Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "EESTI JA VENEMAA KAUBANDUSE AJALUUGU JA ANALÜÜS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaupluste, turg, vahetuse, väliskaubandus, poed, kaubad, kaubavahetus, kauplemine, maksud, poodide, territoorium, alged, vahetuskaubandus, eelduseks, novgorodi, moskva, talongid, hoogustus, kettide, vahetuste, hõimud, laada, hoiti, rändkaubandus, eksport, laatade, majanduskriis, ühistu, valuuta, infotehnoloogia, logistika, gaasturaalne, algelisem...........4 21990 ALGUSE ÄRITEGEVUS...............................................................................................5 3KAUBANDUS KETTIDE ARENG........................................................................................7 4 SUURENEV TARBIMISVABADUS...................................................................................10 5E-KAUBANDUSE ARENG..................................................................................................13 6INTERNETIKAUBANDUSE TURG....................................................................................14 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................16 LISAD......................................................................................................................................17 SISSEJUHATUS
...................................................................9 3Ministrid, kes juhtisid Eesti kaubandust 1918-1940...............................................................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................12 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................13 Kaubanduslugu ehk kaubanduse ajalugu näitab kuidas kaubavahetus inimkonna ajaloos aegade jooksul on kujunenud ja kuidas see on mõjutanud nende piirkondade arengut üldse. Kaubandus on olnud aegade jooksul tähtsaimaks kultuuriarengut mõjutavaks teguriks. Kaubandus tekkis koos esmase tööjaotuse tekkega - kui põlluharijad eraldusid karjakasvatajatest. Kaubandus hoogustus, kui tekkisid ka käsitöölised. Kaubandus vabastas tootja müügiga seotud ülesannetest ning kuludest ning kiirendas kaubaringlust
Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse. Tallinna ja Tartu jõukuse eelduseks oli võimalus arendada kaubandust, mis sõltus otseselt nende linnade geograafilisest asendist -- Tartu jäi läänest Pihkvasse ning sealt Novgorodi ulatuvale maa- ja veeteele, Tallinna asend võimaldas kontrollida laevasõitu piki Eesti põhjarannikut Neeva jõele suunduval kaubateel. Kauplemine Venemaaga, eeskätt Novgorodiga, oli tõusnud saksa kaupmeeste huviorbiiti juba saksa idakolonisatsiooni algusega. Võimalus osaleda vahendajana Venemaa ja Lääne vahelises kaubanduses oli nii Tallinna kui ka Tartu jaoks eluliselt oluline, kuna kumbki linn ei saanud oma arengus loota ainult kohaliku tagamaa ressurssidele. Läbi kogu keskaja ning osalt uusajalgi kaubeldi enam- vähem samade kaubaartiklitega. Venemaalt viidi Läände peamiselt karusnahku, vaha, Eestist
moodustasid talunikud). Saksa sõjaväe tagasi tõmbumise järel, 18. septembril 1944 andis Jüri Uluots välja käsikirja majandustegevuse kohta sõjajärgsetes tingimustes. Kaubandus- tööstusministriks määrati Rudolf Penno. 8 Kokkuvõttes iseloomustab kaubanduse arengut okupatsiooniaegses Eestis (1941. a. juulist kuni 1944. a. sügiseni) laostumine. Noor, nõukogude võimu poolt rajatud kaubandusaparaat lammutati, kaubad ja kaubanduslik inventar jaotati "saamameeste" vahel, suur osa kaubandusettevõtteid suleti mitmesugustel põhjustel, peamiselt aga kaupade puudumise tõttu. Üldse vähendas kaubandusvõrk okupatsiooni ajal, 1941. aasta kevadega võrreldes, rohkem kui kolm korda. Tegutsevas kaubandusvõrgus õitses aga eraalgatusel baseeruv spekulatsioon ja mehhinatsioonidele toetuv ülikasumeid taotlev röövkaubandus. Koos kaubandusvõrgu arvulise
Kaugkaubanduse eesmärgiks oli eelkõige mitmesuguste vajalike toor- ja toiduainete, aga ka luksuskaupade vahendamine. Peamised kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid. Maismaatransport oli suhteliselt algeline ega olnud seetõttu sobiv suurte kaubakoguste vedamiseks pikkade vahemaade taha. Keskaegses Euroopas kujunes välja kaks suurt kaubandusmerd - Vahemeri ja Läänemeri. Neist olulisemaks oli Vahemeri, sest sealtkaudu toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga. Idast veeti Euroopasse sisse maitseaineid: pipart, kaneeli, muskaati, vürtsi jm. Kuna Idamaine käsitöö oli peenem ja tehniliselt teostuselt kõrgemal arengutasemel kui Euroopa oma, tarbisid Euroopa jõukamad kihid hea meelega idas valmistatud kangaid, väärismetallist nõusid ja nipsesemeid, peenelt töödeldud ja kaunilt kujundatud, kuid tugevaid relvi (damaskuse teras - Tootsi damasseri rauad).
