Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Eesti- ja välismajanduse uudis - sarnased materjalid

kvartal, aktsia, kvartali, tasemele, nasdaq, jones, finantsettevõtted, kvartalis, mullu, euroni, koguni, investorid, ootavad, samme, kulgu, jonesi, 2590, 1202, täname
thumbnail
21
docx

Silvano Fashion Group aktsia kronoloogiline analüüs 2013

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Rahanduse ja panganduse õppetool Tõnis Teinemaa Silvano Fashion Group aktsia kronoloogiline analüüs Kodutöö õppeaines finantsturud ja -institutsioonid Õppejõud: vanemteadur Tõnn Talpsepp Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Kronoloogilise kodutöö uurimisobjektiks valitud Silvano FG ajalugu on küllaltki pikk ulatudes Eestis tagasi juba Nõukogude Liidu aegadesse. Iseseisvas Eestis jõudis ettevõte börsile 1997. aastal

Majandus
64 allalaadimist
thumbnail
116
pdf

Eesti arve ja fakte 2013

Itaalia % 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 Eesti Statistika 17 Tööturg 2008. aastal alanud majanduskriisi tõttu vähenes tööhõive järgmisel kahel aastal kiiresti ja 2010.  aastal kasvas töötus Eesti taasiseseisvusaja kõrgei- male tasemele. 2011.  aastal paranes olukord tööturul märkimisväärselt ja 2012. aastal positiivsed arengud jätkusid. Eurostati andmetel on Eesti kaks viimast aastat olnud Euroopa Liidu kiireima tööpuuduse vähenemisega riik. Vaatamata sellele jäi 2011.  aastal töötuse määr Eestis (12,5%) siiski veel EL-i keskmisega (9,7%) võrreldes märkimis- väärselt suuremaks ja alles 2012. aastal langes alla selle. 2012. aastal vähenes

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
226
pdf

FINANTSMATEMAATIKA

2.1) kus P on intressi kandva tehingu nimiväärtus (face value) ehk põhisumma (principal) , r intressimäär ühe aasta kohta ehk aastaintressimäär (Annal / yearly) rate of interest), t tehingu kestus ehk periood aastates (time period in years), I teenitav intress (amount of interest earned). Põhimõtteliselt võib intresside arvestamise perioodiks olla ühe aasta asemel ka mingi muu ajavahemik, näiteks pool aastat, kolm kuud ehk kvartal, üks kuu jne. Kuid enamasti kasutatakse intresside arvestamise perioodina siiski ühte aastat. Kui edaspidi pole intressimäära puhul ajaperioodi märgitud, siis loeme vaikimisi, et r ehk intressimäära väärtus on antud ühe aasta kohta. Samuti võib tehingu kestus olla antud päevades. Siis tuleb valemi (2.2.1) kasutamiseks päevad teisendada aastateks valemi N

Majandus
23 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Majanduse artikleid

Käesoleva aasta kolmandas kvartalis moodustas alampalk keskmisest palgast 35 protsenti. Eesti tööandjate keskliidu volikogu saatis täna ametiühingute keskliidu esimees Harri Taligale kirja, kus teatas, et ei pea võimalikuks toetada ettepanekut tõsta riikliku kuupalga alammäära alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Keskliit tegi ettepaneku jätkata alampalga muutmise läbirääkimisi pärast seda, kui on teatavaks saanud järgmise aasta esimese kvartali tööhõive ja keskmise palga statistilised näitajad. Postimehe majandusprognoos tõotab karmi tagasilööki 05.01.2009 Postimees Andrus Karnau Eesti mõjukamate analüütikute ennustused selleks aastaks pakuvad suurt majanduslangust, teisalt aga taandub inflatsioon ning ülejärgmiseks aastaks on juba oodata uut tõusu. Analüütikute prognooside keskmise järgi kahaneb majanduskasv tänavu 4,48 protsenti. Viieteistkümne viimase aasta jooksul pole nii halba aega olnudki. 1999

