Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti keel enne, nüüd ja tulevikus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
käänet, klassist, lähimad, vadja, riigikeeleks, käänete, tahad, rooma, preester, kuuga, tahta, ammu, isade, selliseksdokumentidele. Inimlaps omandab esimese ehk emakeele loomupäraselt, ilma õpetamata. Piisab lihtsalt suhtlemisest teiste inimestega. Keel on ja jääb inimese olulisemaks suhtlusvahendiks.! 3 Eesti keel Eesti keel on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel, mis kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel. Eesti keeles on kaks suuremat murderühma põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nendevahelised erinevused ulatuvad arvatavasti läänemeresoome keelte ühisest algkeelest eraldumise perioodi. Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab erinevatele sõnadele erineva tähenduse. Eesti keeles on 14 käänet, mis teeb eesti keele õppimise keerulisemaks, ka eesti keelt emakeelena
eesti 600. Seega on soomeugri keeled lahknemisaegade osas umbkaudsem, sest uurali keelkonnas ei leidu aasta- vadja kõnelejate arvu poolest keskmisest tuhandete taguseid dokumenteeritud sugulaskeeli, mida saaks pidepunkti- isuri suuremad. LÄÄNEMERESOOME dena kasutada. soome
tähtsamad märksõnad? Sotsiolingvistiline liigitus lähtub keele staatusest ja funktsioonist ühiskonnas. Sellest lähtudes võib keeli jagada enamuskeelteks ning vähemuskeelteks. Enamuskeel on territooriumil enimkasutatud keel, vähemuskeel on keel, mida kasutab vähemus inimesi sellel territooriumil. Riigikeel on normile vastav keel. Võib juhtuda, et vastaval territooriumil seda keelt ei räägita. Näiteks mõnes Aafrika riigis võib kasutusel olla palju erinevaid keeli, kuid riigikeeleks olla inglise või prantsuse keel. Lingua franca on ühine keel, mida kasutatakse suhtlemisel, kui inimesed ei jaga emakeelt. Enamasti on selleks suur ja prestiizne keel, näiteks inglise keel üle(lääne)maailmne lingua franca. Diglossia on olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks erinevat keelekuju, mida kasutatakse erinevates valdkondades. Näiteks üht kasutatakse avalikes meediakanalites, haridusvaldkonnas ja teist igapäevases suhtluses. Lähis-Ida araabiakeelsetes
· kreeka, · albaania, · armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) ja · indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandzabi, marathi, urdu, gudzarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, pustu/afgaani/) keeled. Uurali keeled on : · saami (lapi) keel (lõunasaami, Umea s, Pitea s, Lulea s, põjasaami, Inari s, Kemi s, koltasaami, Akkala s, Kildini s, turjasaami), · läänemeresoome keeled (liivi, eesti, vadja, soome isuri/ingeri, karjala, aunuse, lüüdi, vepsa), · mordva keeled (ersa, moksa), · mari/tseremissi keeled, · permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), · ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), · samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Euraasias räägitakse:
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-16.sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teiste hõimumurretest eristumise tulemusel. Kuuluvus keelesuguluse aluse: uurali soome-ugri läänemeresoome keeled (eesti, soome, liivi, karjala, vadja, isuri, vepsa). Ühiseid muutusi Eesti alal kõneldud murretes 13.-16.sajandil: · Konsonantide palatalisatsioon nt pall, kott · Lõpukadu ja sisekadu · Järgsilbi pikkade vokaalide lühenemine · n kadus sõna lõpust · Pöörduva eitusverbi muutumine eituspartikliks · Kvotatiivi ja komitatiivi kujunemine Aglutinatiivsuse vähenemine, sõnad ei jagunenud enam nii selgelt osadeks, sulasid kokku. Fusiooni lisandumine.
