Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "EESTI KASVATUSTEADUSLIK MÕTTELUGU (Miniuurimus Enn Koemetsast)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
koemets, psühholoogia, mõtteloo, ennu, tarku, koolides, loogika, 1959, artiklit, kasvatusteaduste, minule, diplomi, kraad, suundus, inger, õppimisel, tahe, kutsepedagoogika, osakond, mõttelugu, lühiuurimus, juhendaja, tiiu, kuurme, miniuurimustöö, peategelaseks, põnev, esitan, teoreetilise, parima, võrdlen, loodut, arengusse, temalt, antslaHeino Liimets Heino Liimets oli eesti kasvatusteadlane, loogika- ja psühholoogiaõppejõud. Ta on esimene Eesti kasvatusteadlasest akadeemik. Liimets on andnud suure panuse Eesti kasvatusteaduste arengusse. Sellest, milline tema panus täpsemalt oli, annab käesolev väike uurimistöö ülevaate. Ülevaade Heino Liimetsa elust Heino Liimets sündis 22.01.1928 Võrumaal Vana-Antsla vallas Perajärvel metsavahi perre, olles viiest lapsest vanim. Ta polnud oma suguvõsa ainuke kuulus kasvatusteadlane, nende suguvõsas on nüüdseks neli põlvkonda kasvatusteadlasi. Esimest põlvkonda esindab Hein Liimetsa onu Enn Koemets (ema poolt), teist põlvkonda Heino ise ja Enn Koemetsa tütar
eas. Käiski tal siis kaks kosilast; Erastu Enn ja Männiku Märt, kes oli noor mulk. Peremees Pint aga vihkas mulkisid, kuna mulgid ikka rikkamad ja haritumad olid. Erastu Enn oli aga selline valelik poiss, kes endal ise parema käe pöidla maha raiunud, et mitte kroonuteenistusse minna. Peremehele ta aga meeldis, sest too ajas Peetrile libedat juttu, ikka ,,Mäeotsa onu" ees ja ,,Peetri-onu" taga. Peremees jäigi teda uskuma, kui Enn ,,Postimehe" artiklit näitas, kus nimelt kirjas, et: Pütt punast soola 9 rubla kop. ,, tangu ,, 8 ,, 20 ,, . ,,Tangu" järel seisis aga kaks pisikest täpikest, mida peremees omaenese tarkusest miskiks ei osanud pidada ja ka poeg Jüss, kes kooliski käis, ei osanud suurt targemat nõu anda. Tegelikult oli mõeldud tangusoola. Enne linnaminekut Peeter kellelegi miskit selget ei kostnud, mis tal sinna asja. Ikka rääkis, et iseenese tarkusest leidnud viisi, kuidas rikkaks saada
seletama. Kõik on tõsi, Enn: sa oled jõukas mees, sinu isa oli valla-ametis, mõni teine, kehvem, seisaks hea meelega sinu paigal. Aga Maie etteheited sa ütled, et sa kümme teist saaksid minu Ennule asemel? Ütle, miks sa siis nüüd 25-aastaselt veel üksi elad oma talus? Miks sa Saare Tiiult viinad tagasi tõid? Miks Aluste Ann sind vastu ei võtnud? Miks Veske Aadu sinu kosilase kõva sõnaga koju saatis? Ma tahan sulle tunnistada, kust see tuleb (viib Ennu kättpidi ettepoole): SELLEST PUUDUVAST PÖIDLAST SEE TULEB, 10 Enn, mitte kuskilt mujalt. Selle peale vaatavad kõik, ükski ei suuda aru saada, kuidas just liisuvõtmine - ülemineval liisuvõtmise ajal sulle see õnnetus raskemaks puid raiudes kaela pidi langema? Olid number kohustuseks, ühe tõmmanud paar päeva enne seda, ja terve mida talumehel olid sa ikka olnud, Enn, õige terve poiss! No oli kanda riigi
Lähte Ühisgümnaasium PK Üks Eesti omariikluse taastajatest Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Viivi Rothla Lähte 2013 Sisukord Lk. Sissejuhatus .........................................................................................3. Elulugu..................................................................................................4. Maie Anton abikaasast ja Eve Anton isast.........................................5. Rein Anton isast....................................................................................6. Arvo Anton isast ja Arvi Anton vanaisast..........................................8. Kristiina Anton vanaisast ja Kalev Kiisler sõbrast...........................9. Heino Konstabi klubikaaslasest.............................................
