rahvuslikku mellt, naeruvääristab kadaklust- kohati idüllilis-humoristlik. Vähenõudlikest jantidest kunstiküpsete draamadeni. Kirjutas 19.saj lõpp näidendeid kohalike
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8
teosed, kolmeosalise proosa ,,Kas mäletad, mu arm". Need on mälestused ja lood Eestist, kus näiteks 9 meest on Põhja-Rootsis puid langetamas ja räägivad oma mälestusi. Pilet 2: ,,Ekke Moori" või ,,Toomas Nipernaadi" analüüs ,,Toomas Nipernaadi" Zanr: Romaan novellides koosneb seitsmest novellist. Tegu on pitoreskse ehk kelmiromaaniga ja vagabondromaaniga. Aeg, koht: 1900 alguses Lõuna-Eestis Pea- ja tähtsamad kõrvaltegelased: Tähtsaim oli Toomas Nipernaadi. Ta oli pikk kõhn mees, umbes 40-des aastates. Oli rändurihingega kirjanik, kes sai rännakutest inspiratsiooni kirjutamiseks. Luiskas, aga ei valetanud. Armastas naisi. Mänguline. Räägib asjadest, mida ei ole, aga ei meeldi, kui keegi teine sama teeb. Kui tuleb otsustav hetk, siis lahkub. Toob inimesi rutiinist välja, aga võib-olla ka rikub nende elu. Räägib lugusid, sest naised armastavad kõrvadega. Nipernaadi on hingelt suur inimene
Kirjanduselu Eestis 1940ndatel 1940ndad • Tol hetkel toimus II maailmasõda • Eesti liideti Nõukogude Liidu koosseisu (21.juulil 1940) • Toimusid massiküüditamised (14. juulil 1941; 25.-26. märtsil 1949) • Eestlased viidi Siberisse • Hulk kultuuritegelasi evakueerus Nõukogude Liidu tagalasse • 1941. aasta lõpus okupeerisid saksa väed Eesti • 1944. aasta lõpus läks kogu Eesti taas nõukogude okupatsiooni alla • Pommitati puruks paljud Eesti linnad (Tallinn, Tartu, Narva) Kirjanduselu 1940ndatel • Seoses stalinismi jõudmisega Eestisse peatus 1940ndate teisel poolel kirjanduslik ja kultuuriline areng • Eesti kirjandus jagunes kolmeks: pagulaskirjandus, tagalakirjandus ja Eestis ilmunud kirjandus • 1942-43 lõid koondunud kultuuritegelased ENSV Riiklikud Kunstiansamblid • Ansamblid koondasid näitlejaid, kirjanikke jt. • Direktoriks oli Johannes Semper • Asutati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit (1943. aa
Ta oli ENSV rahvakirjanik (1965). Aadu Hint oli eesti kirjanik ja ühiskonnategelane.Tema looming kajastab valdavalt kalurite ja muu rannarahva elu. Aadu Hindil oli kaheksa last. Aadu Hint on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule. Teoseid: "Pidalitõbi" "Oma saar" Tunnustused: Friedebert Tuglase noveliauhind (1982) Lenini orden Debora Vaara-kirjutas luuletuse"Saaremaa valss" Henno Käo-kirjutas põhiliselt laste raamatuid.Illustreeris oma lasteraamatuid ise. 5. August Kitzbergi draamalooming August Kitzberg oli eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja. Tema kirjanikuks kujunemine on seotud elamise ja töötamisega kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. Oma kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles Kitzberg ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus ta draamaloomingule.