saj) koltasaami Akkala saami Kildini saami turjasaami LÄÄNEMERESOOME KEELED liivi eesti vadja soome isuri (ingeri) karjala aunuse lüüdi vepsa MORDVA KEELED ersa
19. saj) koltasaam i Akkala saami Kildini saami turjasaami LÄÄNEMERESO OME KEELED liivi eesti vadja soome isuri (ingeri) karjala aunuse lüüdi vepsa MORDVA KEELED ersa moksa MARI (TSEREMISSI) 13
Tavalisemad grammatilised kategooriad Arv ehk numerus singular/pluural/ (duaal ...) Sõnadega viitad objektide arvule. Loendades peavad objektid mingi tunnuse põhjal sarnanema. Klass, sealhulgas sugu ehk genus maskulinum / femininum / neutrum ja ka nt elus /elutu, inimene /mitteinimene Määratus ehk definiitsus Kääne ehk casus need ei ole eesti keele 14 käänet! Kannavad semantilist rolli lauses. Võrdlus positiiv / komparatiiv / superlatiiv Aeg ehk tempus Isik ehk persona Kõneviis ehk modus Tegumood ehk genus aktiiv / passiiv; personaal /impersonaal Laad ehk aspekt: lõpetatud / lõpetamata; tulemuslik / mittetulemuslik; punktuaalne / duratiivne; progressiivne Polaarsus: jaatus ja eitus
Klass, sh sugu e genus – näitab sõna kuulumist mingisse klassi. maskulinum/femininum/neutrum; elus/elutu; inimene/mitteinimene Kääne e casus – Näitab sõna süntaktilist rolli lauses.Käändeid on keeltes 2-53. Eesti keeles 14 tk, kääne annab sõnadele lauses rolli, eessõnade kasutamise asemel lisatakse sõnade lõppu mingeid morfeeme. Kääne kuulub nimisõna kategooriasse (kuigi need pole rangelt määratletud kategooriad tegusõna ja nimisõna osas). Käänet seostatakse ALATI nimisõnaga. Selleks peetakse ainult sellist gram. kategor. mida on väljendatud nimisõna sees. kui on vähe käändeid on nominatiiv, akusatiiv ja genitiiv - need mida kasutatakse aluse ja sihitise märkimiseks. (esimene vajadus kus keeles vaja on üldse märkida) Koer magab - üks nominaalliige (koer)Koer sööb konti - kaks nom.liiget (koer & kont). Mõlemad koerad on sama lauseliige. Kont - akusatiiv (sihitise kääne).
retoromansi, sardiinia, rumeenia), •kreeka, •albaania •armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) ja •indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandžabi, marathi, urdu, gudžarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, puštu/afgaani/) keeled. Uurali keeled on : •saami (lapi) keel (lõunasaami, Umea s, Pitea s, Lulea s, põjasaami, Inari s, Kemi s, koltasaami, Akkala s, Kildini s, turjasaami), •läänemeresoome keeled (liivi, eesti, vadja, soome isuri/ingeri, karjala, aunuse, lüüdi, vepsa), •mordva keeled (ersa, mokša), •mari/tšeremissi keeled, •permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), •ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), •samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). KARLSSONI ÕPIKU KONSPEKT Lk 15-55 1. Keele mõiste Keele all mõistetakse eelkõige inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis
Dominicas, Grenadas, Guianas, Iirimaal, Jamaikal, Uus-Meremaal, Nigeerias, Rwandas, Saint Vincentis ja Suurbritannias. Inglise keel on ametlik keel (kuid mitte kõige rohkem räägitav keel) veel Botswanas, Kameronis, Eritreas, Fijil, Gambias, Ghanas, Indias, Keenias, Kiribatil, Leshotos, Liberias, Malavil, Marshalli saartel, Mauritiusel, Mikroneesias, Namiibias, Naurus, Niuel, Pakistan, Palaul, Paapua-Uus Guineas, Filipiinidel. Tema lähimad suguluskeeled on šoti keel ja Põhja-Hollandis räägitav friisi keel. On keeleteadlaseid, kes ei pea šoti keelt eraldi keeleks, vaid inglise keele murdeks. Austin (2008) toob välja, et inglise keel tekkis, kui 5-6.sajandil Britannia idaossa, Kenti ja Lothiani vahele jäävale alale asusid elama erinevad alamgermaani murdeid kõnelevad germaanid. Nendes piirkondades kujunes välja inglise keel, see oli võrreldav ladina keelega. 9-10.sajandil mõjutasid seda kokkupuuted skandinaavlasetega
kui teise keele paremaks omandamiseks. tänaseks rakendavad peaaegu pooled Eesti muukeelsest koolidest keelekümblusmetoodikat. keelekümbluskoolides ja lasteaedades õpib kokku 4300 last. keelekümbluses on samaaegselt tähtsustatud aine, keel ja õpioskused. programmis on eestikeelse õppe maht vähemalt 60%. Varases keelekümblusprogrammis õpilased kas lasteaiast või 1. klassist põhikooli lõpetamiseni. Varase täieliku keelekümbluse puhul alustatakse lasteaias või esimeses klassis ning õpitakse kõiki õppeaineid eesti keeles. Teise klassi teisel poolaastal hakatakse õppima vene keelt kui emakeelt. Neljandast klassist suureneb järk-järgult venekeelsete õppeainete osakaal. Viiendas klassis langeb eesti keeles õpitavate ainete osakaal 50%ni. Kui välja arvata võõrkeel, on eesti ja vene keeles õpitavate ainete maht sama.
