Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti keele arvestus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vokaal, häälik, vokaalid, fraseologism, ugri, sünonüüm, idioom, häälikud, keelkond, keelemärk, sünonüümid, antonüümid, paronüümid, idioomid, fraseologismid, konsonant, liide, aalne, somaatilised, isand, moon, rist, märgisüsteem, kuulmine, kompimine, astmed, motiveeritus, ääred, onomatopoeetilised, vastandsõnad, homme, kannatlik• kadalipp - rootsi k tähendab katan tänavat e kahelt poolt ääristatud kohta + lippama (r.k lop). • pankrot - saksa k bank - pink (juut hoidis pingi sees raha) ja kui vahendajal oli raha otsas, löödi pink katki, et näidata, et temaga ei maksa tehinguid teha -> banko rotta Oma näide: 2 Genuiinne sõnavara Algkeele esimesed sõnad: konsonant ja pikk vokaal (koo, maa), v-c-v (oko, ake..). Kõige lähedasem ürgkeelele on soome keel. Sõnad olid enamasti somaatilised e kehaos. seotud (pää). Uurali keeled 1. Samojeedi (neenetsi, kamõssi, nganassi) - sõnad hala (kala), šijer (hiir). 2. Soome-ugri - sõnad kuu, öö e öh, ema, isa onu. Ugri (8-9 tuhat aastat vana) Ungari: kez, vez, ver, kiv, jalog. (Hunnidel oli käsi, vesi, veri). Somaatilised: kulm, põsk, silm, suu, luu, jäde, süda, pii e hammas.
valgelt liiva, rahva etüm: saarlased ütlevad, et seal oli nii vilets maa, et lehmad ammusid muu muhu). · kadalipp rootsi k tähendab katan tänavat e kahelt poolt ääristatud kohta + lippama (r.k lop). · pankrot saksa k bank pink (juut hoidis pingi sees raha) ja kui vahendajal oli raha otsas, löödi pink katki, et näidata, et temaga ei maksa tehinguid teha > banko rotta Oma näide: !2 Genuiinne sõnavara Algkeele esimesed sõnad: konsonant ja pikk vokaal (koo, maa), vcv (oko, ake..). Kõige lähedasem ürgkeelele on soome keel. Sõnad olid enamasti somaatilised e kehaos. seotud (pää). Uurali keeled 1. Samojeedi (neenetsi, kamõssi, nganassi) sõnad hala (kala), sijer (hiir). 2. Soomeugri sõnad kuu, öö e öh, ema, isa onu. Ugri (89 tuhat aastat vana) Ungari: kez, vez, ver, kiv, jalog. (Hunnidel oli käsi, vesi, veri). Somaatilised: kulm, põsk, silm, suu, luu, jäde, süda, pii e hammas.
