avaliku huvi ja meedia kajastusega selle teema osas. Kindlasti mõjutab ka see inimeste suhtumist teemasse. Küsimus kõlas järgmiselt: Üldiselt pole mul otseselt homode- ja lesbide vastu midagi, küll aga leian, et viimasel ajal kajastatakse seda kõike liiga palju (nt. homoparaad jne). Küsitluse järgi arvab 55 vastajat (N 35, M 19), et viimasel ajal on samasooliste teemad liiga palju kajastatud, samas 45 (35 N ja 10 M) vastajat seda ei arva. Tõesti on viimastel aastatel alles hakatud avalikult rääkima samasoolistest, nende üritustest ja ka probleemidest. Need on kajastust leidnud ka kirjutavas ja rääkivas/pilti näitavas meedias, seepärast on inimesi nende teemadega rohkem ka kurssi viidud. Järgmine küimus kordab osaliselt juba eelpool olnud küsimust, kus inimesed pidid põhjemdama oma suhtumist samasoolistevahelistesse suhetesse üldse (eelnevalt ära toodud ka inimeste
SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.TRADITSIOONILINE ABIELU............................................................................................4 Abielu definitsioon.................................................................................................................4 1.1 Abielu reguleerimine Eestis perekonnaseaduse kaudu.....................................................4 1.2 Abiellumise ajalugu Eestis...............................................................................................5 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis........................................................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1.5 Hoiakud abielu suhtes.....................
16. PILET SKISOIDNE ISIKSUS Üldiseloomustus Ta püüab olla väga iseseisev ja sõltumatu. Talle on oluline, et ta kellestki ei sõltuks, et tal ei ole kohustusi teiste ees. Seetõttu kipub ta ennast teistest inimestest eraldama. Ta vajab distantsi. Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Suhtleb kindlates piirides. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
inimeste reaktsioonide üle muretsemise tulemusel. Tingimused : 1) Teiste inimeste positiivne tagasiside. 2) Kuidas me ise endast mõtleme, enesetunnustus. 3) Olulised on ka sotsiaalsed võrdlused ja tagasiside. 13) Milles nägi C. Rogers võimalust madala enesehinnangu parandamiseks? Rogers väitis, et tingimuslikust positiivsest suhtumisest tulenev madal enesehinnang on parandatav raviviga, mis tagab tingimusteta positiivse suhtumise, mille on saanud teised inimesed. See annab patsientidele vajaliku turvatund, mis lubab neil hakata ennast uurima ja oma eneseaktualisatsiooni vajadust väljendama. Kuna need inimesed on heakskiidu otsimisel üsna vilunud, on tähtis, et selline teraapia oleks mittedirektiivne ehk siis terapeut ei tohi kliendile osutada, kuidas toimida, sest muidu hakkaks see käituma lihtsalt nii, nagu ta arvab terapeuti ootavat, ega uuriks tegelikult üldse oma ideid
Maailm moodustub tervikuks meiega ning kõige sellega mis on meie ümber, näeme me seda või mitte. 55. Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem? Me ei saa määratleda maailma kui tervikut, sest on rohkem seda, mida me ei näe, kui seda, mida näeme. Me ei tea, kas maailm on lõpmatu, sest me ei tea ei tema algust ega lõppu. Bibihhini sõnad: ,,Maailm on suur ja lai; temaga tegelevad paljud teadused. Juba ammu ei saa ükski neist hakkama kogu maailmaga, sellepärast on maailm jaotatud osadeks, need osad veel kord osadeks ja nende osadeks". Teadlased ei saa maailma lõpuni uurida,sest meie näeme ainult väikest osa maailmast, seetõttu ei saa anda ka kindlat ning lõplikku vastust maailma määratlemise kohta. 56. Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet? Inimene ning tema tegemised on universumi mastaabis täiesti tühised, ta pole olulisem kui