Majandus
57 allalaadimist
thumbnail
85
pdf

Konspekt

Leida, millise hinna korral on kasum 100 000 krooni. Ülesanne 3-10 Linnatranspordi kasutajate arv on alates aastast 1990 muutunud järgmise seaduse kohaselt: y(t) =t2-40t+800, kus t on aastate arv alates aastast 1990 ja y sõitjate arv tuhandetes. Leida, millisel aastal jõuab sõitjate arv 500 tuhandeni? Ülesanne 3-11 Firma aktsiate väärtus on muutunud järgmiselt: V(t)=-0,8t2+120t+200, kus t on aktsiate väljalaskmisest möödunud kuude arv. Leida: a) milline oli aktsia väärtus 2 aastat pärast väljalaskmist; b) mitme aasta ja mitme kuu pärast jõudis aktsia väärtus 4000 kroonini? Ülesanne 3-12 Kirjeldagu nõutava koguse sõltuvust hinnast p funktsioon = -5002 - 3000 + 40000. 60 Lähitulevikus on prognoositud hinna muutumist seosega = , kus t on aeg päevades alates +10 praegusest momendist.

Matemaatika ja statistika
559 allalaadimist
thumbnail
47
docx

Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus

kapitaliseeritus jne Z väiksem kui 1,1 pankrotioht Z on suurem kui 2,6 edukas ettevõte 1,1 < Z < 2,6 vajame täiendavat analüüsi 27. Mida näitab finantsanalüüsis DuPont mudel Näitab kulude juhtimise efektiivsust, varade kasutamise efektiivsust ja finantsvõimendust. 28. Väärtusnäitajate P/B ja P/E arvutamine ning tõlgendamine. Tulu aktsia kohta (P / E suhe) = Aktsia turuhind / (puhaskasum / aktsiate arv) Näitab kuivõrd suureks hindab turg ettevõtte väärtust võrreldes aastase puhaskasumiga. Kui P/E on kõrge, mida see väljendab? ­ kui P/E suhe on madal, siis ootused aktsia käekäigu kohta on halvad. Kui suhe on kõrge, siis tekib küsimus, kas see hind aktsia kohta ei ole liiga kõrge (kas väärtpaber pole ülehinnatud). Näiteks aktsia hind P = 18 eur ning kasum aktsia kohta EPS = 2 eur

Majandus
110 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Rahanduse aluste kontrolltöö vastused

finantsinstrumendid Finantsinvesteeringud Lühi- ja pikaajalised finantsinstrumendid Investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse Konverteeritavad ja mittekonverteeritavad finantinstrumendid 82. Kuidas defineeritakse ettevõtte eesmärk rahanduses? Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele. Ettevõtte eesmärk on tema omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. See tähendab, et ettevõtte tegevus peab olema suunatud aktsia teoreetilise väärtuse maksimeerimisele, kuivõrd aktsia tegelik turuhind ei ole ettvõtte kontrolli all. 83. Mis on kapitali struktuuri kujundamine? 84. Milles seisneb agentuurikonflikt? Juhtkonna ja omaniku konflikti käsitleb agentuurikonflikti teooria. See käsitleb volitaja ehk

Rahanduse alused
659 allalaadimist
thumbnail
78
pdf

Majandusmatemaatika

MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .

Raamatupidamise alused
399 allalaadimist
thumbnail
196
pdf

Makroökonoomika

Põhjused. 1 1. Lib Liberaalne l jaj avatud t d majandus. j d 2. Majanduskasv on põhinenud ekspordi kiirel kasvul (ekspordi suhe SKP-sse on 80%) ja investeeringute kõrgel tasemel (26-29% SKPst). 3. 1998. aastaks oli erastamine praktiliselt lõpule viidud ja praegu loob erasektor üle 80% Eesti SKPst. Õige erastamistaktika. 4. g investeeringute Tänu kõrgele g tasemele ja j välisfinantseerimise jjuurdepääsule p on Eesti majandusstruktuur oluliselt paranenud olles täna küllaltki sarnane tööstusriikidele. 5. Eestis on soodsalt ümber kujundanud väliskaubanduse struktuur, mistõttu ca 80% ekspordist läheb ELi jja ca 10% SRÜ riikidesse. 6. Eesti majanduskeskkonda on reeglina peetud investeeringutele soodsaks. 2008