5. Foneetika mõisteid: diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm slaididel esinevad mõisted. Diftong - kaks järjestikust vokaali, mis kuuluvad ühte silpi. Geminaat - häälduses kahte silpi jagunv kaashäälik, nt kal-lab. Afrikaat - klusiilialgulised frikatiivid, nt pf, ts ja tf Palatalisatsioon - Peenendatus. Palatalisatsiooni korral omandab konsonant i-lise varjundi. Vokaalharmoonia - sõna esimese silbi vokaal määrab järgsilpide vokaalide laadi Vt lisa Jana jagatud mõistelehelt. 6. Foneetiline transkriptsioon (IPA ja soome-ugri transkriptsioon) (vaja teada vaid mõisteid) IPA – süsteem, mille järgi pannakse kirja inglse keele hääldusi. Soome-ugri transkriptsioon – süsteem, mille järgi pannakse kirja soome-ugri keelte hääldusi. 7. Fonoloogia. Foneemi mõiste, foneemide liigid, minimaalpaari mõiste, foneemide distinktiivsed tunnused. Fonoloogia – foneetikale lähedane teadus
6) keeleseadused nt tänavasiltidel peab olema eesti keelne tekst suuremalt kirjas, toodetel peab olema eesti keelne etikett 7) geograafiliselt hea asukoht kahes kohas on vesi, venemaaga eraldab järv ja sood, läti keel on meiega sama suur Eesti keele fonotaktika 1) õ, ä, ö, ü, o saavad esineda ainult 1. silbis 2) j-i järel ei ole i (tühi tühji) 3) täht h esineb üksnes sõna alguses või 1. silbi lühikese vokaali järel (hall, kahtlema) 3) pikk vokaal ei saa eelneda i-le (maid, maaid) 4) i ei ole pika ii, üü ega i-lõpulise diftongi järel ( süid, süüid) 5) ai, ei, ui ei saa esineda 1. ja 2. vältes sõna 2. silbis (emasid, emaid) 6) Mõned konsonant ühendid ei sobi eesti keelde (nt pst) 7) eesti omasõnad ei alga g, b, d-ga (baar, diivan) 8) kaugemal kui eessilbis ei ole pikka täishäälikut (trikoo) Uurali keelkonna kõige elujõulisemad keeled 1) ungari keel see on riigikeel, mitu miljonit kõnelejat
vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted. Foneetika · Foneetika tegeleb kõneloome ja tuvastamise ning kõne akustilise ehituse analüüsiga. · Foneetika liigitus: artikulatoorne, akustiline, auditiivne e tajufoneetika · Kõneakt fonoloogias: mõte sõnumi tootmine helilaine sõnumi vastuvõtt mõistmine · Foneetiline transkriptsioon kõne häälikute ja teiste foneetiliselt tähtsate tunnuste märkimine Foneemide liigitus: · Vokaalid e täishäälikud: o eesvokaal [i e ä ö ü], keskvokaal [õ], tagavokaal [u o a] o labiaalsus (huuled ümardatud): labiaalne [u o], illabiaalne [i e] o pingsus: pingsad [i], lõdvad · Konsonandid e kaashäälikud: o klusiil e sulghäälik (täielik sulg, õhuvoolu ligipääs on täielikult suletud) [p t k b d g] o frikatiiv e hõõrdhäälik (ahtuses tekib kahin) [f v s z h]
1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel koosneb ÜKSUSTEST ja MÄRKIDEST(sümbol, indeks ja ikoon) *sümbol – puudb seos vormi ja tähenduse vahel *ikoon – vorm ja tähendus põhinevad sarnasusel *indeks – vorm ja tähendus põhineb mingit sorti sarnasusel Inimkeele omadused: 1.Keelemärgi motiveerimatus – sõna on motiveerimatu, kehtib sümbolite puhul. NT: „Koer tegi auh-auh“(mitte ei tee häält järgi) 2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline,
võib usaldada oma intuitsiooni 3) keeleõppimise võime on pärilik 4) süva- ja pindstruktuuri eristamine. 4) Foneetika ja fonoloogia. Foneemi mõiste, foneemide liigid, minimaalpaari mõiste, foneemide distinktiivsed tunnused. Diftong, geminaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted. Foneetika häälikuid uuriv teadus, häälikuõpetus. Foneetikat huvitab nt see, kuidas hääldatakse sõnu ja nendes olevaid häälikuid ja kuidas häälikud üksteist mõjutavad. Foneetika liigitus: artikulatoorne (häälikute moodustamine), akustiline (heli) ja audutiivne e tajufoneetika. Foneemide liigitus: 1) Häälikute moodustusviisist tulenevalt Heliline häälekurdude vibreerimine, ,,Aadamaõun" vibreerib (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v). Helitu ei vibreeri (b, g, d, k, p, t, j, s, h, f, s, z, z). Klusiil sulghäälik (täielik sulg, õhuvoolu sissepääs täielikult suletud) g, b, d, k, p, t. Frikatiiv
keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni 3) keeleõppimise võime on pärilik 4) süva- ja pindstruktuuri eristamine. 4) Foneetika ja fonoloogia. Foneemi mõiste, foneemide liigid, minimaalpaari mõiste, foneemide distinktiivsed tunnused. Diftong, geminaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted. Foneetika häälikuid uuriv teadus, häälikuõpetus. Foneetikat huvitab nt see, kuidas hääldatakse sõnu ja nendes olevaid häälikuid ja kuidas häälikud üksteist mõjutavad. Foneetika liigitus: artikulatoorne (häälikute moodustamine), akustiline (heli) ja audutiivne e tajufoneetika. Foneemide liigitus: 1) Häälikute moodustusviisist tulenevalt Heliline häälekurdude vibreerimine, ,,Aadamaõun" vibreerib (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v). Helitu ei vibreeri (b, g, d, k, p, t, j, s, h, f, s, z, z). Klusiil sulghäälik (täielik sulg, õhuvoolu sissepääs täielikult suletud) g, b, d, k, p, t.