Väike-Maarja Gümnaasium Enn Vetemaa Referaat Koostas: Juhendaja: Väike-Maarja 2011 Sisukord Sisukord .............................................................................................. 2 Enn Vetemaa elu ja looming ....................................................................... 3 Murdepunkt .......................................................................................... 5 Teatrikirjanik ......................................................................................... 6
556 32 600. Aastatel 1974-1979 tuli sisserändajaid keskmiselt 4800 inimest aastas, 1980 ja 1981 oli neid 7000, aga siis langes arv jälle 5000 kanti. 1989 olid liiduvabariigi elanikest 26% mujal sündinud. Eesdased ise olid väga paiksed. 1979. aastal elas kogu Nõukogude Liidu eestlastest 92,9% Eestis. Sõja-aastad vähendasid meeste arvu kogu elanikkonnas. Veel 1959. aastal oli saja mehe kohta 127,8 naist, aga 1989. aastal vaid 114,1. Nõukogude Eesti perekonna suurus oli NSV Liidu väiksemaid: 3,5 inimest 1959., aga 1979. aastal vaid 3,1. Lahutuste arv kasvas 1953- 1980 jõudsalt - 8-st 47,3-ni saja sõlmitud abielu kohta. Nõukogude Eesti elanikkond vananes aeglaselt, kuid kindlalt. 1959. aastal kuulus vanu- serühma 0-14-aastased 22,7%, 15-59-aastased 62,2% ja 60-
Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Elulugu.................................................................................................................................................3 Looming...............................................................................................................................................3 Näidendid.............................................................................................................................................5 Enn Vetemaa lühiromaanide eetilis-filosoofilisest probleemistikust ...................................................6 Teo ja tahte vahekorrast...................................................................................................................6 Luulenäited.......................................................................................................
ühte mudelit erineval viisil läbi. Samas psühholoogiline rõhuasetus, mälu teema. Postmoderne draama: ennekõike Mati Unt ,,Vaimude tund Jannseni tänaval" (1984). Postmodernistlik esteetika erinevus senisest modernistlikust: ,,Good-bye, baby" (1975) läbiv süzee laguneb, näitemäng toimub pisikeste piltide kaudu. Kokku saavad uuenduslikud dendentsid, traditsioonide poole pöörduvad dendentsid, mälu poole pöördumine. Psühholoogia ja mälu hakkavad kokku mängima. Merle Karusoo suur esile tõus sel perioodil. Autor, kes kirjutab alustekstid ja ise lavastab. Võtab dokumentaalsed alustekstid, uurib elu ennast ja siis tekib mälu ja elu uurimise teatrilabor tema ümber. Esimene esiletõus ,,Olen 13-aastane" (1980). Jaan Kruusvall (1940-2012) kaks näidendit, mis loovad märgilise tähenduse: ,,Pilvede värvid" (1983) 1944. a traagilisi valikuid, antud inimesekesksest vaatepunktist
Ta on pärit Pärnu- ja Viljandimaa vallast Tihemetsast. Alguses tahtis ta saada kunstnikuks ja ka katsetas selle õpinguid, kuid ühel hetkel taipas, et kirjutamine tuleb paremini välja. 30ndatel aastatel oli ta töös Kirjanikkude Liidu sekretärina. Looming on enamvähem hõlmatav 20ndate ja 30ndate aastatega. Ta haigestub 40ndatel aastatel, teda tabab süvenev mälukaotus. See haigus päästab Vallaku rasketest valikutest (kas hakata Nõukogude kirjanikuks või ei). Sureb aastal 1959 Eestis. Loomingut võiks jagada mõtteliselt kaheks, kuid 20ndate ja 30ndate vahel suurt vahet pole. 20ndatel on ekspressionistlikke jooni rohkem näha ja selline tasakaalustatud realistlik stiil tuleb 30ndatel aastatel. Vallaku tugevus on: 1) ta on juba varastest tekstidest peale tugevalt psühholoogiline autor ta suudab väiekste asjade kaudu tegelase sisemise poole välja tuua; 2) ta tajub väga hästi novelli kompsitsioonireegeldi; 3) väga peen detailitaju. August Jakobson
Tartu Kutsehariduskeskus TK11 Triin Pärkma Väike-Maarja kultuuripärand Referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus Väike-Maarjast ......................................................lk 3 2. Tuntud isikud Väike-Maarjast.................................................lk 4-6 3. Väike-Maarja kirikud ja kogudused....................................... .lk7-9 4. KASUTATUD KIRJANDUS................................................. lk 10 Väike-Maarja on alevik Lääne-Viru maakonnas. Neljateistkümnendast sajandist alates Väike-Maarja kihelkonna keskus.Väike-Maarjas on sündinud Georg L
Tartu Erakool Hanna-Stina Tamm 8. klass NOORTE PROBLEEMID HELGA NÕU NOORSOOROMAANIDES Uurimistöö Juhendaja Merle Pindmaa Tartu 2013 1 SISUKORD 1. Murdeea probleemid...................................................................................................1 2. Helga Nõu elulugu......................................................................................................3 3. Kuues sõrm.................................................................................................................5 4. Pea suu......................................................................................................................10 5. Küsitlus õpilaste seas................................................................................................14 6. Kokkuvõte.......................................................................................