· Pidzinkeel keelekontaktide kaudu tekkinud segakeel. · Kreoolkeel on pidzinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. · Viipekeel on zestilis-visuaalne keel. Loomulik viipekeel vs viibeldud eesti, soome vms keel. Sõrmendamissüsteemid vokaalse keele foneemide kasutamiseks. · Ühiskonna mitmekeelsus: Kõige rohkem rääkijaid mandariinihiina keeles 885 milj. Kõige rohkemates riikides inglise keel: 50. 1-2% maailma keeltest on mõnes riigis riigikeeleks. Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond Indoeuroopa keeled · Germaani keeled · põhjagermaani · rootsi · norra · taani · fääri · islandi · läänegermaani · inglise · saksa · friisi
2. ANALOOGIA: Ebreeglipärasusi keeles püütakse tasandada ebareeglipäraseid vorme muudetakse nii, et need kohanduksid reeglipäraste vormidega, mis on moodustatud produktiivse reegli järgi. 3. KEELEKONTAKT: Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi. MÕTLEME NÄITEID! (fb) Analoogia näide Eesti keele mitmuse tunnud de/-te on üldistunud enamiku käänete mitmuse vormides, sest teine mitmuse tunnus i sulandus eelneva täishäälikuga mille tahajärjel tekkis erinevaid häälikuid (-e, -i, -u). Ebareeglipärasuse vältimiseks hakati analoogselt mitmuse omastava vormidega (nt kalade) vormide munest, pesis, siilel asemel kasutame vorme munadest, pesades, siilidel. Areaalne (kasutuspiirkond ja kontatid) · Keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograadilise asendile;
Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet. Johann Gustlaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Estonicam" (,,Grammatilisi vaatlusi eesti keeles"; 1648): ladinakeelne, sisaldab saksa-ladina-lõunaeesti sõnastikku (ca 2000 sõna). Pika hääliku märkimine katusega, mitte h-ga. 5 käänet. Sõnatüvi käänamisel muutub. Lisandunud võrreldes Stahliga tuletusõpetus ja lauseõpetus. Eesti keeles tavaliselt ei kasutata artiklit. Heinrich Göseken ,,Manuductio ad Linguam Oesthonicam" (,,Juhatus eesti keele juurde"; 1660):
3)Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutusele; samuti esemetele või olenditele, mis on kellegi omanduses või mille omanik muutub. 4)Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti. 5)Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti. Veel nt ka: Asukoht, Allikas, Tee, Instrument ehk vahend, Kogeja Vahel on käändekategooria alla arvatud ka pre- ja postpositsioonid, eriti postpositsioonid on väga käänete moodi. 53. Semantiline roll - lause moodustajate semantilisi rolle. Tavalisemad semantilised rollid:1)Agent on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning seda kavatsuslikult ja meelega. 2)Patsient on lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele. 3)Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutusele; samuti esemetele või
-tee -instrument e vahend: kirjutan pliiatsiga -kogeja: tegija ei ole tegevuses kavatsetult, meelega (jaot. kasu / kasu - benefitisentiendid; malefitisiendid) Semantilisi rolle võib juurde teha, kui keel seda nõuab Mul vedas (kogeja) Ta peab minema (patsient / kogeja (modaalsuse); malefitsient) Tulemusi sellel tegevusi küll ei olnud (teema / siht) Ladina k. puer hominem plancit / homo puerum planxit Vahel on käändekat. alla arvatud ka pre- ja postpositsioonid, eriti viimased on väga käänete moodi (baski keel.: kääne + adpositsioon). Postpos. võivad tekkida käändelõpud. (nt eesti k. -ga kääne) Definiitsuse e määratlus kategooria, mis on seotud dusjyrsyses viidatavate referentide indengtifitseerimisega. Definiitsub väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. NT en. the / a, an Ungari keeles : sihitise määramine indef / def väljendatakse verbilõpuga. Grammatiline isik e persoona deiktiline viitamine kõnesit. osalejatele, nt kõnelejatele, kuulajatele ja teistele