tüpoloogiline), keelte arvandmete suhted (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelte liigitusaluseid · Genealoogiline (sugulus ja päritolu) · Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) · Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) · Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) Suurima kõnelejatearvuga keel on mandariinihiina (üle 800 miljoni), järgmine hispaania (üle 320 miljoni), siis inglise (üle 300 miljoni), hindi jne. 13. Keelkond, algkeel, haru (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm. Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju. Haru on 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus Võrdlev ajalooline keeleteadus sai alguse 19. sajandi Euroopas ja pani aluse paljusid keeli
(verbaalselt) Keeled on arenenud ja tekkinud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. Emakeele omandab inimene loomupäraselt, ilma õpetamiseta. Olles oma loomuliku keele omandanud, hakkab inimene selle abil maailma kirjeldama ja ennast maailmas tajuma. Inimkeelel on teiste keeltega võrreldes mitmeid eriomadusi: näiteks keelemärk on arbitraarne e motiveerimatu. Sümbol on näiteks ,,ä", seose puudumine vormi ja tähenduse vahel tähendab seda, et ,,ä" välimus ei ütle mulle kuidagimoodi, et ma peaksin ,,ä" niimoodi hääldama, nagu ma hääldan, diskreetne e eristatav (paralingv ja ekstraling vahendid) , duaalne (tähendus/vorm, fonoloogiline süsteem), produktiivne jne. 2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid.
tüpoloogiline), keelte arvandmete suhted (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelte liigitusaluseid · Genealoogiline (sugulus ja päritolu) · Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) · Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) · Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) Suurima kõnelejatearvuga keel on mandariinihiina (üle 800 miljoni), järgmine hispaania (üle 320 miljoni), siis inglise (üle 300 miljoni), hindi jne. 13. Keelkond, algkeel, haru (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm. Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju. Haru on 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus Võrdlev ajalooline keeleteadus sai alguse 19. sajandi Euroopas ja pani aluse paljusid keeli
tüpoloogiline), keelte arvandmete suhted (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelte liigitusaluseid · Genealoogiline (sugulus ja päritolu) · Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) · Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) · Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) Suurima kõnelejatearvuga keel on mandariinihiina (üle 800 miljoni), järgmine hispaania (üle 320 miljoni), siis inglise (üle 300 miljoni), hindi jne. 13. Keelkond, algkeel, haru (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm. Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju. Haru on 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus Võrdlev ajalooline keeleteadus sai alguse 19. sajandi Euroopas ja pani aluse paljusid keeli
tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel). Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine,suhtlemine. 2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Sümbol-märk, millega tähistatakse mingit mõistet Tähistaja- sõna"lill" tähistatav-lill Sünonüümid samatähenduslikud sõnad, nt ilus kena kaunis.