rahvaviisi käsitlemiseks. Alates 1972. aastast, mil ilmus Tormise artikkel "Rahvalaul ja meie" - väga põhjalik ja kirglik manifest -, on Tormis aastakümneid regivärsilist rahvalaulu propageerinud. Ta on olnud paljudel üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisist. Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse, lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks. Nagu ta hiljem on tunnistanud, teadis ta juba artiklit kirjutades, et see jääb utoopiaks. Samas rõhutab ta aga, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. 1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja. Eesti koorimuusikas on Tormise loomingu tähtsust raske ülehinnata - aastakümneid on ta olnud selles valdkonnas sõltumatu liider. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM. Väga palju esitati Tormise loomingut just oma kõrgperioodil, 1960.-1970
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
· Palju suurem vabaduse aste nii sisus kui vormis · Koostöö lavastajate ja autorite vahel Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Mai Talvest, Uno Laht, Raimond Kaugver, Liidia Kompus, Kulno Süvalep. Juhan Smuul (1922-1971) Pärit Muhust, andekas iseõppija, alustas ajakirjanduses. Luuletaja. 1953-1971 Kirjanike Liidu esimees, 1965 ENSV rahvakirjanik, Stalini preemia 1952, Lenini preemia 1961. ,,Atlandi ookean" 1956 ,,Lea" 1959 ,,Kihnu Jõnn" 1964 ,,Polkovniku lesk" 1965 ,,Pingviinide elu" 1968 Mere temaatika on tema loomingus tähelepanuväärne. Egon Rannet (1911-1983) Alustas aforismide ja olukirjeldustega ajakirjanduses. Melodramaatilisus. Suured kired, tugevad karakterid, koostöö Ilmar Tammuriga, publikumenu. Tänapäeval unustustesse vajuvad. Tekstid pole väga kunstiväärtuslikud. Väga päevakajalised tol ajal. ,,Südamevalu" 1956 ,,Kadunud poeg" 1958 ,,Salakütid" 1960
Prahasse sisse ja seavad poliitilise võimu sisse nii, nagu Moskvale on parem. See sissemarss Tšehhoslovakkiasse märgi muule maailmale, et ega Nõukoduse liidus asjad korras pole. Periodiseerimine Kui võtta sulaaja kõige kitsama määratluse siis see oleks 1956-1964. Esimese daatumi puhul peab Hruštšov oma kõne ja teise puhul ta tagandatakse. Teine võimalus on 1956-1968 – ehk siis Hruštšovi kõne ja Praha kevad. Kirjandusliku ja poliitilise loogika järgi on pilt selline: 1956-1965 ja 1966- 1972. Selline mõtteline poolitamine on näha nii idas kui ka läänes. See poolitumine tähendab erinevaid asju erinevates kontekstides. Kirjeldused kalduvad sinna poole, et 60ndate algus on rõõmsameelsem ja optimislikum, lõpp pigem must ja negatiivsem. Ühendavad märksõnad 50ndate lõpp 60ndate algus Noorus – näeb välja erinevalt, hipiliikumine jms Optimism