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
midagi kehanaudingute tõttu ja vastuolus loogilise aruteluga — ka tasakaalukas on selline. Esimesel aga on kõlvatuid himusid ja teisel mitte — ta pole selline, et naudiks vastupidist loogilisele arutelule. Esimesele pakuvad need küll naudingut, aga ta ei lase end nendest kaasa tõmmata. Ohjeldamatu ja taltsutamatu inimene on samuti sarnased: kuigi nad pole üks ja sama, järgivad nad mõlemad kehanaudinguid, viimane arvab, et peabki seda tegema, esimene aga nii ei arva. Mõistlik inimene – ei saa olla samal ajal ohjeldamatu, sest mõistlik inimene on ka heade kommetega, mitte ainult ei tea, vaid on valmis ka selle järgi tegutsema. Naudingu ja kannatusega seostuv kuulub poliitikaga tegeleva filosoofi uurimisalasse. „Tasakaalukas inimene väldib naudinguid. Mõistlik inimene jälle järgib seda, kus pole kannatust, ja mitte seda, mis on nauditav: naudingud on siis mõistlikkusele takistuseks, ja on
Need hirmud täiendavad ja vastandavad üksteist. Need neli on kõigis olemas, vastavalt hirmude domineerimisele jagatakse tüüpideks. Inimestel on ka eelsoodumused, nt geneetiline närvisüsteem ja keskkondlik kasvatus. Erinevatel tüüpidel on erinevad haiglaslikud jooned. Pilet 16. Skisoidne isiksus. Üldiseloomustus Ta püüab olla väga iseseisev ja sõltumatu. Talle on oluline, et ta kellestki ei sõltuks, et tal ei ole kohustusi teiste ees. Seetõttu kipub ta ennast teistest inimestest eraldama. Ta vajab distantsi. Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Suhtleb kindlates piirides. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes
inimese reputatsiooni. A. Camus On inimesi, kellel on raha, ja on inimesi, kes on rikkad. C. Chanel Vaesel on rohkem lapsi, rikkal rohkem sugulasi. Tundmatu Ma usun vaikuse distsipliini ja võin sellest tundide kaupa rääkida. G. B. Shaw Puhkevat õit tuleb otsida äikesejärgses vaikuses, mitte enne. Hiina vanasõna Tähelepanu ei vääri mitte ainult need, kes ületavad raskusi, vaid ka need, kes neid loovad. Tundmatu Ilma vähimagi kahtluseta silmitseme ammu kustunud tähtede valgust. T. Lehtinen Esimesena ei tervita mitte kultuursem, vaid see, kellel on nõrgemad närvid. Tundmatu Mõne inimesega rajame suhted tõele. Teisega valele. Need suhted pole vähem kindlad. A. Camus Parem olla ilus kui hea, kuid parem on olla hea kui inetu. O.Wilde Kõik inimesed võiksid olla türannid, kui nad seda saaksid. D.Defoe On kolm seletamatut asja: linnu tee taeva all, laeva tee merel ja mehe tee naise juurde. Tundmatu
SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab seda, et inimesed erinevad s
inimesel. Jääb ainult loota, et Soolise võrdõiguslikkuse komisjon hakkab sellel alal tõsist järelevalvet teostama. Lõppsõna Seadusi võib ju vastu võtta kümneid, kuid niikaua kui Eesti ühiskond peab diskrimineerimise ilminguid normaalseteks ja paratamatuteks, ei muuda ka seadus 5 ühiskonda oluliselt võrdõiguslikumaks. Suur osa võrdõiguslikkuse saavutamisel on just naiste endi suhtumise muutmisel kui naised ei tunne end diskrimineeritutena, ei ole mõtet loota ka ühiskonna suhtumise muutumisse ning Soolise võrdõiguslikkuse seadus vastuvõtmine sarnaneb tsivilisatsiooni viimisega Aafrikasse. Kasutatud kirjandus 1. http://www.lc.ee/foorum/lc/showflat.pl?Board=Themis&Number=9672; 28 märts 2002 2. http://www.riigikogu.ee/uudis.html; 28 märts 2002 3. Soolise võrõiguslikkuse seaduse eelnõu 4. CEDAW draft report, Estonia SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST
kas kaks seadust on omavahel sisuliselt vastuolus). Sotsioloogid enamasti õigusnormide sisuga ei tegele. Sotsioloogia ja ajalooteadus Traditsiooniline eristus nende vahel: Ajalooteadus uurib minevikus toimunut. Sotsioloogia aga olevikus toimuvat. Tegelikult uurivad ka sotsioloogid (eriti ajaloolise sotsioloogia esindajad) tihti üsna kauges minevikus toimunud sündmusi ja ajaloolased väga hiljuti toimunud sündmusi. Teine võimalik eristus: Ajaloolase ülesanne on enamasti mingite konkreetsete inimestega toimunud konkreetsete sündmuste täpne kirjeldamine. Sotsioloog püüab aga teha rohkem üldistusi. Ajaloolased sellise eristusega muidugi nõus ei ole väites, et ka ajaloolased teevad üldistusi. Sotsioloogia ja kultuuriantropoloogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Antropoloog (etnograaf, etnoloog) uurib “võõraid”, mitte-lääne, traditsionaalseid kultuure
Tõlge venekeelsest väljaandest: « », , «», 2002 Peeter Kask, tõlkija Peatükid I, II, III, IV, V ja VI 2 Eessõna 1.aprillil 1924. a. suleti mind vastavalt Müncheni kohtu otsusele Landsbergi kindlusse. Ma sain vaba aega, mis võimaldas mul peale pikki pausideta tööaastaid istuda ja hakata kirjutama raamatut, mida paljud mu sõbrad juba ammu olid mind üles kutsunud kirjutama ja mis mulle eneselegi tundus vajalikuna meie liikumise jaoks. Ma otsustasin kahes köites mitte ainult esitada meie liikumise eesmärke, vaid anda ka ülevaate selle arengust. Selline vorm annab enam, kui meie õpetuse lihtne esitlemine. Seejuures sain ma võimaluse esitada ka oma isiklik arengulugu. See osutus mu töö esimese ja teise köite jaoks hädavajalikuks, kuna mul tuli lõhkuda need alatud legendid, mis on välja mõeldud
1. L. Tolstoi elu ja looming 1828 1910. Lev Nikolajevits Tolstoi. Tolstoi vanemad on kõrgaristokraadid, isa on krahv ja ema poolt kuulub Volkonskite suguvõssa. Lapsepõlv on niisugune omamoodi. On 2 aastane, kui ema suri, ja 9 aastane, kui ta päris orvuks jäi. Kokku oli selles peres 4 poega ja ka õde, kokku 5 last, kõik kasvavad üles orbudena. Sündis pärismõisas Jasnaja Poljana. Hooldajad, sugulased kasvatasid neid lapsi ikkagi väga hästi, niivõrd kuivõrd, loomulikult kasvasid nad üles härrandlikena, väga rikkast, jõukast perest, kus oli normaalne, et igal poisil oli oma toapoiss, ja kus oli normaalne, et inimene ise midagi ei teinud. Kui oli abielus ja kolis laste koolitamise eesmärgil Moskvasse, otsustas elu muuta, kui lapsed olid täiskasvanud, otsustas ise ennast riidesse panema hakata. Lapsed kasvavad aadlikena ja üsna isekatena üles, neile ei tule pähegi mõelda, et talupoegadel ka mingid õigused on või et nendele tuleks miskitpidi kaasa tunda. 184
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdluse (armastuse erinevad astm
tulemus. Klient on kuningas nii kaua kui ta kuninglikult käitub 12 Kuidas mõtleb teenindaja kliendist? Kas klient on ....abitu laps? ... segaja? ... rahakott? ... ähvardus? ... sõber? ... metsloom (näiteks põder)? .... kuningas? .... Inimene? Kuigi tarbija kohta on kombeks öelda, et ta on kuningas, saab teenindaja oma suhtumise, käitumise ja tööstiiliga kliendi valikut ja ka klienti ennast oluliselt mõjutada. Ei tohi unustada asjaolu, et tarbija on kuningas siis, kui ta oskab kuninglikult käituda. Teenindusprotsessi juhiks on klient, teenindaja on saatja, juhendaja, abistaja Kuninglik käitumine eeldab tarbijalt teenindajast lugu pidamist ja temaga arvestamist. Teenindaja omakorda