Kordamisküsimused müügitöö aluste õppeaines Teemade kaubanduse olemus ja ajalooline areng õppimiseks. 1. Miks on kaubandust raske tõlgendada ja defineerida? Kaubandust on määratletud ühiskonna vahetusprotsesside kogusummana, ostu-müügisuhete kogumina, ühiskonna funktsionaalse allsüsteemina, kaubanduse erinevate ülesannete ja funktsioonide kaudu. Kõik need erinevad tõlgendused on omamoodi õiged, kuid avavad kaubanduse mõiste ühest vaatepunktist või kriteeriumist lähtudes. Sellest tuleneb ka vajadus alati täpsemalt määratleda missuguses mõttes kaubandust käsitletada tahetakse. Erinevate tõlgenduste olemasolu on tingitud eelkõige: a. kaubanduselu pikast arenguloost b. kaubanduse avaldumisvormide mitmekesisusest ja tunnuste rohkusest c. kaubanduse eri külgede ja seoste ning nende kombinatsioonide esiletoomisest d. teoreetilistest ja praktilistest kaalutlustest Olulised tõlgendajad:
Nt laialdane siidi kandmine, mistõttu muutus kalev rohkem lihtrahva rõivaks. Madalmaade kõrval oli tähtsaks riidetootjaks Põhja-Itaalia, eriti Firenze. Seal töödeldi kõigepealt Flandria riiet, hiljem hakati seda ka ise tootma. Kanga mõõduks oli tükk, kuna linnas kasutati üldiselt ühe suurusega kangastelgi. See tõi hiljem kaasa nt vaidlusi Hansa liidu ja venelaste vahel. Suured tootmismahud tähendasid, et paljud linnad tegelesid peamiselt ühe käsitööga. Kui turg 14. saj ahanes, oli nendes ühe majandusharuga seotud linnades suur viletsus ja näljahäda. Maavarad Teine tähtis majandusharu oli metalli tootmine. Rauda sulatati nii mäe- kui soorauast. Raua transport oli raske, nii et kasutati kõige lähemal asuvat rauda. Keerulisi esemeid (relvi, turviseid) toodeti kujunenud spetsialiseerunud keskustes nt Nürnbergis või Milaanos. Metalli sulatati maagist puusöe abil, see tõi kaasa metsade suure hävitamise.