Reinloo tulekuga kutsekooli kehalise kasvatuse õpetajaks 1960-ndatel kohandati ka kergejõustiku tarbeks. Praegu on see üpris hooldamata ala, kus vahel siiski jalgpalli mängitakse. Koos Paide 1. Keskkooli (praegune Paide Gümnaasium) uue hoone ehitamisega 1963. aastal valmis ka kooli spordiplats, mis oma 250-meetrise jooksurajaga oli juba siis nii suure kooli jaoks väike. Taas korrastatud Paide ülejõe staadioni rada oli sõjajärgses Eestis üks parimaid. 1959. aastal kuue rajooni matsi külastanud maailmarekordimees ja kahekordne olümpiamedalist Bruno Junk ütles: "Kui saaksin, võtaksin selle raja sülle ja viiksin Kadriorgu!" 1966. aastal peeti sellel staadionil veel viimased vabariiklikud kergejõustikuvõistlused. Peale seda mängiti seal veel motopalli, hiljem aga künti üles, lootes sellest teha jalgpallistaadionit. Uus jalgpallistaadion sai lõpuks mängukorda alles mõni aastat tagasi. 2004
Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused 1. Millist väljaannet peetakse esimeseks eestikeelseks lauluraamatuks? Heinrich Stahl’i „Käsi ja koduraamatu“ teist osa 2. Millist väljaannet nimetatakse luterlikus traditsioonis a) „vanaks lauluraamatuks“ b) „uueks lauluraamatuks“? a) Eesti-Ma-Rahwa Laulo-Ramat(1721) b) „Uus lauluraamat“ (1899), tehti mitmeid kordustrükke, viimane 1958, kasutusel oli kuni 1991. aastani 3. Millist lauluraamatut kasutatakse tänapäeval luterlikus kirikus? „Kiriku laulu-ja palveraamat“ 4.Mille poolest erineb lauluraamat koraaliraamatust? Lauluraamatus on laulusõnad, kuid mitte viisi. Koraaliraamatus on viis ning seade aga pole tekste. 5.Millist koraaliraamatut peetakse Eestis ja Baltimaades vanimaks? Helme organisti Gustav Swahni käsikirjaline koraaliraamat 1774. a 6. Mis on nn Punscheli-koraaliraamat? Mille poolest erineb see varasematest koraaliraa
Lähte Ühisgümnaasium Konstantin Päts ja tema osa Eesti ajaloos REFERAAT Lähte 2007 2 Sissejuhatus Eesti Vabariigi loomine on olnud üks väga keerukas protsess, mis on nõudnud paljude inimeste elusid. On tulnud vastu seista rünnakutele ja okupatsioonidele, kuid oleme suutnud teha seda lõppkokkuvõttes siiski edukalt. Antud tegevuse käigus on teinud märkimisväärselt suure osa Konstantin Päts. Ta on kahtlemata Eesti ajaloo silmapaistvaim poliitik ja riigimees. Kui arvata kokku tema tegutsemise vastutus- rikastes ametites peaministrina, riigivanemana ja vabariigi presidendina, siis ei leidu talle vastast. Ta oli Eesti Vabariigi kõige esimene president. Pätsi tegevus Eesti Vaba- riigi loomisel 1917-1919 oli otsustavam kui kellelgi teisel. Nagu kõikidel teistelgi tähtsatel ja juhtivatel isikutel on ka vastaseid. Ta ei olnud mitte kõgi silmis imetlusväärne ja austatud riigimees. Tema kohta kõnel
eesti koolidele, mis mõneti erines üleliidulisest siiski ära hoida, ja Balti liiduvabariikides jäädi vormist. (Viimane oli kasutusel ka Eesti vene 11klassilise üldhariduskooli juurde. Eiseni koolides.) 1950.60. aastate vahetusel pikendati saavutusena tuleb mainida ka seda, et enamikus kogu Nõukogude Liidus koolikohustust Eesti koolides olid alates 1960. aastatest kaheksa aastani. 1970. aastail jõustus üldine kasutusel eesti autorite originaalõpikud, mitte kohustuslik keskharidus (11 aastat), mis üleliiduliste õpikute tõlked. Raskeks kaotuseks tähendas, et 8klassilise kooli järel võis õpilane eesti koolile oli aga paljude väikeste maakoolide valida kas 3klassi lise üldharidusliku sulgemine 1960