ka halvemates suhtlussituatsioonides. Ühildumine näitab lauseliikmete suhteid, rohke ühildumine vabastab sageli sõnajärje, ühildumine on korduv viitamine samale keelevälisele referendile. 63. Käändemärgistus: absolutiiv-ergatiivsed ja nominatiiv-akusatiivsed keeled On 2 osalist> agent e sooritaja ja patsient e teo suund&objekt. Need on semantilised makrorollid. Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist. absolutiiv-ergatiivsed: Keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A. nominatiiv-akusatiivsed keeled : Keeled, milles markeeritakse sihitisliku lause agenti (A) ja mittesihitisliku lause
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti sõnade kasutusinfo kirjel
Siit sai alguse meie grammatiline traditsioon. Raamatukogu loomine ning klassikaline kreeka keele uurimine. Grammatikud Aristarchos (III/II saj eKr) ja Dionysos Traakiast (II saj eKr). Aleksandria koolkond käsitles keelt kui midagi sellist, mida saab täpselt kirjeldada. Tunti 8 sõnaliiki: nimi(sõna), tegusõna, kesksõna, asesõna, määrsõna, eessõna, artikkel, sidesõna. Ei tuntud foneetikat ega sõna sisestruktuuri. c) Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte 1 grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks
finiitvormi juurde (*jooksen ja jään magama), jm sellised nutikad tähelepanekud. Paistab, et usub keele ja maailma isomorfismi: nt väidab, et nimisõna on alati enne verbi, sest ta on "tegelikult" enne. Apolloniuse süntaks oli väga kaasaegne, kuid Roomas seda enam ei mõistetud, toimus tagasiminek. 5. Keeleteaduse alged Roomas, antiikaja keeleteaduslike probleemide üldiseloomustus. Ladina keele võimukäik, kuid Rooma ajal olulisi uusi keeleteaduslikke mõtteid ei sündinud. Oluline oli ladina keele grammatika täielik kirjeldus. Varro (116-27 eKr)- andis palju naeruväärseid etümoloogiaid, kuid tegelikult oli huvitatud, et miks on keeles korraga anomaalia ja analoogia. Väidab, et muutmine on universaalne ja regulaarne, selleta ei oleks võimalik meelde jätta kõiki sõnavorme. Antiikaja kolm keeleteaduslikku põhiküsimust: (i) kas keel on loomulik või konventsionaalne?
eraldi teadusalaks arenes grammatikate koostamine Aleksandria koolkonnas. Antiikajal kirjutati esimesed grammatikad ja süntaksid, milles rakendatud kirjelduspõhimõtted on säilinud peajoontes muutumatult tänasteski traditsioonilistes grammatikates. india keeleteaduse tuntuim saavutus on Panini-nimelise grammatiku koostatud sanskriti keele grammatika, mis on hilisemaile indoeuroopa keelte uurijaile tõeluseiks aardeks. Kui Euroopa kultuuri raskuspunkt siirdus Kreekas Rooma, ei toimunud grammatikatraditsioonis muut pööret, kui see, et kirjeldaise esmaobjektiks sai ladina keel. Keele käsitlemine antiikmaailmas : a) India: Panini grammatika Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale hääldus!). Koosneb 8 raamatust