eristavad tähendusi. Fonoloogia kõige olulisem mõiste on foneem (häälikupere), mis on keelesüsteemi väikseim tähendust eristav üksus. Foneem on abstraktsioon. Segmentaalfoneemid (vokaalid ja konsonandid. Iga foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna (nt foneem /i/ tähistab häälikut [I]). Suprasegmentaalfoneemid (rõhk, kvantiteet (välde), kõnemeloodia e intonatsioon) Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Foneetika põhiüksus on häälik e segment. Häälikud on väikseimad kuuldeliselt eristatavad hääldusüksused. Häälikutel ei ole tähendusi ja nad ei kuulu keelesüsteemi. Häälikuid liigitatakse vokaalideks ja konsonantideks. Minimaalpaarianalüüs foneemianalüüsi põhiline meetod. Minimaalpaar on sõnapaar, mille liikmed erinevad teineteisest häälduslikult vaid ühes punktis ning mille liikmeil on erinev tähendus:vaar, veer, viir, voor, võõr-, väär, vöör. Erinevad häälikud on fonoloogilises
See siirdub ühest semantilisest valdkonnast teise, ilma et üleminek oleks formatiivselt fikseeritud. Toimub ülekanne, kas metafoorne või metonüümiline. Seda motivatsioonitüüpi nimetatakse semantiliseks või ka kujundlikuks. Semantiline motiveeritus ilmneb siis, kui mõne muu denotaadi tähistamiseks kasutatakse juba olemasolevat sõna, nt hiir, viirus, mälu arvutiterminitena. 4) Teatud keelemärgi kasutamisega assotsieerub kindel miljöö, keelemärk toob endaga keelevälisest maailmast kaasa spetsiifilise situatiivse markeeringu. Subjektiivne, nt peeglijärv. 5) Etümoloogiliselt motiveerituks loetakse sõnu, mis keele arengu varasematel etappidel on olnud veel motiveeritud (nt paimendama `hoidma; valvama', lojus `loodu, loom', umbrohi (vrdl sks Unkraut).6) Viimasel ajal on hakatud tähelepanu pöörama mittediskrimineerivate motiveeringute, st keelelise diskrimineerimise vältimisele
Eestikeelsed etnonüümid kirjutatakse väikese algustähega. Enda kohta käibel olev rahvanimetus ehk endanimetus on näiteks lätlastel latviesi, poolakatel polacy ja eestlastel eestlased (varem maarahvas). Maailma keelte arvandmete suhe :6000 -7000 elavat loomulikku keelt (Karlsson 2002 (Grimes (toim) 1996) - Aasia 2165 (32%) Aafrika 2011 (30%) Austraalia ja Okeaania 1302 (19%) Ameerika 1000 (15%) Euroopa 225 (3%) 4. Keelkond, algkeel, haru; keelepuu Keelkond (varem keelepere) on keeleteaduses kõigi tõestatult suguluses olevate keelte hulk. Ühte keelkonda kuuluvate keelte omavahelist keelesugulust on võrdlev-ajaloolises keeleteaduses tavaliselt kirjeldatud keelepuu abil. Algkeel- keel, millest aegade jooksul on välja kujunendu omavahel suguluses olevaid keeli(keelepuu tüvi) Haru-osa keelepuust-Selle moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedas suguluses
Ablaut on iseloomulik kõigile indo-euroopa keeltele, mitte ainult germaani keeltele. Germaani keelte tugevates verbides esineb. Jaguneb kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks vokaalivahetuseks. Kvalitatiivne vokaalivahetus on siis kui reaalselt täht muutubki nt sõnas sing-sang. Kvantitatiivne vokaalivahetus on siis, kui toimub hääliku pikenemine nt (e-aste) pes-pedis- (o aste) podium- foot (tegu on pikenenud o- astmega). Pikenevad häälikud e ja o. Indo-euroopa keeltes on astmed tavaliselt e-o-0-0 ja germaani keeltes i-a-0-0 (sing-sang-sung, kus sung on 0 aste ja lisatud on u). Ablaut toimub tugevaate tegusõnade puhul ja tugevatel tegusõnadel on 7 klassi ehk pöördkonda. afrikaat – Afrikaat on häälikute kooslus mis on klusiili ja frikatiivi vahel. Selle hulka kuuluvad näiteks paljude germaani keelte „th“ (ð, þ) (the thing), saksa keele pf (Pferd), tz (Zeit)