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus. Siuru nimi on võetud ,,Kalevipojast" müütiline siuru lind, ka rühmituse Siuru logol on see lind. Lisaks kandsid liikmed krüsanteeme rinnas. Siuru rühmituse põhjaks oli seltskondlik tegevus, oma tegevuse algul esines ,,Siuru" ühtehoidva sõpruskonnana, kes tegi entusiastliku tööd oma raamatute kirjastamisel, rek
Teater 1. Kaarli Aluoja 2. Kaarel Kilvet Kujutav kunst EV ajal August Pulst oli kunstnik ja muuseumitegelane, kes sündis 14.01.1889 Taali vallas Paikuse taluperes ja suri 22.11.1977 Tallinnas. Ta õppis 1899-1902 Tori-Levi vallakoolis, 1902-1905 Tori kihelkonnakoolis, 1905 -1908 Pärnu Eesti Kooliseltsi progümnaasiumis, 1908 - 1910 põllumajandust Küti mõisas Virumaal, 1911-15 Riia linna kunstikoolis – ühe sõnaga, väga paljudes koolides. Samal ajal andis ta ka õpingute kõrvalt eratunde Riias. 1915 -17 oli Pulst taas Eestis ja maalis ESTONIA teatrile dekoratsioone ning oli ka Lenderi eragümnaasiumi joonistusõpetaja. Huvitavaks avastuseks osuts fakt, et tema oli üks neist, kes disainis lavakujunduse teatrietendusele ´´Libahunt´´, mida olen ise näinud (soovitan vaadata kui pole veel näinud, vägagi kaasahaarav)1918-26 oli ta Eesti Rahva Muuseumi Tallinna osakonna asutaja, arendaja ja asjaajaja. Samuti oli ta
Joonis ..... Peeter Ulas ,,Pilved maastikul" Elavnes arutlus kunstis abstraktsuse üle, peamaiselt käsitleti seda ajakirjas ,,Noorus". Näiteks 1966 Olav Marani tutvustus enda ja Henn Roode seisukohti sel teemal- kus abstraktsus pole eesmärk omaette vaid segu kunsti vaimse olemuse ja kujutatava natuuriga. Abstraktsuse probleemistikuga tegeleb süstemaatilisemalt Henn Roode ja vormis Lepo Mikko. Märke muutustest sai jälgida läbi aasta noortenäituste alates 1959, kuni abstraktsionismi vastase kampaania haripunktini 1964. Suurim abstraktse kunsti väljaastumine toimus siiski aasta 1966. A noortenäitusel, kus kohtusid kaks põlvkonda- Marani-aegsed ja ANK-i kunstnikud. ANK´64 oli rühmitus noori kunstnike, kes alustasid õpinguid ERKI-s aastail 1961-62 ja kasvasid silmapaistvateks kunstnikeks. Vaimse juhi Tõnis Vindi suunamisel oldi küll ideoloogiliselt avatud,
...............................lk.11 -3- Sissejuhatus Väino Aren sündis 11. augustil 1933. aastal Palal, Tartumaal. Ta isa oli raudteelane Johannes, ema lasteaiakasvataja Emmaa-Wilhelmine, vend näitleja Rein ja õde arst Edda. Kooliteed alustas Väino Rakveres ja lõpetas Tartu 4. 7-klassise Mittetäieliku Keskkooli. Edasi õppis ta Tartu Ehitustehnikumis, Vanemuise balletistuudios ning Leningradi Koreograafiakoolis, mille ta lõpetas 1959. aastal. 1949-1950 olin Väino Vanemuise teatri rühmatantsija, 1950-71 Estonia teatri balletisolist, 1971-75 operetisolist ja aastast 1975 samas teatris inspitsient. Tantsinud solistina kontserditel mitmes Euroopa ja Aasia riikides, esinenud varieteekavades Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis lastelavastuses kui ka teleseriaalides. 1960-1984 oli Väino Aren abielus baletitantsija Helju Naelaga. Anu Kaal oli ta elukaaslaseks aastast 1986. Eesti Teatriliidu liige aastast 1952.