joonis 2), s.h. materiaalseid (kaubad) ja immateriaalseid (teenused ja õigused). Reaalhüvised Materiaalsed Immateriaalsed hüvised (asihüvised) hüvised Loodus- Tooted, Teenused Õigused ressursid kaubad Immobiilsed Mobiilsed kaubad kaubad Tarbekaubad Tootmiskaubad Joonis 2. Reaalhüviste liigid. Kõige üldisemalt võib kaubaga tegelevaid institutsioone nimetada kaubandusinstitutsioonideks ja teenustega tegelevaid teenindusinstitutsioonideks. Mille poolest erinevad teenused kaupadest? Millised on teenuste spetsiifilised omadused
registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal , mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Selver alustas üksiku kauplusega, visioon areneda ühtsetel põhimõtetel toimivaks kaupluseketiks kasvas välja igapäevase töö käigus. Aastatel 1998-2001 kujundati Selver ketiks, millel on ühtsed väärtused, arengueesmärgid ning identiteet. 2002. aasta oli Selveri jaoks aktiivse laienemise ja arengu aasta, mil Selver kahekordistas oma kaupluste arvu ning laienes pealinnast väljapoole. Teine aktiivne laienemisaasta oli 2005 - lisandus 9 uut Selverit. Selveri ketti kuulub hetkel kolmkümmend kauplust, neist kümme Tallinna erinevates piirkondades. Iga Selveri nimi viitab enamasti piirkonnale või linnajaole, kus Selver asub. Selveri missioon ehk peamine eesmärk on luua ja hoida kliendi usaldust. Loome sõbraliku õhkkonna, teenindame kiiresti ja asjatundlikult, pakume kvaliteetseid kaupu ja Selveri Köögi maitsvaid tooteid
Hansa Liidu olulisim kaubandustee oli Novgorod – Tallinn – Lübeck – Hamburg – Brugge – London. Tallinn oli üpris oluline sõlmpunkt kauba vedamisel idast läände mistõttu liikusid Tallinna kaudu läände karusnahad, vaha, mesi ja veidi hõbedat. Venemaale veeti aga soola, riideid, heeringat, vürtse, veini ja metalle. Põhilised Tallinna enda ekspordiartiklid olid paekivi ja teravili. (2) Eriti tulusaks kujunes Tallinnale kauplemine soolaga. Keskajal armastati öelda, et Tallinna linn olla ehitatud soolale. Soola imporditi peamiselt Prantsusmaalt või ka Portugalist. 20- 30 väikest laeva jõudis karavanina purjetades soolalastiga Tallinna, kus sool laaditi sool ja võeti vastukaubana pardale Liivimaa teravili. Eelkõige rehes kuivatatud ja pekstud rukis andis rohkesti välja meeldiva maitsega jahu. Kiiresti linnastuvas Flandrias oli Liivimaa teravili nõutud kaup
MAJANDUSAJALOO KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSEKS 1) Milline oli I aastatuhande vahetuse jõukaim piirkond Euroopas ja millel põhines tema rikkus? Jõukaim piirkond Euroopas oli Veneetsia. Rikkus põhines sellel, et asetseti kaubanduse ja meresõidu jaoks soodsas kohas. Kasuks tuli strateegiline asend Rooma ja Konstantinoopoli, islami ja kristliku Õhtumaa vahel, heaühendus Araabia piirkonnaga (veeti vürtse). Rikkusele aitas kaasa soodne maismaa, see piirkond oli viljakas. 2) Millised olid aastal 1000 A.D. maailma kõige jõukamad piirkonnad? Nimeta toonase
Senjööri privileegide hulka kuulus omanikuõigus veskile, sepikojale, viinamarjapressile ja leivaküpsetusahjule. Talupojal tuli kõik need õigused välja osta, näiteks maksta õiguse eest oma kodus leiba küpsetada. Kirikule maksid talupojad kümnist, mida võeti nii saagist kui ka loomade juurdekasvult. Kuningale maksid talupojad taille'd (maks kogutulult), pearaha (iga inimese pealt) ja maamaksu. Eriti vihatud olid kaudsed maksud riiklik lisa kaupade hindadele. Kõige kurikuulsam oli soolamaks, mis tegi soola nii kalliks, et rahvas oli peaaegu valmis soola tarvitamisest loobuma. Seetõttu kehtestati normid, kui palju iga inimene pidi soola ostma. Tööstus Prantsuse tööstus oli vaadeldaval perioodil veel manufaktuuride staadiumis. Vanadeks traditsioonilisteks tööstusharudeks olid kalevi-, lõuendi- ja osalt metallitööstus. 18. sajandi teisel poolel tekkis nendes aga seisak