Makroökonoomika
195 allalaadimist
thumbnail
51
docx

Makro testid

16. . Kui kapitali puhaspiirprodukt (net marginal product of capital) on 10 (protsenti) ning rahvastiku (juurde)kasvutempo on 2 protsenti, siis antud majandus saavutab püsiseisundi kuldreegli taseme, kui tehnoloogilise progressi kasvumäär on: 8 protsenti g = MPK − ẟ − n = 10 – 2 = 8 17. Kui riigi majandus on allpool kuldreegli taset, siis milline abinõu kapitali koguse muutmiseks toob selle majanduse lähemale püsiseisundile ning tarbimise maksimeerimise tasemele? Kas: säästumäära suurenemine 18. Teiste tingimuste samaks jäädes suurendavad kõik alljärgnevad olukorrad ilmselt rahvamajanduse säästu, välja arvatud: riigieelarve defitsiidi suurenemine 19. Solow kasvumudelis eeldatakse ……………….. kapitali piirprodukti. Endogeense kasvuteooria baasmudelis eeldatakse kapitali laiendatud käsitluse korral (kapitali) piirprodukt olevat ………………… ) kahanevat; konstantne 20

Makroökonoomika
25 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Finantsjuhtimine

põhivarasse Rahandusotsuste langetamisel on määrava tähtsusega kinnipidamine ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimise printsiibist, arvesse võttes riski-tulu kompromissi. Otsustusprotsessi käigus on oluline leida optimaalne kapitali struktuur, mis minimeeriks kapitali hinna, aidates teha seeläbi ettevõtte väärtust suurendavaid optimaalseid investeerimisotsuseid. Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele. Ettevõtte eesmärk on tema omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. See tähendab, et ettevõtte tegevus peab olema suunatud aktsia teoreetilise väärtuse maksimeerimisele, kuivõrd aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all. Rikkuse maksimeerimine on kõrgeim eesmärk, mis on tähtsam kui kasumi maksimeerimine, sest viimane ei võta arvesse riski-tulu kompromissi ega ole rahaline.

Finantsjuhtimine ja...
316 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Maksude arvestus (J. Keskküla loengu konspekt) TMK

FIE on kohustatud kinni pidama tulumaksu väljamaksetelt füüsilistele isikutele FIE võib ettevõtlustulu ületava ettevõtluskulu (kahjumi) maha arvata kuni 7 järgneva aasta ettevõtlustulust FIE on kohustatud maksma tulumaksu avansilisi makseid (v.a. esimesel maksustamisperioodil). Avansilise makse suuruseks on ¼ FIE poolt eelmisel aastal saadud tulult arvestatud tulumaksusummast , makstakse võrdsete summadena iga kvartali kolmanda kuu 15. kuupäevaks. Avansilisi makseid ei pea maksma, kui ühe kvartali makse on alla 1000 krooni. Sotsiaalmaksuarvestus MAKSUDE ARVESTUS (Janek Keskküla), Tallinna Majanduskool 7 RP089 (2009/2010)

Maksundus
219 allalaadimist
thumbnail
59
pdf

ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE

(Karu 2001, lk 228). Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida ettevõtte laenupoliitikat, kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas see muutus on olnud ettevõttele soodne või ebasoodne. Kasumiaruande horisontaalanalüüs võimaldab jälgida eelkõige kulude kõikumisi läbi aja ja nende muutuste olulisust. Vertikaalne võrdlev analüüs ehk struktuurianalüüs näitab, millised struktuurimuutused on aruandeperioodi (aasta, kvartal, kuu) jooksul toimunud. Selle metoodika puhul viiakse aruannete andmestik võrreldavuse hõlbustamiseks rahaliselt kujult protsentuaalkujule. Arvutatakse aruandluse üksikute kirjete osakaal üldsummast ja võrreldakse neid eelmise perioodi vastavate tulemustega. Näiteks võetakse bilansi puhul 100%-ks varade kogusumma, kõik ülejäänud bilansikirjed näidatakse protsentides, mille nad moodustavad varade kogusummast. Analoogiliselt võib toimida kohustusi ja omakapitali kajastavate kirjetega

Finantsjuhtimine
415 allalaadimist
thumbnail
53
docx

Makro 2 KT- EKSAM

. alaneb/alanevad: hinnatase 104. Raha neutraalsuse kontseptsioon klassikalises mudelis sätestab, et kui raha pakkumine suureneb, siis suureneb:nominaalne intressimäär 105. Nominaalsed muutuja(d) on: hinnatase, rahapalk, inflatsioonimäär 106. Reaalraha nõudlus sõltub tuludest (tulutasemest) ning: nominaalsest intressimäärast 107. Tüüpiliselt määratletakse hüperinflatsiooni kui üldist hinnatõusu, mis on rohkem kui 50 protsenti kvartalis. Väär 108. Muutujaid, mida väljendatakse füüsilistes ühikutes või kogustena, nimetatakse: reaalsed 109. Ootamatu inflatsiooni kulu sisaldab kingatallakulu, menüükulu, suhteliste hindade muutlikkuse kulu ning maksumoonutuste kulu. Väär 110. Oodatud inflatsiooni kulude alla kuuluvad (1 kuni 5 õiget vastust!): menüükulud, kingatallakulu 111. Kui avaliku sektori kulutused suurenevad, siis reaalne koguprodukt suureneb