hilisemal nõukogude perioodil. Mõni aasta hiljem poleks Lennarti selline õpitempo võimalik olnud. Tähtsate eksamite ettetegemine jättis Lennartile palju vaba aega üle ja ta võis elu korraldada oma soovi järgi. Paljud sõbrad olid seetõttu pisut kadedad ja hakkasid kutsuma teda härra eraõpetlaseks. Enamiku vabast ajast veetis Lennart ülikooli suurepärases raamatukogus. Samuti käis ta kuulamas õigusteaduse, psühholoogia ja hispaania keele loenguid. Et vaba aega oli küllaga, tekkis Lennartil olulisi, õpingukaaslaste meelest mõnikord kummalisigi tutvusi. üks neist oli ülikooli raamatukogu töötaja härra Weltmann. Raamatukogust sai Lennarti vaimne kodu. Lk 7 Ta võis seal kasutada vabadusi, mis tavaliselt ei tulnud kõne allagi. Weltmann oli andnud talle oma soovituse ja palunud töötajail aidata Lennartit alati, kui ta vajas või palus abi. Teine
Sissejuhatus Käesolevas uurimistöös käsitlen üheks ajaloo parimaks Eesti kümnevõistlejaks tunnistatud Heino Lipu elulugu, sportlasteed ja hiilgavaid rekordeid nii kümnevõistluses, kui ka kuulitõukes ja kettaheites. Heino Lipp suri(28.augustil 2006) veidi enne minu uurimustöö teema valikut, seega oli tema elulugu sellel ajahetkel üpriski aktuaalne. Paljudele noorema põlvkonna esindajatele on Lipu saavutused kauge minevik ja sellest teatakse vähe. Meedia kajastas spordi mõttes suurmeest aga palju ning nii tekkis ka minus huvi, kes on see mees, kes on püstitanud kaheksa NSVL rekordit, mitmeid Euroopa rekordeit ning on 21 kordne Eesti meister. Lisaks tegelen ka ise kergejõustikuga ja tema raskused teel parimate tulemusteni pakkusid sügavat huvi. Hiljuti istutati Tallinna Keskstaadionile uued puud, mida kaunistasid erinevate spordialadega tegelevate inimeste nimesildid. Staadionitrepist üles tulles hakkab esimesena silma just Heino Lipu puu. See jättis minusse alati
NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU Totalitaarseks ühiskonnaks saab pidada eelkõige J. Stalini hirmuvalitsusaega, kus kogu vaimuelu oli rohkem või vähem ideoloogilise surve all ning mille tugevus sõltus eri aegade poliitilistest oludest. Kõige masendavam oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Infosulg ja sundiorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel. See paradoksaalne aeg teatriajaloos on vaadeldav ainult komplekselt, kus käivitava mehhanismina tuleb uurida poliitilisi otsuseid, nende mõju teatrielule laiemalt ning seejärel mõju teatriinimestele. Teatril on võimalus mõjutada publikut, kujundada mentaliteeti läbi kollektiivse kunstilise elamuse. Seetõttu pidi teater totalitaarses ühiskonnas muutuma rahva vaimseks (ideoloogiliseks) teejuhiks ja täitma religiooni hääbumisest järelejäänud tühimikku. Teater pidi olema publiku kasvataja, õpetaja ja tuleviku v
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal
Kool Oma nimi Klass Eesti kultuuri- ja kirjanduselu 1960´ Referaat Tallinn 2008 Sissejuhatus 1944. aasta sügisel langes Eesti taas Nõukogude vägede meelevalda. Esimene okupatsiooniaasta oli näidanud, mida see kaasa toob. Seepärast veeresid taganevate Saksa vägede, mille hulgas sõdisid kaasa ka rohkelt eestlasi, selja taga põgenikevoorid mere poole. Umbes 70 000 eestlasel õnnestuski minna. Esialgu koonduti peaasjalikult Saksamaale ümberasustatud inimeste laagritesse, kust siis üle maailma laiali sõideti. Peamisteks uuteks kodumaadeks kujunesid Rootsi ja Põhja-Ameerika, eriti Kanada. Minejate hulgas oli väga palju intelligente ja loovharitlasi, nii et mitme aastakümne jooksul tehti Välis-Eestis rohkem kirjandust, teadust ja kunsti kui Kodu-Eestis. Ometi jäi viimane eesti kultuuri põhikandjaks kas või juba seetõttu, et koju jäi eestlaste enamik ja eesti kultu
Kuressaare Gümnaasium Navitrolla referaat Kuressaare 2008 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Navitrolla enda eluloo kirjeldus.................................................................................................................4 Navitrolla elu ....................................................................................................................................................................7 Looming.............................................................................................