Selle majanduskriisi pikaajalisus ja sügavus seletub järgmiste asjaoludega. · Kriisist olid haaratud kõik kapitalistlikud riigid, mistõttu oli võimatu riikide manööverdamine teiste arvel; · tööstuskriis põimus läbi agraarkriisiga; see süvendas tööstuskriisi · tööstuses valitsevad suurettevõtted ei tajunud riigi majanduse kui terviku huve. suurettevõtted püüdsid säilitada kaupade kõrgeid hindu; · rahvusvaheline turg oli Venemaa väljalangemise tõttu tunduvalt kitsenenud. Pidevalt oli ettevõtetel alakoormus ja töötute armee kasvas. Euroopa taastamise programmiga (1948.a.) antav abi 1948. aasta aprillis võttis USA Kongress vastu majanduskoostöö seaduse ehk Marshalli väljapakutud idee. Plaani ametlikuks nimeks sai Euroopa taastamise programm. Abi anti kolmes vormis: · tagasimaksmisele mittekuuluv krediit ja nn. kingitused. See osa moodustas 81% üld-
Kalapüügis kasutati juba enne 13. sajandit puuvarbadest või -vaiadest valmistatud kalapüünist kaitsa. Kasutati ka noota ning kivist ja puust kalatõkkeid. Jahindus andis toidulauale lisa. Kütiti põtru, jäneseid, hirvi, jahilinde. Algselt oli küttimine vaba, hiljem kujunes see aadlike privileegiks. 3. Talupoegade koormised, nende liigid Kümnis, hinnus, loonudandam, preestriviljamaks, ainodiviljamaks, sõjateenistuse kohustus, teokohustus (talgud) korrategu. peamisteks koormisteks maksud põllu- ja karjasaadustelt. Eksisteeris kümnis protsentuaalne maks, võis igal aastal olla erineva suurusega ja hinnus püsiva suurusega maks. Tähtsamaks loonusandamiks oli vili (75-85 % loonusrendi väärtusest). Kümnise õiguse alusel nõuti ka heina, lina, kanepit, humalaid, mett, õlgi, karja- ja verekümnist (seda tuli anda karja juurdekasvu pealt). Hiljem asendati viimane rahamaksuga igalt varsalt või vasikalt. Lambakümnist ei nõutud. Kümnis oli algselt kirikumaks
sadamalinna. Esiteks olid siinsed sadamaolud üsna halvad -- suured laevad ei pääsenud madala lahe tõttu sadamasse sisse. Teiseks polnud kohalikel elanikel kaubanduse arendamiseks vajalikku hulka raha ega kogemusi. Sellele vaatamata oli kohalik kaubandus üks haapsallaste peamisi elatusallikaid. Võõrastel oli keelatud Haapsalu ümbrusest põllusaadusi ja kala kokku osta ja talupojad pidid oma ülejäägid Haapsallu turule tooma. Kauplemine, alkohoolsete jookide müügiks valmistamine ja leiva küpsetamine olid lubatud ainult Suurgildi liikmetele. Linnas elavad käsitöölised ning aadlikest krundiomanikud ei tohtinud sellega tegelda. Hiljem lubas läänihärra õlut pruulida ja viina põletada ka rätsepadel. 1691. aastal oli Haapsalus 13 kaupmeeste gildi kuuluvat isikut. Teine tähtis linnakodanike majandusliku tegevuse haru oli käsitöö. 1691. aastal oli linnas u 30 käsitöölist