Makroökonoomika
26 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Majanduse alused

I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majan

Majanduse alused
37 allalaadimist
thumbnail
29
odt

III kursuse materjal

ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub UNICEF oma missiooni täitmisel lapse õiguste konventsioonist. UNESCO ­ ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon. Tegutseb alates 1946. aastast, sellesse kuulub 186 riiki, sh Eesti. 1998. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjekti 112 riigist. 1998. aast

Ühiskond
109 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kodanikuõpetus III kursusele

KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise m�

Ühiskond
105 allalaadimist
thumbnail
124
pdf

Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud

140 118 120 100 93 80 70 60 40 20 0 2010 2011 2012 Joonis 1. Kiirlaenuettevõtete bilansiliste nõuete summa (mln EUR). Allikas: Äriregister, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvutused Nagu näha, ulatus reguleerimata turu laenujääk 2012. aastal 118 miljoni euroni ning on viimasel kahel aastal kasvanud keskmiselt 30% aastas, mis on keskmise laenusumma suhtelist väiksust (turuosaliste hinnangul alla 300 euro) ja laenude lühikesi tähtaegu arvestades väga kiire tempo. Võrdluseks, kommertspankade (sh BigBank) poolt eraisikutele väljastatud tarbimislaenude jääk küündis 2012. aastal 600 miljoni euroni (vt. joonis 2). Kokkuvõttes ulatus tarbimislaenude jääk Eestis 2012. aasta lõpuks kättesaadavaid

Majandus
23 allalaadimist
thumbnail
41
docx

Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid

Majanduse keerulise olukorra tõttu täitsid turu reguleerija rolli pangad, mistõttu oli erinevate arenduste puhul mõistlik tuleviku osas indikatsioone küsida just pankadelt. Samal ajal oli Eesti suurpankade kinnisvaralaenuportfellides mitmeid konkureerivaid projekte, mistõttu iga uus projekt võis kahjustada olemasolevate laenude tagamismaksmise võimet. (Laur 2010) Joonis 2 väljendab hästi muutusi üürihindades aastatel 2005 kuni 2011 I kvartal. Tühjaks jäänud kvaliteetsete pindade suur hulk viis 2009. aastal kiirelt langusesse ka üürihinnad, mille langustrend jätkus sõltuvalt hoonest asukohast ja kvaliteedist 2010-2011 aastani. Langusest said osa ka teatud varem pikaajaliste lepingutega koormatud hooned, mille puhul pandi omanik fakti ette, et langeb kas üürihind või üürnik lahkub. Seejuures oli vähemkvaliteetse kesklinnast kaugemal asuva hoone puhul langus oluliselt äkilisem. 2011

Majandus
59 allalaadimist
thumbnail
144
pdf

EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013

majanduskeskkonnale ja halvimal juhul kogu pangandussüsteemile (Renaud 1995: 1). Kinnisvara peetakse küll turvaliseks ja jätkusuutlikuks investeeringuks (Ruff 2007: 30, Idzorek et al. 2007: 39, Hastings ja Nordby 2007: 54), kuid globaliseerumise ja kapitaliturgude integratsiooni tõttu on loodud järjest keerulisemaid finantsinstrumente, mistõttu on muutunud aktuaalseks kinnisvaraturu pidev jälgimine ning protsesside mõistmine. Suured finantsettevõtted saavad endale kõrgemat riskitaset lubada ja suudavad kanda sellest tingitud kahjumeid, probleem panga laenuraha kasutanud kliendi jaoks on mõnevõrra tõsisem. Näiteks võib tuua Eestis aset leidnud kinnisvarabuumi, mil inimesed, kes ennast liigselt pangalaenudega sidusid, kandsid kahjusid tulenevalt kinnisvarahindade ulatuslikust langusest ning mõnel juhtul kaotasid oma kodu. Tegemist oli olukorraga, kus kõrge kasumi lootuses võeti mõtlematuid riske ning turu