Uusromantiliste tekstide puhul rõhk armastuse teemal, eri väärtuse saab ta sellepärast, et armastus hakkab kaasa võbelema haiguslooga ja tuberkuloosilugu on tähenduslik, see olevat tajusid peenendanud. Üleminekuteoseks võiks olla uusromantilise perioodi juurest klassikalise realistliku kõrgperioodi juurde näidend ''Juudit'' 1921. See ühendas kahe perioodi märke. See pole realistlik, aga realismiga mingid jooned olemas, näha ka seda, et huvi psühholoogia peenete nüansside vastu ei kao. Perioodi selgemaid avalööke on ''Kõrboja peremees'' Põhistiil, mis hakkab 1920-30 võib nimetada psühholoogiliseks realismiks. Kõrboja peremees on saatuseromaan, saatus juhib tegelasi, mingid asjad ettemääratud. Sümboolsete ja allegooriliste kihtide juures juhumotiivid: inimese ja maa suhe, võtmekohaks Kivimäe ja inimene-maa-kivid on oluline. 20.sajandi loomingust oluline Knut Hamsun, mängib maapoeetika kujunemisel olulist rolli
3 Heino Liimets sündis 22.jaanuaril 1928. aastal Võrumaal Vana-Antsla vallas Perajärvel perekonna esimese lapsena. Hiljem sündisid veel kaks õde ja kaksikust vennad. (A. Liimets 1998) H. Liimets alustas oma õpinguid Saru Algkoolis, seejärel läks Taheva Algkooli ja hiljem Valga Gümnaasiumi, mille lõpetas 1947. aastal hõbemedaliga. 1947-1952 õppis Ta TRÜ Ajaloo-keeleteaduskonna psühholoogia ja loogika osakonnas. Paralleelselt õpingutega töötas (1950- 1952) ka loogika ja psühholoogia õpetajana Tartu Õpetajate Instituudis ning Tartu Muusikakoolis. 1952-1953 tötas Ta Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, Haridusministeeriumis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 2. Keskkoolis (praegune Tallinna Reaalkool). Detsembrist 1953-1956 õppis aspirantuuris TRÜ pedagoogika kateedri juures. (A. Liimets 1998) "Pärast aspirantuuri oli lühikest aega õppejõud Tallinna
Pärast Tartu Kommertskooli lõpetamist andis Elango 1921.aasta sügisel paberid sisse Tartu Ülikooli. Esimene aasta kulus ülikooli, loengute ja õppejõududega tutvumisele. Esialgu oli tal plaanis valida põhiaineks ajalugu, kuid kui Elango tutvus karsusliikumises Peeter Põlluga ning võttis osa tema pedagoogikaloengust, valis ta kaheks ülemastme aineks pedagoogika ja filosoofia. Filosoofias oli võimalik spetsialiseeruda kas filosoofia ajaloole või psühholoogiale. Elango valis psühholoogia suuna, mida ülikoolis esindas proffessor Konstantin Ramul. Alamastme aineks valis ta hobist lähtudes kirjanduse ja sellega lähedalt seotud rahvaluule. 4 Kirjanduses paelus Elangot Gustav Suits, tema silmapaistev isiksus ja tihe suhtlemine temaga väljaspool õpinguid. Suits paistis silma oma loengukursustega, veelgi rohkema aga seminaride juhendajana
Sisukord ELU- JA LOOMETEE................................................................................................. 2 SÜGISENE 1................................................................................................................. 7 SUITSUTA ÕHTU. LIIVATU RAND..............................................................................7 SUVEMÄLESTUS......................................................................................................... 7 AKNAST SISSEVAATAVA KUUSE LAUL .................................................................. 8 ÕHTU. VIRMALISED. ÖÖ............................................................................................ 8 *** "LUMI AMMU ÄRA SULAS..."................................................................................9 SEE ON VIIMANE LUULETUS.....................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS:..................................................
annaabi.ee 