on haritud ja õilis, teisisõnu tark mees. ”Kes tahab valitseda oma maad, peab kõigepealt suutma toime tulla oma perekonna juhtimisega. Kes tahab oma perekonnas korda hoida, peab kõigepealt arendama oma iseloomu. Kes tahab oma iseloomu arendada, peab kõigepealt omama õiglast südant. Kes tahab omada õiglast südant, peab kõigepealt suutma õigesti mõelda,ja selleks,et õigesti mõelda, peab ta kõigepealt targaks saama”. Teiseks õpetuseks on kuldreegel: „Tee teisele seda, mida sa tahad, et ta sulle teeks”!, ehk „Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks”! Hiina mõtlemist peetakse nii praktiliseks, et teoretiseerimisele polnud seal justkui ruumi. • Esimene filosoof oli Confucius (tuntud ka kui Kongzi 孔子 "Master Kong”ja austusväljendina Kong Fuzi; 551-479 eKr) – pidas oma eesmärgiks luua tublide ja kompetentsete meeste klass, kes oma tegutsemisega valitsusametnikena tooks maale rikkuse ja rahu
Süntaktilised funktsioonid ei ole absoluutsed universaalid. 33. Akusatiivi- ja ergatiivisüsteemid. Verb on transitiivne, kui sellega liitub kohustuslikult kaks NP-d, millest üks objekt teine subj. Aklusatiivisüsteem - kui transitiiv- ja intrasitiivlause subjektid markeeritakse ühtemoodi, transitiivlause objekt aga teistmoodi. Ergatiivsüsteem - osades keeltes tõlgendtatakse I, S ja O suhteid I=O ja S markeeritakse erinevalt. S-i kääne on ergatiiv, I ja O käänet nim absolutiiviks või nominatiiviks. 34. Sõltuvus ja valents. Sõltuvusgrammatika - kirjeldatakse sõnadevahelisi süntaktilisi sõltuvussuhteid, eelkõige mis on endotsentrilise struktuuri põhisõna ja selle laiendid. Komplement on kohustuslik lauseliige. Põhisõna ei saa esineda kontekstivabas lauses ilma komplemendita. Valents - selle kohtade või argumentide e kohustuslike laiendite hulk Valent on eelkõige verbidel. Verbide valents võib olla 0-3 35. Ühildumine.
koolihariduseandmiseks kahte (või enamat) keelt. Üks neist on õpilaste kodune keel (K1) ning teine on teine keel ehk võõrkeel (K2). Vähemalt 50% õppekavast omandatakse teise keele ehk võõrkeele vahendusel kas siis ühe või mitme aasta jooksul. Täieliku varase keele-kümbluse tüüpprogrammi kohaselt antakse alates lasteaiast kuni teise klassi lõpuni 100% kooliharidusest teises keeles; esimest keelt kasutatakse alates kolmandast klassist ca 4560 minutit iga päev ning seejärel suurendatakse selle osatähtsust järk-järgult, kuni õppetöö toimub umbes 50% ulatuses esimeses keeles ja koolipäeva teine pool võõrkeeles (vt joonis 1). Mitmesugustest keelekümblusmudelitest tuleb juttu edaspidi. Tavaliselt räägivad keelekümblusprogrammides osalevad õpilased üht ja sedasama esimest keelt; neil ei pruugi olla mingeid eelnevaid
Võib käsitleda et eestis kõneltadakse päriskeeltena kahte keelt eesti keelt ja viipekeelt. Kui iseäralik on eesti keel- palju põhivokaale, millest a-d esineb ö-st 30 korda rohkem. Palju diftonge, mis muudab keele heliliseks. Konsonantide puhul mängib tähtsat rolli palataliseerimine, nt palk(a), palk(i) Väldete kasutamine, eriti teise ja kolmanda välte vahe. Tagasõnalised sõnaühendid (puu otsas, on siiski ka eessõnalisi sõnaühendeid (üle jõe), astmevaheldus (lagi, lae), suur käänete arv, sõnamoodustus- ja tuletussüsteem (umbrohutõrje), lauseehitus vaba, loodushääli ja helisid väljendav rikkalik sõnavara. Eesti keel on omapärane keel, mis suudab kanda omapärast kultuuri. Murdegeograafia- keskne mõiste on isogloss: st ühe keelelise joone esinemise piir. Ühel pool piiri vastav keeleline joon esineb ja teisel pool mitte või esineb ühel pool piiri joon ühel kujul ja teisel pool teisel kujul.