kaasa ideede vooga nagu seda teeb kolmanda grupi lugeja. Ma leian, et Herman Hesse on lugejad päris hästi jaganud gruppidesse. Olen temaga nõus ka selle koha pealt, et lugeja ei pruugi kuuluda ainult ühte gruppi ning, et need grupid võivad varieeruda. Kuigi eelnevalt mainisin, et oma arust kuulun ma ainult ühte gruppi, siis kindlasti on mul lugedes ette tulnud ka olukordi kui loen kui mõne teise grupi lugeja. Neid olukordi pole palju olnud, kuid mõned korrad kindlasti. Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Eesti rahvakirjanik, esseist, tõlkija, filosoof Looming: „Tõde ja õigus“ I-IV (I ja Vosa: võitlus inimese ja maa vahel, II-IV osa: võitlus jumalaga, ühiskonnaga ja eluõnnega). „Tõde ja õigus“ on kujunemisromaan „Tõde ja õigus“ käsitleb Eesti ühiskonnaarengut 19.saj lõpul ja 20.saj alguses. „Tõde ja õigus“ I osa 1926, kirjutatud 6 kuuga Tegevus 19. Sajandi lõpul Vargamäel Andres, Krõõt ja naabrid
Nende keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning sõnamäng vastandlike mõistete ühendamisel. Impressionism on lüürilise alatooniga subjektiivne kunst. Parimate tulemusteni jõuti kirjanduse lühiliikides (luule, miniatuur, lühinäidend, novellett), kuid on kirjutatud ka pikemat impressionistlikku proosat jutustusi ja romaane. Tuntud impressionistid on sakslane Bernhard Kellermann (18791951), eestlased Friedebert Tuglas (18861971), Anton Hansen Tammsaare (18781940), Villem Ridala (18851942). klassitsism põhiliselt 17. sajandi kunstimeetod, mis seadis ideaaliks antiikkirjanduse ja -kunsti. Kirjandusteadusliku mõistena tuli klassitsism kasutusele 18. sajandi lõpus, mil hakati varasemat kirjandust vastandama uuele, romantilisele kirjandusele. Klassitsism saavutas suurima ulatuse Prantsusmaal. Klassitsistid kujutasid kaasaja elule iseloomulikke jooni. Seadsid esikohale mõistuslikkuse ja elutõe
ühiskonnas. Nii hakkaski riigi kultuuripoliitika 1920. aastate keskpaigas edusamme tegema ja võib kindel olla, et osaliselt just tänu tarapitalastele. 1922 loodi Eesti Kirjanikkude Liit. Esimeheks Tuglas. 1923 ajakiri „Looming“. Tegeles kirjanikele avaldamisvõimaluste leidmisega ja toetusrahade leidmisega 1928 asutati Eesti PEN-klubi (Joh. Semper) Jõudu hakkas koguma realism. Albert Kivikas „Jüripäev“ – külarealistlik romaan. Tammsaare „Tõde ja õigus“-tähtteos! Mait Metsanurk „Vaeste patuste alev“. Jüri Parijõgi, näidendeid Hugo Raudsepp „Mikumärdi“; novelle – Peet Vallak. Luule taandus tahaplaanile. Kogusid aga – Under, Sütiste, Visnapuu. Erandlik oli August Gailiti romantiline romaan „Toomas Nipernaadi“ (1928), eesti kirjanduse enim tõlgitud teos. Eluläheduse nõue. Kunagised noor-eestlased tõid selle kõrvale vaimuläheduse nõude. 1930. aastate alguse poliitiline kriis ja vab
- 1910-1911 ,,Noor Eesti kirjanduse kunsti ja teaduse ajakiri" - originaal kirjutises, tõlketööd, kirjandusteaduslikke tekste avaldasid 3. NE liikmed (Jaan Oksast, Johannes Aavikust pisut tausta), liikmed olid ka kunstnikud! - -Gustav Suits- ,, Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" - -Johannes Aavik- keeleuuendaja, nt uued sõnad laip, relv - Bernhard Linde - Aino Kallas - Villem Grünthal Ridala - Marie Under - A H Tammsaare teoseid avaldati ka - Friedebert Tuglas - Jaan Oks-Leisist, ta luule naturalistlik, inetut peetakse ilusaks - Koostööd tegid Kristjan Raud, Konrad Mägi, Nikolai Triik- illustratsioon. 4. NE tähtsus eesti kultuuripildis - Uute autorite tulek - Kirjastuse loomine - Arendati sõnavara - Lääne Euroopa kirjanduse tutvustamine - Kadunud kirjanike ,,päästmine" Liiv, Peterson - Tõlke tegevuse uus kvaliteet 5