Euroopa ideede ajalugu Tarkust jagas Pärtel Piirimäe Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalse uurimismeetodi juhtfiguuriks oli Arthur Lovejoy teosega 'The Great Chain of Being'(1936). Selle lähenemise põhiteesideks on: · Ajalugu uurib inimest · Ideed on tsüklilised, puudub progress · Eksisteerivad universaalsed probleemid ning ajatud ideed · On olemas nn `idee-ühikud' (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivideks · Ajaloos on suurte mõtlejate kanooniline rida; uurida tuleb just nende teoseid · Autoreid endid pole vaja uurida: väidete tähendus selgub tekstist. Kontekstuaalse uurimismeetodi esindajateks on Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt). Nemad väidavad, et tekstuaalse meetodi puhul on välja jäetud kaks olulist aspekti: esiteks peame mõistma autori kavatsust, mitte üksnes, mida ta kirjutas, vaid
Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, o Kõrgte
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel · Meetodid: Kanooniline e. tekstuaalne meetod Ajalooline e. kontekstuaalne meetod · Tekstuaalne meetod : Arthur Lovejoy. "The Great Chain of Being" 1936 Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed "Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast · Kontekstuaalne meetod Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt): Kaks olulist, omavahel seotud aspekti on välja jäänud: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid · Kontekstuaalne meetod II Seetõttu vaja uurida: tekste, millele autor vastas
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
tööpuudusest rääkides, on ju selge, et neonatsidel võib olla ju ka oma arusaam tööpuudusest. Nende arvates on kõiges süüdi välismaalased. Kas ametlikku seisukohta tuleks kuidagi eelistada? Kolmandaks tahab see natuke lahtiseletamist saada. See viis, kuidas massimeedia jälgib täpselt sots probleeme, konflikte, normaalselt võib olla need erapooletuse reeglid isegi järgitavad, ag kui vaatadkuidas see sõnum meieni tuuakse, tegelikult see pilt saab olla üsna halb. Näide hiljuti kikas luges üht uurimustööd, kus bbc briti avalikõiguslik televisioon käsitles 80-datel aastatel tööturu konflikte, ametiühingute ja tööandjate vahel. Et bbc järgis küll neutraalsuse tasakaalutatuse reeglit, aga paraku olid asjad tehniliselt nii teostatud, et peale jäi igal juhul tööandjate sõna. Kõigepealt oli töövõtjate, ametnike arvamus. Seda tehti tööpö'latsil, müra oli palju. Ametnik oli tööriietes, mis ei mõjunud ka usaldusväärselt.
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja
väärt, olen seda teiste meeste arvateski. Tüdruk, kes mängueas ei ole oma isale tähtis olnud, kes on isa meelest valest soost või keda isa töö või karjääri tõttu pole märganud, põeb hiljem ebakindlust oma naiselikkuse suhtes. See võib takistada tal loomast terveid suhteid vastassoo esindajaga. 1.5 Lapsevanemate panusest lapse enesehinnangu kujunemises. Vanematepoolse käitumise, suhtumise põhjal arenevad lapsel teatud sisemised ettekujutused, mudelid selle kohta, mida võib oodata suhetest, inimestest, maailmast ning mida arvata iseenesest. Laias laastus võiks eristada nelja vanemlikku stiili ning vastavalt ka mõjusid, alljärgnevalt lühiülevaade neist. 1. Kui vanemad väljendavad lapse suhtes hoolivust, armastust, tähelepanelikkust ning jätavad lapsele ka iseseisvat otsustamisruumi, kujuneb sellest lapsest suure tõenäosusega tasakaalus
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp
· Pos- samastuda oma tegeliku minaga · Neg- samastumine millegi väliselt etteantuvaga Süsteemususe ja ühenduvse vajadus (orientatsioonivajadus) · Pos- Kaasaegses kapitalistlikus ühiskonnas väga raskesti teostatav, sest on välja kujunenud massiteadus ehk ülemvõim. Massikultuur, massikäitumine kipub domineerima. Juhul kui inimene suudab seda ületada, tähendab see sisuliselt seda, et inimene lähtub oma enda elu väärtustest ja kogemustest. Inimene leiab ise oma elu usu, kuid see usk ei ole religioosses tähenduses, vaid pigem enda püüdlused ja eesmärgid sõltuvalt oma kogemustest ja läbielamistest.