sajandiks muutusid nad iseseisvateks ning korraldasid oma elu linnaõiguse alusel, mis tagas neile laialdase autonoomia nii sise- kui ka välissuhete korraldamises. Linnaelanike sotsiaalsed kihid ja linna valitsemiskord Linna elanikkond jagunes laias laastus kolmeks: 1. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud ehk patriitsid, kelle rikkus tulenus eelkõige ülemere-kaubandusest. Risk oli suur, kuid ka kasum oli seda. Selleks, et riske jagada paigutati kaubad laiali mitme laeva peale, lootuses, et ühe aluse hukkudes teenivad teistel laevadel olevad kaubad kaotuse tasa. Kaupmeeste hulgast valiti tavaliselt linna juhid; 2. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Käsitöölised olid koondunud kutseorganisatsioonidesse - tsunftidesse. 3. Linna alamkihid ehk pleebs koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest
See käis põhiliselt Soome vahel, sinna viidi vilja ja vastu saadi soola. Esimene raudtee loodi 1870.aastal ja ühendas Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga. Venemaale viiva raudtee ehitamisega avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused ning suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate tähtsus. Enamus transiitveosed saabusid nüüd nendesse sadamatesse ja peagi oli Tallinn kõige olulisem sadamalinn, kuhu saabus Venemaale suunduv kaup Euroopast. Põhilised kaubad olid masinad, keemiatooted, kivisüsi ja muu selline. Pärnu oli peamine väljaveosadam, mille kaudu tarniti maailmaturgudele vilja, lina ja puitu. Suur osa Venemaa kaubandusest juhiti nüüdsest just läbi Tallinna sadamate. Kuna 19.sajandi lõpuks olid juba kõik Eesti linnad omavahel ühenduses, arenes kiiresti ka sisekaubandus. Külade ja linnade vahel veeti põhiliselt tarbekaupu ja toiduaineid.
Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult kaunis ja kultuuriliselt rikkas keskkonnas. Viljandi linn on saanud alguse kalastajate ja küttide lõkkeasemetest. Viljandi kui asula elanikud muutusid paikseks arvatavasti eelmise aastatuhande lõpul. See oli aeg, kui algas laiaulatuslik kaubavahetus Bütsantsi ja Lääne-Euroopa vahel, mööda Ida-Euroopa lõputuid jõgesid, Mustalt merelt Läänemerele. Tööriistade levik ja puutöö oskused olid Läänemere randadel jõudnud tasmele, mis võimaldasid ehitada madala süvisega merekindlaid paate. Selline pikk paat võimaldas liigelda madalatel jõgedel, ning purjetada Läänemerel. Skandinaavia saagades mainitakse eestlasi kui mereröövleid ja kaupmehi ning loendatakse vastastikkuseid sõjaretki. Lääne-
· maareformiga loodud taludele · riikliku põlevkivitööstuse ja turbatööstuse asutamiseks · koolimajade ehitamiseks · riiklike pankade põhikapitaliks · laenude andmiseks eramajandusele. 4. Kaubanduse areng Pärast iseseisvumist toimus uute kaubandusorganisatsioonide loomine Sisekaubanduses etendasid olulist osa kooperatiivettevõtted Kasvas kiiresti ühiskaupluste arv (majanduskriisi tulemusel paljud suleti) Suurenes ka väliskaubandus. Väljaveoartikliteks olid: · või, sealiha, kanamunad, kartul, · metsamaterjal, tselluloos, paber · tekstiilikaubad · lina, tuletikud, klaas Ekspordiks läks umbes ¼ kogutoodangust. 1934.aastast hakati välja vedama ka teravilja. Aastatel 1923 1939 olid väljaveos: I kohal põllumajandussaadused ja elusloomad II kohal tööstustoodang III kohal metsasaadused Eestisse sisseveetavatest kaupadest olid tähtsamad: · kivisüsi, kunstväetised, petrooleum · raud, teras