Indeksite motivatsioon on põhjuslik: me järeldame midagi: jäljed liival on märk inimesest, me järeldame, et inimene oli rannas. Järelduslikud märgid on keelemurded. 2) keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus: Vorm ja tähendus on selgelt koos, piirid on kindlad. On kas "kana" või "kala", vahepealset võimalust pole. Märk süsteemis on tervik. Paralingvistilised vahendid on kõnes kuuldavad hääleomadused, mis pole häälikud: toon, intonatsioon jms. Sellist diskreetsust pole, tempo, häälekõrgus muutuvad. Ekstralingvistilised vahendid on keelele lisaks, nt pilk 3) keelesüsteemi duaalsus- kõik imimkeeled on kaheliigilised: esimene liigendus: tähendus/vorm; teine liigendus: fonoloogiline süsteem, kus tähenduseta üksustest pannakse kokku tähenduslikud üksused (sõnad) 4) keelesüsteemi produktiivsus- Keelel ei ole piire; lausete hulk keeles on piiramatu.
•elusa keele süsteemi pidev muutumine; •keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled: nt kirjakeel, kõnekeel, dialekt e murre); •kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; •keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel); 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid: Foneetika ja fonoloogia - häälikud, foneetika tegeleb hääliku füüsilise poolega, fonoloogia uurib häälikute süsteemi Morfoloogia - sõnavormidega tegelemine. Sõna muutmine - käänded jms Leksikoloogia - tegeleb sõnavaraga, uurib tüvede päritolu Süntaks - lauseõpetus, tegeleb lausetega Tekstilingvistika Semantika - tegeleb sõnatähendusega Pragmaatika - mida mingi lause/väljend tähendab mingis olukorras. Lausete uurimine Keeleteaduse tüübid:
kõneviis jussiiv: mina tehku, sina tehku jne. Ka eesti kaudne kõneviis (tegevat) on oleviku kesksõna partitiivivormi regrammatikalisatsiooni tulemus. Kuna kirjakeel on loomult konservatiivne ja grammatikalisatsioon kujuneb ennekõike kõnekeeles, siis tekitab grammatika evolutsiooniline uuenemine enamasti vorme, mis korrektsesse kirjakeelde ei sobi (vä-küsimus, tänu ja läbi tähendusnihked jne). 3 4. Kuidas on tekkinud vokaal õ eesti keelde? Enne 1000 AD. Õ tekkimise põhitingimus: kui esimeses silbis e ja taga a. Õ sündis esisilpi varasema e ja o asemele (merta > mõrta, polvi > põlvi). Õ tekkimine on toimunud mitmes järgus.Eesti keeles on õ vanem kui vene keeles.Läänemeresoome keeled jagunevad vastavalt õ esinemisele kahte rühma: lõunarühma keeled ja põhjarühma keeled. Lõunarühma kuuluvad eesti, vadja ja liivi keel, neis esineb õ. Põhjarühma keeltes õ-d pole. 5