/----/ kui kodust alustasin sõjateed. Siis vastu klaasi nina, käed ja suu, Ta liivast kooke tegi, müüs ja ostis nii kalalt koju ootasin ma isa. ja kaelas kandis rannarohust keed Anton Hansen-Tammsaare: ● Sündis 30.jaanuaril 1878 Järvamaal Albu vallas Põhja-Tammsaare talus; ● Isa – Peeter Hansen ( 1841 – 1920); ● Ema – Ann Hansen (1852 – 1903); ● 12 last, neist 10 kasvas üles.; ● Lõuna- Tammsaare talu pidas Jakob Sikenberg; ● Haridustee: ○ 1888– Sääsküla vallakool; ■ Prümli vallakool. ○ 1892– 1897 - Väike-Maarja kihelkonnakool; ○ 1898– Treffneri eragümnaasium; ○ 1902– küpsuseksamid Narvas; ○ 1907–1911– Tartu Ülikooli õigusteaduskond. ● Elu, töö looming: ○ 1900– Postimehes ilmusid esimesed jutustused; ○ 1902– ilmus 6 jutustust;
töötab ka ülekantud tähendustes. Avanemist saab võtta ka kui läänekultuurile, kirjanduslikule kontekstile. - Taastamise põimumine uuendusega - uuendus tihti kirjanduses, see võib tähendada vana tagasitulekut, aga toimub stalinstiliku kirjanduse taustal. 50ndate algusega võrreldes on kõik uus. kes on õige luuletaja? Betti Alver või Artur Alliksaar? üks esindab varemkehtinud traditsiooni, teine teeb midagi uut. Avalikkuse ees ei paista vastandus silma. On ka autoreid, kes erinevaid suundi seovad. Nt Paul-Erik Rummo. - Avaliku ja varjatud kirjanduselu asünkroonia - kui vaatame NL aega laiemalt. Olukord põranda all ja peal on kogu aeg nihkes, aga ned muutuvad. Stalinsimi ajal põrandaalust osa vähe, sest keegi ei julge midagi teha. Varjatud osa e põrandaalune hakkab suurenema 50ndate lõpus ja 60ndate alguses. Esiotsa nihe suur. Kirjanduses: Jaan Kross on luuletaja, kes näitab ette, mida on
Teostes järsud meeleolumuutused, ning ootamatud dramaatilised pöörded. Lausetes on kooskõla ja rütm. Korduvad tegelased ja motiivid: hulkuv boheemlane (Nipernaadi), võimukas naine, kel on tugev iseloom ja keda mehed austavad, sekeldused pulmadega. · ,,Toomas Nipernaadi" romaan eesti kirjanduses Kuulsusrikas teos. See on romaan novellides. Teose moodustavad seitse novelli, mis aga ajalises ja loogilises järgnevuses ja mida ühendab peategelane rändur Toomas Nipernaadi. Teos aga algab jääminekuga ja lõppeb lume tulekuga, kuid aastaaegadel on ka sümboolsem tähendus, kevadel mõjub peategelane romantilise poisikesena, kellest saab läbi suviste seikluste sügiseks eluväsinud keskealine mees. Toomas Nipernaadi käib küll ringi kandlega, kuid põhiliselt on ta sõnameister. Ta liigub mööda eesti külasid ja koos temaga käivad kaasas nii koomilised seiklused kui romantilised unistused. Nipernaadi kisub inimesed välja argielu harjumuspärasest tuimusest
Ta kirjutas ainult romaane. Ühe romaani kirjutas ta siis, kui ta veel kutsekoolis käis. Albert Uustuld - tegi laule "Silmad" ise noote ei tundnud. Põhiteos "Tuulte tallermaa" - paik Vahase saarel(30- ndatel). Lembit Uustulnd kirjutas "Kiikhobune..." "Meremehed ja jumalad" Jaanus Tamm - Luuletaja. Pärit SÜG- ist, praegu elab veel. Andekas luuletaja Luulekogu "Öö laulud." Kirjutas head lasteluulet. Henno Käo - Lastekirjanik, illustraator Valjalast PILET NR.5 -AUGUST KITZBERGI DRAAMALOOMING , "KAUKA JUMAL" , " LIBAHUNT" 1855-1927, pärit Pärnumaalt ; On kirjutanud memuaare , mälestusi, jutustusi ("Maimu"). Kirjutab algul külaseltside tarbeks näidendeid ("Punga Mart ja Uba Kaarel"). Järgmisena 3 näidendit "Tuulte pöörises" (1906)draama , kutselise teatri sünd, Vanemuine . Räägib 5nda aasta revolutsioonist Eestis. Kõige vähem lavastatud. Raskesti valmiv. Järgmine " Kauka jumal"(draama vöi tragöödia) , 1912 aasta , ikka Vanemuises. Kaante vahel 1915
Nagu proosas, nii ka lüürikas kaitses ta ilmunud kogudes ,,Ärganud hääled". Lüürika elu vaeslapsi. Esimesena tunnustasid tema luulet uuenemisprotsessis oli J. Tammel oma osa, «Noor-Eesti» rühma kuuluvad kirjanikud. kaalukam aga lüüroeepikuna. Lüürikuna viljeles J. Tamm ajas iseloomulikke teemasid - loodus ,,Kilin- 8. Ärkamis- ja järelärkamisaegne proosa. kõlin", armastus tsükkel ,,Sonetid ", ,,Silmad ja Autoreid: L. Koidula, J. Pärn, L. Suburg, M. süda" , kõdu, lapsepõlv, mälestused tsükkel ,,Ema Põdder, E. Aspe, E. Vilde, Juhan Liiv. 1880. mälestus", ,,Doktor M. Veske mälestuseks" . Keele, aastatel suurenes oluliselt algupärase stiili ja vormi poolest kerkivad paljud tema lüürili- jutukirjanduse osa ilukirjanduse üldpildis, sed luuletused oma ajast esile. J. Tamme kusjuures eelneva arenguetapiga võrreldes laienes