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig W
millal järeltulijaid sigitada ja Magdaleena oli Leemeti arust kaunis siis läks ta temaga kaasa. Magdaleena viis ta koju kus hakkati just sööma ja Magdaleena isa Johhanes võttis Leemetit süütu norimisega vastu teretades ’kolm on kohtu seadus’. Lauas söödi Leemeti jaoks kummalist sööki ja imestuseks talle ei olnud laul liha- kuna metsas oli alati liha siis teekis kõigepealt Leemetil huvi ja siis Johannesega vaidlus muidugi usu ja ellu suhtumise teemal. Kompromissini aga ei jõududki ja Magdaleena kutsus Leemetit kaasa minema kuulama kastraatide koori kloostris, Leemet lippas kaasa. Tee peal tuli juttu metsast, libahuntidest keda Leemet olevat ning Magdaleena üritas pisut ussi keelt omandada, tulemusteta. Leemet imestas, et see kuidas te tegelt elab ja kuidas mets tegelt on Magdaleena ja teised küla inimesed ei uskunud, aga haldjad ja kõik see kambajaa leitsid nad tõde olevat.
matused ja ristimised Saatanale pühendati. Olin vabakutseline ajakirjanik ning aimasin, et saan LaVeyst ja tema kaasaegsetest paganatest hea loo, sest nagu toimetuses öeldakse: Saatan on alati minev kaup. Ma ei otsustanud seda lugu kirjutama hakata sugugi tumedate kunstide praktiseerimise pärast, sest see pole tänapäeval iseenesest enam midagi erilist. Saatanakummardajate sektid ning voodoo kultused olid olemas ammu enne kristlasi. 18. sajandil saavutas Inglismaal asuv Põrgutule Klubi kurikuulsuse (klubi oli väidetavalt seotud ka Inglismaa kolooniatega). 20. sajandi esimesel poolel näitas press Aliester Crowleyd kui kõige nurjatumat inimest maailmas. On vihjeid, et aastail 1920-1930 tegutses ka Saksamaal Must Ordu. Sellele pealtnäha vanale loole pakkusid LaVey ja tema toetajad juurde kaks sokeerivat nüanssi. Esiteks nimetasid nad end jumalat teotavalt kirikuks(see termin on valdavalt
Selgus, et kirst on mulda ja kive täis põhjusel, et laip on kaduma läinud, kuidas? Juula oli uudiseid meestel viimas ukse lahti jätnud, laipadele meeldib jahedus. Koju jõudes koos kirstuga avastasid kaks, et uks on praokil ja naine jälgedeta kadunud, mitte ühegi looma jälge ei olnud nagu politsei küsis. Jürka ja Juula mõtisklesid ja veentsid politseid, et juu läks Lisete otse põrgusse, tõendid puuduvad kuna põrgusse jälgi ei jää muidu oleks see ammu üles leitud. Järgen duur dilemma mis juba õnnistatud mulla ja kirstuga peale hakkata, lahenduseni ei jõuta. Kevadel leiti metsast mned kondid, peale asjtundjate tulisi vaidlusi esitai aruanne, et tegemist on keskealise naisega. Toimusid uued pühatsemised ja mattused ehki Jürka kindlalt arvas koos oma naisega mõlemal vastsündinud kaksikud käes, et need ei ole Lisete omad ja, et kogu see temp on mötetu. Politsei uuring lõpetatakse kuna kõik tunduvat heasüdamelised. PEATÜKK VIIS
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