Täielik universaal tähendab, ta kehtib kõikides maailma keeltes. Näiteks on teada, et igas maailma keeles on mingil viisil võimalik väljendada eitust. Enamik universaalne on tendentsid, s.t et nendes esinevad erandid. Tänapäeval otsitakse universaalidest erandeid. Joseph Greenberg sõnastas 45 universaali, millest osa on tänaseks ümber lükatud. Millised on vähimad üksused keeles? Vähimad üksused keeles on häälikud. Kes oli Ferdinand de Saussure ja millega ta tegeles? Ferdinand de Saussure oli strukturalismi rajaja keeleteaduses. Ta kirjeldas vormi ja tähenduse suhet kui tähistajat ja tähistatavat. Kuidas eristada häälikut morfeemist? Mis on kaksikliigendus? Kaksikliigendus on häälikute ja morfeemide eristamine keeles. Häälikud on vähimad üksused keeles, neil ei ole tähendust. Morfeemid koosnevad häälikutest, nad on väiksemad tähendusega keeleüksused. Millised on strukturalismi põhitõed
Info vahendamine ei ole keelelise suhtluse ainus eesmärk. (vandesõnad - märk emotsionaalsest seisundist; palub - eesmärk saada midagi; tervitamine - äratundmise ja sotsiaalsete suhete kindlustamine) Mitteverbaalne suhtlus hõlmab lingvistilisi nähtusi mida võib jagada kahte rühma: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning ekstraverbaalne (keelevääline) kommunikatsioon e kehakeel. Hääle abil väljendatakse eelkõige keelelise suhtluse foneetilisi elemente - häälikud, rõhku, intonatsiooni. Sageli vahendab hääl tahtmatult ka saatja emotsionaalset, tervislikku jm seisundit. Ilmsed, zestid ja pilgud võivad anda infot kõneleja emotsionaalse seisundi, hoiakute ning selle kohta, kuidas ta suhtub vastuvõtjasse, sõnumisse ja selle sisusse. Zestid on tihti kultuurisidusad ja konvektsionaalsemad kui ilmed. Zestide sisu ei ole otseselt seoses nende välise vormiga (nt tervitamine erinevates maades, eitus/jaatus pea noogutamise ja raputamisega erinev)
Näide: ilukirjandus. 4. Mitteverbaalsed keeled. Näide: kehakeeled (kulmukergitus, käepigistus). Maailmas on 5000 kuni 6000 keelt. Vahel pakutakse rohkem, vahel vähem. Täpselt on väga raske öelda, sest kindlasti osasid ei teatagi. Kõnelejate arvu on ühe keele puhul samuti raske määratleda. Enamik maailmas keeli on väga väiksed. SAUSSURRE'I TEOORIA Keelemärk on sümbol, mida kasutakse keeles tähenduse edasi andmiseks. Tähistatav (tähendus) Tähistaja (hääliku kuju) ! Keelemärgid peab olema tähendus ja tal peab olema häälikuline kuju, mis seda tähendust kannab (kui üks puudub, siis poole keelemärke). o Märgisüsteem on märkide ja reeglite hulk, mille abil saab lihtsamatest keelemärkidest moodustavad keerukamaid.
Sotsiolingvistika on keeleteaduse haru, mis uurib keele ja ühiskonna vahekorda ja vastastikuseid suhteid. Põhimõisteks variatiivsus palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla: · geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt dialekt ) · sotsiaalne (sotsiaalne klass - seostatakse sissetulekuga, haridusega, vanus, sugu) · situatsiooniline nt stiil, formaalsus (kõik räägivad erinevates olukordades veid erinevalt). Areaalne 13. Keelkond, algkeel, haru Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad , mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja keelerühma vahel vahepealne klassifikatsiooniüksus haru, näiteks soome-ugri keeled on uurali keelte haru, läänemeresoome keeled aga sellesse harusse kuuluv keelerühm. Allkeel-keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, üldkeel, argikeel, släng)