käsitööd palju tekstiilitööstus (õmblustööstus), jalatsitööstus elektroonikatööstus 3. tarbijale orienteeritud tööstus (suurlinnade lähedal) piima-, liha- ja pagaritööstus 4. koostöö teiste ettevõtetega aglomeratsioonitööstus (aglomeratsioon e. linnastu lähedal asuvad linnad toimivad ühte süsteemina) 5. teaduskeskustele orienteeritud tööstus kõrgtehnoloogilised masinad Paigutus võib mõjutatud olla valitsuse poliitikast (suured maksud jne) 6. kapitalimahukas tööstus infrastruktuuride rajamise projektid 4. Rahvusvahelised firmad Kaubamärk ülesandeks teha tootele reklaami. Eristab ühe ettevõtja tooteid teiste ettevõtjate toodetest. Sõnaline: Coca-Cola Tähismärge: IBM, CNN Kujutismärk: logo (nike) Kombineeritud kaubamärk: Ruumiline kaubamärk: lõhnaõli pudel Margitoode e. bränd kaubamärk, millele on tarbijad andnud lisaväärtuse 5. Välisinvesteeringud Päritolumaa kust tuleb rahapaigutus
Varakeskaeg V sajandiks oli Lääne-Rooma impeerium lagunenud ning selle aladele tekkis mitu omavahel rivaalitsevat germaanlaste riiki. Ajapikku võtsid germaanlased vastu ristiusu(496). VIII sajandiks oli Lääne-Euroopas hakanud domineerima Frangi riik, mille valitsejad tõrjusid Pürenee poolsaarelt lähtuva moslemite ekspansiooni (732 Karl Martelli võit Poitiersi lahingus) ning Itaalia allutamise järel panid aluse paavstiriigile (756.a). Aastal 800 kroonis paavst Leo III Frangi kuninga Karl Suure keisriks. Seega peti Karli riiki Vana- Rooma keisririigi järglaseks. Ka kultuurivallas soodustas Karl antiikpärandi uurimist ja jäljendamist. Karli järglaste ajal riik lagunes ning Lääne- Euroopat tabas IX X sajandil poliitilise killustatuse periood. Muistse Rooma impeeriumi lagunemise tulemusena hääbus Lääne- Euroopas sajanditeks ka kaubandus ning linnaelu. Kujunes naturaalmajandus. (nimetatakse sellist majandust, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähe arenenud
Globaliseerumine. Põhi-Lõuna konflikt. · Rahvusvaheline tööjaotus - riikide spetsialiseerumine mingile kindlale tootmisalale ja selle toodangu vahetamine teiste riikide toodangu vastu, territoriaalse tööjaotuse kõrgeim vorm. · Põh. tunnused.Tootmisprotsess jaotub suhteliselt iseseisvateks faasideks, staadiumideks teatud territooriumi regioonides või eri riikides. Samal ajal toimub eraldunud tootmiste ühendamine vahetuse protsessis. · Rahvusvahelise tööjaotuse kujunemist mõjutab kolm rühma tegureid: Looduslik-geograafilised tegurid- looduslik klimaatilised,,, loodusvarad, rahvaarv, territooriumi suurus, maj. geograafiline asend. Sotsiaal-majanduslikud tegurid- ajalugu, traditsioonid, majandus ja teaduslik-tehniline areng, tootmise tüüp ja organisatsioon, välismajanduse side tüüp. Tehnilise progressi tase. · Rahvusvahelise tööjaotuse kujunemise etapid. 16. saj. kuni 18. saj
pidevalt, sest inimesed on aina liikuvamad ja kaupade veomahud ning –kaugused kasvavad kiiresti. Seda on põhjustanud ka vedude hinna pidev alanemine tänu paremale ja säästlikumale tehnoloogiale. Transpordi toimimine eeldab infrastruktuuri pidevat arendamist. Vedude korraldamisega tegelev logistika on üha enam kujunemas veonduse võtmeharuks. Transport agraarühiskonnas Agraarühiskonnas toodeti peamiselt oma tarbeks, seega oli kaubavahetus väike. Maismaal kasutati veoloomade abi (hobused, härjad), merel tuule jõudu. Kaubakogused olid väikesed ja liiguti aeglaselt. Hobusega läbiti 8-15 km tunnis, merel laevaga veidi kiiremini. Veeteed olid ainukesteks transpordisüsteemideks, jõgede äärsed linnad olid üksteisega rohkem kontaktis. Kuna maismaatransport oli sel ajal väga ebatõhus, siis oli ka kauplemine kohaliku tähtsusega.