aastal rahvaluule ballaad ,,Lapse sünd" ning samal aastal ilmub revolutsiooni sõlmküsimusi analüüsiv ,,Kõik on kokku unenägu", misjärel keskendus õpetamisele ülikoolis. Suurem osa tema käsikirjadest põles II ms ajal. 1944. aastal põgenes Rootsi, kus töötas samuti raamatukogus. 1950. ilmus tema viimane luulekogu ,,Tuli ja tuul". 1956. aastal surnud Suits on maetud Stockholmi. 4. PILET ÜLEVAADE ANTIIKLÜÜRIKAST , S APPHO, O VIDIUSE , VERGILIUSE LOOMING PÕHIJOONTES A.H TAMMSAARE ELU JA LOOMING , ,,JUUDIT" 7. ja 6. sajandil eKr hakkasid oma tekste kirja panema ka luuletajad. Esialgu nimetasid kreeklased luuletajaid eleegia- ja jambi- või laululoojaiks. Eleegiaks nimetati luulet, millele oli omane kaksikvärss, sisuks elulised teemad. Jambi puhul oli iseloomulik kolmik värsimõõt, sisult enamasti satiiriline. Paljude eleegiate eripära seisnes näiteks selles, et need innustasid sõdalasi võitlema
Eesti kirjanikud, looming, luulekogud ja kirjanduslikud rühmitused: 1. Arbujad-1938a.rühmitus kujunes välja sõpruskonnast ühesuguste mõttede ja vaadete alusel, neil ei olnud ühiseid loosungeid, eesmärke, kuid neid sidus ühine mõttelaad, ühised huvid.Tahtsid eriti viimisletud intellektuaalselt luult ja suhtusid üleolevalt lugejasse, kes neid ei mõistnud. Rühmitusse kuulusid-Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas ja Mart Raud. Olid romantikud, ülistasid vaimsust,tarkust, hindasid intellektuaalsust, tõrjuv hoiak naturalismi suhtes. Esseekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). 2. Betti Alver- 1906-1989. Sündis Jõgevamaal, õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, ent katkestas õpingud. Põhiliselt veetis oma elu Tartus. 1937.a abiellus Heiti Talvikuga, kelle edasine repressioon ja surm mõjutas tugevalt Alveri loomingut. Looming: Alguses tuli kirjandusse kui proosak
- lahendusele sageli vaid vihjatakse Jutustuslähedane novell - pikem novell - pikem ajajärk - lõpp ei pruugi olla terav ega üllatav - arenevad tegelased - ühe sündmuse asemel arendatakse seda - autor on tegelasi iseloomustanud Miniatuur ehk laast - viimistletud sõnadega meeleolupilt, novellist lühem - tegevust on vähe või puudub - antakse edasi lüürilist meeleolu või filosoofilist mõtisklust - Tammsaare, Tuglas, Juhan Liiv Memuaarid - prantsuse keeles mälestus, mälu - proosažanr milles autor jutustab: enda lähedaste või tuntud inimeste elust minevikusündmistest, mida on ise kogenud - huvituvad pigem välismaailmast - sündmusi antakse edasi faktidena, objektiivsetena, ajastutruud Autobiograafia - isiksusekeskne, subjektiivne - suurem poliitiline vabadus Hindamatud allikmaterjalid - memuaarid annavad eheda pildi ajastust
Olukord on muutunud märksa kergemaks. 1957 „Loomingu“ Raamatukogu – 60ndatel hakkab olulist rolli mängima nii uue- kui ka tõlkekirjanduse vahendamisel. 70ndatel olulisus väheneb näiteks selle pärast, et Nõukogude liit hakkas mängima mängu, nagu ta hooliks autoriõigustest – tegelikult ei tahetud läänekirjandust trükki lasta. 60ndatel aga hakkab sealt tulema just uut Lääne kirjandust. Samuti autoreid lähiminevikust, kes on tugevalt kirjandust muutnud – Kafka, Salingeri „Kuristik rukkis“ jt. 1958 Keel ja Kirjandus – Pigem teadusliku suunitlusega ajakiri. 1960 vabavärsipoleemika (Nirk (Hermelin), Kross, Niit, Kaalep, Mäger jt) – Tagant järgi võib tunduda veider, kuid antud aja kontekstis täiesti seletatav. Nimelt avaldas aastal 60 Endel Nirk paroodia, kus ta ründas üsna teravalt noort luulet. Esile kerkis just
annaabi.ee 