üksus areneb grammatilise(ma)ks üksuseks. Seda iseloomustab ahel, mis algab iseseisvast sõnast ja kulgeb järjest suurema grammatilise seotuse suunas: TÄISTÄHENDUSLIK SÕNA > SUHTESÕNA > KLIITIK > AFIKS > 0. Nt *kansak > kansa > kaas > ka(a) > -ga. desemantisatsioon; ekstensioon; dekategorisatsioon erosioon Enamasti on esimeseks astmeks abisõnastumine, siirdumine täistähenduslike sõnade klassist abisõnade klassi. Tähendusülekande läbinud vorm kivineb ja tõlgendatakse keelekasutajate teadvuses ümber (seostub uue keeleümbrusega reanalüüs). Pärast sellise ülekande toimumist kantakse uus vorm analoogia toel uutesse kontekstidesse, enamasti mingisse kindlasse grammatilisse konstruktsiooni. 3. Morfoloogiamudelid: IA (Item and Arrangement), IP (Item and Process), WP (Word and Paradigm), WA (Word and Affix) 1) WP-mudel e paradigmamudel: sõnade
Keelevälised/sotsiaalsed parameetrid, mida sotsiolektide uurimisel arvestatakse, koonduvad 4 sotsiaalse piirajarühma ümber: - sotsiaalne klass/kiht/seisus, mis on omakorda mitmete allkarakteristikute kogum; - suhtlusvõrgustik (social network) ehk inimese igapäevaste suhete võrk oma ümbrusega; - sugu; - vanus. 3.1. Keelekasutus ja sotsiaalne klass/kiht Keskne mõiste, mida on püütud seostada keele varieerumisega on klass (vt nt Chambers 1995). Eri klassist inimesed kasutavad veidi erinevat keelt. Klass on mitmekihiline ja keerukas nähtus. Sotsiaalse klassi allelemendid on eri autoritel välja toodud kohati erinevalt. Olulised on amet (occupation), haridus, isa amet, sissetulek, eluruumi tüüp (type of housing), elukoht (locality of residence). Neid tunnuseid on ikka püütud võtta kui ühte skaalat, mis mõjutab inimese keelelist käitumist. Selle aluseks on asjaolu, et läänemaailmas on need tunnused suurel määral omavahel korrelatsioonis
• Abiliseks mingi koer(hunt) • Kõrtsis kohtuvad talupoeg • Muinasjutud: Kuningatütar Klaasmäel, Vanapagan kosimas, Tuhkatriinu, • 3) Legendmuinasjutud- peategelased pärinevad kristlikest religioonist(jumal, kristlus, peetrus) • Iseloomulik moraliseeriv, õpetlik, manitsev lõpp. • ................-tegelasteks rooma keiser ja jumal. • Külalislahkus, võõra abistamine tuntumad: Kristlus ja sepp; Jumal ja keiser; • 4) Novell muinasjutud ehk olustikused muinasjutud • Pole üleloomulikku, tegevused toimuvad reaalses keskkonnas ja tegelasi ei aita võluvägi, vaid oma tarkus ja osavus. • Lemmiktegeleased : lolliks peetud kolmas vend, tark talutüdruk, kaupmehe poeg, puussepp, kalindlane. • 5) Muinasjutud rumalast kuradist
tasandeid.) Iga tasand on korrastatud vaid talle eriomaste reeglite süsteemi järgi. Keelt organiseerib kaks struktuuritelge Ühelt poolt jagunevad keele elemendid eri liiki ekvivalentseteks klassideks: nimisõna kõik käänded, kõik vastava sõna sünonüümid, kõik antud keele eessõnad jne. Ehitades antud keeles mingit fraasi, valime ekvivalentide igast vastavast klassist meile vajaliku sõna või vormi. Keele elementide niisugust korrastatust nimetatakse paradigmaatiliseks. Teiselt poolt tuleb väljavalitud keeleühikud selleks, et nad moodustaksid antud keele reeglistikuga kooskõlas ahela, omavahel ühildada spetsiaalsete morfeemide abil, viia kooskõlla süntagmad jne. Niisugust keele korrastatust nimetatakse süntagmaatiliseks. Igasugune keeletekst on korrastatud paradigmaatilist ja süntagmaatilist telge pidi.
Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest, algkodust nagu ka uurali keelte kujunemise kujutamisviis keelepuuna on viimasel aastakümnel tekitanud elavaid vaidlusi lingvistide seas
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
2. liitsõnalised riiginimed järelosaga -maa: Prantsusmaa, Saksamaa, Svaasimaa, Uus-Meremaa; 3. eesti mitmuse tunnusega riiginimed: Filipiinid, Komoorid, Maldiivid, Seisellid; 4. eestikeelsed nimed: Norra, Poola, Soome, Taani, Türgi, Ungari, Hiina, Jaapan, Varssavi, Pariis; 5. mõned kirjapildimugandid: Fidzi, Kanada, Kuuba, Mehhiko, Peruu, Berliin, Rooma, Viin. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust, 2) nimesid (pärisnimesid), 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks, 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1) esisuurtäht algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või
annaabi.ee 