pidevalt, sest inimesed on aina liikuvamad ja kaupade veomahud ning –kaugused kasvavad kiiresti. Seda on põhjustanud ka vedude hinna pidev alanemine tänu paremale ja säästlikumale tehnoloogiale. Transpordi toimimine eeldab infrastruktuuri pidevat arendamist. Vedude korraldamisega tegelev logistika on üha enam kujunemas veonduse võtmeharuks. Transport agraarühiskonnas Agraarühiskonnas toodeti peamiselt oma tarbeks, seega oli kaubavahetus väike. Maismaal kasutati veoloomade abi (hobused, härjad), merel tuule jõudu. Kaubakogused olid väikesed ja liiguti aeglaselt. Hobusega läbiti 8-15 km tunnis, merel laevaga veidi kiiremini. Veeteed olid ainukesteks transpordisüsteemideks, jõgede äärsed linnad olid üksteisega rohkem kontaktis. Kuna maismaatransport oli sel ajal väga ebatõhus, siis oli ka kauplemine kohaliku tähtsusega.
• Rikkus on raha. • Tootmine on rikkuse loomise eeldus. • Otseseks rikkuse allikaks on ringlus, sest kasumi aluseks on kauba kallimalt edasimüümine. • Rikkuse allikaks on riikidevaheline kaubandus, väliskaubandust tuleb eelistada sisekaubandusele ning valmiskaupu toorainele. • Koloniseerimine ja kolooniate kaubanduse monopoliseerimine (koloniaalkaubandus). • Tollivaba import toorainele, mida ei leidu kodumaal. • Tollid, maksud ja teised kaupade liikumist piiravad meetmed. • Natsionalism, ainult võimas riik saab eksportida ja rikastuda oma naabrite arvelt. • Suure ja tööka rahvuse tähtsus, rahvastiku tihedus väljendab rahvuslikku jõudu. • Tugev keskvõim, riigi majanduslike eesmärkide saavutamisel etendab olulist osa riigivõimu aktiivne tegevus. Merkantilistide teeneteks on: o Majandusnähtustele läheneti mitte normatiivselt (nagu kanoonikud), vaid kausaalselt. o Esmajoones ringlussfääri uurimine
MAJANDUSAJALOO KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLTÖÖKS 1) Milline oli I aastatuhande vahetuse jõukaim piirkond Euroopas ja millel põhines tema rikkus? Jõukaim piirkond Euroopas oli Veneetsia. Rikkus põhines sellel, et asetseti kaubanduse ja meresõidu jaoks soodsas kohas. Kasuks tuli strateegiline asend Rooma ja Konstantinoopoli, islami ja kristliku Õhtumaa vahel, heaühendus Araabia piirkonnaga (veeti vürtse). Rikkusele aitas kaasa soodne maismaa, see piirkond oli viljakas. 2) Millised olid aastal 1000 A.D. maailma kõige jõukamad piirkonnad? Nimeta toonase
Esialgu säilisid elanikkonna seas sõjavangide järglastest orjad, kes pikapeale sulasid eestlaste sekka. Eestlased jäid relvastatud rahvaks. Välisohu või sisesõdade korral osaleti maa kaitsmises. Ka suuremad linnused jäid veel kauaks käsutusse. Maaomavalitsus jäi pikaks ajaks eestlaste enda kätte. Nii läänistatud kui läänistamata maad jaotati umbes sajast talust koosnevateks vakusteks eesotsas eestlastest vanematega. Vakused olid eelkõige maksustusühikud. Maksud korjati kokku tavaliselt kord aastas, sügiseti, mil läänimees või mõni kõrgem käsknik oma vakused läbi sõitis. Sel puhul korraldati koos talupoegadega vakupidu ja peeti eestlaste vanemate kaasistumisel vakukohut. Viimast tehti kohaliku tavaõiguse alusel. ,,Eesti õiguse" normid segunesid ajapikku Lääne-Euroopast üle võetud õigusnormidega. Ka hiljem, kui Lääne feodaalõigus oli juba valdavaks saanud, tuli maa valitsejatel arvestada kohalike tavadega.