keeltes on kuidagi võimalik väljendada eitust. · Enamik universaale on tendentsid, st neist on ka erandeid. · Joseph Greenberg 1963, 1966... sõnajärejtüüpie uurimine, universaalide selgitamine SOV(subjekt, objekt, verb), SVO(subjekt, verb, objekt), VOS (verb, objekt, subjekt). kõige tavalisemad sõnajärjetüübid. · Mis keeli on? Mis keel(t)es on? hääikud, vormid, tähendused. · Kaksikliigendus häälikud, millel ei ole tähendust* ühelt poolt ja neist moodustatud tähenduslikud üksused = morfeemid, teiselt poolt. *siiski = ka üks häälik saab olla morfeem, nt vene k i 'ja' loodushääli matkivad häälikud on tähenduslikud. · Häälikuid on piiratud hulk, morfeeme piiramatu hulk (nt teoreetiliselt võimalikud morfeemid nila, kuka, tiru, keru jne). Ferdinand de Saussure · Strukturalismi põhitõed:
Selleks, et teha kindlaks sõnatüve vasted sugulaskeeltes ja/või laenuallikas, tuleb enesestmõistetavalt erinevate keelte (ja murrete) sõnu omavahel võrrelda. Pelgalt mehaanilisest võrdlemisest siiski ei piisa, sest väline sarnasus ei tähenda veel tingimata etümoloogilist seost. Häälikumuutused võivad olla nii juhuslikud kui ka reeglipärased. Reeglipärane muutus tähendab, et teatud kindlas positsioonis sõnas või kindlas häälikuümbruses on üks häälik või häälikukombinatsioon alati muutunud ühtmoodi. Niisuguseid muutuste reegleid nimetatakse häälikuseadusteks. Häälikulooline meetod seisnebki tüvede etümoloogiliste seoste kindlakstegemises häälikuseaduste abil. Selleks, et näidata, et erinevate sugulaskeelte tüved on etümoloogiliselt identsed, st sama päritoluga, tuleb näidata, et nende vahel valitsevad häälikuseaduslikud seosed.
- fusioon morfeemide piirid on hajusad nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada) - kumulatsioon ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PL-GEN vesi), sang (sing PST) - muutumine sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya k eitussufiks: -hira (amryekihira - jahtimata), -hra (yonohra söömata), -pira (timpira andmata) Keeleuniversaalid Saussure, strukturalism Kaksikliigendus häälikud, millel ei ole tähendust ühelt poolt ja neist moodustatud tähenduslikud üksused (morfeemid) teiselt poolt. Ferdinand de Saussure - Cours de linguistique générale 1916 Strukturalismi põhitõed: Keel on autonoomne märgisüsteem. Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Keelestruktuur on tasandiline: süntaks, morfoloogia, fonoloogia jne Foneetika ja fonoloogia (osale Einar Meistri loengute materjalide põhjal)
· Pearõhk eesti ja saksa ühisjoontel · Korrapäratu kirjaviis. Häälikute seas c, f, x, z. Pikka vokaali märgib h. (sahn) · Artiklid üx ja se. · Sõnatüvi ei muutu, ei teadnud, et eesti keeles on laadivaheldus · Kuus ladina käänet Johann Gutslaff 1648 lõunaeesti grammatika: · Saksa-ladina lõunaeesti sõnastik (2000 sõna). Hea keeletundmine. · Pikk vokaal: â, ô, û, ê. Palatalisatsioon: kotj, panj. · 5 käänet, eesti käänamine ei sobi, uuendus: rektiiv omapärane kääne, mis on aluseks teiste käänete moodustamisel. Heinrich Göseken 1660 põhjaeesti grammatika: · Sõnastik (9000 saksa ja ladina sõna eesti vastet, 17.saj suurim sõnavarakogu), grammatika. Kullamaa murre. · Ortograafiaettepanek: kasutada kaht vokaali, kui vokaal on pikk. (ise ei kasuta) Kirjaviisi reeglistamine:
7. Foneetika ja fonoloogia - Foneetika (häälikuõpetus, hääldusõpetus) on teadus, mis uurib inimkõne üksusi - häälikuid - artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. Fonoloogia uurib lõplikku hulka (põhimõtteliselt hääldatavaid) invariantseid üksusi, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. 8. Foneemide liigid ja distinktiivsed tunnused- Foneemide liigitus: (a) Vokaalid e täishäälikud, (b) Konsonandid e kaashäälikud, © häälikute kombinatsioonid, (d) positsioonilised nähtused; (e) prosoodia. Fonoloogilised tunnusjooned (nt helilisus, nasaalsus) on binaarsed, st neil on üldiselt kaks väärtust . Distinktiivtunnused vajadus, et tunnused oleksid keele süsteemi seisukohalt peamised ning eristatavad vähemtähtsatest mittedistinktiivsetest tunnustest. Trubetzkoyl ei ole
Näiteks, kas riigil on normile vastav riigikeel; enamuskeelvähemuskeel. Näiteks Aafrikas elab ühes riigis umbes 100 eri keele kasutajaid, ent riigikeeleks võib seal olla hoopis prantsuse keel või inglise keel. Mõtle muusikalile/filmile ,,Minu veetlev leedi" · Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) tüpoloogiliste jaotuste aluseks võivad olla grammatilised elemendid, nt sõnajärg (see on kõige levinum ja seda uurivad keeleteadlased esimesena), aga ka häälikud. Kasutatakse tüpoloogilist andmebaasi (nt WALS). Genealoogiline liigitus · Rekonstruatsioon algkeele põhisõnavara ja struktuuri väljaselgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. · Keelepuud tehakse keelte sugulus ja põlvnemissuhete alusel; seal on esindatud keelkonna alfkeel tüvena ja sellest arenenud keelerühmad e harud. Nt soomeugri/indoeuroopa
teaksid ja peaksid sellest kinni. Enamikku keelelisi süboleid võib pidada meeleveldseks- ses mõttes, et häälikkuju ja tähenduse vahel pole vahetut seost. Osa loomuliku keele sümbolmärkidest nimetad välismaailma olendeid, esemeid või nähtusi. Kuid on ka sümboleid, mille tähendust või funktsiooni ei olegi nii lihte piltlikult selgeks teha. Mõned sümbolid väljendavad ka suhteid. Kellelist sõnumit vastu võttes on vaja ära tunda häälikud ja tähendust kandvad üksused, lisaks tuleb veel tajuda nende üksuste vahelisi suhteid, et sõnumi mõistmine üldse võimalik oleks. Kõneldes on tarvis sooritada vastavad protsessid vastupidises suunas. Keelesüsteemi ehitusest tuleneb, et keel on loov süsteem. Keeles on küll allsüsteeme, mis on piiratud või või mis muutuvad nii aeglaselt, et neid võib praktiliselt piiratuks pidada, kuid tervikuna on keel piiramatu.
murrete ema. Ahrens koostas süstemaatilise soome suunitlusega eesti keele grammatika. Ahrens kirjutas küll eesti keele kohta, kuid alati saksa keeles. Kui esimeses grammatikas oli ainult hääliku- ja vormiõpetus, siis teises trükis oli ka lauseõpetus. Tema grammatika oli esimene, kus kasutatu rahvasuust kogutud ainest. Ta püüdis tugevalt parandada kirikukeelt. Tema ettepanekuks oli minna üle uuele ehk soomepärasele kirjaviisile. Ehk siis pikk vokaal kirjutatakse alati kahe tähega ja lühike ühega. (varem kirjutati kaks konsonanti, et näidata pikka vokaali konsonandi ees, kuid siis jäi arusaamatuks ka konsonant ise on pikk või lühike). Ta pakkus välja 3 astmevaheldustüüpi: klusiili kadu (nahk:naha), assimilatsioon (kumb:kumma) ja nõrgenemine (kaup:kauba). Käänded jagunevad flektiivseteks ja sufiksilisteks. 1853 II trükk, lisas lauseõpetuse Põhjalik grammatika, eeskujuks soome grammatikad, suur rahvakeelne materjal
1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul
annaabi.ee 