Maailma majandus
4 allalaadimist
thumbnail
57
doc

Maksundus (kokkuvõtvalt)

kuni seda ei maksta välja omanikele dividendide vms. kasumieraldiste vormis. 2.1.1 PERIOODILISED KAPITALITULUD 2.1.1.1 Renditulu ja litsentsitasud Eestis maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku tulu kinnis- või vallasasja või selle osa üürile või rendile andmisest, tasu hoonestusõiguse seadmise, kinnisasja ostueesõigusega, kasutusvaldusega, isikliku kasutusõiguse või servituudiga koormamise eest, samuti tasu vallasasja, aktsia või osa koormamise eest kasutusvaldusega (TMS §16, lg.1). Füüsilise isiku maksustatavaks tuluks ei loeta teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi, mistõttu rendile andjal on õigus füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormil A deklareeritava renditulu hulgas mitte näidata rentniku poolt tekitatud dokumentaalselt tõendatud kulude (näiteks omaniku nimele väljastatud korteri elektri- ja telefonikõnede arved) hüvitisi

Majandus
266 allalaadimist
thumbnail
92
pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 ­ 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann

Loomakasvatus
20 allalaadimist
thumbnail
116
pdf

Sissejuhatus majandusteooriasse

makromajanduslikke analüüse teostab Eesti Panga makromajanduse osakond. Eesti majandus arenes aastatel 1995-1997 tõusujoones. SKP kasv püsihindades 1996.a. võrreldes 1995.a. oli 3,9. Kasv 1997.a. võrreldes 1996a. oli 10,6% ja kasv 1998.a. võrreldes 1997.a. 4%. Tegelikuks pöördemomendiks loetakse 1997.a. oktoobrit, kus rahvusvaheliste finantsturgude vapustused lõid alla aktsiaturu ja nõrgendasid sisenõudlust arenenud riikides. Nii oli SKP kasv 1999.a. II kvartalis negatiivne –1,6%, kuigi viis kvartalit varem oli sama näitaja +11,5%. Eesti Vabariigi SKP arvulised väärtused (miljonit krooni): Aasta Jooksvates hindades 1995.a.püsihindades SKP reaalkasv 1996 52445,9 45827,8 3,9% 1997 64323,7 55687,0 10,6% 1998 73213,4 64807,4 4,0% 1999 75100,0 -1,1%

Majandusõpe
172 allalaadimist
thumbnail
100
pdf

LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA

13 Ka 1970ndate aastate energiakriis tõstis uuesti teema päevakorda. Tõdeti, et toodang on üldiselt väga energiamahukas. Toonase energia hinnatõusu põhjused olid tegelikult küll poliitilised, mitte varude nappusest tulenevad. Ometi hakati hinnatõusu mõjul tegelema energiakokkuhoiuga. 1990ndate lõpus aga oli energia reaalhind langenud 1970ndate eelsele tasemele. Pikaajalised hinnamuutused Mitmete loodusvaradega kaubeldakse rahvusvahelistel turgudel ning HIND väljendab ootusi ja arvamusi tulevase puuduse või külluse suhtes. Seepärast on ökonomistid uurinud ennekõike pikaajalist hindade muutust (minevikus). Tegelikult ei ole pikaajalist hinnatõusu märgata. Pigem näitab reaalhindade ajalugu langust, vaatamata väga suurele rahvastiku kasvule. Mõnedel juhtudel esineb ajutisi hinnatõuse, kuid pikaajaline trend on langev

Ökoloogia
22 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,

Euroopa
32 allalaadimist
thumbnail
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

väärtusele ja tasakaalu ei teki. Seega määrab turuprotsessi koondumine lineaarse nõudlus- ja pakkumisfunktsioonide korral tõusude vahekord: 1. kui nõudlusfunktsiooni tõusu ab väärtus on suurem, turuprotsess koondub ja kujuneb tasakaaluhind. Esialgsest tasakaalupunktist on turg läinud välja nõudluse suurenemise mõjul (nt sissetulekute suurenemise tõttu). Pakutav kogus osutub väikeseks ja hind tõuseb kõrgemale tasemele, sellele orienteerudes toovad pakkujad turule suurema koguse, mis müüakse tasakaaluhinnast madalama hinnaga, Kuna kujunenud situatsioon tingib jälle pakkumise vähenemise sest see kogus on tasakaalukogusest väiksem, tõuseb turuhind, kuid sedakorda vähem kui üle-eelmisel perioodil. Järgmistel perioodidel protsess kordub analoogselt. Perioodi tegelik turuhind pidevalt väheneb ja kujuneb teatud t-perioodi lõpuks.