1224 August. Tartu langemine. Kogu Mandri-Eesti läks võõrvõimu alla Veebruar. Saaremaa alistumine 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS a) Eesti ala halduslik jaotus enne muistset vabadusvõitlust: b) Eesti ala halduslik jaotus pärast muistset vabadusvõitlust: 8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 1345) · ÜLESTÕUSU PÕHJUSED: Suruti peale mitmed maksud (kümnis, hinnus) Mõisa heaks tuli tööd teha Sooviti taastada muistne vabadus Oli soodne poliitiline olukord Taani tahtis Eestit müüa Ristiusk oli jõuga peale surutud Sooviti taastada muinasusundit · ÜLESTÕUSU KÄIK: 1. Ülestõusu algus: Uude põllumajandusaastasse taheti minna vabadena 23. aprilli öösel süüdati märgutuled (sellega anti asjasse pühendatuile signaal)
Vana hea Rootsi aeg- kas müüt või tegelikkus? Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla.17. sajandi algul. Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629–1699, selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Vene aja alguseks loetakse Põhjasõja algust 1700.aastal. Sõda lõpetati 1721.a. Uusikaupunki rahuga, mille tagajärjel kuulus Eesti Vene keisririigile. Rootsi ajal oli pikkade sõdade tulemusel maa harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. 1620.a oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 17. sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid, kes moodustasid Lõuna–Eestis koguni 17% talurahvast. Mõningaid tagasilööke rahvaarvu pidevale kasvule tingisid Vene–Rootsi sõja sündmused ja 1656.–1658. aasta katk. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi ü
Eesti 19. sajandil 1. 1804. aasta talurahvaseadused. Miks otsustas Vene keskvõim 19. sajandi algul Baltimaade talurahva olukorda muuta? 1) Majanduslik põhjus – 18. saj. lõpul jõudis mõisamajandus kriisi, sest mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Paljud mõisnikud olid võtnud võlgu, et võlga tasuda, tõsteti talupoegade koormisi. Need jõudsid sellisele tasemele, et rohkem ei olnud võimalik enam tõsta. 2) Ideoloogiline põhjus – Euroopas levisid valgustusideed ja hakati rääkima inimõigustest. 3) Välispoliitiline – Venemaad vaadati kui metsalist, talupoegade halb olukord oli Venemaa prestiižile kahjulik. Liivimaa talurahvaseadus Eestimaa talurahvaseadus ● Talusid võib pärandada. ● Viidi läbi teokoormiste normeerimine ja seati sisse vakuraamatud. ● Toimus maade hindamine ja ● Koormised fikseeriti
1. EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmäge, kuhu o
Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kultuurivahetuse tagajärjel. Te
15. Eesti Ala Valitsemine Kindralkuberner- piirkonna kõrgeim haldusametnik. Maapäev- rahva või seisuste esindus. Toimusid iga 3a tagant. Reduktsioon- riigi maade tagasivõtmine. Aadlimatrikkel- täieõiguslike aadlivõsade register Balti erikord- Asehaldused- dus- asevalitsus. Asehalduskond asehaldurile alluv territoorium. Dur-asevalitseja, kõrgem kohapealne riigivõimu esindaja. Vakuraamat- selles peeti koormiste üle arvestust. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Peeter I- oli Vene tsaar ja Venemaa keisririigi keiser.Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma kuid tal õnnestus põgeneda välismaale, kus temast sai P�
annaabi.ee 