Finantsjuhtimine ja...
705 allalaadimist
thumbnail
33
odt

Peruu uudised

FIFA andis Peruule vaenu lõpetamiseks aega esmaspäevani 21.11.2008 21:49 Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA andis Peruule kohaliku vaenu lepitamiseks aega kuni esmaspäevani. Juhul kui olukord kohaliku jalgpalliliidu ja riigi valitsuse vahel ei leebu, ootab Peruud rahvusvahelisest jalgpallielust eemaldamine, vahendab sport.err.ee. «Peruu probleem on riigi valitsuse sekkumine kohaliku jalgpalliliidu tegemistesse,» sõnas Sepp Blatter pressikonverentsil. «Esmaspäevaks ootame kirjalikku kinnitust, et Peruu jalgpalliliit ja valitsus nõustuvad oma probleemid lahendama kümne päeva jooksul. Kui me seda dokumenti esmaspäevaks ei saa, ootab neid tingimusteta eemaldamine,» hoiatas FIFA president. Peruulanna tõusis Eesti teaduse tippu 01.11.2008 00:00 Tosina aasta eest Lõuna-Ameerikast Eestisse kolinud María Cecilia Sarmiento Guérin ei kartnud, et siin ootavad ees jääkarud, aga hirmu tundis ta küll. Kodumaal pole ta enam kordagi käinud. Kaksteist aastat tagasi südasuvel ast

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

Põlispered asustati enamikus ümber praeguse Mihkli tänava ümbrusse. Sellest hakkaski kujunema Ülejõe eeslinn. Piirkonna peateljena toimis kaua 13 Tallinna postmaantee (tänane Jannseni tänav). Alles pärast esimese silla valmimist üle Pärnu jõe 1904. aastal kandus liiklus üle Jänesselja maanteele (tänane Tallinna mnt). Asustus kujuneski välja eelkõige piki neid kahte maanteed. Enne I maailmasõda koondus hoonestus paari kvartali laiuselt just nende kahe tee äärde. Tänaseni on piirkonnas arvukalt miniatuursete elamutega idüllilist äärelinna meeleolu pakkuvaid tänavaid, kus väikeste elamute vahelt aeg-ajalt kadakasakslikult edevad (Lubja 35 nt) või ootamatult väljapeetud hooned (nt. Uus-Sauga 4) esile kerkivad. Ka Rääma piirkonnas hoonestati enne I MS põhiliselt Tallinna maantee äärsed ja jõe lähedased alad. 20. sajandi teisest

Ehitusfüüsika
66 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Logistika konspekt

). Selliste kaupade puhul on transpordikulud väheolulised (moodustavad väikese osa toote väärtusest), kuid üha suuremat tähtsust omavad varudega seotud kulud. Kõrge väärtusega kaubad ei tohi seista- küre tootetsükli tõttu toimub moraalne vananemine küresti, tootja on nende tootmiseks teinud märkimisväärseid kulusid ja soovib selle eest võimalikult kiiresti raha kätte saada. Seetõttu rõhuvad selliste kaupade tootjad kõrgele klienditeeninduse tasemele, kasutades kiiremaid ning seega kulukamaid transpordivüse. (õhutransport, ekspressveod). Samal ajal kasutatakse vöimahkult väikest arvu keskladusid varude ja ladustamisega seotud kulude vähendamiseks. 2) Kulude kompromiss (The Cost Trade Of. Tihti satuvad eri logistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Chtede kulude vähendamine toob endaga kaasa muude kulude suurenemise. Kulude kompromissi lõppefektiks peab olema kogukulude vähenemine.

Logistika
445 allalaadimist
thumbnail
81
docx

Võrdleva Poliitika kodutööd

seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi ­ Kansase ja Arizona ­ kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedagi ei ole lubatud diskrimineerida ning et kui riikliku ettevõtte töötaja keeldub teenuse

Politoloogia
19 allalaadimist
thumbnail
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne ­ tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja

Tehnoökoloogia
42 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ­ ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)

Ühiskonnaõpetus
127 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun